Termodünaamika soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. Soojusmasin masin, mis muundab soojust (ja ka keha siseenergiat) tööks. I printsiip energia jäävuse seadus. II printsiip protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Siseenergia keha molekulide kineetilise ja potensiaalse eneria summa. Siseeneriat saab muuta 1)talle soojushulka andes(kuumutamine) 2)mehaanilist tööd tehes(hõõrdumine). Q (juurde antav soojushulk) = delta U (siseeneria muut) + A (välisjõudude vastu tehtud töö). Soojusmasinates kasutatakse gaase sest 1) paisuvad paremini 2) tahke ja vedela aine suur rõhk paisumisel võib masinat kahjustada 3)gaasil on soojushulga üleandmine kergem
Isotermilisel protsessil. Sel teel saab kogu soojushulga tööks muuta. Miks kasutatakse sisepõlemismootoris kergesti süttivaid aineid? Ideaalse masina töö? Ideaalse soosjusmasina tsükkel koosneb neljast osast. Siin on paisumisel tehtud töö suurem kui kokkusurumisel tehtava töö absoluutväärtus Soojusmasina kasutegur? Dermodünaamika 2 prentsiipi? 1 prentsiio väljendab energia jäävuse seadust. 2 aga väidab et protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel siht. Mis on entroopia? Entroopia on seda suurem mida suurem on korrapäratus. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Mis on siseenergia? Keha molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa nim.miksrokäsitluses keha siseenergiaks. Iseloomusta siseenergia muutust mikro- ja makropara? Milliste protsesside käigus siseenergia muutub? Juurde või äraantava
· Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsilised Rollinõuded Inimestevahelised suhted Stressi punktid · 150200 punkti : tekkisid inimestel kerged tervisehäired · 200300 puntki : haigestusid inimesed neile sündmustele järgneva aasta jooksul 50%lise tõenäosusega
Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A
3.soojuskiirgus - soojus kandub kiirgusena edasi. Nt. päike soojendab läbi aknaklaasi. Termodünaamika - makroskoopiline teooria, mis käsitleb soojusvahetust, soojuse muundamist tööks ning muid soojusvahetusega seonduvaid nähtusi. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu. (Q=U+A) Termodünaamika II printsiip väidab, et suletud süsteemis on protsesside kulgemisel kindel suund. Entroopia suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Siseenergia hulk on soojushulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis.Q=cm(te-ta)=cmt, Q-soojushulk(J). Siseenergia on keha koostisosade potentsiaalse ja kineetilise energia summa. Soojusmasin ka termodünaamilinemootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks.
12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu).
12. Mida võimaldab akude või galvaanielementide jadaühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku pinget 13. Mida võimaldab akude või galvaanielementide rööpühendus? kasutatakse juhul, kui üks element või aku ei kindlusta elektriseadisele vajalikku voolutugevust 14. Mis on elektriahela passiivosised? · takistid · induktiivpoolid · kondensaatorid. Alalisvool 1. Mis on vaseskadu? On kadu, mis tekib voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Kaod tekivad voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Kaod tekivad magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu).
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioon/lagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reakt...
120º 10. Mis on pöördmagnetväli? Staatorimähiste kolmefaasiline süsteem. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Liinivoolud on võrdsed vooluga tarvitites. 12. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) kolmnurklülituse omapära? Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. 1. Mis on vaseskadu? Voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus, nim. vaseskaoks. 2. Mis on rauaskadu (teraseskadu)? Magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena eralduvat energiat nim. rauaskaoks. 3. Mis on ventilatsioonikadu? Masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest tingitud kadu. 4. Mis on hõõrdekadu? Kadu mis tekib hõõrdest laagrites. 5. Mida näitab elektrimasina kasutegur? Elektrimasina kasuliku võimsuse ja tarbitava võimsuse suhet
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune
Tänapäeva arenenud maailmas, kus igal inimesel on olemas telefon, mida kasutatakse enamjaolt vaid suhtlemiseks. Tänu tehnoloogiale saame me suhelda inimestega ükskõik kus ja ükskõik millal. Tänu sellel, et inimesed suhtlevad aina enam, muutuvad ka mõned suhted inimeste vahel aina keerulisemaks. Miks muutuvad inimeste suhted keeruliseks ja millest oleneb halb suhtumine inimestesse? Esmamuljel on tähtis osa suhte edasisel kulgemisel. Esmamuljest oleneb kuidas inimesega suhtlema hakatakse, kui esmamulje jääb hea siis suheldakse inimesega hästi, kuid kui jääb halb esmamulje, siis hoopis halvasti. Inimeste puhul jääb esmamulje kellegisse samaks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist. Seetõttu on esmamulje äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju Inimesed on loomult väga õelad ja ahned
mindi üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlastest kaupmehed rändasid Eesti piirkonnast välja, et kaubitseda välismaal. 12. sajandil hakkas Eesti teedel kohtama rohkem saksa kaupmehi. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega. Eestlastel olid vahetuskaubanduseks soodsad tingimused asukoha pärast. Kujunesid esimesed varalinnalised asulad nagu Tartu. Eestlased arenesid perioodide kulgemisel palju ja koos nendega arenes ka kaubandus. Suhted naabermaadega soodustasid kaubandust. Kaubavahetus osutus Eestis üsna tulusaks asukoha ja soodsate tingimuste tõttu.
Ei eelda aine koosnemist aatomitest ja molekulidest, kasutatakse makroparameetreid. Keskkonnasõbralikkus tähendab peale looduslike kütuste energia efektiivse kasutamise ka energiatootmise jäätmete oskuslikku neutraliseerimist või peitmist. Soojusmasinateks nimetatakse masinaid, mis muundavad soojust tööks. Termodünaamika esimene printsiip väljendab energia jäävuse seadust, teine väidab, et protsesside iseeneslikul kulgemisel looduses on kindel suund. Kumbagi ei saa tõestada. Molekulide energia e. siseenergia, mida sisaldab iga keha, on soojusliikumise energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa. Kui soojusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk, siis tema temperatuur tõuseb ning siseenergia suureneb. Kui keha annab mingi soojushulga ära, siis tema siseenergia väheneb. Kehade siseenergiat on võimalik muuta mehhaanilist tööd tehes
Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J. Karell-ärkamisaeg 7.Pühad a) 6. juunil kogunevad vilistlased, et tähistada kooli avamist 1631. aastal b) õpilased kogunevad 6. novembril (Gustav Adolfi päeval), tähistamaks kooli ümbernimetamist Gustav Adolfi Gümnaasiumiks 1991. Aastal 8.Ingel Hannes Starkopfi dekoratiivskulptuur ,,Ingel" valvab rahu ja õpilasi 9. Vabadussõda Vabadussõjas osalesid mitmed õpetajad, kes moodustasid ka oma roodu. Ka koolihoonel oli sõja kulgemisel oma roll, sest enne kui õppetöö 1919. aasta märtsis jälle hoo sisse sai, kasutas kooli ruume Soome vabatahtlike abivägi. Vabadussõja käigus hukkus 7 gümnasisti, kellele oli pühendatud ka marmortahvel aula seinal, mis avati piduliku aktusega iseseisvuse 4. aastapäeval. Sõjast naasnutest autasustati mitmeid Vabadusristiga, mis oli sellel ajal ainus Eesti sõjaaumärk, ning igaühele neist tagati vabastus õppemaksust "kõrgema kooli lõpetamiseni".
12,6 mm, läbimõõduga kuni 5 mm koosneb juhe ühest traadist. Valmistatakse ka terassüdamikuga alaumiiniumjuhtmeid diameetriga 4,5 42,4 mm. Liinide paljasjuhtmete materialina on kasutusel alumiiniumi-, vase- terase- ja teisi sulameid. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nt: generaator, päikesepatarei, aku, hüdroenergia, termoelement, tuulegeneraator!!! Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline
· Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist · Takistuse temperatuutitegur näitab kui suur on takistuse suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus · Ülejuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. · Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk · Ülijuht juhib elektrivoolu veel 1018 korda paremini kui parim harilik juht toatemperatuuril Töö · Voolu kulgemisel juhis teeb elektrijõud laengukandjate pidurdavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks ja enamasti eraldub selle töö tegemisel soojust. · Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistuse R ja voolu kestvusega t. Elektrivoolu võimsus · Elektrivoolu võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis
Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega.
ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. Toitumine Toitumine oleneb kõik sellest, kus vihmauss elab. Muld on nagu maja, millel on mitu korrust ja iga korruse elanikel on omad toidueelistused. Kõige ülemisel korrusel elavad hästi tumedat värvi vihmaussid (nt. tume vihmauss, peen kõduuss). Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest
Arvatavasti tahtis ta ennast selles tunda seksikalt ja atraktviiselt. Emmi soengud olid erinevad - kord lahti, kord olid üles sätitud. Jällegi, soengus sõltusid ta meeleolust. Tigeda ja rahutuna näppis ta neid ja keerutas ümber oma sõrme. Emmi tuba oli see valge ja modernne, kuid naiselik. Iseloom oli tal rahutu, ärritus üsna kiirelt, rääkis kiiresti. Liikumine sõltus tujust. Tegelast ennast mängis ta pühendumusega ning süvenenult. Iseloom areneb ja muutub etenduse kulgemisel. Leo Leike (osatäitja Andres Mähar) on psühholoogia professor, kes on loomult tasakaalukas, konkreetne, enamasti tõsine. Riietus on ühesugune: pruun ülikond, mille pintsakut ta seljast ära võtab ning tagasi paneb. Liikumine on rahulik, vahest ärev ja vihane, kui seletab midagi või loeb Emmilt saadud kirja ette jne. Kõneviis on konkreetne. Jutt, mida räägib, on läbimõeldud. Tegelane on muutuv. Näidendi alguses
äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija
Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija
fookusteks, on konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 b2 = a2 c2 e = c/a - ekstrentrilisus a pikkem pooltelg b lühem pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Hüperbool Tasandi nende punktide hulka, mille kauguste vahe tasandi kahest antud punktist on absoluutväärtuselt konstantne. x2/a2 + y2/b2 = 1 e = c/a a reaalne pooltelg b imaginaarne pooltelg c fookuse kaugus sümeetria keskpunktist Asümptoot sirge, millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb Parabool Tasandi niisuguste punktide hulk, mis asuvad värdsel kaugusel antud punktist, mida nimetatakse fookuseks ja antud sirgest, mida nimetatakse juhtjooneks. (y-b)2 = 2p (x-a) H (a;b) 7. Funktsiooni mõiste. Määramispiirkond Elementaar funktsioon funktsioon, mis on saadud elementaar põhifunktsioonist ja const lõpliku arvu aritmeetriliste tehete ning liitfunktsioonide ja pöördfunktsioonide moodustamise reegli abil.
s on glükoos ja fruktoos: C12H22O11 + H2O uses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt tsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on e reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud e kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka nin lahuse katse torusse ja asetasin toru aparaati, iga alguses tegin katse puhta invertaasi lahusega, et se saatis mulle laboritädi. Katse temperatuur:
ühikulise paksusega lahuse kihi, mille temperatuur on T . Käsiraamatutes antakse eripöörang tavaliselt naatriumi D-joone lainepikkusel ( = 589,3 nm ) ning temperatuuril T = 20 oC . Vastavat eripöörangut tähistatakse . Seega: Valemist on näha, et lahuse eripöörangu määramiseks on vaja teada lahuse kontsentratsiooni, lahusekihi paksust l ja polarisatsioonitasandi pöördenurka. Seetõttu reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab konstantne negatiivne piirväärtus. Pöördenurk sõltub eripöördest [eri], lahusekihi paksusest (toru pikkusest) l ja kontsentratsioonist c: = f([eri], l ,c). Meie katses l = 0,2m. Polarisatsioonitasandi pöördenurka mõõdetakse polarimeetri abil. Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus
used). Kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel on s on glükoos ja fruktoos: ioon on tunduvalt suurem sahharoosi nireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga kas mineraalhapete või (antud töös) kse lahust läbiva polariseeritud valguse . Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka mm) määratletud kontsentratsiooniga 5 ml-le suhkrulahusele 1 ml ensüümi (invertaas) reaktsioonisegust võetud prooviga. Toru asetatakse öördenurka malik. Edasi teostatakse mõõtmisi kindla ajavahemiku in järel, ning mida aeg edasi, seda harvemini).
1 Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. Täiskasvanud inimeses on umbes 6 liitrit verd. Kõide rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Kujult meenutavad punalibled ümmargusi kaksiknõgusaid kettaid ja neid on täiskasvanud inimese kehas umbes 35 triljonit. Punaliblede eluiga on neli kuud ja inimese veri täieneb pidevalt uute erütrotsüütidega. Uued punalibled tekkivad punases luuüdis. Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. In sanguis veritas est - veres on tõde 2 3 Iga haiglasse sattunud inimene kohtub peaaegu alati laborand...
aatomeid. POLÜMERISATSIOON ühe ja sama aine paljude molekulide liitumine, mille tulemusena tekib uute omaduste ja väga suure molaarmassiga aine. OKSÜDEERIJA aine, mille koostisse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus väheneb, liidab elektrone. REDUTSEERIJA aine, mille koostisesse kuuluva elemendi o.a. antud reaktsiooni käigus suureneb, loovutab elektrone. REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille kulgemisel muutub reageerivate ainete koostiselementide o.a. OKSÜDEERUMINE elektronide loovutamine aatomitelt, ioonidelt või molekulidelt, elemendi o.a. suureneb. REDUTSEERUMINE elektronide liitumine aatomitega, ioonidega või molekulidega, elemendi o.a. väheneb. OKSÜDATSIOONIASTE vastab laengule, mida aatom omandaks, kui kõik elektronpaarid on nihkunud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, lihtaine o.a. on 0. ELEKTROLÜÜS aine lagundamine elektrivoolu toimel.
reaktsiooni standardne entroopia: ΔS0 reaktsioon = ΣnS0f (saadused) - ΣnS0f (lähteained) GIBBSI ENERGIA vabaenergia G J/mol – termodünaamiline potentsiaal mis iseloomustab tööd, mida süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul (energia, mis on töötamise jaoks „kätte saadav“). vabaenergia on reaktsiooni suuna kriteerium. G = H - TS keemilise reaktsiooni kulgemisel G väheneb, kuni saavutab minimaalse väätuse Gmin. iseeneslikud protsessid suletud süsteemis viivad tasakaaluolekusse, st energia miinimumi suunas => Gibbsi energia süsteemis väheneb G < 0 püsivat tasakaalu (const T, p) iseloomustab Gibbsi energia miinimum G = 0 tasakaaluoleku tingimus G = Gmin; G = 0 maksimaalne kasulik töö w(max) = - G G < 0 isevooluline (st vabaenergiat väheneb reaktsiooni jooksul)
tema komponentidele (vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub). Vahelduvvoolu mootor on seade, mis muudab vahelduvvoolu energia mehaaniliseks pöörlevaks energiaks. Masinaosade koostöö ja energia muundamine toimub magnetvälja kaudu,mis toimub koostöötavate osade vahelises ruumis, enamasti õhupilus. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad: 1. Vasesekadu (voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus) 2. Teraseskadu (magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena) 3. Ventilatsioonikadu (masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest) 4. Hõõrdekadu (hõõrdest laagrites) Vahelduvvoolu mootorid jagunevad tööpõhimõtte järgi: 1. Sünkroonmootorid 2. Asünkroonmootorid (ühe-, kahe-, kolmefaasilised ning lühis-, faasirootoriga mootorid)
soojushulk läheb keha siseenergia muuduks ja keha paisumise tööks. Sisuliselt väljendab termodünaamika esimene printsiip energia jäävust ning töö ja soojushulga (siseenergia) ekvivalentsust soojuse muundamise tööks. · Termodünaamika teine printsiip-- mittetõestav, praktikast võetud väide, millele tugineb termodünaamika. Termodünaamika teine printsiip väidab, et suletud süsteemis on protsesside kulgemisel mingi kindel suund. Termodünaamika teisel printsiibil on mitmeid samaväärseid sõnastusi. · Termodünaamiline süsteem--soojusvahetuses olevate kehade süsteem. · Tsükliline protsess--protsess, kus termodünaamiline keha või süsteem väljub algolekust, läbib lõpmata hulga (pidevalt paiknevaid) vaheolekuid ja jõuab algolekusse tagasi. Seejuures läbitakse vaheolekuid vaid üks kord. Tsüklit kirjeldab nii pV-,pT-,kui ka TV- teljestikus kinnine joon.
nende suunatud liikumise keskmise kiiruse v ja juhi ristlõikepindala S korrutisena. I = q n v S Elektritakistus ehk juhi takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles jhis ühikulise tugevusega vool: U R takistus (ühik: 1) 1V R= 1= I U pinge (1V) 1A I voolutugevus (1A) Elektrivoolu töö voolu kulgemisel juhis teb elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetaakse elektrivoolu tööks. Enamasti eraldub selle töö tegemisel soojust. Eralduva soojushulga määrab ära Joule'i Lenzi seadus: Q = I 2 R t Üldisemalt on juhis tehtav töö võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I U t Elektrivoolu võimsus on võrdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I U
Neid mööda jookseb häire, kui on vaja kähku keha kokku tõmmata, et ohu eest põgeneda: mööda keskmist kiudu eest tahapoole, äärmisi kiude pidi tagant ette. Peale närvisignaalide toimib aju ka sisenõristusnäärmena, eristades hormoone. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides. VIHMAUSSI ELUKESKKOND, LIIKUMINE JA TOITUMINE Vihmaussid on mullafauna võimsamad esindajad , kes ületavad kõiki teisi biomassi, hingamise intensiivsuse ja mulla struktuuri parandamise võime poolest. Maailma teadlaste andmeil on vihmaussidel mullas tohutu käigusüsteem. Rohumaa ühel hektaril võib olla kuni 9000 km käike.
Fookuste vahelist kaugust tähistatkse 2c. F1(-c;0), F2(c,0). Definitsioonis mainitud absoluutväärtust tähisttakse 2a. Kui punkt M(x;y) on suvaline punkt hüperboolil, siis pnkti kaugust fookustest |MF1-MF2|=2a Hüperbooli kanooniline võrrand: Hüperbooli omadused: · On sümmeetriline x-telje, y-telje ja koordinaatide alguspunkti suhtes. · Lõikab x-telge A1(-a,0) ja A2(a,0) · Ei lõiku y-teljega. · Assümtootideks nim sirgeid, millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb. Assümtoote on 2. . x=a, x=-a; y=-b, y=b. Hüperbooli ekstsentrilisus Risthüperbooliks nim hüperbooli, mille reaal-ja imaginaartelg on võrdsed a=b. 2a- reaaltelg (a-reaalpooltelg) 2b- imaginaartelg (b-imaginaarne pooltelg) Parabool Parabooliks nim tasandi nende punktide hulka, mille kaugus antud punktist ja antud sirgest on võrdne. Mainitud punkti nim parabooli fookuseks ja sirget parabooli juhtsirgeks.
Regulaarne jalutamine aitab tohusalt energiat taastada. Küsige oma raviarstilt, milline on Teile sobiv koormus. Kui tunnete end tugevamana, voite hakata tegema kergemaid kodutöid, nagu toiduvalmistamine, kergemad aiatööd, tolmu pühkmine ja noude pesemine. Ärge tostke ega lükake-tommake raskusi, kuni Teie arst ei ole seda lubanud. Küsige oma raviarstilt, millal võite olla üldiselt aktiivsem, millal voite naasta tööle, juhtida autot, sõita lennukiga.Infarkti ilma tüsistusteta kulgemisel võib autot juhtida keskmiselt 1 nädal peale haiglast kojuminekut. Lennureis on lubatud 2 nädalat peale haiglaravi. Meeleolu peale südamelihase infarktiUmbes veerand infarktihaigetest tunneb haiguse järgselt masendust, hirmu, ebakindlust. Need on tavapärased reaktsioonid - ärge laske end meeleolu langusest rivist välja viia. Meeleolu paraneb järk-järgult koos tervise taastumisega. Ärge kaotage julgust! Soovitused meelolu parandamiseks ja positiivse suhtumise kujundamiseks:
kiirusele? Temperatuur mojutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust usna suuresti, kuna korgemal temperatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kuigi korgemal temperatuuril on porked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tuhine. Kaugelt olulisem on toik, et temperatuuri tousuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia uletab aktivatsioonienergiat. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia vaartus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul. 49
· interpersonaalselt (kollektiivne tegevus, sotsiaalne kogemus) ELAMUS Elamus on elamuslikust situatsioonist moodustuv positiivne tunde või teadmuskogemus, mis teeb sügava mõjutuse ja võib juhtida kogeja isiklikku või hoiakulist muutust ÄRIKOMMUNIKATSIOONI TULEMUSLIKKUS Kordaminekut mõõdab kõige paremini see, millises mahus ja kui moonutusevabalt ehk mürakindlalt suhtlevad pooled on suutelised vahetama üksteisele vajalikku teavet. Samal ajal tehakse infovahetuse kulgemisel järeldusi partneri kui isiksuse kohta ning mõjutatakse vastastikku teineteist KULTUUR KUI JÄÄMÄGI Jäämäe veepealne osa: teadlik, väline osa kultuurist, nähtav. Hõlmab käitumist ja teatud uskumusi. (1/10) Jäämäe veealune osa: alateadlik, sisemine osa kultuurist. Hõlmab uskumusi, väärtusi, mõttemustreid, mis on käitumise taga. (9/10) INTERKULTUURILINE KOMMUNIKATSIOON On erinevatest kultuuridest pärinevate inimeste suhtlemine, milles mõjutavad sõnumite
prst Anakronism – eksimuse kronoloogia vastu, mingi sündmuse, nähtuse asetamine väärasse aega, nt barokiaegses teatris kasutatakse sõnu, mida siis veel ei olnud Draama ajakontseptsioonid: objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus progresseeruv – staatiline – kas sündmused lähevad edasi loogilises järjekorras läbi sündmuste arengu lõpuni välja või me ei taju muudatusi, mingi seisund, sündmuste kulgemisel pole erilist tähtsust lineaarne – tsükliline (korduv) – tugevate struktuuridega, kas aeg läheb minevikust tuleviku suunas või korduv e sündmused tulevad uuesti ja uuesti, omane mütoloogiale järgnevus – kas sündmused järgnevad üksteisele simultaansus – mitu sündmust näidatakse korraga, samaaegsus, võivad olla ka erinevates aegades nt ''Hirm sööb hinge seest'' fragmentaarsus – suuremaid ajaühikuid pole, pisikesed killud, pole ajalises
b) H2(g) + S(t) H2S(g), bimolek; II v=kc( H2) c) 2 CO(g) + O2(g) 2 CO2(g), trimolek; II v=kc(CO)2c( O2) d) MgCO3(t) MgO(t) + CO2(g), monomolek; I v=k e) NH4Cl(l) + H2O(v) NH3H2O(l) + HCl(l). bimolek; II v=kc(NH4Cl)c( H2O) 4. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Kuna piisavalt kõrge energiaga osakeste arv kasvab. 5. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Aktiveerimisenergia on suurem endotermilise raktsiooni suunas, kuna osakstele on vaja rohkem energiat barjääri ületamiseks. 6. Miks kulgevad ioonidevahelised reaktsioonid lahustes praktiliselt silmapilkselt, molekulidest koosnevate ainete vahelised reaktsioonid kulgevad aga enamasti suhteliselt aeglaselt (ning
Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na või Hkationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). 11. Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja
P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. See tagab nii reservide säilimise kui ka nendest ensüümide tarbeks moodustuvate koensüümide sünteesi. Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab just nende koensüümse rolli tõttu keerulisi probleeme seostatud metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel. Vitamiinid pole koensüümses rollis teiste biomolekulide poolt asendatavad. Siit ka oluline soovitus füsioloogiliselt vajaliku vitamiinide hulga saamiseks - vältige igasuguseid toitumisäärmusi. Vitamiinide kudedes leiduvate varude ajalised piirid inimorganismis Vitamiin Ajaline kestvus Vitamiin A 1...3 aastat Vitamiin D 1...5 kuud Vitamiin E 1...4 kuud
kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest. Elektrivool kulgeb isoleeritud juhist valmistatud mähistes. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu = I 2 r 114 · magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku
Vitamiinide defitsiit Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu, millest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul on talletumisvõime suurem (mitu kuud kuni mitu aastat) kui vesilahustuvate vitamiinide puhul (mõni nädal). Vitamiinide mistahes defitsiit tekitab nende koensüümse rolli tõttu probleeme metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel. Vitamiinid pole koensüümses rollis teiste biomolekulide poolt asendatavad. Siit ka oluline soovitus füsioloogiliselt vajaliku vitamiinide hulga saamiseks vältida tuleb igasuguseid toitumisäärmusi. Vitamiinide kudedes leiduvate varude ajalised piirid inimorganismis Vitamiin Ajaline kestvus Vitamiin A 1...3 aastat Vitamiin D 1...5 kuud
kasutatakse ferromagnetilisi südamikke, mida lihtsamini nimetatakse magnetsüdamikeks, mis moodustavad magnetahela. Vahelduvmagnetväljade puhul valmistatakse südamikud pöörisvoolude nõrgendamiseks ja neist tekkiva energiakao vähendamiseks enamasti 0,3...0,5 mm paksusest elektrotehnilisest lehtterasest. Elektrivool kulgeb isoleeritud juhist valmistatud mähistes. Energia muundamine elektrimasinas on paratamatult seotud kadudega. Kaod tekivad · voolu kulgemisel läbi mähise juhtme, kus tekib mittesoovitav soojus. Seda kadu tuntakse kui vaseskadu. Vaseskadu on võrdeline voolutugevuse ruuduga ja juhi takistusega pCu = I 2 r 114 · magnetsüdamikus ajaliselt muutuva magnetvälja toimel hüstereesist ja pöörisvooludest tekkiva soojusena. Seda kadu tuntakse kui rauaskadu (ka teraseskadu). Rauaskadu on seda suurem, mida suurem ja massiivsem on magnetsüdamik, mida suurem on magnetsüdamiku
Roostetamise näite põhjal võime järeldada: keemilise reaktsiooni kulgemiseks peavad lähteained omavahel kokku puutuma ja reageerima. Keemilist reaktsiooni võivad põhjustada ka teised tegurid. - ainete eripära(mõni aine süttib süütamisel, raud aga näiteks ei sütti) - valgus(fotosüntees taimedes või kujutise teke filmil ja fotopaberil) - rõhk(gaaside reageerimine kõrgrõhul) - elektrivoolu mõju(akulaadimine jne) On ka võimalik, et keemilise reaktsiooni kulgemisel võib eralduda gaase ja lahustamatuid aineid. (siis öeldakse: tekib sade). Ainete reageerimisel võivad 8 tekkida teistsuguse värvuse või lõhnaga ained. Reaktsioon võib kulgeda ka nii, et välistunnuste muutumist me ei tähelda, ainete koostis aga muutub. 1.9 Lahused Katse. Valan keeduklaasi destilleeritud vett ja lahustan selles veidi keedusool(naatriumkloriidi). Segan keeduklaasi sisu klaaspulgaga
punktist on absoluutväärtuselt konstantne. Definitsioonis mainitud kaht antud punkti nim hüperbooli fookusteks. x²/a²-y²/b²=1 nim hüperbooli kanooniliseks võrrandiks. Sellest võrrandist järeldub, et hüperbool on teist järku algebraline joon. Hüperbooli omadused: 1. hüperbool on sümmetriline x-telje, y-telje ja nullpunkti suhtes. 2. hüperbool lõikab x-telge punktides A1(-a;0) ja A2(a;0) y-telge hüperbool ei lõika. Hüperbooli asümptoodiks nim sirget millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb. Risthüperbooliks ehk võrdhaarseks hüperbooliks nim hüperbooli mille reaal- ja imaginaartelg on võrdsed, (a=b). Siit järeldub, et risthüperbooli asümptoodid ristuvad. Parabool Parabooliks nim tasandi niisuguste punktide hulka mis asuvad võrdsel kaugusel antud punktist, mida nim fookuseks ja antud sirgest mida nim juhtjooneks. Fookuse kaugust juhtjoonest tähistatakse tähega p, mida nim parabooli parameetriks. x²=2py so parabooli kanooniline võrrand
Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes) [7]. Varudele vaatamata on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte [6]. Vitamiinide mistahes pikaajaline puudus tekitab keerulisi probleeme integreeritud metaboolsete protsesside normaalsel kulgemisel [4, lk 11]. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa aidata mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jm. 3.1. Defitsiidi tekkepõhjused toitumuslik – olmelised: toiduainete defitsiit, nt nälgimine ja mittetasakaalustatud ühekülgne toitumine, imendumisehäired nt alkoholismi korral. organismi teatud haiguslikud seisundid ja teatud ravimite tarvitamine: sapphapete
laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Sisetakistus on määratav allika sisepingelangu ja koormusvoolu jagatisena. Alalisvooluahelas on elektriallika klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) kus E on allika elektromotoorjõud, I koormusvool ja Rs allika sisetakistus. Seega sisetakistus Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Galvaanielementide hulka kuuluvad näitkes Volta ja Leclanche'i element. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks
Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks See teoreem kehtib meelevaldsete lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks, kus võrrandite ja tundmatute arvud on võrdsed. Lisaks peavad võrrandisüsteemid olema korrastatud. Kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriksi determinant on nullist erinev, siis avalduvad tundmatud murdudena, mille nimetajaks on süsteemi maatriksi determinant ja mille lugejad on maatriksi, mis saadakse süsteemi maatriksist vastava tunmatu kordajate veeru asendamisel vabaliikmete veeruga, determinandid. Kui maatriks täidab Crameri teoreemi eeldusi, siis öeldakse, et tegemist on Crameri peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (r...
kõik ülejäänud punktid liiguvad ümber pöörlemistelje mööda ringjooni. • Pöörlemisteljega ristuvat lõiku, mis ühendab mistahes muud keha punktid pöörlemisteljega, nim. selle punkti radiaallõiguks ja lõigu pikkust vastava punkti raadiuseks. • Mingi kindla punkti radiaallõigu järjestikused asendid on erinevad: lõigu alguspunkt on paigal, lõpppunkt aga liigub mööda ringjoont. Liikumise üldmudelid • Kui kulgemisel läbitakse ajaühiku jooksul mingi pikkus, siis pöörlemisel läbitakse ajaühiku jooksul mingi nurk. • Teljest kaugemal asuvad (suurema raadiusega) punktid liiguvad mööda suurema raadiusega ringjooni ning nende kiirus on suurem, teljel asuvad punktid on paigal. • Pöörlemine (rotatsioon) – liikumise liik, mille korral liikumatud punktid moodustavad pöörlemistelje ning keha kõik teised punktid liiguvad ümber pöörlemistelje mööda ringjooni. Muutub keha asend.
kontsentratsioon väheneb, laguneb antud ajavahemikus vähem molekule ning molekulid kohtuvad harvem. Selle tulemusena reaktsiooni kiirus väheneb. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Keemilise reaktsiooni kiiruse olulist sõltuvust temperatuurist seletame aktiivsete osakeste suhtelise sisalduse suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt). Vastassuunalisel endotermilisel reaktsioonil aga neeldub energia H , kusjuures aktiveerimisenergia väärtus on E 2. Seega on reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem endotermilise protsessi puhul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
