Mölemal juhul olid nad terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolitsema ja ohvritalitusi läbiviima. Preestrid ei moodustanud omaette seisust, vaid elsid harilike kodanike elu. Peamiseks ohvriloomaks olid veised, kitsed, lambad, sead. Usuti, et suits valmistab jumalatele heameelt. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust. Pidustuste programmi keskne osa oli rongkäik, mis kulges lärmakalt pühamu juurde. Tihti peeti pidustustel ka vöistlusi. Delfi oraakel Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Neid paiku, ennustajaid ja ennustusi nimetatakse oraakliteks. Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu preestrinnast ennustajat kutsutakse püütiaks. Alati ei saadud ennustusest aru, kuid see oli juba surelike endi süü. Surmajärgsus
o Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. ÜMERA LAHING · Eestlased liikusid üle koiva jäe ning jäid järgmisel päeval selle lisajõe Ümera äärde varitsema. o Jälitajad arvasid, et ,,paganad" põgenesid ülepeakaela. · Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. o Rünnak kulges edukalt. Langesid mitmed orduvennad, kaotusi kandsid ka latkalid ja liivlased. · Sakalased üritasid esialgu koonduda ordulipu ümber, aga kui abiväed põgenesid olid nemadki sunnitud tagasi tõmbuma. · Eestlased ajasid vaenlasi taga osa neist surmati ning osa vangistati. o Sajast kinnivõetust olevat ühed samas maha löödud ning teised ümera äärde viidud. · Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks.
testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34). 1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea
Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus. Laiatarbekaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks ülesandeks. Ametlike näitajate kohaselt kulges majanduse taastamine ja areng suhteliselt edukalt. Tegelikkus aga polnud ametlike kinnitustega kooskõlas. Eriti raske oli olukord maa, kus puudus oli meestööjõust. Olukorda halvendas veelgi 1946 - 1947 põud, mis hõlmas piirkonda Moldovast ja Ukrainast Ida Siberini. Põud hävitas enamiku teravilja- ja kartulisaagist ning andis tuntava löögi loomakasvatusele. Sellest hoolimata eksportis NSVL teravilja välismaale
et taevaruumi paremini seletada. Ptolemaiose süsteemis ei kaheldud kuni 16 sajandini, mil Kopernik tõestas Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese. Ptolemaios oli veendunud, et Maa on kerakujuline. Ta oli esimene, kes tegi tõelise kaardivõrguga kaardi ja püüdis kerapinda tasapinnalisena esitleda. Enne seda olid olnud vaid selgitavad joonised. Ptolemaios võttis kasutusele koonilise projektsiooni. Tema kaartide algmeridiaan kulges läbi Kanaari saarte, mis oli tol ajal teada kui kõige läänepoolsem maa. Ptolemaiose kaartidel oli 21 kliimavööndit, mille laius ulatus kahest kuni nelja kraadini ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi. Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid,
Puud olid pruunid ja taimed, muru üldse ei olnud. Kaitseriietust meil samuti ei olnud. Käisime küll iga päev tuumajaama juures meestele süüa viimas aga mingit kaitseriietust meile ei antud. Suhtlemine meestega, kes seal olid oli lõbus, viskasime kogu aeg nalja ja rääkisime anekdoote, ega meil midagi muud paremat teha nagunii ei olnud. Iga päev jõime „samakat“ enda ravimiseks ja nii see elu seal kulges. Olin seal peaaegu kolm kuud, siis öeldi, et minu aeg on täis ja tulin tagasi. Praegu saan Eesti riigilt 160€ toetusraha ravimite ostmiseks. Hambad kukkusid välja pärast tagasitulekut. Muud toetust meile ei maksta.“ (Kalju Sült. Intervjuu. Helisalvestis. Kanepi, 22.veebruar 2013) 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI „Mind saadeti Tšernobõli 14. mai 1988 ja pidin seal olema kolm pool kuud. Töötasin seal autojuhina
peale seda valmis uus jaamahoone (Histrodamus, 2010) (Lisa 5). Tänaseni on säilinud 1973 aastal ehitatud jaamahoone (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017) (Lisa 6). Raudteeühenduse loomisest saadik on Abja-Paluoja olnud piirkonna majandus- ja kultuurielu keskuseks ja Mulgimaa pealinnaks. 3. Juunil 1973 sõitis aga Mõisaküla-Viljandi liinil viimast korda reisi-kaubarong „Mulgi ekspress“ (Helme, 2016). Hiljem ehitati ka laiarööpmeline raudtee, mis kulges aga Tallinn-Viljandi marsruudil, ning kahjuks Mõisaküla-Viljandi liini enam kunagi ei avatud. Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmeline raudtee oli elu ja majanduse arenemise allikaks selles regioonis, mistõttu seda tuleks Eesti rahva ning Mulgimaa kultuurikontekstis ka vääriliselt hinnata. Raudtee likvideerimine vallandas tugevad hääbumise protsessid piirkonnas, mille tagajärjed on nähtavad tänaseni (Helme, 2016). Linavabrik 19
Näiteks kõiki keskpaleoliitikumi (ca 120...40*103 a. vanuseid) inimfossiile püüti määratleda kui neandertallasi (paleoantropusi), kuigi Aafrika ja Lähis-Ida "neandertallased" erinesid oluliselt Euroopa "klassikalisest" vormist. (Stadiaalne käsitlus toimis mõnevõrra vastu tüpoloogilisele lähenemisele, kuid nii see kui ka teine pidurdas asjakäigu loomulikku analüüsi, surudes faktid kindlate "eelteadmiste" jäikadesse raamidesse). Stadiaalsuse kontseptsiooni kohaselt kulges inimese evolutsioon enam-vähem ühtlaselt kogu "hominiidsel frondil". Nii ei võinud nüüdistüüpi inimene (neoantropus) tekkida enne paleoantropuse staadiumi läbimist, st. enne hilispaleoliitikumi. Nüüd aga on leitud, et keskpaleoliitikumi alguses (üle 100 tuh. a. tagasi), kui Euroopasse asusid varased neandertallased (H. sapiens neanderthalensis), elasid Aafrikas ja Aasias juba neoantropused (H. s. sapiens) ja säilisid veel arhantropused (H. erectus)
ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Portugaallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, selle pakkus välja juudi päritolu Christoph Kolumbus. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga(Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20. Mail 1498 araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Hispaanlased said aru,
Õpetaja Jakob Oja oli töötanud Põltsamaa. Ning soovis Lustivere kooli tagasi tulla. Haridusosakonna juhataja palus Helvil seda võimaldada ja Helvi oli nõus. Ta viidi üle Adaverre (Lisa 3 punkt 1). 4.2. Adavere 7 klassiline kool Adavere kool asus mõisahoones. Õpilaste arv oli alla saja, vähem kui Lustiveres. Tunnid olid samuti viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja. Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde. Korter, kus Helvi elas asus koolimajast 0,5 km kaugusel Kuusiku talus. Seal elasid veel õpetajad Vaike ja Hilbert Kukk ning kooli sekratär Helgi Käsnapuu. Adaveres töötas Helvi ka vaid ühe aasta. Kool jäi 4 klassiliseks. Talle anti valida, kas Pisisaare või Põltsamaa. Helvi valis Põltsamaa. 9 4.3. Põltsamaa Keskkool 1
jiiiida ning endale sada sammu tagapool jiirgneda, kOTcijiille kiisutas karjuse kondima kaugel enda ees.Keskpiieval kiiskis ta karjusel end seljas kanda. Karjus talus koike kannatlikult ning leebe ilme tema niio!t ei kadunud ka koige kumavamatel hetkedel. Ta oli teel, kuid samas ka iira, endiselt kangastusid tem a silme ees lugematud maailma teed, radade algused ja lopud. Endiselt elas ta liibi koikide maailma teekiiijate motteid ja tundeid. Seeranci kulges ruumis, kuid karjuse vaim viis ta riindama ka ajas - ta kondis koos inimestega, kes olid elanud sadu aastaid tagasi. Miilestuski neist oli maa pealt kustunud, ammu tallasid nad taevaseid radu. Karjuse teekaaslasteksolid kaupmehed ja vagabundid, pillimehed ja kiisitoosellid, riiiitlid ja kuningate kiiskjalad, maadeavastajad ja mui- dugi miigikarjused. Ta kiiis nendega hommikuviirskuses ja keskpiievases leitsakus, sajus ja piiikeseloosas. Ta oli oma rajal, aga samas rajalt iira. Kui .
evakueerimine eesliinilt, haava ja haiguse järi jaotamine, pesemine ja puhastamine, toitmine ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine. Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8 eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas. Ettransport kulges aeglaselt tuli eakuatsioonipunktide juures moodustada ka toitlustuspunktid. Haavatuid veeti tagalasse algul kaubavagunites hiljem soetas Punane Rist 14 sanitaarvagunit laiarööpmelisel ja 3 vagunit kitsasrööpmelisel raudteel. Eraldi vagunid olid raskesti ja kergelt haavatute jaoks. Sanitaarvagunitega transporiditi Vabadussüja ajal 43 463 haavatut ja haiget. Lisaks sanitaarvagunitele oli transpordi kaks desifektsioonivagunit, üks köökvagun ja üks seitsevaguniline saunarong.
Juuli esimesel poolel alustas kuni seitsmekordses ülekaalus olev Punaarmee rünnakuid Pihkva tagasivallutamiseks, kuid tänu meie 5. polgu vaprusele löödi need suurte kaotuste hinnaga tagasi. Laiendamaks Pihkva ümbruses meie kontrolli all olevat territooriumi ja et kindlustada Loodearmeele Pihkva kaitse organiseerimist alustasid Landeswehri sõjast vabanenud väed koos Vene valgetega augusti alguses rünnakuid Strugi Belõje, Porhovi ja Ostrovi suundades. Kuni augustikuu keskpaigani kulges pealetung suhteliselt edukalt, kuid vaatamata sellele muutus olukord rindel meie vägedele järjest raskemaks. Rinde laienemine, vaenlase üha aktiiivsemaks muutuv vastupanu ja väeosades puhkenud haigused olid põhjuseks, miks Eesti väed andsid Pihkva kaitsmise Vene valgetele üle.Kuid suutmata Eesti poolse abita linna kaitsta, lahkusid Loodearmee osad samal, 26. augusti ööl kui meie järelväed, Pihkvast Oudova (Gdov) suunal. Pihkva langes uuesti vaenlase kätte.
vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. [7] Erinevalt kulges reaktorite areng Ühendkuningriigis, Kanadas ja Prantsusmaal. Peamiselt uraanirikastuse võimsuste piiratuse tõttu töötati välja looduslikul uraanil töötavad reaktorid. Kanadas loodi raskeveeaeglustiga CANDU reaktor. Ühendkuningriigis arendati grafiitaeglusti ja gaas-soojuskandjaga Magnox reaktor (Magnesium non-oxidising) ja hiljem rikastatud uraani kütusega täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR, mis mõlemad sobisid nii energia- kui ka Pu- tootmiseks
purjetada. Meresõidu ohtudele vaatamata peeti meritsi reisimist maitsi reisimisest turvalisemaks. Baltikumist Saksamaale sõiduks kasutati nii mere- kui maismaa teed. Laevasõidu korral olid levinumad sihtsadamad Lübeck (Travemünde) või Amsterdam. Reis Tallinnast Travemündesse nõudis ka soodsa tuule korral vähemalt viis päeva. Keskmiselt tuli aga arvestada kahe nädalaga. Tagasisõit oli valitsevate edelatuulte tõttu mõnevõrra kiirem. Teekond mööda maismaad kulges üle Riia, Memeli (Klaipda) ja Königsbergi. Tallinnast Berliini jõudmine nõudis paremal juhul kolm nädalat, mida kõikvõimalikud reisiootamatused enamasti veelgi pikendasid. Informatsiooni edastamine ei olnud üldjuhul kiirem inimese liikumisest. Valgustelegraaf oli küll juba antiikajast tuttav, kuid see ei võimaldanud pikemate sõnumite saatmist. Omal moel edastasid informatsiooni ka signaalpasunad ja tornikellad. Informatsiooni edasitoimetamise kiirus sõltus
olid ehk mingi ohverdusgea haldajtele hundid taas karjuma panna. Kuid suht sootult, Ülgas jõudis arusaamani, et haldajad tahavd magadad ja panid hundid siis vakka, kuid Leemeti imestuseks ei tulnud neil kunagi pähe ussisõnu katsuda. Igatahes huntide vaikimine tähendas Hiiele palju vaba aega mida ta sai rõõmsalt nüüd kasutada selleks, et koos teistega ringi joosta ja mängida. Kuna Hiie ja Ints polnud kunagi külas käinud otsustati neljakesi pundis ka seda minna vaatama. Kõik kulges suht rahulikult ja Pärtel ning Leemet tahtsid ju muidugi julgete ja vapratena Hiie silmis väljanähe nii, et need kaks natuke äkkiliselt ekspetitsiooni külla vedasid. Sattusid nagu eelmine kord külavanema Johannese juurde ja seal pakkuti neile kohe leiba, anti lausa terve päts, kuid siis juhtus niimodi, et Magdaleena näeb Intsu ja paneb kisama, sest Kristlastele on uss pagan parem käsi. Asjad lähevad aina segasemaks kui Johannes labidaga vehib tahtes Intsu maha lüüa,
Sõdurid, mungad ja orjapidajad läksid Uude Maailma maid vallutama.Ületanud ookeani, jõudsid laevad Haiitile. Kuid kaldal võtsid neid vastu vaid aasta tagasi rajatud kindluse söestunud varemed. Indiaanlased jutustasid, et ahned hispaanlased läinud tülli ja omavahelises võitluses tapetud kõik maha. Rajanud Haiitil uued asulad, läks Kolumbus jälle merele. Ta põles soovist jõuda võimalikult kiiresti Hiinasse. Tema laevade tee kulges piki Kuuba ja Jamaika rannikut. Tõenäoliselt siin võisidki Kolumbusel vilksatada esimesed kahtlused - kas ta ikka asub Aasia ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik
3 Dresden oli linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn. 4 Albrecht Dürer (1471-1528) esimene ja kuulsaim saksa renessansi suurmeister, kelle loomingu parema osa moodustavad joonistused ja graafilised tööd. 5 Ado Vabbe (18921961) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. 4 Tehnilise arsenali omandamine ja allutamine isikupärasele väljenduslaadile kulges tal sügavtrükis visamalt. Sellised tööd nagu ,,Daam kohvikus" (1922) või ,,Jakori kõrtsis Tartus" (1922) äratavad tähelepanu ekspressionistlikus kunstis armastatud süzee poolest. Kõrts pakkus rikkalikku ainet kõlbelise ja sotsiaalse allakäigu jälgimiseks. Viiralti eredamad selleteemalised tööd sünnivad Dresdeni-muljeist. 1922. aasta märtsis saadeti Viiralt ,,Pallase" stipendiaadina Dresdenisse, täiendama end
- Kuulsaim kirjandusteos "Tuhat ja üks ööd" - Al Idrisi maailmakaart, kuhu on märgitud ka Eesti §11 12 Vana Vene riik 1. Slaavlaste 3 haru: - Idaslaavlased tänapäeva ukrainlased, venelased, valgevenelased - Lääneslaavlased poolakad, tsehhid, slovakid - Lõunaslaavlased bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid 2. Idaslaavlased - Põlluharijad, karjakasvatajad - Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi - Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida
Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Karistuseks Liivimaale saatis kuningas 1694. aastal laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist veidi põhja pool, jättes Valga Lätile. Mõisnikud: Mõisnikkond jäi valdavalt sakslasteks. Siinset aadlikkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. XVII saj. Püüti ette kirjutada, milliseid rõivaid tohib kanda üks ja teine seisus, palju külalisi pidudele kutsuda, mida külalisetele pakkuda. Aadlikud haavusid, kui neid alandati maarentiku seisukorda. Põllumajandus: Rõhku pandi teraviljakasvatusele, sest see andis suurimat sissetulekut
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis. Lis...
veitsis. Kõrvuti muusikalise tõusuga oli ta ka kirjanik (nii on ta kirjutanud autobiograafilise romaani "Muusiku elu"). Weberi järgmised ooperid on juba küpsemad: "Abu Hassan" (ühevaatuslik, araabia muinasjutu temaatikal, 1811), "Silvana" (romantiline ooper, 1812), 1813-1816. aastani juhatas ta Prahas ooperiteatrit. Selle perioodiga algaski Weberi loominguline küpsus. 1817. a. algul sõitis Weber Dresdeni, kus põhiliselt kulges ta elu kuni surmani. Need aastad olid saksa patriotismi tõusuaastad ja Webergi lõi üldises võitluses agaralt kaasa. Just Dresdenis asus Weber innukalt võitlusesse välismaise ooperi privileegide vastu. Dresdeni perioodi kuuluvad kõik ta parimad ooperid ja ka muud teosed (rida sonaate klaverile ja teistele instrumentidele, kontsertpala f-moll klaverile orkestriga, 1819.a., kuulus kontsertvalss "Kutse tantsule" jt.). Viimase perioodi kolm parimat ooperit olid:
oleks kolmandiku Eestist muutnud elamiskõlbmatuks ning toonud sisse vene keelt kõnelevaid töölisi. Võitlus keskkonna kaitse nimel kasvas peagi üle laulvaks revolutsiooniks.See oli ulatuslik rahumeelne liikumine, millega nõuti Eesti huvide esikohale seadmist. Eesti haritlaskond innustas rahvast ja teadvustasid probleeme, mis ohustasid eesti rahva püsimist.Moodustati kahest miljonist inimesest Balti kett, mis kulges Tallinnast Vilniuseni. Helilooja Alo Matiisen kirjutas kuus isamaalist laulu. Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.a. Esimestel aastatel töötas Lennart Meri Eesti välisministrina, ülesandeks taastada dimplomaatilised suhted välisriikidega, Eesti esindamine rahvusvahelistel konverentsidel. Meri oli Eesti president 1992-2001.1998.a valiti ta aasta eurooplaseks.Ta suri 2006.aastal. 2004.aastal sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Sama aasta märtsis liituti NATO-ga.
suhtes omad põhimõtted. Mõisnikud võtsid tagasi koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistrite ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Katk viis rahva väljasuremise äärele, kogu maal jäi ellu umbkaudu 150 000 inimest. Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi. Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel. Lõuna-Eesti kooliõpetus kulges sissekäidud rada mööda ka pärast Põhjasõda. Põhja-Eesti talupoegade lugemisoskuse tase jäi madalaks juba enne Põhjasõja algust. 1715. aasta kirikuvisitatsioon näitas, et enne sõda asutatud koolid enam kusagil ei töötanud. Osad koolimajad olid sõjatules hävinud, mujal puudusid õpetajad. Lääne-Euroopas hakkas levima pietism, mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika
Ehkki Augustuse järglaste hulgas oli nii mõnigi julm ja ülekohtune valitseja, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Välise võimsuse tipule jõudis impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tp. Rumeenia) ja Mesopotaamia(need küll peatselt kaotati, kuid Rooma ülemvõim oli sellele vaatamata kindlustatud kõigis Vahemere maades). Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Tervel sellel maa-alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana)- Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Niisugust sisemist korraldatust polnud siin kunagi varem nähtud ja selleni jõuti hiljem uuesti alles 19. sajandil. Väliselt ei muutunud riigi juhtimises midagi, riik oli ikka res publica (avalik asi). Tegelikult hakkas võim koonduma ühe inimese kätte. Valitseja täitis üheaegselt mitmed ameteid ning kasutas sealset positsiooni ära
Ehkki Augustuse järglaste hulgas oli nii mõnigi julm ja ülekohtune valitseja, ei toonud see kaasa riigi nõrgenemist. 1. sajandi keskel vallutati suurem osa Britanniast. Välise võimsuse tipule jõudis impeerium Traianuse valitsusajal (98-117 pKr), mil vallutati Daakia (tp. Rumeenia) ja Mesopotaamia(need küll peatselt kaotati, kuid Rooma ülemvõim oli sellele vaatamata kindlustatud kõigis Vahemere maades). Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Tervel sellel maa-alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana)- Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Niisugust sisemist korraldatust polnud siin kunagi varem nähtud ja selleni jõuti hiljem uuesti alles 19. sajandil. Väliselt ei muutunud riigi juhtimises midagi, riik oli ikka res publica (avalik asi). Tegelikult hakkas võim koonduma ühe inimese kätte. Valitseja täitis üheaegselt mitmed ameteid ning kasutas sealset positsiooni ära
See viitab omakorda, et kaheksateistkümnenda eluaasta piir oli ületatud. Arheoloogilised uuringud nõuavad tihti mitme teadusharu koostööd. Kui jäetakse tegemata mõni analüüs, siis tuleb arvestada ühe veaallikaga rohkem. Seda oli näha ka Tutanhamoni muumia uurimisel. Nahk Tutanhamoni kehal oli halvemini säilinud kui kätel ja jalgadel. Nabast niudeluu eesmise ogani kulges kaheksakümne kuue millimeetri pikkune sisselõige, "rebitud", nagu ütleb Derry seega hooletult lõigatud. Selle ava kaudu eemaldati vaarao sisikond, mida ei palsameeritud koos kehaga, vaid säilitati hauakambris eraldi. Vanade egiptlaste veendumusel kaalus Osiris surnutekohtu ees südant ja seetõttu pidi seda säilitama erilises kruusis. Preestrid panid südame asemele enamasti
o Papüürussammas; o Palmkapiteeliga sammas. · Templid(põhiplaan lehel, õpik lk 32): o Osad väravaehitis ehk püloon, lahtine sammasõu, põiksaal, pühamu, preestrite ruumid ja kõrvalruumid; o Templi arhitektuur on suurejooneline ja monumentaalne, templi juurde viivat teed palistasid sfinksid, mis sümboliseerisid kuninga võimu ja kaitsesid, peasissekäik asus templi kitsamal küljel ning kulges läbi väravaehitise pülooni, püloon koosnes längus seintega müüriplokkidest, nendevahelisest portaalist ning obeliskidest, kui need olid ees, siis oli päikesele pühendatud, pülooni ees lehvisid kõrgete mastide otsas lipud, pahade vaimude eemale peletamiseks, pülooni ees paiknesid kolossaalsed vaarao figuurid, väravapostide vahelt tohtisid siseneda ainult vabad inimesed ehk siis orjad ei tohtinud, tehti kaljutempleid, raiuti kivist välja;
loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. TALUPOEGADE KOHUSTUSED Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka
Jüriöö ülestõus algas harjulastele väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele, mis pidi haarama kogu maakonna. Ülestõusnute sammud näitavad, et tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. Võitlusse lülitusid ka naised. Sakslastele tuli selline üldine väljaastumine ilmselt ootamatult. Ehk küll kroonikate andmeis jääb paljugi ebaselgeks, nähtub neist kõigist, et ülestõus algas ja kulges esimestel päevadel kindla läbimõeldud plaani kohaselt. Kõigepealt puhastati maa sakslastest, seejärel koguneti mingisse samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid. Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi
riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille
19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse kõrghariduse saanud Kristian Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Eesti rahvusideoloogia alusepanija Jakob Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis Carl Robert
Küla ise asub harillikult nõlvakul, jõe või oja ääres või allikate ligiduses. Paljud sellised asulad on väga vanad. Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad. Piki panga joont leidub ridamisi mõisaid: Palmse, Sagadi, Vihula, Kolga, Viimsi. Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga, Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu. Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges lääne-ida kaubatee piki Soome lahte. Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis. Et kaubandusretkede kõrval tuli ette ka röövretki, tekkis vajadus rannaalade kaitse järele. Ehitati valvepunktid, pärastpoole linnused. Linnuseid on jõesuudmetes. Ligipääsmatutes kohtades neid pole. Suhtlemise sagenedes kujunesid välja kaubandustavad ja tavaõiguslikud turupaigad. Juba keskajal tekkis Soome lahe põhja ja
Seni paiknesid liitlasväed Itaalias. NSVL nõudis väga, et teine rinne avataks Prantsusmaal, et sealt Saksamaad rünnata. NSVL pidi saama omale 1941 aasta piirid. See ei läindu kokku Atlandihartaga. Sel momendil Inglismaal ja USA-l oli tarvis NSVL panust saksa purustamiseks ja seetõttu ka selline kokkulepe. Lepiti kokku, et kui Saksa purustatud, siis kuulutab NSVL välja Jaapanile sõja. Seni nende vahel kehtis mittekallaletungi leping. Lääneriigid pmst müüsid baltikumi maha. 44 s aasta kulges NSVL pealetungi tähe all, sest NSVL vallutas sitaks. Sõjavägi jääti sisse igalepoole, et kontrollida sakslasi, kes olid sinna sisse jäänud. Varssavis puhkes ülestõus, poolakad mässasid saksa võimu vastu, nad tahtsid taastada poola, mis oli enne NSVL okupatsiooni. NSVL plaan oli aga teine, et kommunistlikuks teha. NSVL väed olid varssavi lähedal, aga nad ei jätkanud pealetungi ,et varssavi ülestõusnutele appi minna, aga NSVL lasi sakslastel selle maha suruda ja need hukata
lonksu võtta. Eline ei olnud nõus, haaras laualt pistoda ja lõi meest. Löök tabas õrnalt Erlendi ihu. Seejärel pööras Eline pistoda enda poole ning järgmisel hetkel oli ta surnud. See oli suureks probleemiks, sellepärast, et nüüd võidakse süüdistada Erlendit Eline mõrvas. Plaan oli järgmine: Erlend sõidab koos shildi mehega lõunasse ning nad lavastavad seal juhtunu uuesti ja matavad Eline väärikalt maha. Plaan kulges suurepäraselt. Erlendi kasuks rääkis asjaolu, et Erlendil oli Eline põhjustatud haav veel alles. Kätte jõudis paastuaeg ning Jørundi talus oldi kindel, et Ulvhildil palju elupäevi enam alles ei ole. Ühel päeval oli Lauris metsast toonud karupoja, kuid kaua teda pidada ei saanud, sest aasta oli saagipoolest vaene ning tervet karu ei jõudnud ülal pidada. Ühel päeval läks Kristiina välja ja jalutas kiriku poole. Temast möödusid Sira Eirik ja veel
kokkulepe). Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järg- lasi, aristokraatlikes ringkondades lisandus olulise tegurina poliitiliste sidemete sõlmimine. Naise ülesan- deks oli majapidamise ja laste eest hoolitsemine. Naiselt nõuti ranget monogaamsust, mees võis aga vabalt luua suhteid ka väljaspool abielu. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted mõne hetääriga. Kreeka aristokraatide elu kulges eeskätt oma sookaaslaste hulgas. See lõi soodsa pinna tugevaks meeste- vaheliseks sümpaatiaks, mis sageli ületas vaimse ja hingelise läheduse piirid ning arenes seksuaalseks kiin- dumuseks. Peamiselt oli tegu mehe ja nooruki vahekorraga. Enam-vähem kehtib eelöeldu ka naistevaheliste suhete kohta. Pederastia (tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,paiderastia" poistearmastus) oli peamiselt aris-
-See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla. -Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt -1870.rahvuslik liikumine jõudis uuele tasandile. -J.Hurt oli rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks. -Sündis vallakooliõpetaja pojana Põlva lähedal Himmastes. -Kodust sai mees kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. -Haridustee kulges sirgjooneliselt : Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool, Tartu Gümnaasium ning -Tartu Ülikooli usuteaduskond. -Talle pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle temperamentse tütre Eugeniaga Hurt hiljem abiellus. -Kõrvuti õpingutega asus ta agaralt osalema rahvuslikus liikumises. -Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eest rahvaluule vastu. -Lõi kaasa ''Vanemuise'' seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. -Lausa programmiline oli tema 1870
Tema teooria väljaarendamise aluseks olid kaks erinevat teooriat: Talcott Parsonsi sotsioloogilised teooriad ja kultuuridevahelised lapse arengut 10 käsitlevad teooriad Ta sai oma bakalaureuse kraadi Vanderbilt University School of Nursing ist ja magistrikraadi rahvatervises Harvardy Ülikoolist. Tema õendusalane karjäär kulges lasteõenduse professorina UCLA s (Meleis, 1991). Ta uskus õenduse olevat unikaalse praktilise mudeli. Õe esmane funktsioon on abistada klienti eluliste käitumuslike süsteemide reguleerimisel. Klienti vaadeldakse kui käitumuslikku süsteemi, mida kontrollivad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid. Et abistada käitumuslikke süsteeme tagasi homöostaasi, tegutseb õde kliendi käitumuslike allsüsteemidega. Iga allsüsteem omab kindlaid
maksma. (loovutada osa saagist, maksta loomade eest) koormised olid kindlaks määratud ja väga kõrged. Lääne-Euroopas Pärisorjuslik mõisamajandus e mõisahärrus- maa oli mõisniku eraomanduses. (Ida- Euroopas) Mõisamaa jagunes kahte ossa: mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras Talumaa, mis kuulus samuti mõisnikule, kuid seal asusid talumajapidamised, millel asusid koormised Piir kahe süsteemi vahel kulges mööda Elbe jõge PÕLLUMAJANDUSE ARENG Tööriistad arenesid- ratastega hõlmader (adrale oli lisatud ratas, mis võimaldas sirgemini künda). Tööloomaks võeti hobune. Paremad rakmed. Kolmväljasüsteem- kolmandik põldu puhkas poole asemel. Prantsuse revolutsioon kaotas feodaalkorra. LINNADE TEKE 10-11 saj vahetusel ehk kõrgkeskajal Eelduseks Põllumajanduse areng Parem toitumine kasvatas rahvaarvu Kaubanduse elavnemine
trendid. Nad leidsid, et ajaloo jutustamise asemel peab ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Et mõista sotsiaalseid fakte ajas ja ruumis, peab neid uurima ajaloo ja geograafia meetoditega. Analüüs on suunatud struktuursetele seostele ühiskonna, majanduse, poliitika, tehnoloogia ja psühholoogia vahel. Ajaloost tuleb likvideerida 3 senist iidolit: poliitika, isikud ja kronoloogia. Annaalide koolkonna uus ajalugu kulges aeglasemalt kui traditsiooniline, sest sotsiaalne rütm on aeglasem. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. Inimesed, kes tegelesid sõnaga, olid rohkem hinnatud kui visuaalkunstnikud. Kunst tuli jumalast. Kunsti funktsioon oli pakkuda jumalale nähtava maailma rikkusi, võimaldada inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks
................................... 24 Lisad:................................................................................................................................................................... 25 3 Sissejuhatus Eesti integreerumine Euroopasse on tervikprotsess, mis kulges mitmete, nii avalikult jälgitavate argumentatsioonide kui ka hoopis varjatutematel mentaalsuse tasanditel. Otsuse tegemisse kaasati tegelikult Eesti kogu lähiminevik ja tollase Eesti väga erinevad elukihistused. Deklaratsioonid Eesti igipõlisest kuulumisest Euroopasse olid mõnda aega ikkagi retoorika. Et Eestist võinuks saada taas kindlalt Euroopasse kuuluv riik, pidi meie riikluse taastamisega kaasnema või õigemini sellele järgnema hoopis kiiremad ja
võis esineda näitleja dialoog koorüfeega (koori juhiga), samuti kommos ("löömine", harilikult vastu rinda leina või kurbuse märgiks); kommos näitleja ja koori ühine lüüriline laul, mis oli sageli tragöödia traditsiooniline nutulaul, itk (trenos). Kooripartiid olid struktuurilt stroofilised: stroofile vastas antistroof, neile võisid järgneda uued stroofid ja antistroofid teistsuguse struktuuriga. Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor ei lahkunud tegevuse ajal peaaegu kunagi mängukohalt. Sellistes tingimustes võis tegevuskoha muutmine näidendis või tegevuse viimine pikale ajavahemikule mõjuda häirivalt. Varane tragöödia (Aischylos kaasa arvatud) polnud ses suhtes kuigi nõudlik ja käsitas aega ja kohta kaunis vabalt, kasutades eri tegevuspaikadena selle estraadi eri osi, millel mäng toimus. Hiljem sai tavaliseks, kuigi
toodetakse leelises ja süsinikdisulfiidis lahustatud tselluloosist, saadud lahust 6 nimetatakse viskoosist, mille edasisel töötlemisel väävelhappe ja naatriumsulfaadiga saadakse pärast väävli eemaldamist, glütseriini lisamist ja valgendamist tsellofaaniks nimetatud kortsuv kiletaoline materjal[11]. ,,Tõelised" plastid, plastikud 20-ndal sajandil 20-ndal sajandil kulges plastikute areng ja tootmine lausa plahvatuslikult. Alates 1935-ndast aastast lisandusid sellised nüüdseks harjumuspärased materjalid nagu vahtpolüstüreen, PVC, akrüül, polüuretaan, epoksü, tsellofaan, nailon, sünteetiline kummi, sünteetilised tekstiilikiud jpt [12]. Fenoolformaldehüüd ehk fenoplast (bakeliit) Olulisim leiutis plastide arenguteel oli tõenäoliselt bakeliit. Ligi pool sajandit
leidis aset Ordoviitsiumi ajastu lõpul. Baltika ürgmanner hõlmas praeguse Põhja- ja Ida-Euroopa, pikk kitsas Avalonia mikrokontinent aga Põhja-Saksamaa, Madalmaad, Inglismaa ja tükikese Põhja-Ameerika idarannikust. Siluri jooksul lähenesid Avaloniaga täienenud Baltika kratoon ning Põhja-Ameerika (Laurentia) jõudsasti ja liitusid ajastu lõpuks täielikult. Liitekohal, endise Iapetuse ookeani asemele, hakkas kerkima Kaledoonia mäestik, mis kulges üle Briti saarte, Lääne-Skandinaavia ja Ida- Gröönimaa kuni Teravmägedeni. Kerkimise tagajärjel taandusid mered järk-järgult üha kaugemale mandriäärtele. Endiselt eksisteeris ekvaatorilt lõunanabani ulatuv Gondwana hiidmanner, mille idaots (Austraalia, Põhja- ja Lõuna-Hiina) ulatus troopikasse, lääneserv (Lõuna-Ameerika, Aafrika) aga lõunanaba piirkonda, Araabia, India ja Antarktis jäid põhiosas parasvöötmesse. Baltika jäi kogu Siluri jooksul palavvöötmesse
Johnsoni rekordi. 16. augustil 2009 uuendas ta 100 m jooksu maailmarekordit veel kord, saades maailmameistrivõistluste finaalis aja 9,58. See oli läbi aegade suurim rekordiparandus alates elektroonilise ajamõõtmise kasutuselevõtust. 20. augustil püstitas ta ka 200 m jooksus maailmarekordi 19,19. 2011. aasta maailmameistrivõistlustele Taegus saabus Bolt suurfavoriidina ja soovis võita kolm maailmameistritiitlit. Kuni 100 meetri finaalini kulges kõik plaanipäraselt, kuid siis juhtus see mida ei osanud keegi ette näha. Maailmarekordimees Usain Bolt tegi 100 meetri finaalis valelähte ning ta diskvalifitseeriti. Peale võistluste lõppu polnud Bolt nõus meediaga suhtlema, kuid saatis päev hiljem läbi oma mänedzeri meediale pressiteate. ,,Esiteks soovin ma õnnitleda oma meeskonnakaaslast Yohan Blake'i ning teisi medaliste," alustas Bolt pressiteadet.
kirjeldusele) Epilepsia uuringud ja diagnoosimine Üksik krambihoog ei tähenda veel epilepsiat. Kui hood korduvad, võib tegemist olla epilepsiaga ning isik peaks pöörduma arsti poole. Selleks, et diagnoosida epilepsiat, tehakse vastavad uuringud. Uurimine algab anamneesi kogumisest · Anamneesi kogumine, põhjalik küsitlus, kus selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Oluline on hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Võimalusel on soovitav hoogu filmida. Küsitlus aitab välja selgitada millega oli tegu ning selgitatakse välja ka kas on perekondlikku eelsoodumust või riskitegureid haiguse tekkeks. · Patsiendi läbivaatus, pulsisageduse ja vererõhu mõõtmine vahetult peale hoogu. · Elektroentsefalograafia(EEG)- aitab välja selgitada epileptilise aktiivsuse. Kõige olulisem uuring
Nad leidsid, et ajaloo jutustamise asemel peab ajalugu rohkem tegelema struktuuride analüüsiga. Et mõista sotsiaalseid fakte ajas ja ruumis, peab neid uurima ajaloo ja geograafia meetoditega. Analüüs on suunatud struktuursetele seostele ühiskonna, majanduse, poliitika, tehnoloogia ja psühholoogia vahel. Ajaloost tuleb likvideerida 3 senist iidolit: poliitika, isikud ja kronoloogia. Annaalide koolkonna uus ajalugu kulges aeglasemalt kui traditsiooniline, sest sotsiaalne rütm on aeglasem. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. Inimesed, kes tegelesid sõnaga, olid rohkem hinnatud kui visuaalkunstnikud. Kunst tuli jumalast. Kunsti funktsioon oli pakkuda jumalale nähtava maailma rikkusi, võimaldada inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks
Bulgaaria, kes liitus 1915. aastal). 2. Augustil 1914 okupeeris saksa armee Luksemburgi ning 21. Augustil tungis armee ka Belgiasse. Armee lootis ka kiiret sissepääsu Prantsusmaale, kuid Belgia kindlusi kaitsvad sõdurid ei lasknud armeed mööda ning pärast 11 päeva pikkust võitlust oli selge, et sõda võib venida pikale. Sõja esimesel aastal toimus nn Piirilahing, mis kulges 250 kilomeetri pikkusel piirialal ning saksa väed võitlesid korraga nii belgia kui inglise vägedega. Mõisted, mis I. maailmasõda ehk kõige enam iseloomustavad on kaevikusõda või ka positsioonisõda. See tähendab, et rinne liikus vähe ning sõjategevus oli minimaalne. Püüti kindlustada piiri, et vältida vaenlase läbipääsu. Selle tõttu väljenduti ka näiteks sõjateateis irooniliselt: „Läänerindel muutuseta“
perekonnaliikmed, head tuttavad (projektis edaspidi- Abiline1, 2, 3). Elektritöödeks vajatakse omal alal spetsialiseerunud inimest. Samuti võetakse tööle kokk- teenindaja ning kokaabi- koristaja, kes alustavad tööd kohvikus peale remonti (menüü juurutamise hetkest). Kokku on projekti planeeritud koos juhatajaga seitse inimest. Kogu finantseering on ära kaetud ettevõtte eelnevatest tuludest ehk omafinatseeringust, millele kulus 3000 eurot. Projekt kulges kokkuvõttes kuu aega, millest remonditegevustele kulus umbes kaks ja pool nädalat. Projekt sai teostatud edukalt, ettearvamatuid olukordi ette ei tulnud. Ka andis projektiga tegelemine juhile vastavasisuliste ülesannete täitmisel uued kogemused, mida tuli juhtida enamjaolt üksinda. 3 1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS 1.1 Ettevõtte üldandmed Projekt - „ KOHVIK VIRTUS“
mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). 7 Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla – õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
