Igas organisatsioonis domineerib üks mingi kultuur, millele lisaks on organisatsioonis ka teiste kultuuride tunnused •Tajutud põhiväärtused kajastavad inimeste valikuid ja seletavad nende käitumist tööl •Ei ole head ega halba, õiget ega valet kultuuri •Igal kultuuril on oma tugevad ja nõrgad küljed •Iga kultuur on millekski hea •Erinevatele tegevusvaldkondadele on tüüpilised erinevad kultuurid •Erinevad inimesed tunnevad end hästi erinevates kultuurides Inimsuhete tüübile iseloomulikud tunnused •inimeste arendamine ja koolitamine; •suur perekond; •usalduslikud suhted; •hoolivus, abivalmidus; •suhtlus isiklikul pinnal, pühendumine organisatsioonile; •uhkustunne kuulumise üle; •traditsioonid; •klient kui koostööpartner; •tasustamise alus: ühispanus. Avatud süsteemi tüübile iseloomulikud tunnused •hinnatakse loovust, värskeid ideid; •paindlikkus, valmisolek muutusteks;
õiguste konventsioonida ja Kooseluseaduse vastuvõtmine. Need pole aga ainukesed. Siiski jääb vajaka nende õigusaktide rakendamisest. Raamistik selleks on mõnedes valdades ju tegelikult loodud. Seega tahaksin öelda, et minu arvates on Eestil küll suur potentsiaal saada sotsiaalriigiks, aga täna ta seda veel ei ole. 12 Kasutatud kirjandus 1. Kaugia, S (2002) Õigusnormide kohast eri kultuurides. Tallinn. Riigikogu Toimetised 2. Liventaal, J. (1999) Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn. Sisekaitseakadeemia 3. Soo, K., Lukk, M., Aisaar, M., Beilmann, M., Sammul, M., Tamm, G., Espenberg, K., Murakas, R., Arak, T., Aksen, M., Vahaste-Pruul., Kutsar, D. (2016) Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring. Tallinn. Justiitsministeerium 4. Sootak, J. (1997) Kriminaalpoliitika. Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda 5
kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu. Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne.
Intuitsionism viib moraalsesse ummikseisu. Kui me juhtume vaidlema kellegagi, kellele on 11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast. iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada. 2. Moraali muutumine. Moraalsed intuitsioonid tulenevad sotsiaalsetest tingimustest ja varieeruvad erinevates kultuurides üsna suuresti. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, Näiteks lapsetapp või orjandust on ühtedes kultuurides nähtud “ilmselgelt õigena” teistes aga “ilmselgelt väärana”. On raske uskuda, et sellised erisugused intuitsioonid on usaldusväärsed juhised
vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas vajalikuks jagada müüt osadeks ja siduda need paradigmaatiliste komplektidega, et mõista müüdi põhiolemust. Looduslähedaste rahvaste kultuurides on tavade ja rituaalide seos ilmne, kuid alati on müüte,, mis ei seostu rituaaliga, vahel rituaalid intseneerivad müüdi. Müüt on vahend minevikus toimunu jutustamiseks ja samal ajal sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müüt on iseloomulik metsikule mõtlemisele, ta on aja hävitamise vahend. Müüt muudab inimese elu elamisväärseks. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. Nimega külalisabielu tahetakse rõhutada pikamaajalist elamist eri elukohtades. Kordusabielu kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu. Fiktiivabielu abielu, millesõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita. 1.4.1. Kooseluvormide mitmekesisus Rääkides abielulisest suhtest eri kultuurides, pole õige kujutleda, et see on tingimata paarisuhe, kus abiellunud on üks mees ühe naisega. Minevikus on esinenud ja praegugi kohtab mitmeid variante, mille jaoks on kasutusel ka vastavad terminid. Monogaamia ehk ainuabielu ühe naise ja ühe mehe vaheline abielu (valitsenud Euroopas sajandeid) Bigaamia ehk kaksikabielu ühe mehe samaaegne abielu kahe naisega/ ühe naise samaaegne abielu kahe mehega Polüandria ehk mitmemehepidamine ühe naise samaaegne abielu mitme mehega
2) Anima/Animus.- teadliku mina jaoks vastassooline, kütkestav kuju, kes tuleb esile varju tagant. Edukalt integreerituna toimib teejuina alateadvusesse. On arhetüüp, mis seletab ära armastuse esimesest silmapilgust. Tähendab, et igal mehel on alateadvuses olema mingisugune naise kuju, kelle ta leides kohe ära tunneb. Jungi psühholoogia on kirjutatud meeste silme läbi, teistpidi on sellest kirjutanud Emma Jung ja Aniela Jaffe. Mao sümbol on paljudes kultuurides olnud tarkuse, mõistmise ja jumalikkuse sümbol (salatarkus)(kõik naised on ussid:D). Jung on kirjutanud, et mehed, kes 40ndaks eluaastaks ei ole suutnud leida oma animat, lähevad pahuraks ja kaotavad elujõu. Seos varju arhetüübiga iseenda leidmine on seotud ka seesmise kartusega. Sajanditepikkuselt on naiselikkust alavääristatud, seega meestel on raske tunnistada, et nende sees on olemas mingisugune naiselikkus
Lood on inimkultuuri ja inimkoguduse loolisus. Lood aitavad kultuuri/kultuure paremini mõista, samuti aitvad mõista keskseid küsimusi, mis on läbi aegade inimestel kerkinud. Inimesed on kultuuri kandjad ning kultuur on kui muster, see on jutustav kuid ka analüüsiv. Lood on ka üleüldiselt iseenesestmõistetavad, näiliselt lihtne stuktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toppn, kontekst). Lugudes on sageli sarnaseid elemente erinevates kultuurides tekivad mingisugused ühised jooned. Lood on olulised ja universaalsed. 14.Milline toime on lugudel? Lugudel on oluline ühiskondlik, psühholoogiline roll, lugude abil loome endale maailma. Lugu annab mingi tähenduse ja mõistmise erinevatest asjadest. Seega on lood vajalikud maailma mõistmiseks, viis eksperimenteerida erinevate ,,minade" ja identiteediga, mõelda oma koha üle ,,pärismaailmas" paljud lood keskenduvad initsiatsioonile ehk suureks kasvamisele.
Baasvajadused: rahuldamist eeldavad vajadused ja turvalisusvajadus. Eesmärk: terviklikkus. I KAKS VAJADUSTE RÜHMA: Turvalisusvajadus (need for security) – füüsiline ja psühholoogiline. Rahuldamisvajadus (need for satisfaction) – füsioloogilised, psühholoogilised (nt raha), domineeriv vajadus on turvalisusvajadus. II KULTUUR JA NEUROOS: Kultuur determineerib isiksuse ja isiksuse patoloogia (kõrvalekalle normist). Erinevates kultuurides on erinevad rituaalid inimeste kaitstuse loomiseks ehk kultuur determineerib ja määrab ära mis on isiksuse puhul normaalne ja isiksuse patoloogia. Kultuur, mis loob abitust, emotsionaalset isoleeritust, võistlust ja hirmu, on ohtlik. Vanemate mõju isiksuse arengule. Tarvilik tingimus arenguks: vanemate armastus, vajalikkuse tunne, vastastikune respekt. Suhe lastesse kui objektidesse – pole respekti. Pole suhtumist, mis teeks
midagi müstilist, igavest ja salapärast. Sellise kunsti eeskuju ei lootnud Gauguin leida kaasaegsetest suurlinnadest, vaid primitiivsetest või eksootilistest kultuuridest. Nagu paljud romantikud enne ja pärast teda pida Gauguin läänemaist elulaadi ummikus olevaks ja tühiseks. ,,Kaotatud paradiisi" läks ta otsima Bretagne'i kaluriküladesse, hiljem Okeaaniasse. Uusaegsest Euroopast erinevates kultuurides on pildid ja kujud olnud oma sisult tihedalt seotud mütoloogia või religiooniga, vormilt aga arhitektuuriga. Nõnda sai Gauguini eesmärgiks seinamaal või seinamaalitaoline tahvelmaal, mis kujutaks mingit müsteeriumi või vihjaks sellele. Koos sümbolistidega uskus Gauguin otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas Gauguin oma piltides tsentraalperspektiivi ja
sellele, missugune sugu inimesel on. Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus Seksuaaliha ehk libiidot määratletakse kui soovi seksuaalseks rahulduseks. Paljud inimesed ei suuda kontrollida oma käitumist, soove ja tundeid nii enda kui ka teiste inimeste suhtes. Kõikide inimahvatluste seast on seksuaaliha suurim ning tekitab kõige tugevama tunde. Selle mõju all teevad inimesed palju rumalusi, seades seetõttu vahel ohtu nii oma karjääri, pere kui ka elu. Kõikides kultuurides ja ühiskondades on välja mõeldud keel, traditsioonid ja seadused, reguleerimaks ühiskonna seksuaalkäitumist. 9 Koos kultuuriga muutuvad ka seksuaalkäitumise normid (Apter D., Väisäla L., Kaimola K. 2006). Religioon avaldas väga tugevat mõju eetika kujunemisele ja inimelule üldse, seejuures ka seksuaalsusele. Religioon mõjutas nii juriidilisi kui ka meditsiinilisi norme. See
vormialaseid ühistunnuseid Kas muusika on keel ? Keel ja muusika näivad olevat universaalsed ühiskonda iseloomustavad tunnused. Keel ja muusika on võimelised genereerima lõputul hulgal uusi järgnevusi. Omadus luua lõpmatul arvul lauseid, helisid, meloodiaid, helijadasid jne. Lastel näib olevat loomulik võime omandada keelt ja muusikat spontaanselt eeskuju näol. Kõne ja muusika tekitamise võme, kuulmine. Kahe võime hübriid laulmine. Paljudes kultuurides on välja töötatud viis ,kuidas muusikat kirja panna. Loomuliku keele ja muusika vormid on kultuuriti erinevad, kuigi kõik viitavad universaalsetele tunnustele. Universaalid, millega kultuur, inimkond, muusikaloojad peavad arvestama, tulenevad inimorganismist. Formandiks nimetatakse helienergia koondumist teatud kindlasse sagedusribasse. Muusika "foneemiks" on noot. Nooti iseloomustavad sagedus ja kestus. Helikõrguse fonoloogia puudutab oktavi osadeks jaotamise mooduseid.
muutunud, on suurenenud ka inimeste mõju loodusele. Maa paljudes piirkondades on see viinud suurte loomade – eelkõige nende loomade, keda on põhjust toiduks tarbida või kes on millegi poolest eriti atraktiivsed, - peaaegu täieliku hävitamiseni, mille tulemusena on tekkinud kummaliselt „tühjad“ elupaigad. Tehnoloogia areng on kaasa toonud selle, et isegi traditsioonilistes ja tsivilisatsiooniksugetes kultuurides kasutatakse praegu puhkpüsside, odade ja vibude asemel jahiks tulirelvi. Troopilised vihmametsad, savannid ning varem ligipääsmatud metsad on praegu lõhestatud metsa- ja maanteedest, mis võimaldavad jahimeeste ja puiduvarujate juurdepääsu seni puutumatutele aladele. Võimsate mootoritega kalapaadid ning tohutud kalatöötluslaevad püüavad kalu maailmamere kõigis paigus. Invasiivsed võõrliigid
Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde. Distantsi suurust ning ruumikasutust üldse on võimalik seostada kultuuridimensioonidega, mille pakkus 1980. aastal välja Geert Hofstede. Need dimensioonid on individualism-kollektivism, maskuliinsus-feminiinsus, ebakindluse vältimise tarve ning võimudistants. Näiteks kultuurides, kus kollektiivi huvid on olulisemad indiviidi huvidest, on inimestevaheline distants väiksem kui kultuurides, kus esmaseks peetakse indiviidi huve. Mitmete uurimuste järgi (Realo & Allik) on eestlaste kollektivistlikkus tunduvalt väiksem kui venelastel (nii Venemaa venelastel kui Eestimaa venelastel) ning märgatavalt väiksem kui ameeriklastel (USA). Hofstede uurimuse järgi on ameeriklasi siiani peetud kõige individualistlikumaks
................................................................................58 8.1.1. Mis on deviantsus?........................................................................................ 59 8.1.2. Erinevad vaatepunktid hälbivusele................................................................60 8.1.3. Deviantsus ja kriminaalsus sõltub:................................................................ 60 8.1.4. Hälbekäitumine erinevates kultuurides......................................................... 60 8.1.5. Konformsus versus hälbelisus ................................................................... 61 8.1.6. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid.............................................................62 8.1.7. Sotsiaalne kontroll......................................................................................... 62 8.1.8. Individuaalsed põhjused:......................................
Arengu verstapostidest ehk kui vanalt mingi laps peaks midagi teha oskama. Individuaalsed erinevused: suuruses, füüsilises küpsuses, emotsionaalsuses, temperamendijoontes, soolised erinevused. Ka kultuurilised erinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Kultuurierinevused > oluline, et laps on iseseisev või, et oleks teiste inimestega seotud (kogukondlik, perekonnakesksus). Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus 3 ja eneseteostus. On kultuure, kus soodustatakse rohkem füüsilist arengut kui mänguasjadega mängimist. 2.Vastsündinu Sünnieelne areng jaotatakse: (1) germinaalstaadium (viljastumisest kümnenda päevani); (2) embrüonaalne staadium (10ndast päevast 8nda rasedusnädalani); (3) looteline staadium
Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud Uuritakse mitmesuguste psühholoogiliste tunnuste avaldumist erinevates kultuurides. Üks viis kultuure jagada: 1. Individualistlikud kultuurid (Euroopa ja Põhja-Ameerika) – väärtustatakse inimese vabadust ja iseseisvust. 2. Kollektivistlikud kultuurid (Ida-Aasia) – väärtustatakse inimese grupikuuluvust ja kohustuste täitmist.
Foneemi puhul on oluline see, et ta on tähendust kandev ühik, millele võivad vastata mõnevõrra erinevad märgid. On olemas teatavad ühisomadused, mis lubavad neil märkidel kombineeruda. Sellest omakorda tuleneb strukturalistlik tekstiteooria, mis väidab, et keelelises väljenduses eksisteerivad erinevad struktuuritasandid ning süvatasandi mõtetekombinatsioon leiab pinnatasandil väljenduse mitmel erineval viisil. Arvatakse, et süvastruktuurid on erinevat keelt rääkivates kultuurides samasugused. Mainimata ei saa ka jätta Barthes´i, kes poststrukturalismi perioodil uuris tähenduse tekke dünaamilisi protsesse ja keele tähendusüksusi . Kultuurantropoloogias jõuti kultuuridevahelistele sarnasustele põhjust otsides teooriani, mis väitis, et see tuleneb inimmõtlemise ja -keele üldistest strukturaalsetest sarnasustest.: keel määrab inimese mõtlemise. 7. Võrrelge ideoloogia ja hegemoonia mõisteid ning tooge näiteid nende
nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Macchu Picchu varemed Inkade sõlmkiri kipu Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Indrek Kuuse 2003 http://www.paideyg
nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Macchu Picchu varemed Inkade sõlmkiri kipu Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks. Indrek Kuuse 2003 http://www.paideyg
Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid ja füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni 74. Kuus põhiemotsiooni. Õnnelikkus, viha, hirm, üllatumus, kurbus, põlgus. 75. Amygdala funktsioonid. Mandelkeha ülesandeks on emotsionaalne õppimine ja motiivid. 76. Kultuuri mõju emotsioonidele. Erinevates kultuurides väljendatakse emotsioone erinevalt. Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil: 1) Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone.. 2) Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks. 3) Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul. 77. USA kultuuri põhiemotsioon. Süütunne ?????????????????? 78. Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist?
Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabati kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA "Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elage lehtmajades, et teie
Meeleolu on iseloomulikult lame, kõikuv või ebaadekvaatne. Tahteelu häired võivad avalduda ambivalentsi, inertsuse, negativismi või stuuporina. Võib esineda katatoonia. Algus võib olla äge, sügavalt häiritud käitumisega või aeglane, veidrate ideede ja käitumishäirete järkjärgulise kujunemisega. Häire kulg võib olla erinev ja pole sugugi paratamatult krooniline või pidevalt halvenev (kulgu iseloomustab viies koodinumber). Mõnikord (eri kultuurides ja populatsioonides erisugusel määral) on tulemuseks täielik või peaaegu täielik tervenemine. Mõlemad sugupooled on haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ERAÕIGUSE INSTITUUT PEREKONNA JA NAISE ÕIGUSLIK KÄSITLUS KORAANIS Referaat Juhendaja Lea Leppik Maie Ruus Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1.KORAAN.................................................................................4 2. PEREKONNA KÄSITLUS KORAANIS...........................................6 3. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS KORAANIS.........................9 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL....................13 KOKKUVÕTE............................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS......................................
Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita Individualism: Kuivõrd ühiskond kinnitab individuaalsust või kollektiivsust saavutuste ja/või suhete juures. Ind. Kultuurides väärtustatakse indiviidi huvisid, samal ajal kol. Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile. Maskuliinsus: Kuivõrd ühiskond kinnistab traditsiooniliste maskuliinset rollimudelit, kus saavutusvajadust, kontrollivajadust ning võimuvajadust peetakse kõrgelt hinnas. Kui on kõrge, siis on enamasti kindlad tööd meestel ja kindlad naistel. Ebakindluse vältimine: Kuivõrd ühiskond on pühendunud traditsioonide ja tulevikku
13 Isalõvid Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab Kannavad endas eelkõige agregaatide püsivust väärtushinnangute kujunemist. Eriti väärtustatakse seda, Need poliitikute tüübid vahelduvad ühiskonna eliidis mida lapsepõlves polnud. perioodiliselt. Emarebaste valitsemise aeg on Margaret Mead: Erinevates kultuurides toimub inimese majanduskasvu, uuenduste, aga ka moraalse allakäigu areng erinevalt. Leidis, et Samoa kultuuris pole aeg. Kuna emarebased ei suuda rakendada jõudu, ,,murdeida". Freud ja Maslow vastandusid talle. Samoa haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" kultuuris pole vaja teismelisel langetada tähtsaid otsuseid. poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate
Budismis aga kastide süsteem puudub. Mõlemad usundid on välja arenenud Indias. Ühine moraal: inimestele õpetatakse headust. Budismi ja hinduismi tantristide juures on jantra ettevalmistamine üsna sarnane. Jantra on mantra visuaalne vorm, palve. Selle valmistab ette valgustatud õpetaja, kes mediteerib mandala kujundile, mida ei tohi müüa ega millegi vastu vahetada, vaid tuleb anda õpilasele. See on püha kohustus. 15 Kokkuvõte Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimeste ja ühe või mitme jumala vahel. Kuid mitte kõigis ususüsteemides, mida religioonideks nimetatakse, pole jumalaid. Paljud budistid ei austa ühtegi jumalust. Üks ühisjoon nii budismis kui hinduismis on moraal: inimestele õpetatakse headust. Kõigis usundites pannakse suurt rõhku eetiliste õpetuste mõistmisele ja järgmisele. Inimesed, kes elavad oma elu kooskõlas oma usuga, pälvivad suurt austust. 16 Viited Dumortier, B. (2010)
Seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse s.o. Jumal. Mõistuseta asjade vajavad, selleks et eesmärki saavutada, tunnetavat, kes eesmärgi pürtitab. Maailma korrastatus ja eesmärgistatus eeldab Jumalat, ülimat juhti, kes püstitab eesmärgid. Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu. Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus. Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest. Katoliiklik hoiak: Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult. Protestantlik hoiak: Jumalatõestused on vaid ''tunnetuse tume helk''.
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...
o Enesekehtestamine on käitumine, millega väljendatakse oma vajadusi, mõtteid, tundeid ning seistakse oma Õiguste eest sellisel viisil, mis aitab partneril teha sedasama. o Igal inimesel on ainulaadne isikuruum- ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikuti erinevad. Mõned seisukohad isikuruumi kohta: 1. isikuruum on kultuuriküsimus ja teatud kultuurides seda ei esine 2. isikuruumi tunnustamiseks on vaja: hoida nii füüsilist kui ka emotsionaalset vahemaad Kuidas hoiduda teise isikuruumist eemale: 1. vältida paikapanevaid märkusi 2. hoiduda õpetamast 3. ei ürita panna teist tegema oma tahtmist 4. ei suru peale oma kiindumust 5. ei ürita teise identiteeti enda omas lahustada KÄITUMISVIISID: ALISTUV KEHTESTAV AGRESSIIVNE
• Seespidine religioossus • Elab oma usust • Religiooni ümber koondub kõik muu tema elus • Enda vajadused pole kesksed, kõik kohandatakse vastavalt usulistele nõuetele • Pühendub oma usu järgimisele • Otsiv religioossus • Pidev liikumine ja protsess • Usklikkus põimub keeruliste eksistentsiaalsete küsimustega • Inimese eesmärk pole lõpliku tõe välja selgitamine, vaid intellektuaalne mõttemäng • Sõltub NAISE ROLL RELIGIOONIDES • Paljudes kultuurides on mehe ja naise usuelu väga eriilmeline (eriti kui nende elu on korraldatud erinevalt) • Naised ei ole suurtes maailmareligioonides juhid • Usk, kui naise alistamise üks komponent • Piirab tema tegevust • Paljud usudnid sätestavad naise elu rohkem kui mehe oma • nt. hiina päritolu konfutsianismis oli naise kõige tähtsam roll alistumine ning sõnakuulelikkus algul isale, siis mehele ja leseks jäädes vanimale pojale • Naistele ei jagatud haridust
On väga oluline märkida, et alkoholism on tõsine haigus. See võib põhjustada muutusi aju närvikeemias, nii et alkoholisõltuvuses inimene kusjuures ei pruugi ise olla võimeline kontrollima ja vastutama oma tegevuse eest. 7 Sõltuvushäired Alkoholisõltuvust võib olla raske ära tunda. Erinevalt kokaiinist või heroiinist, alkohol on laialt kättesaadav ja tunnustatud paljudes kultuurides. See on pahatihti keskmeks inimese elukorraldusel ning tihedalt seotud pidustuste ja naudinguga. Seega on raske määratleda millisel määral on mingi joomine traditsiooniline või millal kellelgi on tekkinud tõsine probleem ja vajadus juua. Kuidas ära tunda alkoholisõltlast? Suurenenud on alkoholikogused ja sagenenud kasutamine. Hommikust peale joomine, pohmelli puudumine. Väldivad lähedastega kontakti Meeldib olla seal, kus on alkohol. Töökoha kaotused
Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole. Nõlvad kultiveerida horisontaalsuunaliste ribadena. ,,Mullapüksid" tekivad taime tüve alaosa ümber raske vihma tõttu. See tuleks eemaldada, peale vihma tuleks taimlas maapinda kobestada. 6) Pikne võib tekitada tuleohtu.
Kõigis inimühiskondades on mehe ja naise rollid rohkem või vähem erinevad: naine kui laste sünnitaja ning imetaja on olnud ikka seetõttu vähem liikuv, rohkem seotud koduga ning lastega. Mehe liikumisvõimalused ja seetõttu ka liikumisraadius on olnud suuremad, mehel on suurem valmidus avastada uut, ent ka suurem riskivalmidus. Väikelapsele on isa kaotus väiksem oht kui ema kaotus, nii on naisesse "programmeeritud" rohkem ettevaatlikkust ja hoolitsevust. Ent eri kultuurides, eri paikades ja aegadel on need ürgsed mehe ja naise rollid avaldunud erinevalt. On ühiskondi, kus meestelt oodatakse käitumist, mida eesti keeles nimetatakse "mehelikuks", kus mehele öeldakse "Ole meheks!" Mees peab olema vapper, valmis võitlema teistega, mees on potentsiaalne sõjamees. Mees ei ole sentimentaalne, ta ei väljenda oma tundeid, eriti mitte haledust, kurbust. Meilgi on tavaline öelda, et "mehed ei nuta". Samal ajal on Eestis traditsiooniline
. Nooruse ideaal kui edasiviiv jõud. Noorus ei tähendanud vaid vanust. Haagiti end lahti konservatiivsusest, pessimismist. Rõhutatakse keele ja hariduse tähtsust. Sümbolistlik esteetika, mis tähendab reaalsusest eemaldumist. Kunst ei pea väljendama tegelikkust. Tähtis on kunsti ilu põhimõte. Kunst on kõrgemal kui elu. Oluline on vorm. (Vilde, Tuglas). NE arusaam keelest: keelt tuleb kasutada, arendada nii, et see võimaldaks samasugust eneseväljendust nagu euroopa vanades kultuurides. Keelt tuleb täiendada (uus sõnavara). J. Aavik: soome keel, omalooming, tehissõnad, murded. 24. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms) lk 8 25. G. Suitsu luule Uuris eesti kirjandust, püüdis seda süstemaatiliselt ja teadlikult kirjeldada. 20. sajandi alguse esikautor. 1905 ilmub esimene luulekogu ,,Elu tuli", mis on eesti moodsa luule alguspunkt. Seal on pöördumiste ja hüüatuste luule. Tonaalsus omamoodi ülev ja pidulik. Selge sõnum.
) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine) saadakse aru, et teistel inimestel on ka mõistus ja võib mõelda teistmoodi kui mina. 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7-11 a.) 4. Formaalsete operatsioonide periood (11- ) loogiline mõtlemine KULTUUR JA MÕTLEMINE Lev Võgotski (1896-1935). Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine. Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt. Kool (tekib koolis) nõuab abstraktset ,,loogilist" mõtlemist, praktilises elus pole abstraktset loogikat vaja. Mõtlemine toimub kultuuri poolt pakutavate tööriistade abil. SOTSIOBIOLOOGIA Edward O. Wilson (1975). Inimkäitumine on eelkõige mõjutatud inimliigi evolutsiooni jooksul kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Sotsioloogia ja teised sotsiaalteadused peavad saama bioloogia aladistsipliinideks.
Kõrgemaid psüühilisi funktsioone-näiteks verbaalset mõtlemist loodusest tuletada ei saa. Kooiharidus iseenesest tekitab arengus muutusi. o Kool annab teaduslikud mõisted (neid omandab laps teiste sõnade kaudu). o Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis o See tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi. o Kooli mõju uuritud traditsionaalsetes kultuurides. o Tema idee oli teha uurimusi eri tasemega keskkondades ja keskkondades, kus toimuvad mingid kiired muutused. 4. C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises. · Igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma · Erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid
Platonilik traditsioon - Kõne ülimuslik - Kiri paljas fassaad - Ainult lugev inimene ei saa täielikult teadmist mõista - Kuulda = osaleda, sängituda sotsiaalsesse maailma Marshall McLuhan The Gutenberg Galaxy (1962) Trükipressi leiutamisega Euroopas 1454 algas McLuhani arvates täiest uus inimkultuuri ajastu, kus visuaalne hakkas domineerima muute meelte üle. Kirjaoskusega inimesed helilis-suulisel „arengutasemel“ Walter Ong Kirjaoskusega kultuurides muutub räägitud kõne visuaalseks: kõnet kuulatakse nagu see oleks kirjutatud Kirjaoskuseta kultuurides ei eristada sõnu helist kõnes, vaid kuuldakse juttu nagu nt muusikat Kirjalikud vs suulised kultuurid (Ong) Vaade isoleerib Heli inkorporeerib Me vaatame ühes suunas Me kuuleme enda ümbert Vaade tuleb vaatajast Heli valgub kuulajasse Kirjalik on püsiv
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 23 korda aeglasemalt. Läbipõetud haigused ja vitamiinipuudus võivad jätte küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, traumad võivad põhjustada küüne irdumist. Sõrmeküünte lõikust ja hooldamist nimetatakse maniküüriks, varbaküünte hooldus kuulub pediküüri hulka. Mõnedes kultuurides on kombeks kasvatada ühel või mitmel sõrmel pikki küüsi kas siis praktilistel, esteetilistel või sümboolsetel kaalutlustel. 20. sajandi lõpust alates on esteetilistel põhjustel kasutatud mitmest materjalist kunstküüsi, mis kleebitakse ehtsate peale. 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit: 1)Mõnedel on pikad ja tugevad, teistel aga nõrgad küüned. Mõned ütlevad, et pole lihtsalt looduse poolt antud pikki ilusaid küüsi, aga tegelikult sõltub see rohkem meist,
Homogaamia e. positiivne paarivalik sarjame abiellub sarnasega. VIII Tervis ja sotsiaalne keskkond · Tervis - Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO): tervis on täieliku füüsilise ja psüühilise heaolu seisund. · Tervise ja haiguse mudelid: o meditsiiniline mudel: tervis (ja haigus) on bioloogiline nähtus, mis on kogu inimkonna jaoks sama tähendusega o sotsioloogiline mudel: tervis (ja haigus) on erinevates kultuurides erinev · Haigused o kroonilised haigused: haigused mis ei levi nakkuse kaudu, tulenevad eelkõige elustiilist (südame veresoonkonna haigused, vähk jt.) ja geneetilisest eelsoodumusest Levik - Need on eelkõige rikaste ühiskondade probleemiks. Nende osatähtsus on viimase sajandi jooksul lääne ühiskondades tõusnud. o nakkushaigused: haigus levib haigelt inimeselt tervele mingi haigusetekitaja
Viimaseks edukaks naljaks võib pidada näiteks aktsiooni, mille käigus Tartu Ülikooli õppejõud pidid saama endale 1000 krooniga arvuti. Eestis tehakse aprillinalja 1. aprillil ja harvemini ka viimasel aprillipäeval. Kes muul ajal aprilli teeb, seda on õigus kutsuda 'aprillisiga viie põrsaga' ja muul viisil. Selle kergemeelse ja lustaka päeva saamislugu on keerukas ja mõtlemapanevalt koomiline. Traditsiooniliselt pühitseti uut aastat paljudes vanades kultuurides, mh roomlaste ja hindude poolt, 1. aprillil. Pärimuse järgi põhjustas paavst Gregorius XIII kalendrireform, millega nihutati uusaasta 1. aprillilt 1. jaanuarile, palju segadust. Osa inimesi jätkas vanade kommete järgi elamist ja uue aasta tähistamist 1. aprillil. Neid siis hakatigi haneks tõmbama, neile naljaõnnitlusi saatma või narriks hüüdma (päeva nimi paljudes keeltes on narripäev). 1. aprilli
(agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui n-ö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende indiviidide surma. Siiski, eri kultuurides on eri indiviididel või indiviidil üldse erinevad võimalused kultuuri mõjutada v kujundada. 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Siiski, tänapäevasemad kultuurikäsitlused ei rõhuta enam väga kultuuri indiviidideülest eksisteerimist, vaid püüavad sünteesiva käsitluse poole -
juhtkonna heakskiiduotsimisse (Universalismi esindajad hindavad iseseisvust), suhtlemises töö hindamisse (universalistid kirjeldavad töö nõudmised ja otsivad see järel kandidaate vastavalt kvalifikatsioonile) Individualism vs kollektivism Avaldub: esindamises(kollektivistidel kuulub kindlasti mitu esindajat), staatuse hindamises: üksi liikuvat hinnatakse kollektivistlikes kultuurides kui madala staatusega isikut, otsuste tegemiste (enamushääletust hinnatakse kollektivistlikes kultuuride madalalt, otsustamine võtab kaua aega) Organisatsioonid individualistide jaoks on instrumendid omanike individuaalsete huvide rahuldamiseks, kellega töötajad sõlmivad lepingud oma individuaalsete huvide rahuldamiseks. Kollektivistidel on organisatsioonid enam klannid või laiendatud perekonnad.
eksisteerivad suhtes üksteisega, me tajume neid ainult läbi selle, kuidas need erinevad teistest elementidest. Saussure eristas ka tähistajat (akustiline kujund) ja tähistatavat (millele viidatakse). Tähistaja ei viita maailma asjadele, vaid kontseptidele meie peas. Struktrualistlik antropoloogia Lévi-Strauss: kultuurid on erinevad, aga struktuurid, mis seovad inimkogemusi, toimivad kõikjal sarnaselt. Inimestel on sarnane teadvuse struktuur, kõigis kultuurides on olemas sarnaseid protsesse (rituaalid, sugulassidemed, paarilise valimine). Müteem - müüdi väikseim iseseisev tähenduslik element. Erinevad müüdid on taandatavad universaalsetele müteemidele. Semiootika uurib märgisüsteeme - lingvistiline või mittelingvistiline objekt või käitumismudel (ka nende kogumid), mis toimib nagu keel. Semiootika uurib nende objektide ja käitumismudelite sümboolseid funktsioone. Kõige olulisem märgisüsteem on keel.
monarhitiitel.Vürsti kõnetatakse "Teie Hiilgus".Vanasti kasutatu seda tiitli näitamiseks. (lk.333) Jumal - see on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks).(lk.333) Vaarao - (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.( lk.331)
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel
ning milliste tunnet ning ebaõnnestunud lähenemisega viha ja kurbuse emotsioonide tundeid. Õnnestunud eemaldumisega seostatakse ärevust, ja ga need kergendust ning ebaõnnestunud eemaldumisega hirmu ja ennekõike abitust. seostuvad? 3. Milliseid Universaalseteks peetakse sellised näoväljendusi nagu üllatus, emotsionaals rõõm, viha, kurbus, hirm, vastikus ja põlgus, sest neid eid väljendatakse erinevates kultuurides ühtmoodi ja need on näoväljendusi kõigile äratuntavad, ilma et peaks erinevaid keeli oskama. peetakse universaalset eks ja miks? 4. Võrdle Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru tegeleb omavahel ressursside mobiliseerimisega. See süsteem aktiveerub ohu- autonoomse või stressisituatsioonis ning kiirendab südametööd ja ahendab närvisüsteemi veresooni. Lisaks tõstab sümpaatiline haru vererõhku ning
Seda ei ole samuti võimalik sajaprotsendiliselt ellu viia. Samas on raske uurida nii, et nende rahvaste oma roll on null. Samas kõik uurimisied jäävadgi nende kahe mõiste vahele. Oluline on teadvustada, mis laadi uurimust me tegema hakkame. Emic aitab mõista eriti hästi kohalikke inimesi, nende kultuure, kuid ei võimalda eriti hästi võrrelda erinevaid kultuure omavahel. Etic võimaldab erinevaid ühiskondi võrrelda. Abstraktsem mõõdupuu, mis erinevates kultuurides ilmneb. võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus sünonüümid. Kõige esimene termin on kultuurifookus. Igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mingid kesksed kultuuri elemendid, mis määravad selle kultuuri olemuse. Hästi palju kultuuri elemente, tohutu kirevus. Kuidas kultuuri eripärasid määratleda?? Kultuurifookus - Mõte selles, et mingis kultuuris on mingid väärused, millele
emotsioonide tähtsus: Iga sündmust tajutakse kas · kasuliku või kahjulikuna, · meeldiva või ebameeldivana Signaliseerivad seda, kas olukord liigub soovitud eesmärgi poole. Emotsioonide funktsioonid: · vajadustest teavitamine · sotsiaalsete signaalide saatmine · valmistavad tegevuseks ette · aitavad õppida sobivat käitumist Põhiemotsioonid: rõõm, kurbus, hirm, viha, vastikus, üllatus põlgus esinevad kõikides kultuurides, väljanäitamise reeglid erinevad. Üheaegselt esineb · tavaliselt 3 - 4 emotsiooni · harva 1 emotsioon Meeleolu · pikemaajaline · raske määratleda algust ja lõppu · ning esile kutsunud sündmust. · Funktsioon: · mõjutab inimese kognitiivseid protsesse (aisting, taju, mälu, mõtlemine) Meeleolu on püsiv foon · Enamusel peamiselt positiivne meeleolu Meeleolu mõjutavad: · sotsiaalne suhtlemine · füüsiline tegevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
