Kultuur: et rahastada kultuurielu loodi 1925a Eesti Kultuurkapital.Summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Sissetuleks jagunes kuueks: kirjandus, näite,heli, kujutavad kunstid, ajakirjandus, kehakultuur. Jagati auhindu, A.H.Tammsaare, Mait Metsanurk, Gustav Suits, Oskar Luts, Friedebert Tuglas. 1920 ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust, ei kontrollind loovisiksuste tegemisi ega avaldanud survet kultuurile. Kultuurautonoomia: tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust, ka raamatute ja ajakirjandusväljaandeid. Venelastel ja sakslastel oli õigus kasutada emakeelt, seega puudusid vaid autonoomsed institutsiooni rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks k...
Kultuurielu 1) Kultuurkapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kogu sissetulek jagunes kuue sihtkapitali kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur-vahel. Loovisiksused said võimaluse pühenduda täielikult oma loomingule. Andekamatele teadlastele määratud abirahad võimaldasid neil end välismaal täiendada. Iga aastaseid toetussummasid said ka paljud rahvuskultuuri jaoks olulised asutused,nagu Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajast...
liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirati tugevasti Demokraatia ei taastunud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. KULTUURIELU 1. Selgita mõisted Kultuurkapital loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel ( rootslased, venelased, sakslased ). Kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas vältida rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2. Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarsusele kultuurielu? Riiklik Propaganda Talitus kontrollis kultuurielu avaldusi. Mõningal määral piirati loomevabadust, kuid olulist kahju ei tekitatud. 3
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel
mille sai põgenemisel alati kaasa võtta. 6 Integratsioon Pärast Eesti iseseisvumist hakkas kujunema uus Eesti juutkond teise põlvkonna baasil. Enamik otsustas Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks. Need olid paljudel elualadel katsetavad ja aktiivsesse ühiskonnaellu pürgivad inimesed. Vastupidiselt kardetud kapseldumisele toimus integratsioon. 1926. aastal said juudid vastavalt rahvus vähemuste kultuurautonoomia seadusele Eestis sisemise omavalitsuse. Juutidel oli võimalik õppida oma keelt (jidisit ja uus-heebrea keelt ehk ivriiti) ning oma rahva ajalugu, täita usukombeid ja säilitada traditsioone. Kultuurautonoomia hõlmas hariduslikke ja kultuurilisi funktsioone ning sobis ülihästi sellistele väikesearvulistele vähemustele, kes asusid hajali ja eeskätt linna- des. Eesti juutkond oli peamiselt jidisikeelne, vallates samas ka eesti keelt.
Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre. a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule. 8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab? Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ülikoolide, kirikute, oluliste asutuste üle. 9. Mis on maareform ja kultuurautonoomia? maareform reform, tänu millele riigistati mõisnike maavaldusi , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele kultuurautonoomia - seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal 10. Iseloomusta EV majandust 1920.-1930. aastail (mida toodeti, eksport jne) Tähtsaim ümberkorraldus oli maareform. Tänu sellele arenes kiiresti põllumajandus.
Eesti sisepoliitika • I põhiseadus 15.juuni 1920 Asutava Kogu poolt • Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a
Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see ebaõnnestus) EKP (Eesti kommunistlik partei) juht oli Viktor Kingissepp Vabadussõdalaste juhid e. Vapsid nõudsid riigis karmikäe poliitikat Vaprid kritiseerisid riigisuutmatust ellu viia radikaalseid reforme
rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
- 1928 teostati rahareform (esimesel jaanuaril) mark---- kroon ehk 100 marka = 1 kroon Sisepoliitika 1920 aastatel - 1920 võeti vastu esimene põhiseadus - Võim kuulus rahvale (demokraatlik riik) kes sai valida , hääletada ja algatada seadusi - Valida sai 20aastaselt. - Seadusandlikku võimu ühendas parlament ehk riigikogu 100 liiget ja valiti 3 aastaks - Rahvale kinnitati kodaniku õigused ja vabadused - 1925 kinnitati vähemusrahvastele kultuurautonoomia. - 1920 aastate keskpaigas muutus nõukogude liidus suhtumine Eestisse - 1924 suri Leenin . Järgnes võimuvõitlus .' - Kuna trotski pooldas maailma revolutsiooni , taheti sotsialismi tuua eestisse - Salaja toodi eestisse võitlejaid ja relvi - 1 detsembri varahommikul 1924 , alustasid mässajad rünnakuid tondikasarmutele , toompeale , riigivanema majale, siseministeeriumile , politsei kaaskondadele, balti jaamale .
arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidenti dekreetidena. Kultuurielu 1. Selgita mõisted: Kultuurkapital- loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Teguvuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel(rootslased, venelased, sakslased), kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas välita rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2. Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarusele kultuurielu? Riiklik Propaganda Talitus kontrollis kultuurielu avaldusi. Mõninal määral piirati loomevabadust, kuid olulist kahju ei tekitatud. 3. Kirjuta iga ala kohta paar kultuuritegelast ja mõni nende saavutus. Kirjandus: A.H.Tammsaare- ,,Kõrboja peremees",
8. Too välja Saksa okupatsiooni muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris ? 8. Majanduses Vallutati saksa vajadustele, tööstusettevõtted seiskuvad, elatustaseme langus, tööpuudus Poliitikas Balti-hertsogi riik, saksa ei tunnustanud Eesti Vabariiki, poliitikud vangistati, Vilms lasti maha, Tsensuur taastati, Saksa ametnikud, väeosa saadeti laiali Kultuuris Eestlastele lubati kultuurautonoomia, ametlik keel saksakeel, saksastumine 9. Mis toimus 11.november 1918 ? 9. Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28.nov 1918 Nõukogude Venemaa tungis narva, mis vallutati, kuulutati välja ETK. Aastalõpuks vallutati Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu, Paide, Põltsamaa, Viljandi, Pärnu. 11
Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis. Tallinnas ja piiriäärsetel aladel kehtis kuni 1934. aastani kaitseseisukord, seejärel muutus see üleriigiliseks. Siseriiklikult olid iseseisvuse algusaegadel Eestile suurimaks ohuks kommunistid.
ning näidata seda ka teistele. 2. kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. rahvuskultuur rahva argielus ja pidupäevil avalduv pärimuslik aineline ja vaimne kultuur ja kombed, see näitab iga rahvuse omapära ja identiteeti, tegutsevad mitmed seltsid, ühingud, ringid rahvamajades, korraldatakse näitemänge ja muusikapäevi. kultuurautonoomia suurematel rahvusgruppidel on õigus luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsevad nende emakeelsete koolide, kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. 3. Allikas 12 a) "Iseseisvusmanifest" loeti esmakordselt ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. b) Eesti Maapäev pidas vajalikuks kuulutada Eestimaa iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. c) Maapäev sai ennast maa ja rahva seaduslikuks esindajaks nimetada, sest 28.nov
Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehtestatud rahvusvähemuste õigust omakeelse kultuuri ja hariduse arenguks? Kultuurautonoomia, Eesti Kultuurikapital Kuidas nimetati ümber Eesti riik juulis 1940? (täisnimi, neli sõna) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Millist nime kandis vaikiva ajastu ainupartei Eestis? Isamaaliit Kuidas nimetatakse perioodi Eesti ajaloos 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
aug. 1991 võõrvõim või Vabariik II maailmasõda (15 maakonda, mis jagunevad haldusjaotus valdadeks) I maailmasõda Märksõnad 18.saj: täielik eestikeelne Piibel (tõlgitud varem, Tartu rahu, kultuurautonoomia, Kultuurkapital Tartu Riiklik Ülikool, kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti (ka taasiseseisvumine), Suur majanduskriis, plaanimajandus, käsumajandus, riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri-
aastail Tööülesanded: lk 47-50, TV ptk 9 ja kordamine (ptk 5-9). Kordamine kontrolltööks § 5-9 10. Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 1) autonoomne Eesti 2) enamlased võimul 3) iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda Kontrolltöö § 5-9 Tööülesanded: lk 51-55, TV ptk 10, mõisted: repressioon, manifest, Landeswehr, kommuun. 11. Eesti Vabariik 1920. aastail 1) sisepoliitika 2) majandus 3) välispoliitika Tööülesanded: lk 56-59, TV ptk 11, mõisted: kultuurautonoomia, asundustalud. 12. Eesti Vabariik 1930. aastatel 1) Suur kriis 2) sõjaväeline riigipööre 3) "Vaikiv ajastu" 4) majandusolud 5) välispoliitika Tööülesanded: lk 60-63, TV ptk 12. Kordamine kontrolltööks § 10-12 13. Läti ja Leedu 1918-1940 1) Esimene maailmasõda 2) Läti iseseisvumine 3) Vabadussõda 4) demokraatia ajajärk 5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng 7) välissuhted Kontrolltöö § 10-12 Tööülesanded: lk 64-67, TV ptk 13 ja kordamine (ptk 10-13).
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhk...
sõjaväepensionäridele võimaluse taotleda elamisluba. Eesti riikluse arengu seisukohalt oli võõrvägede lahkumine omamoodi lõpptähiseks taasiseseisvumisprotsessis. INIMÕIGUSTE OLUKORD EESTIS Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi diskrimineerida rahvuse, rassi, soolise kuuluvuse, elukutse, rahalise või sotsiaalse staatuse, usutunnistuse või kultuuritausta põhjal. Kõigil inimestel on õigus säilitada oma etniline või usuline omapära. 1993. aastal vastuvõetud kultuurautonoomia seadus tagab rahvusvähemustele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Tõsiseks riiklikuks probleemiks on aga inimesed, kes tulid Eestisse sõjajärgsetel aastatel ning kes pole taotlenud Eesti kodakondsust. Inimõiguste olukorda Eestis on korduvalt uurinud rahvusvahelised missioonid ja instituudid, kuid mingeid arvestatavaid rikkumisi pole leitud. VÄLISPOLIITIKA
Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega väga suur, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi. Juutide olukord muutus pärast Suvesõja algust. Ligi 3000 juudi rahvusest Eesti kodanikku põgenes sakslaste eest Nõukogude Liitu
revansist, rahvahulgad veendusid oma õiguses materjaalsele heaolule.Kultuurielu EV: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. märksõnadeks kultuurivallas olid kultuurikapitali loomine ja kutseühingute loomine. Laienesid kultuurikontaktid, Kehtestati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Rahuleping: 28.06.1919 rahvasteliit: 1920.NSV loomine- 30.12.1922. Hitler valitsusjuhiks- 30.01.1933. MS- 1929. Riigipöördekatse- 1.dets.1924. Salin sekreär-19221952.pätsi ja laidoneri riigpööre-12.märts.1934. K.Päts-Eesti riigitegelane,riigivanem.J.Laidoner-Venemaa ja Eesti sõjaväelane.EVKL ametlikuks juhiks oli erukindral- A.Larka.A.Sirk- oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. F.D.Roosevelt-Usa president 1930- 1945.J
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakk...
2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja “vaikiva ajastu algus” 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 - massiküüditamine 2. Mõisted: ületootmiskriis, riigieelarve, erakond, kultuurautonoomia, Riigikogu, riigivanem, vapsid, “vaikuv ajastu”, opositsioon, Kaitseliit
2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 - massiküüditamine 2. Mõisted: ületootmiskriis, riigieelarve, erakond, kultuurautonoomia, Riigikogu, riigivanem, vapsid, "vaikuv ajastu", opositsioon, Kaitseliit
Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja armee üle. Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad rahvusriiki, vaenulikud vähemrahvuste suhtes Eesti ajalugu Mõisted Päästekomitee- 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Anti kogu rööklik võim eestis. Asutav kogu- eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 1919-20. Kultuurautonoomia seadus- õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole. Parlamentaarne vabariik- riigipeaks on president või riigipea puudub. Autoritaarne valistemissüsteem- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda. Presidentaarne vabariik- president on riigipea ja valitsusjuht. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Vapsid- vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed 1920-30
Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise. Endistele mõisnikele maksti võõrandatud maade eest tasu ja meil võimaldati osa oma maast säilitada. Asundustalude suuruseks kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust. Vabadussõjast osavõtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad autasu korras. Teiseks erakordseks saavutuseks oli kultuurautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele. Seadus kehtestati juba 1925. aastal , mis võimaldas luua oma kultuuromavalitsused ja omakeelsed koolid, samuti saadi riiklikku toetust. Eestis kehtinud kultuurautonoomia on väljastpoolt Eestit palju kiita saanud. 1. detsembril 1924 püüdsid kommunistid Eestis taas võimu haarata vägivaldse riigipöörde abil. Üheks peamiseks mässujuhiks olevat kunagine Eesti Töörahva kommuuni juht Jaan Anvelt, kes oli mõnda aega Eestis nn "põranda all" tegutsenud
olemas olnud pinnalt. 1925 loodi kultuuri finantseeriv asutus Kulka ehk Kultuurkapital. Raha tuli aktsiisidest – alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Olid sihtasutused erinevate alade jaoks, mille kaudu sai stipendiume ja toetusi. Kultuuritegelased ise aga määrasid neid. Õp: Omamoodi paradoks – mida rohkem jood, seda rohkem kultuuri toetad. Mikk: Sisuliselt kunstnikud. Oh, kolm kommentaari täis! See oli hästi kasutatud. Kultuurkapitali seadusega samal aastal ehk 1925 võeti vastu ka kultuurautonoomia seadus. See tähendas, et vähemusrahvused said ise vabalt oma kultuurielu korraldada, ilma riigipoolse sekkumiseta. Olid ka piirangud – vähemusrahvust pidi olema vähemalt 3000. Neid oli 4: venelased, rootslased, sakslased ja juudid. Kultuurautonoomia võimalust kasutasid sakslased ja juudid. Venelased ja rootslased ei kasutanud, sest nad elasid suhteliselt kompaktselt, vastavalt Peipsi ääres ja Loode-Eestis, ja kasutasid oma kultuuri huvide eest seismiseks kohalikku omavalitsust.
valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele. Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toim...
iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
Tartu rahu - 2. veebruaril 1920.a sõlmiti hoones Vanemuise t 35 Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moo...
Nimetage EV-s kehtivaid õigusi ja kohustusi (igast üks). Lisage ps §! (5p) Kodaniku õigus:§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Igaühe õigus: § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p)
P. 1. MÕISTE 71 P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5. STRUKTUUR 73 § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID 74 § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID 74 §4. KUTSEALADE OMAVALITSUS 75 § 5. KIRIKUOMAVALITSUS 75 TEEMA 8. PÕHIMÕISTED 75 TEEMA 9. AVALIK TEENISTUS 77 § 1. AVALIK TEENISTUS: PÕHIMÕISTEID 77 §2
· 1956. a. partei XX kongressil pidas Hrustsov Stalini tegevust paljastava kõne, mis Nõukogude inimeste jaoks avalikustati alles 33 aastat hiljem · Represseerituid amnesteeriti ja küüditatuid ning Saksa ja Jaapani sõjavange lasti koju · 1957 võeti vastu seadus rahvamajandusnõukogudest, neile pandi vastutus kogu regiooni majanduse juhtimise ja kohalike majandusressursside otstarbeka kasutamise eest. Seega said liiduvabariigid teatud majandusliku ja kultuurautonoomia. 1965 likvideeris Breznev rahvamajandusnõukogud · 1959 loobuti viisaaastakust ja võeti käsile seitsme aasta plaan (1959-1965). Seitseaastak pidi looma majandusliku baasi selleks, et 1970. aastaks järele jõuda ja mööduda USA-st tööstus- ja põllumajandustoodangu hulgalt ühe elaniku kohta · muljetavaldavad olid Nõukogude Liidu edusammud kosmosetehnika arendamisel: esimene Maa tehiskaaslane 1957, esimene planeetidevaheline automaatjaam 1959,
Igapäevaelu juhtis EV valitsus, 7-10ministrit. Eesti jaotati 11maakonnaks. Kohaliku elu korraldasid maa-,linna- ja vallavalitsused. Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erakonnaesindajat ning 1923 14 esindajat, 1919 1939 oli 21 valitsust, keskmise elueaga alla 9kuu. 1925 a lubati kõigile Eesti piirides elanud rohkem kui 3000 liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform
Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: kodakondsuse seadus; Riigikogu valimise seadus; Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; Riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; Riigikontrolli seadus; Kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; Seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi; Erakorralise seisukorra seadus; Rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Õigusaktide hierarhia Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus,
korras Eesti kodanikega. Kooskõlas seadusega võib neid ametikohti erandkorras täita ka välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikutega. Seadus võib piirata mõne kategooria riigiteenistujate õigust tegelda ettevõtlusega ja koonduda tulundusühendustesse (§ 31) ning õigust kuuluda erakondadesse ja mõnda liiki mittetulundusühendustesse (§ 48). § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Artikkel 22 - § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said m...
1920 pääsesid Riigikogusse 10 erakonna esindajad, 1923 juba 14 seda oli liiga palju. Valimisseadus nägi ette nimekirjavalimised, kuid ei sätestanud valimiskünnist. Omariikluse esimese aastakümne valitsused olid ebastabiilsed, koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei suutnud lubadusi täita. 1919-1933 oli Eestis 21 valitsust elueaga alla 9 kuu. 1925 lubati kõigile Eestis elavatele 3000liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia (õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole). 1919 alustatud maareformi eesmärgiks oli suurmaavalduste ümberjagamine. Endistele omanikele maksti kompensatsiooni ning nad said endale jätta keskmise talu suuruse osa mõisast. 1924 1.dets. riigipöördekatse : 1919 loodi Venemaal Komitern ülesandeks ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni(1923-24 soodsad olud selle alustamiseks). PA
Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid 1920 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid). Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsioonivalitsusi. Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused. Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. 1924. aasta riigipöördekatse- detsembrimäss, Nõukogude liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis. sisepoliitiline kriis- Majanduskriis, krooni kadumine ja valitsuse kiire vahetus tekitasid rahva hulgas rahulolematust. Vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. vabadussõjalaste tegevus- Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi. Kritiseerisid parteide
ettevalmistamine, kelledest andekamad said riiklikke stipendiumeid või sadeti välismaale ennast täiendama. - Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. - Kehtstati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia (1925), mille alusel moodustati juudi ja saksa kultuurinõukogu, kes tegelesid omakelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. - K.Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riikliku kontrolli erinevate kultuurivalkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased 8 läksid majanduslikel põhjustel kaasa valitseva reziimi ülistamisega;
Riigipöördekatse tagajärjed: kommunistide võrgu hävitamine Eestis (kommunistide hukkamised, EKP-s hiljem ca 300 liiget, kellest pooled istusid vangis) vähenes kommunistide toetus elanike seas, taaselustati Kaitseliit - kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon (40 000 liiget) erakonnad unustasid mõneks ajaks omavahelised lahkhelid ning moodustasid "seinast seina" valitsuse (valitsus, kus olid esindatud kõik Riigikogusse kuuluvad erakonnad) · Kultuurautonoomia kehtestamine 1925.aastal - kõikidele enam kui 3000-liikmelistele vähemusrahvustele anti õigus edendada oma rahvuskultuuri, luua selleks seltse, organisatsioone ja koole. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid. [http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Sisepoliitika.pdf] 2.2 Välispoliitiline areng Eesti välispoliitika esimeseks eesmärgiks oli saavutada riigi tunnustamine teiste Euroopa riikide poolt. 1918
Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele Kristlik Rahvaerakond 8 Ametiühingud seotud kommunistidega 5 sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 19181935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolsevismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3
Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele Kristlik Rahvaerakond 8 Ametiühingud seotud kommunistidega 5 sakslased Baltisaksa Erakond 4 Saksa-Balti Erakond oli 1918–1935 Eestis tegutsenud baltisaksa vähemusrahvuse erakond- kultuurautonoomia ja tasu võõrandatud maade eest. Pidasid olukorda Eestis ajutiseks, suured rahvad pidid andma asjale lahenduse. Et tuleb Saksamaaga ühenduses olev Balti provints või Venemaa koosseisus olev moodustis. Eestlastega ajendas neid koostööle vaid ähvardav bolševismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
