Raha kiire juurdetrükkimine langetas loomulikult marga kurssi. 1920. aasta kevadel avati Tallinna Börs ning valuutavahetus muutus vabaks. Kui 1919. aasta detsembris tuli Rootsi krooni eest maksta 23 Eesti marka, siis aasta pärast juba 76 marka. Edaspidi marga kurss siiski stabiliseerus, nimelt hakkas Eesti Pank 1921. aastast kasutama kursi stabiliseerimiseks oma reserve. Kirjeldatud rahapoliitika ei oleks olnud võimalik juhul, kui Eesti rahasüsteemi aluseks oleks olnud kullastandard. 1921. aasta alguses oli ligikaudu 90 protsenti markadest kulla- ja välisvaluutavaruga kaetud. Aastatel 19211923 arutleti küll kullastandardile ülemineku üle, ent otsustavaid samme ega täpsemat tegevusplaani selleks ei tehtud. Vastupidiselt ootustele vähenesid 1923. aastal järsult Eesti majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse, sest 1923
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
riikide valuutad, mille majandusel oli suurem kaal; nende valuutat vahetati kulla vastu stabiilse kursi alusel. Teiste riikide valuutad ei saavutanud sellist positsiooni ja võivad esineda näiteks vaid kui rahvusvaheline kaubandusvaluuta, mitte kunagi aga reservvaluutana. Kolmandad valuutad tekivad ja arenevad kui spetsiifiline rahvusvaheline raha ja neid ei kasutata riikide sees. 35)Rahvusvaheliste valuutasüsteemide ajalooline areng: klassikaline kullastandard, - Klassikalise kullastandardi süsteemi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Keskpank kohustus ostma ja müüma kulda (ja ainult kulda!) fikseeritud hinnaga koduse valuuta eest. 2. Residendid võisid kulda vabalt eksportida-importida. kulla vahetusstandard, - Bretton Woodsi süsteem, - neli punkti kokku defineerisid Bretton Woods'i süsteemi - see oli valuutakord, mis · võttis oluliselt muutmata kujul kasutusele kulla-vahetusstandardi,
1876. telefon. 1873-1896 pikk majandusdepressiioon. Majaduskriisid industriaalühiskonnas tsüklilised, kriisi keskmeks tööstussektor. Industriaalühiskonnas kriisid laiemad, seotud mitmed turud doominoefekt. Esmakordselt hakkas euroopa põllumajandusele mõju avaldama põllumajandus, mis toimus mujal. Saksamaa, austria ja SB börsid raskustes. 1892 jõudis börsikrahh alles usasse. Sajandi lõpus uus majandustõus. Võeti kasutusele kullastandard pangatähed löödi kulla alusele, kus briti kolooniates sai selle maksevahendi ettenäitamisel sama palju kulda välja võtta. 1821 inglismaa fiktseeritud kullastandard. Olid olemas ka hõbedastandardid. 1872 sidus saksamaa oma marga kullaga. Saksamaa hakkas maha müüma oma hõbedat. Kulla hind tõusis, hõbeda hind kukkus. Enamik riike läks kullastandardile üle. Pangad arenesid. Kapitalism 19. saj. Põhines eraomandil, toomisel ja võikmalikult vabal turumajandusel.
töötajate vastastikused kohustused ja õigused · kombineeritud tollimaks tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks · kommertspaber lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri · konvergents · konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu · krematistika uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. · kullastandard süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani · kulupoliitika prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse printsiibist lähtudes
administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks kommertspaber – lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri konvergents – konverteeritavus – raha vahetatavus teiste rahade vastu krematistika – uurib raha vormis rikkuse hankimist ehk ringlust. kullastandard – süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega; kehtis 19. sajandi lõpust kuni esimese maailmasõjani kulupoliitika – prioriteetide seadmine maksudega laekunud vahendite jaotamisel erinevate kuluartiklite vahel eesmärgiga kehtestada või ümber kujundada teatud majanduslikke proportsioone erinevate ühiskonnakihtide huvides ja sotsiaalse õigluse printsiibist lähtudes
See aeg oli pingelõdvenduse aeg, mõlema riigiga hakkasid suhted paranema (NSVLiga sõlmiti SALT 1). Parandas suhteid Hiinaga kasutati ping-pongi diplomaatiat (70ndate alguses selle raames kohtusid Hiina ja USA lauatennise koondised, Nixon tegi Hiinasse ka üllatusvisiidi). Kõige eesmärk oligi Hiinaga suhete paranemine. Nixon oli see, kes lähtus reaalpoliitikast Hiina on kommunistlik ja temaga tuleb läbi saada. Nixoni valitsemisajal tühistati USA kullastandard (ei saanud dollareid enam kullaks vahetada; dollari kurss hakkas sültuma majanduse käekäigust). Nixon valiti ka teist korda presidendiks Watergate'i afäär (pealtkuulamisafäär) ja ta astus ise tagasi 1974ndal aastal. Pärast Nixonit sai presidendiks Gerald Ford (ainus mittevalitud president USAs). Ford ei olnud esialgu Nixoni asepresident (see, kes oli tagandati enne Nixonit ennast juba ära) ja tema järel sai Fordist Nixoni asepresident
valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 19441971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena. Rahandussüsteem sidus valuutad USA dollariga, mis omakorda seoti kullaga ( 35 dollarit 1 untsi kulla eest). Vahetuskursse sai süsteemis muuta vaid üksmeelse otsuse tulemusena. Rahandussüsteem kukkus 1971. aastal kokku ning kullastandard tühistati. Põhilised vaidlused on seotud teemadel, kas viimastes kriisides on süüdi nimetatud organisatsioonid või riigid ise oma vastutustundetu majanduspoliitikaga. Kuigi IMFi ja Maailmapanga rolli olulise muutmise vajadus ilmselt lähiajal ei kerki, on sel tasemel vaidlused alguseks uutele tuultele maailmamajanduses. Erinevad rahapoliitilised süsteemid ja erasektori roll finantskriiside lahendamisel on kõnealuse
väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha enam-vähem vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus, hindade tõus
● Teenused ● WTO - World Trade Organization Kitsas raha - nt sularaha, saab kiirelt välja võtta Lai raha - hoiused, pensionifondid; raha, mis on pikemale ajale mõeldud Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. (https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem - Valuutakursid: ** Kullastandard -> on olemas üks maailmavaluuta, erinevates kohtades nimetatakse erinevalt (kui kõikjal maailmas on kullaga seotud raha?) ** Bretton Woods -> ** Vabakurss -> nõudlus määrab ära valuuta väärtuse ● Finantssüsteem - Investeeringud ja rahavood -> Investeering kestab 22 sekundit. - Kriisid Dollar annab emissioonitulu USAle. USA võib endale raha juurde trükkida ilma, et sellest midagi väga juhtuks.
Püüti reguleerida tootmist, riik kehtstas ausa konkurentsi koodeksi, kus oli ette nähtud, et nt tööaeg tohib olla 35 tundi, määrati töötasud jms. Need, kes koodeksiga liitusid, said toodetele peale märgi ja valitsus õhutas nende toodete ostmist. Riik organiseeris hädaabitöid. Rajati näiteks niisutussüsteeme, üleujutuskaitsesüsteeme, puhastati maanteid, istutati puid ja muud. Selle eest maksti natukene, ehkki mitte väga palju. Dollar devalveeriti, dollari kullastandard kaotati ehk seda ei saanud enam kulla vastu vahetada. Viidi sisse sotsiaalkindlustussüsteem vanaduspension alates 65 aastat, töötu abiraha. Oli inimesi, kes pidasid abiraha alandavaks, oli ka nínimesi, kes pidasid seda põhiseaduse vastaseks. Roosvelti süüdistati, et ta on kommunist. Need meetmed aitasid kriisist välja tulla ning ta valiti presidendiks ka 1936. aastal ja 1940 ja 1944.
Ringlusvahend Kogumisvahend (akmulatsioonivahend) Bussikaart ei ole niivõrd raha, piiratud väljund. Krediitkaart ei ole ka raha, maksame rahaga, mis on seal peal. Sümbolraha-paber või mingi odav metall, mis on valitsuse poolt kuulutatud täitma raha funktsiooni. (alguses oli kuld) Deposiitraha- pankadesse hoiustele paigutatud raha (selle vahendusel toimuvad suurem osa tehinguid). Turumajanduslik süsteem, pole turumajanduse ühiskond Ajalooliselt Kullastandard (tähapäeval enam ei eksisteeri) Raha kui kaup (tarbimishüvis) Sotsiaalne kokkulepe Kaasaegne rahasüsteem Kehtestatud seadusandlusega Euro tagastuseks on majandussüsteemide toimimine. Raha kui riigi (võla) kohustus Seaduslikkus o Raha väärtus hoitakse riiklike institutsioonide abil Raha nõudmine Tehinguvajadused (majandustegevuse maht ja käive) Likviidsuseelistused (ettevaatusmotiiv)-
toob kaasa madalamad reaalpalgad (kuuluvad: inflatsioon toob kaasa kingatallakulu, kasvatab menüükulusid, muudab relatiivsed hindasid) 29. Inflatsioon ...... relatiivsete hindade muutlikkust ning .... ressursside efektiivset paigutust (allokatsiooni): suurendab; vähendab Enesekontrolli testid 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige: kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud: kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Kui riigi keskpank teatab, et suurendab tulevikus raha pakkumist kuid ei muuda seda praegu (täna), siis: nii nominaalne intressimäär kui ka jooksev hinnatase tõusevad 6. Nominaalne intressimäär suureneb kui: rahanõudlus väheneb 7
31. Kui toodang (väljund) on kirjeldatud tootmisfunktsiooniga Y = A× K0,2 × L0,8 siis väljendab nimetatud tootmisfunktsioon: konstantset mastaabiefekti 32. Klassikalises, fikseeritud toodanguga mudelis on toodete ja teenuste nõudlus ning pakkumine tasakaalustatud: intressimääraga Teema 3 1. Raha likviidsus on määratav lihtsuse ja kergusega, millega: raha saab muundada hüvisteks ning teenusteks 2. Riigis kus kehtib kullastandard kasutatakse rahana eelkõige kaupraha 3. Kullastandardit kasutavas riigis on raha hulk majanduses määratud kulla kogusega 4. Raha baasiline pakkumine MB on: paberraha ja müntide summa 5. Raha tuluringluskiirus on määratud võrdusega: M•V = P•Y 6. Kui toodete ja teenuste keskmine hind majanduses on 10 rahaühikut ning majanduses on raha 200000 rahaühikut, siis reaalraha kogus (reaalne rahamass) on: 20000 7. Kvantitatiivne rahateooria eeldab, et: raha ringluskiirus on konstantne 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
