Saatuse heidikute kuu Suvisel õhtul, mitte täiskuuööl 13.juunil käisin vaatamas Eesti Draamateatri suveetendust „Saatuse heidikutekuu“ Laitse Graniitvillas. Ootused olid väga kõrged, sest Märt Avandi ja Jaan Rekkor on mõlemad tuntud oma hea näitlejaoskuslikkuse poolest ning ega ka O´Neilli neile oma meisterlikkuse poolest alla ei jää. Esimene vaatus kulges lõbusas toonis, sai nii naerda kui mõtiskleda. Mahajäetud ja kivistunud maakolkas elasid isa (Jaan Rekkor) ja tütar Josie (Kersti Heinloo). Kohe alguses hakkab etendus pihta poja (Roland Laos) põgenemisega kodust, ta järgneb oma teistele õdedele-vendadele, sest lihtsalt ei pea masendavale olukorrale ja tapvale tööle vastu. Isa-tütart kummitab teadmine, et maaomanik James Tyrone (Märt Avandi) võib varem antud lubadusest hoolimata müüa nende renditalukoha kellelgi teisele
esimeses kohtumises astus TÜ/Rock ainsa konkurentsi jäänud Eesti klubina lahingusse Läti liiga liidri Ventspilsi vastu ning pidi tasavägises mängus vastu võtma 77:84 kaotuse. Rock alustas mängu hästi ning läks esimesel veerandajal kaheksa punktiga ette. Teise veerandaja alguses tegi aga võimsa spurdi kodumeeskond ning Tartu meeskond jäi omakorda 7 punktiga taha. Poolajavile eel suudeti aga taas ohjad haarata ning teise veerandaja lõpuks oli eduseis 44:40. Teine poolaeg kulges tasavägiselt kuni mängu viimase minutini. Kui mängida oli veel 26 sekundit sai Rock palli 77:79 seisult. Tartlaste peatreener võttis aja maha ning andis meestele juhtnöörid, kuidas otsustav rünnak mängida. Kohe pärast palli lahti mängimist läks Sten-Timmu Sokk kaugviskele, mis läks aga mööda ja lauas olid Ventspilsi mängijad. Kohustustliku vea järel läks Rockil eriti õnnetult, sest teise
Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis, kus asuvad Eesti vanimad jõeorud (Piusa, Ahja, Võhandu jmt). Umbes 12 600 aastat tagasi langes praeguse Pihkva järve lõunaosas pärast mandrijää taandumist liustiku ees olnud jääjärve tase 7075 m-ni ü.m ning Piusa, Võhandu ja Ahja jõe orus hakkasid kujunema terrassid (vaata joonis). Liustiku edasise taandumise ja Peipsi jääjärve veetaseme languse tagajärjel tekkisid sügavad (3345 m) orud. See protsess kulges väga kiiresti ning umbes 200300 aasta jooksul olid orud oma põhijoontes välja kujunenud. Väljavool Peipsi jääjärvest kulges esialgu Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Ahja, Võhandu ja Piusa orust nooremad. Lõunast Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvate orgude sügavnemine jätkus Holotseenialguseni, jääaja lõpul jäi suurjärvede lõunaosa suures osas kuivaks
Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel. Kuid kõige üllatavam oli see, et stegosauruse väikest peaaju "abistas" veel üks aju - tagumine aju. Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada. BRAHHIOSAURUS See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune.
FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIIDI TEED, MIS KULGES KUNI VAHEMERENI. NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS. Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI KESKPUNKT, MIS EI VASTAND TÕELE (TEGELT ON PÄIKE) 2) MAA ON KERAKUJULINE NING SEDA TA TÕESTAS KUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE.
Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Juhan Viiding (1948-1995) Juhan Viiding (alter ego Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse sai endale töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Luuletusi on Juhan järjepidevamalt kirjutama hakanud 1965. aastast. Jüri Üdi
maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja toredusega pidi hämmastama kogu Euroopat. Loss on ehitatud klassitsistlku rangusega, rõhutatud on horisontaaljoont, sellest võetakse eeskuju lossiarhitektuuris. Enamikul neist on lossi keskel läbi 2. ja 3. korruse ballisaal. Väliselt üldiselt range, erinevalt kirikutest. Sisekujundus
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril, peale selle muretses veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul
Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse perioodil, maarahva ainelist ja vaimset mäkkepürgimist, mida tumestab kuritegevus kui sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites
mõjukaks sotsiaalseks ja poliitiliseks jõuks. Selle liikumise silmapaistvateks esindajateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi ja Namik Kemal- rahva valgustajad, Lääne kultuuri tutvustajad, keeleuuendajad, modernse kirjanduse propageerijad. Selle kõigiga saab väita, et Türgi ühiskond oli 19. sajandil jõudnud suurte muutuste künnisele. Kuigi islamiriigid ei olnud uusajal poliitiliselt nii lõhestatud kui tänapäeval, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus kujunes uuendustele vastuvõtlikuks, millele aitas kaasa nii Napoleon Bunaparte vallutusretk kui ka valitseja Muhammad Ali reformimeelne poliitika. Muhammad Ali hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. 1822. aastal avati esimene trükikoda ja ilmumist alustas esimene ajaleht " Egiptuse Sündmused ". Reformid panid aluse Egiptuse kultuurilisele
Beria juhtimisel. Beria oli siseasjade rahvakomissar, kelle kompetentsi kuulusid ka julgeolekuküsimused. Stalini nõudel pidi tuumapomm valmima 1. XII 1949. a. See ülesanne täideti. Tänapäeval on teada, et sellele aitas tublisti kaasa USA aatomisaladuste järel luuramine. MAJANDUS. Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust. Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja
mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk- Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas. Seega oli Euroopa jagamine lääneks ja idaks ka majanduslikult põlistatud. Kuna suhtumine maasse ja seeläbi ka oma töötulemustesse oli kummagi süsteemi puhul erinev, siis mõjutas see jaotus tugevalt ka ida ja lääne majanduslikku arengut.
koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga. Dmitri Sostakovits (1906-1975) Sostakovits õppis klaverit ja kompositsiooni Peterburi konservatooriumis. Juba oma lõputöö, 1. sümfooniaga äratas ta tähelepanu nii Vene kui ka lääne muusikaringkondades. Kuni 1930. aastani tegutses mees ka pianistina, kuid peagi nõudis helilooming täit pühendumist. Ta on olnud ka Leningradi ja Moskva konservatooriumi õppejõud. LOOMING: Sostakovitsi loometee kulges mõnes mõttes paralleelselt Nõukogude Venemaa ajalooga, seda omamoodi peegeldades ja vahel ka valitsevale ideoloogiale lõivu makstes. Ometi leidis ta isikupärase vahendi iroonia, groteski ja satiiri et väljendada oma kaasaelamist inimlikele ja sotsiaalsetele probleemidele ja suhtumist totalitarismi. Sostakovits on üks 20. sajandi väljapaistvamaid sümfoniste ning selles osas on teda võrreldud Mahleriga. Tema loomingu kaalukaim osa on 15 sümfooniat, kuid
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? 1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis
tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas. Joonia stiil – veidi hilisem, saledam, oluline tunnus allapoole
võtta. Raamat ise on selges kirjakeeles, kuid dialoogides on näidatud teismeliste suhtlust, hetkelisi solvumisi ja ülbust. Teos on tõsine ning toob tõeliselt välja noorte pahupoole. Samas on see kurb ja nii mitmeski kohas tuleb nutuklimp kurku. Vabal ajal ma väga noorteromaane ei loe ning "Kallis Mikael" oma süzee ja tegevuste kulgemise poolest mind ei üllatanud. Raamatu lõpptulemus oli etteaimatav, aga ei saa väita, et see jutt mulle ei meeldinud, tegevus kulges siiski põnevalt ja kiiresti. Vahelduseks oli seda väga hea lugeda ja kindlasti pani teos mind mõtlema tänapäeva noorte elude peale. Mõtlesin loo tegelastega kaasa ja püüdsin selgusele jõuda miks mõni sellise otsuse vastu võttis, sest ise oleksin teinud hoopis teistmoodi. Hale on vaadata noori või lugeda neist, kes oma nooruse lihtsalt alkoholi peale raiskavad ja seda aega tõeliselt nautida ei oska. Eelkõige soovitaksin
roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu) 1212 sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ning muinaseestlaste osa pooled välja kurnnud, see lõppes 1215) 1217 venelased piirasid Otepää linnust, näljutati linnuse kaitsed alla andma 1217. 21. sept - Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa.
Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte. See kiirendas tuumapommi loomist märgatavalt, ning juba 1949. aastal katsetas NSVL esimest tuumapommi. Vesinikupommiga nii libedalt ei läinud, sest ajal, mil ameeriklaste pommiteave ärandati, ei
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme XIX sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul
Tuli vaibus alles aastaid hiljem. See kõik toimus sellepärast, et põlevkivi rikastamisel jäi järele suur hulk aherainet, milles esines kõrvuti lubjakiviga ka põlevkivi. Nii sattus omaaegsel käsitsirikastamisel suur hulk põlevkivi aherainemägedesse ehk terrikoonidesse. Need süttisid raudsulfiidi hapendumisel tekkivast kuumusest põlema ning reostasid õhku lehkavate utmisgaaside ja põhjavett toksiliste utmisvedelikega. Terrikoonidesisene põleng kulges aeglaselt, lubjakivi põles lubjaks, mis seejärel sademete ja õhuniiskuse mõjul aegamisi kustuma hakkas. Terrikoonide sisemus on siiani isegi pinna lähedal kuum ja tõenäoliselt jätkuvad protsessid mägede sisemistes osades. Tulevikunägemused Tulevikus tahetakse teha tehismägedele, mida enam ei kasutata, spordikeskused. Arvatakse, et siis oleks inimestel huvitavam, kui suuskadega alla lasta kõrgematest mägedest, kui meil praegult on näiteks Otepää
Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katsetasin tähelepanelikku kuulamist suheldes lastekodu kasvatajaga. Viibisin lastekodus põhjusel, kuna üks poiss oli seoses vägivaldse käitumisega koolist kõrvaldatus ja viibis koduõppel. Eelnevalt olin tutvunud kirjandusega, kuidas kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Lõpetasime õpilasega tunnid ning kasvataja kutsus mind kohvilauda. Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin, et olen oma mõtetega kohal ja kuulan. Keskendusin täielikult kasvataja jutu kuulamisele ega tegelenud samal ajal kõrvaliste asjadega (Krips 2017: 177). Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasi...
Kampaania lõpetati pärast Stalini surma. Teatati, et mingit vandenõu polnudki. Rahva lootused ja lootusetu tegelikkus Kui sõda lõppes lootsid inimesed, et elu läheb paremaks. Oli ju Stalin oma võidukõnes tänanud rahvast panuse eest sõja võitu, Stalin oli isiklikult ka paremat elu lubanud. Talupoegade hulgas levisid jutud, et kolhoosid saadetakse laiali ja maa jagatakse talupoegadele. Et talupoegadele antakse kätte passid Tegelikkus osutus väga karmiks. Nüüd kulges rinne läbi nõukogude inimeste. Ei usaldatud neid, kes a) olid naasnud Euroopa sõjaretkelt (nad olid liialt palju näinud, märganud, et mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei
Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898. aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide rongiliin. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati lõplikult 1901. aastal. 2.3 Valga-Mõniste Valga- Mõniste liini ehk ,,Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a. Tsaari Venemaa ajal kulges 17 km pikkune lõik Valga ja Koikküla jaamade vahel läbi praeguse Läti territooriumi. 1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne jaamade Gulbene linnani. 2.4 Keila-Haapsalu Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 7. klass RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord Sisukord lehekülg 2 Rõivastus kui sotsiaalne märk lehekülg 3 Rahvarõivaste taandumine moest lehekülg 3 Tööriided lehekülg 3 Piduriided lehekülg 4 lehekülg 4 Paikkondlikud erinevused Setu naine lehekülg 5 Häädemeeste naine lehekülg 5 Vööd lehekülg 5 Kasutatud kirjanuds lehekülg 6 2 Rahvariided Rõivastus kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on esmane praktiline, s.o keha kait...
Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Meie vabariigi tähtsamad lubjatehased, kus toodetakse kustutamata lupja , on Männikul, Tamsalus ja Rakkes. Kriidina esinev kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises, koolikriidina jne. Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks. Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada. 8.a) Biometallidest on kaltsium inimorganismis kõige levinum. Ca on luude ja hammaste põhielement
Majanduse arengule aitasid kaasa ka Eestimaa kalarohked veed. Eriti suurt saaki püüti Peipsi järvest, kus kalandusolusid hakkasid kujundama venelastest rannikuasukad. Õitseva kalaäri kõrval aga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Eesti linnade ellu tõid 16. sajandi lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Näiteks Eesti linnade arengujõu tagas Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, mis kulges põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi
Naabermaad Põhja pool elasid rändkarjakasvatajate hõimud-hunnid.hiinlaste õitsevad linnad pakkusid ahvatlust ja meelitasid hunne nii mõningi kord laastavatele retkedele.kaitseks hunnide eest rajasid valitsejad Suure Hiina müüri seda täiustati veel saduaastaid. ühel ajal kaitsetöödega saatsid keisrid oma vägesid ka vallutusretkedele.vallutati Tiibeti mägismaa põhjaosa ja osa kesk aasiast.nende maade hõivamine oli oluline eelkõige sellepärast,et sealtkaudu kulges hiinast läänepoolsetesse maadesse Siiditee.seda mööda viidi siidriiet ja muidki kaupu Iraani,mesopotaamiasse ja vahemere maadesse.Aastasadu oli see peamine ühendustee Hiina ja läänepoolse maailma vahel.mööda siiditeed said ka Euroopa rändurid ja maadeavastajad tuttavaks Hiina ning tema rikkustega. ________________________________________________________________________ Kooliharidus Umbes samal ajal,kui Huange He jõe ääres tekkis ühtne hiina riik,tekkis seal ka kiri
Peale väikest uurimist sai kaup kokku lepitud. Tõime audi pakiruumist välja aku ja otsustasime proovida kas äsjasoetatud BMW ka käima läheb. Üllatuslikult käivitus ta esimesel katsel. Me olime selle üle küllaltki rõõmsad. Ennekõike Priit, kelle rahakott nüüd veidi õhem oli. Rääkisime sealse seltskonnaga veel veidi juttu ja seadsime BMW valmis teele asumiseks. Pukseerimisköis sai paigaldatud kahe auto vahele ja sai ka sisse lülitatud ohutuled. Kojusõit kulges probleemideta. Ma vaikselt piilusin tahavaate peeglisse kuna ma olin audis. Ja nägin, et ma pean selle auto veel endale saama. Jõudes koju sai tagastatud laenatud asjad õigetele omanikele. Köis Priidule, tema vend ta tüdrukule ja aku leidis samuti tee töökotta. Mina jäin veel Toomasega värsket ostu imetlema ning justkui nagu ühest suust ristisime selle auto Stacyks. Tekkis ka mõte auto puhtaks pesta. Peale pesu tekkis mul selle auto vastu veel suurem kiindumus
Osales vaid lähedaste sugulastega pidudel. Harvaks võis jääda seksuaalne läbikäimine, sest meestel lubati omada suhet mingi hetääriga(sõbatar). LIHTRAHVAL- abikaasad olid lähedasemad, mehe ja naise vahel võis sümpaatiagi aset leida. Vaesemad naised ja tüdrukud käisid tihedamani majast väljas asjatoimetusi tegemas. Mees oli ikka naise eestkostja ja tema jalas olid püksid. Homoseksuaalne armastus- Kreeka aristokraatide elu kulges enamasti sookaaslaste seltsis, see andis tugeva eelduse samasooliste sümpaataiks. Oli tavaline, et mõni küpses eas mees võttis seisukaaslasest nooruki oma käe alla ja jagas näpunäiteid ning andis edasi elukogemusi. Mis arenes sageli seksuaalseks kiindumuseks. Homoseksuaalset suhet peeti paiderasti. Seda peeti normaalseks. Aristokraatide luule väljendab tihti kiindumust nooremate sookaaslase vastu. See ei välistanud kiindumust vastassoosse.
Õpetaja abiga toimus kava lõplik koostamine ja ülesannete jagamine. Rühmatöö osutus efektiivseks, arutluse käigus selgus, mida varasemast õpitust oli eriti meelde jäänud ning mida sooviti esitada kontserdil. Eelnevalt õpitu kontrollimisel said kõik õpilased kaasa mõelda, sest pidid ise esitama oma ettepanekud ja samas andma kaaslastele hinnangud. Kaaslasi hinnati objektiivselt. Tund kulges plaanipäraselt, õpilased said teemast aru, ühel õpilasel tekkis protest, et tema ei taha esineda ja kava koostada. Õpilane vajas eraldi motiveerimist ja innustamist, seega õpetaja lisaaega. 2. Tunded Tund toimus meeleolukalt ja sisukalt, ülejäänud õpilased ( väljaarvatud üks) töötasid kaasa. Ühe õpilase käitumise tõttu oli tunni mikrokliima häiritud. Kaasõpilased on tema käitumisega harjunud, kuid see segas tundi.
palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi (puuvillane vabrikuriie, ostetud pitsid, moelehtedest võetud mustrid). Uute riietusesemetena levivad meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 19. sajandi keskel alanud üleminek linnapärasele rõivamoele kulges eri paigus erineva kiirusega. Kohati tekkis mitmeid üleminekuvorme (kaapotkleit ja -kostüüm), kohati uuendusigi (Lihula-Kirbla tikitud seelikud). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teised on kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumisvabadus sunnismaisena
Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu Tähtis ilu ja harmoonia Hoone allus kindlale reeglistikule Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik (eeskujuks Mükeene losside peasaal megaron) Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik (Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid.
ühendav India Rahvuskogress. Pärast teise maailmasõja lõppu kandis võitlus lõpuks vilja. 1947. a jaotas suurbritannia valitsus India usu põhjal kaheks dominioonik: hindulistlikuks Indiaks ja Islamiusuliseks Pakistaniks. Kusjuures nende kahe riigi piirid pani inimene, kes polnud ise kunagi indias käinud ning kes ei teadnud eriti moslemite ja hindude liikumise piire. 1950.aastatel said neist iseseisvad riigid, mille areng kulges aga eri suunas. Indias valitses edaspidi üldiselt demokraatlik kord, Pakistanis juhtisid aga põhiliselt sõjalised diktaktuurid. Indial olid üsna head suhted NSV liiduga, Pakistani juhid otsisid toetust USA-lt. Mõlema riigi omavahelised suhted on olnud algusest peale väga pingelised, mitu korda on puhkenud ka sõjalised konfliktid. Iseseisvuse väljakuulutamisest saati on India pidanud võitlema usulise vägivalla,
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja ...
Eestlased otsustasid neljandal päeval piiramise lõpetada. Ümera lahing Eestlased olid kuulnud, et liivlased ja latgalid ning ka sakslased Riiast, tulevad linnusele appi. Nad liikusid kiiresti üle Koiva jõe ja jäid siis peatuma selle parempoolse lisajõe Ümera äärsesse metsa. Sakslastele tundus nagu eestlased põgeneksid aga nad ei teadnud, et eestlased ootavad neid metsas. Tagaajajate päralejõudmisel tormasid eestlased metsast välja ning tungisid vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt, ning sakslased taandusid. Ümera lahingu skeem Sõjakäigud Sakalasse 1211. aastal korraldasid sakslased suure rüüsteretke Sakalasse ning asusid piirama Viljandi linnust. Rüüstati külasid, rööviti viljasaaki ning rahulikke elanike kas tapeti või võeti orjadeks. Linnuse tugevust nähes otsustasid sakslased proovida oma tugevust teisel teel. Eestlastele tehti ettepanek lasta end ristida ning vastutasuks antakse tagasi vangid. Eestlased keeldusid
äraootaval seisukohal) koondas, sattus Venemaa Allveesõjas olid vastamisi raskustesse. Detsembris Inglismaa ja Saksamaa. kujunes ka siin positsioonisõda. 1915 Sõjategevust oli vähe, käis Siin oli hetkel sõja Sõjategevus Türgiga kulges Keskriigid olid positsioonisõda. pearaskus. Keskriigid vahelduva eduga. Mais vallutasid Vene riigile astus sõtta Itaalia (Antanti edukamad, kuid nende kuuluvaid alasid (Leedu, poolel!) avati rinne põhieesmärk Poola), kuid Venemaad Alpides. Oktoobris astus
teisena Lääne- ja Põhjameri. · 1160. aastatel moodustasid (teise piirkonna kaupmehed) koondise- Hansa, mis tähistas relvastatud sõjasalka, mille hilisem tähendusevarjund viitas välismaal tegutsenud omavahelise kokkuhoidmise vajadusele. · 1220. aastatel tõusis esile Lübecki vabalinn. · 14.-16.saj ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. 14.saj II poolel kuulusid sinna enamis Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamalinnu · Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi Tallinn-Riia sadama. Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia
. Kasutusele võeti raud, algas rauaaeg. Tsivilisatsiooni uus tõus. Põhilisteks haldusüksusteks kujunesid linnriigid. Esile kerkis aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht, tekkisid kindlad piirid ja see lihtsustas valitsemist. Kreeklased said mõjutusi foiniiklastelt oma tähestiku loomisel. Tähtsaimad Kreeka eeposed on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" mis räägivad Trooja sõjast. Kolonisatsioon on vabatahtlik ümberasumine. Edenes kaubavahetus välismaailmaga, mis kulges Vahemere ja Mustamereni, Hispaaniasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaale. Olümpiamängud olid peajumala auks. Tähtsad olid sest siis hakati arvama nende aega 776a eKr. Kreeka-Pärsia sõjad lõppesid Kreeka võiduga, sest neil olid erakorgselt head laevad. Klassikaline ajajärk Esile kerkisid linnriigid Sparta ja Ateena. Nende omavahelised suhted olid pingelised, nende vahel puhkes pikk Pelopennesose sõda. Ateenast sai Sparta sõltlane ning algas Sparta ülemvõimu ajajärk
USA sõjalisele enesekindlusele anti tugev löök. Kaasnes USA maine langus maailmas. NSV Liidu mõju suurenes arengumaades, kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsiooni. Ho Chi Minhi rada Ho Chi Minhi rada oli maantee, mida mööda toimetati Vietnami sõja ajal kommunistliku Põhja vägedele sõjamoona vaatamata selle pidevale ründamisele Lõuna ja USA vägede poolt. Osaliselt kulges rada ka läbi Laose, kuhu USA heitis 2 miljonit tonni pomme, püüdes ebaõnnestunult neid radu läbimatuteks muuta. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda.
(EA VI: 44-46) Tartu vaherahulepinguga tunnistas Venemaa 200 aastat oma valduses olnud Eesti iseseisvaks riigiks see on üks suuremaid akte iseseisva Eesti ajaloos. Venemaa oli niisiis esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, kuid samuti oli Eesti esimene, kes tunnustas Nõukogude Venemaa legitiimsust riigina Tartus sõlmitud vaherahu oli mõlema riigi jaoks esimeseks rahvusvaheliseks lepinguks. Vastastikune tunnustamine kulges suuremate probleemideta, sama ei saa aga öelda riigipiiride määramise kohta. Mõlemad pooled esitasid alguses üsnagi ambitsioonikaid nõudmisi: Eesti kohaselt pidanuks riigipiir külgema sügaval Venemaa pinnal, hõlmates ka Setumaast ida poole jäävaid territooriume, mida asustas vene rahvastik; Venemaa tahtis aga riigipiiri tõmmata läbi Virumaa, mispuhul oleks tema territooriumile jäänud põlevkivimaardlad ja Narva linn. Samuti soovis ta endale jätta Peipsi saared ja Setumaa
olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati
Kiirustades võeti alkoholiseadus uues redaktsioonis vastu 28.01.2015. Kui seadus 01.07.2015 jõustus, sai sellest naljanumber. Riigikogulased olid oma töö teinud ja selle eest tasu saanud. Seadust tehes istuti koos ka ööistungitel ja saadi selle eest kõrgendatud tasu. Maksumaksja raha oli kulutatud ja tehtud nägu, nagu oleks suure tööga maha saadud. Seadus pidas vastu 2 kuud ja siis hakkas trall uuesti pihta. Kõrvalt vaadates jäi mulje, et kogu aasta 2015 kulges Riigikogus alkoholiseaduse tähe all. Meedia kajastas mõnuga kogu seda tsirkust ja kodanikud ise oma käitumisega lisasid hoogu juurde. Taas istus Riigikogu koos ja muutis seadust. Uus alkoholiseadus võeti vastu uues redaktsioonis 01.09.2017. Niimoodi ülepeakaela seadusi vastu võttes ja neid muutes kulutatakse aega ja raha. Selle asemel, et üks asi korralikult läbi mõelda, korraldada valdkondades uurimisi ja kuulata nende arvamusi, kes asja tunnevad ja teavad, tehakse seadusi iseenese
kokku ostma mitmeid relvi ning valmistusid ülestõusuks. Kaose tagajärjel viidi Eestis ja Lätis läbi rahareform, mis muutis senise keerulise süsteemi lihtsamaks ning hoomatavaks. Vana mündisüsteem: 1mark- 4 veeringut- 36 killingit- 48 ööri- 144 artigut- 432 penni(- 864 seestlingut- 1728 vana penni) Uus süsteem: 1mark- 36 veeringut- 108 penni- 216 šerfi (1) Kaubandus ning selle areng Keskaja üks tähtsamaid kaubandusteid asus Põhja- Euroopas ning kulges mööda Põhja – ja Läänemerd Venemaale. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut, mistõttu muutusid tekkinud linnad kiiresti jõukaks ning mõjuvõimsaks. Seal hakkas hoogustuma hansakaubandus ning tekkisid suuremad Hansalinnad. Loodi seltse, mis aitasid kaupmeestel seista ühiste huvide eest. 14.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liit suutis saavutada kontrolli kogu Läänemere üle
Loe tekst hoolega läbi ja täida teksti lõpus olevad ülesanded. KÜLAVORMID Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. SUMBKÜLA põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD.
Mõlema poole peamine eesmärk oli hävitada vastase laevastik ja lisaks oli Jaapanil ka soov hõivata Midway ja Unalaska saared. See eesmärk jäi jaapanil täitmata. Olles lahingu algfaasis olnud väga edukas ja sisuliselt kandmata mitte mingeid kaotusi, hakkas neid pimestama mõte, et äkki ongi nemad välja valitud rahvus ja nad on võitmatud? Nii see siiski ei olnud, õnnega pooleks said ameeriklased siiski hävitada vastase laevastiku. Edasine sõda kulges USA poolt mitmete saarte hõivamisega ja ka esimeste tuumapommide kasutamisega. Septembris 1945 Jaapan alistus ja sõda lõppes ameeriklaste võiduga. 14 9 6. Anaüüs Tegemist oli suurima merelahinguga II maailmasõjas ja tõi välja lennukite osatähtsuse meresõjas. Kuna sõda oli liikunud kolme dimensiooniliseks, oli kõikide osatähtsus suur. Endised tuntud formatsioonid läbi ajaloo enam ei töötanud. Aegunud oli kiilveerivi ja samuti
Loe tekst hoolega läbi ja täida teksti lõpus olevad ülesanded. KÜLAVORMID Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. SUMBKÜLA põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD.
GIZA PÜRAMIIDID Teretulemast päikselisse Liibüa kõrbe. Mina olen ......., teie tänase ekskursiooni giid. Kui kõik on ennast mugavalt valmis seadnud alustame ringkäiku iidsete Giza püramiidide juures. Niisiis Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges kunagi muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Kõik Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. See siin ongi üks kuulsaim püramiid Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid.Hufu püramiid oli ligi neli ja pool tuhat aastat kõrgeim ehitis maailmas : algselt 146.6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest püramiidi tipp on kahjuks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
