Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
rääkida probleemist või mis täpsemalt sind häirib. Kas suhted peavad alati inimese jaoks kasulikud olema? Teatud suhetes ei saa alati kasulikkusest rääkida, nt pere ja sõbrad; kasulikkusest saab otseselt rääkida nt ärisuhetes. Kasulikkusest suhetes saab rääkida kui sellisest, et mida see annab või võimaldab inimesele, mõned asjad ongi mida saab ainult teistelt inimestelt nt lähedus (Maslow’i vajaduste püramiid). Erinevused lähedussuhete ja suhte kulgemisel: ● Jõulisus,intensiivsus ● Pühendumine ● Emotsionaalsus ● Seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted, nt sõprussuhted) Inimesed tahavad intiimsust; kedagi kellega saavad turvaliselt tunda ennast. Meeldimine. ● Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus (kes on lähedal, puututakse tihti kokku siis see mõjutab tõenäolsust,et teine inimene hakkab meeldima)
suurus. elektromotoorjõud on arvuliselt võrdne väliste jõudude tööga, mida tehakse ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringis. =IR+Ir ->I= /R+r. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta- vooluringi osas on voolutugevus võrdeline pingega selle osa otstel I~U, kus I=U/R.voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega =IR+Ir, I=/R+r Voolu töö ja võimsus-elektrivoolu tööks nim seda, kui voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd.Üldiselt on juhis tehtav töö selline: A=IUt. Elektrivoolu võimsuse saab aga : N=IU(alalisvool) N=IUcos(vvool). R=U²/N Voolu soojuslik toime-metallide takistus muutub madalatel tempidel nulliks. (ülijuhtivus).kui vähendada voolutugevust n korda, siis soojuslikud kaod ülekandeliinis vähenevad n² korda.Ülijuhtivuse korral kaob voolu soojuslik toime.Takistuse[]
jne). Aktiivsuse ja kontsentratsiooni vahel kehtib järgmine seos: a = c, (14) kus on aktiivsustegur. Tavaliselt on väärtus ühest väiksem, väga lahjades lahustes läheneb väärtus ühele. B. Vee ioonkorrutis. Hapete ja aluste lahuste pH Paljude keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside kulgemisel on oluline keskkonna happelisus, s.o. H+-ioonide kontsentratsioon lahuses. Vesi väga nõrga elektrolüüdina dissotsieerub vähesel määral ioonideks: H2O H+ + OH-. Vesilahuses [H+][OH-] = Kw, (15) kus Kv on vee ioonkorrutis. Kv arvuline väärtus sõltub temperatuurist, kusjuures temperatuuril 25 oC Kw = 10-14. Puhtas vees: [H+] = [OH-] = K w = 10-7 M.
Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile juurdeantava soojushulga summaga. U = Q + A* Q juurdeantav soojushulk 1J U siseenergia muut 1J A* - välisjõudude töö 1J TD I seadus kehtib ainult suletud süsteemides. TD II SEADUS Seadus väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel on kindel suund. Seda printsiipi ei saa tuletada, aksioom, see kirjeldab paljukordselt katseliselt kinnitust leidnud looduse omapära. Termodünaamika II seadus on statistiline seadus, mille kohaselt süsteemis kulgevad iseeneslikud protsessid oleku tõenäosuse suurenemise suunas. · Soojus ei saa minna iseenesest üle külmemalt kehalt kuumemale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule.
Eritakistuse ühik 1m Jadaühendus: Vool ei hargne, voolutugevus on kõikides juhtides sama (I=I =I ), kogupinge võrdub osapingete summaga (U=U +U ), kogutakistus võrdub osatakistuste summaga (R=R +R ). Rööpühendus: Vool hargneb, voolutugevus põhijuhis võrdub harude voolutugevuste summaga (I=I +I ), pinge kõikide juhtide otstel on sama (U=U =U ), kogutakistuse pöördväärtus võrdub osatakistuste pöördväärtuste summaga R=R +R Elektrivoolu töö on töö, mida teeb voolu kulgemisel juhis elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu. Eraldub soojust. Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. Valem: A=IUt Joule'i-Lenzi seadus määrab eralduva soojushulga, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Valem: Q=I²Rt Elektrivoolu võimsus: N=IU ; elektrimootori korral N=N +I²R (N - mehaaniline võimsus) ;
nulltemperatuuril võrdsed ja tõenäoliselt võrdsed nulliga. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab, kui temas kulgeb iseeneslik protsess S (entroopia kasvu seadus). Viimast tingimust >0 loetakse protsessi iseeneslikkuse kriteeriumiks isoleeritud süsteemis. Järelikult isoleeritud süsteemi entroopia kasvab reaalse ühesuunalise protsessi kulgemisel ja saavutab maksimaalse väärtuse, kui süsteemis saabub tasakaal ning ühesuunalised protsessid lakkavad. 34, Tahked e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad Kristall on korrapärase ülesehitusega, aatomid paiknevad geomeetriliselt korrapärase ruumvõre sõlmedes. Δl 1 l Mehaanilised omadused – jäikus, tugevus, tõmme = F , vääne ϕ=kM,
ja Egiptuse laevastikud enam sõjaajal Vahemerele ei läinud, jättes mereteed Iisraeli jaoks avatuks. Siiski ei suutnud Iisraeli laevastik Egiptuse Punase Mere blokaadist läbi murda. Mitmel korral viis Iisrael läbi väiksemaid õhurünnakuid Egiptuse sadamate vastu, eesmärgiks oli hävitada laevad, mida egiptlased kasutasid oma eriüksuste viimiseks Iisraeli tagalasse viimiseks. Üldiselt need rünnakud suurt tähtsust sõja kulgemisel ei omanud. Nõukogude Liit aitas 10 oktoobril õhulendudega Egiptusel kaotatud vägesid asendada. Peale Egiptuse, Süüria, Jordaania ja Iraagi olid sõjaga seotud ka mitmed teised araabia riigid, kuid täpne abiandmise suurus on teadmata. Saudi Araabia ja Kuveit näiteks andsid majanduslikku abi ja saatsid ka mõned sümboolsed väeüksused sinna appi. Maroko saatis rindele kolm brigaadi, Pakistan saatis 16 pilooti ja ka palestiinlased saatsid sõdureid
põrked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tühine. Kaugelt olulisem on tõik, et temperatuuri tõusuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia ületab aktivatsioonienergiat. Rusikareegli j ärgi kiireneb reaktsioon 2...4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult homogeensete reaktsioonide korral ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. 47. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E 2.
heterogeenseid süsteeme. Homogeense süsteemi omadused on kõikides osades samad, heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega osakestest ehk faasidest. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toimub ainevahetus ja suletud, kui ainevahetus puudub. 5.2 Reaktsioonide soojusefektid. Siseenergia ja entalpia. Termokeemiavõrrand keemiline reaktsioon on keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, mille kulgemisel eraldub soojust. Reaktsiooni soojusefekti all mõistetakse soojust, hulka, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel. Keemiliste reaktsioonide soojusefektide mõõtmise ja arvutamisega tegelevat keemia haru nim. Termokeemiaks. Termodünaamika I seaduse energia jäävuse seaduse- järgi peab energia vabanemine või neeldumine põhjustama muutuse
ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2. temperatuuri muutuse mõju 3. rõhu muutumise mõju kui reaktsiooni kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust Katalüüs Katalüsaator on keemilise reaktsiooni kiiruse muutumist põhjustav aine või keha Inhibiitor e. negatiivne katalüsaator on reaktsiooni kiirust vähendav aine Katalüüs on reaktsiooni kiiruse muutumine katalüsaatori toimel Homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reaktsioonid lahustes ja gaasides)
Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) – partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid – pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik. LÄHEDUSSUHTED Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (*kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted). Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine, mis on /mida iseloomustab - – vabatahtlik – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline, (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid*
Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. Liikumise üldmudeleid võib olla kuni kuus: kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine- Kui keha kõik punktid liiguvad ühesuguseid jooni mööda ja ühesuguste kiirustega. Kui kulgemisel läbitakse ajaühiku jooksul mingi pikkus, siis pöörlemisel läbitakse ajaühiku jooksul mingi nurk. Pöörlemine- liikumisi, mille korral muutub keha asend. Kehas leidub punkte, mis antud kontekstis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje. Keha kõik ülejäänud punktid liiguvad ümber pöörlemistelje mööda ringjooni. Kuju muutumine- muutuvad keha punktide omavahelised kaugused. Mahu muutumine- keha paisub või tõmbub kokku
ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2. temperatuuri muutuse mõju 3. rõhu muutumise mõju kui reaktsiooni kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust Katalüüs Katalüsaator on keemilise reaktsiooni kiiruse muutumist põhjustav aine või keha Inhibiitor e. negatiivne katalüsaator on reaktsiooni kiirust vähendav aine Katalüüs on reaktsiooni kiiruse muutumine katalüsaatori toimel Homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reaktsioonid lahustes ja gaasides)
toimub faaside piirpinnal) C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 45. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Sest lähteainete hulk väheneb ja reaktsioonid ei toimu enam sama kiiresti. 46. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Temperatuur mõjutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust üsna suuresti, kuna kõrgemal temperatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. 47. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Eksotermilise, kuna soojus eraldub keskkonda. 48. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine, b) saaduse lisamine, c) temperatuuri tõstmine, d) katalüsaatori lisamine, e) lähteaine lisamine, f) lähteaine eemaldamine,
S Kui näiteks mingi juhi pikkust suurendada 2 korda, siis see on samaväärne kahe ühepikkuse juhi jadaühendusega. 8 Juhi ristlõikepindala suurendamine on samaväärne taksitite rööpühendusega: kahe ühesuguse takisti rööpühendusel takistus väheneb kaks korda. 5.6. Elektrivoolu töö ja võimsus Voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist takistavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks ja selle avaldise saab tuletada juba olemasolevate teadmiste abil. Töö on defineeritud kui liikumissuunalise jõu ja nihke korrutis. Mõjugu elektrivälja poolt laengule q jõud F ja selle jõu toimel nihkub laeng kaugusele d. Siis töö A avaldub: A = Fd. Kuna jõudu ja nihke suurust on raske mõõta, siis avaldame need hõlpsasti mõõdetavate suuruste kaudu
dissepimenti läbiva juhaga, üks paar igas lülis. Veresooned: pikutine seljasoon ja kõhusoon, lülides ringsooned. Seljasoon tuikab suunaga ettepoole. Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele. Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Tähtsamad rühmad: klass hulkharjasussid (Polychaeta), klass pisiharjasussid (Aphanoneura), Klass vööussid (Clitellata) (alamklassid: väheharjasussid ja kaanid). 29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid
Heterogeenne katalüüs – reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal. C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 45. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Sest reaktsiooni kiirus sõltub lähtainete kontsentratsioonist ning reaktsiooni kulgedes lähteainete kontsentratsioon väheneb. 47. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? 48. Millised järgmistest teguritest kiirendavad reaktsiooni? Millised nendest võivad nihutada reaktsiooni tasakaalu? a) (tahke) lähteaine peenestamine b) saaduse lisamine c) temperatuuri tõstmine - k d) katalüsaatori lisamine - k e) lähteaine lisamine f) lähteaine eemaldamine g) ainete segamine h) saaduse eemaldamine
reagendi kontsentratsioon väheneb, laguneb antud ajavahemikus vähem molekule ning molekulid kohtuvad harvem. Selle tulemusena reaktsiooni kiirus väheneb. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Keemilise reaktsiooni kiiruse olulist sõltuvust temperatuurist seletame aktiivsete osakeste suhtelise sisalduse suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia Δ H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel
empiirilised võrrandid? Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H, kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E2. Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. 30. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone
4. protsessis saadud töö on maksimaalne Protsessi suunda saab muuta igal ajahetkel, kui muuta veidi mingit süsteemile mõjuvat välist faktorit. Pöördumise astmed on erinevad. Keemiliselt pöörduvad protsessid pole samad, mis termodünaamiliselt pöörduvad protsessid. Termodünaamiliselt täiesti pöörduvaid protsesse looduses ei esine. Täielikult mittepöörduvaid esineb, töö on siis 0. Looduses kulgevad protsessid on vähem või rohkem mittepöörduvad. Oma kulgemisel tasakaaluoleku suunas võivad nad teha kasulikku tööd. Mida pöörduvam on protsess, seda rohkem kasulikku tööd saame. Tasakaaluolek on kõige tõenäolisem; isevooluline protsess jõuab sinna varem või hiljem. Tasakaaluolekus süsteem kaotab ta töövõime. Pöörduva protsessi puhul teeb süsteem tööd Gibbsi vabaenergia muutumise arvel. Nt: glükoosi põletamine õhu käes on termodünaamiliselt täielikult mittepöörduv protsess. Ja kasulik
Arvutatud tööd nimetatakse absoluutseks mehaaniliseks tööks ehk lihtsalt mehaaniliseks tööks. Termodünaamilise keha poolt sooritatava mehaanilise töö arvutamiseks peame teadma rõhku ja erimahu vahelist funktsionaalset sõltuvust. Mehaaniline töö loetakse positiivseks, kui ta sooritatakse termodünaamilise keha poolt (termodünaamilise keha paisumisel) ja negatiivseks, kui ta sooritatakse väliskeskkonna poolt (termodünaamilise keha komprimeerimisel). Termodünaamilise protsessi kulgemisel p-v diagrammil vasakult paremale on töö positiivne, protsessi joone kulgemisel paremalt vasakule negatiivne. Mehaaniline töö kui protsessi iseloomust sõltuv suurus on protsessi funktsioon. Mehaaniline töö sooritatakse termodünaamilise keha poolt teda piiravatel pindadel. Nendeks on agregaadi (soojusjõumasina) liikuvad pinnad (näiteks sisepõlemismootori kolb), samuti pinnad, mille kaudu termodünaamiline keha siseneb agregaati ja väljub sellest
Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. 2
Juhuslikud signaalid on juhusliku protsessi tulem, nende omadusi iseloomustatakse tõenäosusteooriale tuginevate statistliste hinnangutega, milledest levinumad on signaali keskväärtus ja dispersioon) kui ka statististe karakteristikutega. Nii näiteks eristatakse juhusliku signaali sagedusjaotust sageduse järgi (spektraalkarakteristik), amplituudide jaotus signaali ajalisel kulgemisel. 6.3.2. Perioodilise signaali spekter- Suvalist perioodilist signaali kui ajafuntsiooni s(t) on võimalik kujutada polünoomina teatud baasfunktsioonide abil. Baasfunktsioonideks võivad olla kas trigonomeetrilised , eksponentsiaalsed või mingid teised ortogonaalsed signaalid. Raadiotehnikas on levinud signaalide kujutamine Fourier reana sellisel juhul on siis baasfuntsioonideks trigonomeetrilised funtsioonid. Sinusoidaalsete signaalide kasutamine baasfuntsioonidena annab mitmeid eeliseid
millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus.
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchho...
meie hulgast on arvanud, et G mõõdab mingit liiki mentaalse energia hulka. Kuid selline seisukoht kipub esile kutsuma liigset poleemikat. Viimast annab vältida kui öelda ettevaatlikumalt, et G käitub justkui ta mõõdaks mingit energiat. Teiseks, kuigi tundub olevat põhjendatud asendada energia mõiste jõu mõistega (mis tähendab energiat või tööd jagatuna ajaga). Sel moel saame rääkida vaimujõust sarnasel viisil kui hobujõust... Asjade loomulikul kulgemisel on G sisemiselt määratud; inimest ei saa treenida, et tal oleks kõrgem G, samamoodi nagu ei saa kedagi treenida olema pikem". Erinevalt Charles Spearmani definitsioonist, arvab Howard Gardner, et üldist vaimset võimekust ei ole olemas jaselle asemel on 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: · Keeleline, ehk lingvistiline · Loogilis-matemaatiline · Muusikaline · Ruumiline
Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Arrheniuse võrrand k= Ae E/RT - kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H, kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E2. Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. Katalüüs Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator
Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. Arrheniuse võrrand k= Ae E/RT - kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on aktiveerimisenergia ja R gaasi universaalkonstant. Joonisel on E1 otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H, kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E2. Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. Katalüüs Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator toimib reeglina
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
C p = aine soojusmahtuvus konstantsel rõhul 0 = Q+A C V = aine soojusmahtuvus konstantsel ruumalal Q = A' p = rõhk 4.Töö adiabaatilises protsessis: Väga tähtsate termodünaamiliste protsesside hulka V = ruumala kuuluvad ka need protsessid, mille i = ergastunud vabadusastmete arv, mis kulgemisel keha on soojuslikult täiesti isoleeritud, s.o. mis kulgevad ilma soojuse näitab, mitut parameetrit (üldistatud juurde- ja äravooluta. Neid nimetatakse koordinaati) on vaja süsteemi oleku adiabaatilisteks protsessideks. Adiabaatiline täielikuks määratlemiseks. protsess on protsess, mis toimub
üldjoontes sarnased naftasaadustega mürgistusele, surma põhjus on sama, erinevuseks hingamise aeglustumine. 2) Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi.Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses
Kuni iseseisvate riikide loomiseni polnud aga võõrvõimude poolt etnilist asustatust halduspiiride ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki. Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus, mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise
igas lülis. Veresooned: pikutine seljasoon ja kõhusoon, lülides ringsooned. Seljasoon tuikab suunaga ettepoole. Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele. Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Lahk- või mõlemasoolised. Merelistel pärgvastne ehk trohhofoor, ripsmetuti ja ripsmepärgadega. Sellel olemas peasagar, kere ja pärakulüli. 41. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Need, vesikirbulistega mõõtmetelt sama suured vähikesed, erinevad viimastest oma sihvakama (tilgakujulise), tagasuunas aheneva keha poolest
torul tekkida anoodi- ja katoodipiirkonnad ning selle tõttu võib esineda pistelist korrosiooni. 27. Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine)! a. Elektrokeemilisteks nim. protsesse, millede kulgemisel tekib elektrivool või, mis toimuvad elektrivoolu toimel. b. Metallide tootmine I ja II rühma metalle toodetakse sula halogeniitidest (NaCl2, CaCl2) ning Fe, Cd, Zn jt metalle vesilahustest. Al toodetakse sula boksiidi ja krüoliidi (Al 2O3·nH2O + Na3AlF6) segust temperatuuril üle 940ºC ning pingel 4,2-4,5V. c. Metallide rafineerimine Toodetakse Al, Cu, Ni, Sn jt metalle puhtusega kuni 99,99%
Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. SELGITAMATA ETIOLOOGIAGA HAIGUSED · Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi. Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad,
oluliseks ka kulgu. Vastandub taoismile. Konfutsianism kui usund: Esivanematekultus Usk loodusjõududesse ja kulgu yin ja yang, looduse tasakaal Religioosne lõppeesmärk on ühtimine algolemisega Indiviidi eesmärk on tarkuse otsimine ja täiusliku ning harmooniline tasakaalu ja meele saavutamine Konfutsianism kui ühiskonnaõpetus: Keisri ülistamine keiser kui eeskuju, taeva kulgemise teostaja Põhirõhk ühiskonna, mitte indiviidi kulgemisel Vajalikud on täpselt sõnastatud mõisted, mis aitavad ühiskonnal toimida riikluse aluseks on täpselt määratletud mõisted Wen/bun olemisel on sisemised mustrid, kulgemisteed kultuur peab olema nende mustritega vastavuses, kooskõlas Suurim inimese voorus on kaastunne Jaapani budism Enne Hiina mõjutusi usuti kami'desse ehk hingeolenditesse, kes võivad elutseda kõikjal; tihti veidrates, suurtes puudes ja kivides
a)konsentratsiooni muutuse mõju (lähteaine lisamine nihutab tasakaalu saaduste tekke suunas, saaduste kontsentratsiooni suurendamine lähteainete tekke suunas) BiCl 3(l) + H2O(v) BiOCl(t) + 2HCl(l) <-HCl lisamine nihutab tasakaalu paremalt vasakule; b)temperatuuri muutuse mõju N2O4(g) 2NO2(g) H=+57kJ(endotermiline); N2 + 3H2 2NH3 H=-22kcal(eksotermiline) NB! Kui reaktsioonide kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust. Katalüüs keemilise reakts kiiruse muutmine vastavate ainete mõjul. Inhibiitor neg katalüsaator, aeglustab reakts kiirust. Katalüsaator (kat) reakts kiirendaja, ei jää lõppsaadustesse. Homogeenne katalüüs kat ja reageerivad ained on samas faasis (reakts-d lahustes ja gaasides).
liiguvad ja haaravad toitu kulendite ehk pseudopoodide abil. Jagunevad amööbloomadeks (Amoebozoa), radiolaarideks (Radiolaria) ja päikeloomadeks (Heliozoa) Radiolaarid on eranditult mereorganismid, riimvees ei ela! Neil on mineraalne skelett strontsiumsulfaadist või ränioksiidist, viimasest võib sügavikes moodustuda radiolaarmuda. Päikeseloomi on suhteliselt vähe ja uuema käsitluse kohaselt kuuluvad nad teistesse rühmadesse. Elavad nii magevees kui merevees. Amööbilised sopistavad kulgemisel välja kulendi, millele järgneb ülejäänud rakk. Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel. Palju liike elab vees ja mullas. Esineb parasiite: düsenteeriaamööb ehk Shigella. Surmava ajukahjustuse tekitab mudas elav Naegleria fowleri. Eosloomad Keerulise arengutsükliga ja sigimisvormide vaheldumisega ainuraksed. Paljud eosloomad tekitavad haigusi, näiteks koktsidioose (loomadel küülikud, kanad, sead), sh.
Sammu vähendamiseks ja positsioonimistäpsuse suurendamiseks valmistatakse samm-mootorid suure pooluste arvuga. Suurema võimsuse korral pole samm-mootorite kasutamine otstarbekas nende väikese kasuteguri tõttu [4]. Sammmootoriga elektriajam on kirjeldatud pikemalt peatükis 8, lk 70. 4.5. Kaod elektrimootorites Igas mehhanismis sh elektrimasinas tekkib paratamatult erinevaid kadusid. Kaod võivad tekkida järgmistel juhtudel [4]: Elektrivoolu kulgemisel läbi mähiste. Kuna mähistel on teatud aktiivtakistus, siis eraldub neil soojusenergiat. Kuna mähised koosnevad põhiliselt vasest, siis nimetatakse neid kadusid ka vaseskadudeks Magnetsüdamikus ajas muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest. Seda kadu tuntakse masina teraseskaona (ka rauaskaona). Teraseskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetahel ning mida laiem on magnetmaterjali
P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide säilimise kui ka nendest ensüümide tarbeks moodustuvate koensüümide sünteesi. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab just nende koensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme seostatud metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel. Vitamiinid pole koensüümses rollis teiste biomolekulide poolt asendatavad. Siit ka oluline soovitus füsioloogiliselt vajaliku vitamiinide hulga saamiseks - vältige igasuguseid toitumisäärmusi. Vitamiinide kudedes leiduvate varude ajalised piirid inimorganismis Vitamiin Ajaline kestvus Vitamiin A 1...3 aastat Vitamiin D 1...5 kuud Vitamiin E 1...4 kuud
kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest. Elektrivool kulgeb isoleeritud juhist valmistatud mähistes. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu = I 2 r 114 · magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
emal, kes tapab oma vastsündinu (sünnitus võis naisele põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud, ja seega tema süü väiksem) Jurist vajab hinnanguid, konkreetse isiku psüühikale sellest seisukohast, kas teatud ajavahemikul oli (või ei olnud) häireid selle isiku psüühiliste protsesside kulgemisel. c) süü ja süüvõime; piiratud süüdivus, süüdimatus süü- isikule heidetakse ette, et ta ei käitunud õiguspäraselt, et ta langetas otsuse ebaõiguse kasuks, kuigi ta oleks võinud käituda õiguspäraselt, langetada otsuse õiguse kasuks. Karistusseadustikus on loobutud psühholoogilisest süümõistest ja selle asemele on kasutusele võetud normatiivne süümõiste. Süü karistusseadustikus haarab endasse: 1) süüvõime: süüdivuse ja
suhteliselt väike ja muutlik. Lihtsa ehituse tõttu kasuta- ja välispinnal jah utusribistik. Heitgaaside väljumismüra summutamiseks kinnitatakse 66 6? väljalasketoru otsa summuti (joon. 35)..Heitgaaside ener- gia kulutatakse kulgemisel mööda summuti kere labürint- käike ja läbi vaheseinte avade. Osa gaasi energiat lahkub summutist ka soojuskiirgusena läbi seinte. Motorolleritel «Turist» ja B-150M koosneb summuti karbikujulisest kerest, mida läbib aukudega toru. Kere ja toru vaheline ruum on täidetud klaasvillaga. Ulerõhu all väljuvad heitgaasid tungivad läbi toruavade klaasvillaga täidetud ruumi, kus paisudes ja osalt ka jahtudes kaotavad oma energia.
sidet. 807 Pilt 51.27. Veenikanüüli sisestamine ja kinnitamine Komplikatsioonid veenide punkteerimisel Ebaõnnestunud punktsioon Veen on ainult läbitorgatud või rebenenud jms. Fikseerige rõhksidemega (või pannakse punktsioonikohale väike kokkupandud tampoon/tutik, mis kinnitatakse pingutatud kleepribaga). Arteriaalne punktsioon On võimalik küünarliigese piirkonnas (arter asub selle keskel) või randmeliigese juures (kodarluuarteri kulgemisel üle kodarluu). Kui punkteerimisel tunnete pulseerimist, olete torganud arterisse – eemaldage kanüül ja sulgege torkekoht rõhksidemega. Märkus. Ainult vere värvuse põhjal (helepunane – tumepunane) pole võimalik otsustada, et tegemist on arteriga! Kui teostate infusiooni: piisava vererõhu korral võib veri pulseerivalt tagasi joosta. Kui süstite ravimit: võib esineda mööduv veresoonespasm (arteri hargnemiskohas muutub
Enamasti on logistikas kasutatavate infosüsteemide eripära see, et need nõuavad saadetiste jälgimise võimaldamiseks palju sündmuste registreerimisi. Laoarvestusprogrammi selline ülesehi- tus on ühtaegu nii selle eeliseks kui ka puuduseks. Eeliseks seetõttu, et toodete kulgemisel läbi lao on see jälgitav mitmes tööfaasis, puuduseks aga põhjusel, et kõik toimingud ja sündmused tuleb Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR registreerida, mis nõuab laotöötajatelt sageli ülemäära palju aega. Logistikateenuseid pakkuvate ettevõtete infosüsteemid võimaldavad arveldada klientidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
