suutnud süüa ja siis aind nälgis ja lõpuks Põhjatuule pojad aitasid teda, mingi võitlesid nende harpüiadega ja siis see lahenes ja siis see mees sai terveks jälle. Siis neil tuli kahe kalju vahelt läbi sõita, kõigepealt pidi tuvi sealt vahelt läbi lennutama ja kui see läks läbi, siis said ka nemad läbi ja siis see tuvi läkski läbi ja nad said ka läbi. Natuke laeva ots sai vigastada. Siis lõpuks jõutigi Kolchisse, kuldvillaku maale. Hera oli mures, et kuidas need mehed seal hakkama saavad ja siis jumalad otsustasid, et Eros pidi panema Kolchise kuninga tütre Iasonisse armuma. Selle nimi oli Medeia. Siis igastahes vahepeal need mehed olid jõudnud kuninga juurde ja siis Eros kasutas võimalust ja pani Medeia Iasonisse armuma oma noolega. Siis Iason rääkis, et tahaks kuldvillakut ja Aietes (kuningas) ütles, et ainult siis saavad, kui Iason saab sellega hakkama, et künnab pronksjalgadega ja põleva
Tallinna Saksa Gümnaasium 8.B klass Janne Kristi Palits Arvutiõpetus-Bioloogia MÄNG Kuldvillak Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2010 Mängu mängimise juhend Teemad läbitakse järgmises järjekorras: · Selgroogsed · Selgrootud · Taimed Kui on teema 100-punktine tase positiivselt läbitud, siis liigutakse teema 200-punktilisele tasemele ning sealt positiivse tulemuse saamisel järgmise teema 100-punktilisele tasemele jne. Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 10...
looma seljast ja kukkus merre. Tüdruk uppus ja väina hakati ta järgi kutsuma Helle mereks, Hellespontoseks. Poiss jõudis kenasti kohale Külalislahkuseta mere juurde, Kolchise maale (Must meri polnud veel Külalislahkeks saanud).K-s elas metsik rahvas. Võtsid siiki Prixose lahkelt vastu ja nende kunn andis oma tütre P-le naiseks. Veider see, et P ohverdas sama jäära, kes ta elu päästnud oli Z-le tänutäheks. Väärtusliku kuldvillaku kinkis kunn Aietesele. Pelias Kr kuninga kuri vennapoeg, kes oli riigi anastanud seaduslikult pärijalt Iasonilt. Ta oli samal ajal salaja kindlasse paika saadetud ja meheks sirgununa ilmus vapralt koju tagasi oma kurjalt lellepojalt aujärge nõudma. Võimuhaarajale Peliasele oli oraakel ennustanud, et sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid 1 sandaaliga. Ühel päeval
Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
4 ·Jäär maandus Kolchises. ·Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tüte Chalkiope naiseks. ·Phrixos overdas tänutäheks oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha(kuldvillaku) Aietesele. ·Jäärast sai jäära tähtkuju 5 ·Lolkose kuningas Pelias käskis pärast seda oma vennapojal Iasonil kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. ·Iason võttis laeva ,,Argo" meeskonna kokku ning asus teele, 6 ·Aietese tütre Medeia abiga sai Iason kuldvillaku kätte ning viis selle Lolkosesse. ·Iason sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. 7 Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Fleece http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldvillak http://miksike
Johanna Järvekülg 7.b ,,Medea" Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub koos argonautidega (vanakreeka mütoloogia meresõitjad) pikale teekonnale kuldvillaku juurde. Pärast mõningaid nõidustükke, võidab Iason nii Medea südame, kui ka kuldvillaku, nad vannuvad alati koos olla, varsti sünnivad neil poeg ja tütar. Järgmises vaatuses saab Medeale osaks julm reetmine-Korintose kuningas lubab Iasonile naiseks printsess Glauke, et
Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis.
mõlemad lapsed. Udu seest kargas välja kuldne jäär. Laste ema oli tulnud neid päästma, lapsed istusid jäärale selga ja jäär viis nad minema. 10. Helle vaatas alla maa poole, ta pea hakkas ringi käima, kukkus maha ja lained neelasid ta. (selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos) 11. Poiss jõudis viljakale ja mägisele maale, kus Aietes ta paleesse kutsus. Jäära ohverdas Phrixos Zeusile ta päästmise eest, kuldvillaku kinkis Aietesile. 12. Meideia kutsus maa sügavusest kuldvillaku valvaja, lohe, kes mähkis end ümber tamme, kuhu oli kuldvillak kinni löödud. 13. Phrixos jäi Aietese juurde ja võttis hiljem ühe ta tütre naiseks. Ennustuses oli kuulutatud, et kui kuldvillakust ilma jäetakse, tabab perekonda õnnetus. Paljud proovisid kuldvillakut kätte saada, kuid kellegil see ei õnnestunud. Iason ja Medeia 1. Kuningast jäi järgi kaks poega- vanem Aiason ja noorem Pelias. Aiason pidi troonile
Zeus tahab inimsoo hävitada, kuid titaan Prometheus päästab inimesed hukust, tuues neile taevast tule. Zeus laseb karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada. Prometheus trotsib uhkelt oma saatust ning keeldub alistumast: ,,Sai tea ,et iialgi ei vahetaks / ma oma piinu vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav armastus Iasoni vastu muutub niisama kirglikuks vihkamiseks nind see viib naise kohutavate
Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas.´´ Kuningas tundis haruldase kingituse üle suurt rõõmu. Pärast ohverdamist viis ta kuldse jäära villaku ise hiide, mis oli pühendatud sõjajumal Aresele, ja lõi selle kuldnaeltega hiiglasliku tamme okste külge. Ta palus oma tütart Medeiat, kes tundis hästi nõiakunsti, et see kutsuks maa sügavusest talle kuldvillaku valvaja. Medeia hakkas endamisi nõialoitsusid laulma ja hiide roomas suur draakon, turjal lohemaohari ja suus tuleleegid, kus peale selle vingerdasid kolm mürgist keelt. Lohe mähkis end sõnakuulelikult ümber tamme ja valvas nii päeval kui ööl talle usaldatud aaret. Phrixos jäi kuningas Aietese juurde ja võttis hiljem ühe tema tütre naiseks. Aastad möödusid. Phrixos suri, kuldvillaku kuulsus aga levis üle kogu maailma. Vanal kuningal
Kuldvillak Anastassia Larina 10. klass M illest lugu algas? Athamas, Orchomenuse linna valitseja valib endale naiseks pilvede jumalanna Nephelet. Naine sünnitab kaks last: Phrixuse (poiss) ja Hellet (tüdruk). Hiljem valitseja armub Inosesse (Teeba printsess, Kadmose ja Harmoonia tütar) ja hülgab oma esimest naist. Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poissi ja tema õe nin...
o Eesti Selts Belgias auliige 2006 o Ordenid o 1999 Norra Kuningliku Teeneteordeni I klass o 1999 Kreeka Auordeni suurrist o 2001 Prantsuse Vabariigi Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst o 2004 Riigivapi III klassi orden o 2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden o 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett o 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist o 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden o 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden o 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett o 2008 Riigivapi ordeni kett o Keeled o eesti, inglise, saksa, hispaania
Ares(Mars) Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas, kiiver ja kilp. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Siiski on tema esinemine mitmetes müütides ja kindel koht Olümpose jumalate keskel omistanud talle teatavad kuju ja iseloomujooned, nagu teistelegi jumalatele. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline ,julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal. Rahuaega ja inimkonna õitsengut...
vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, provetluse, vibulaskmise ja muusikajumal. · Ares- Zeusi ja Hera poeg. Kreeka sõjajumal. · Argonaudid- olid Kreeka maadeavastajad. Tõid Klochisest Kreekasse kuldvillaku. · Artemis- Apolloni kaksikõde, jahijumalanna. · Athena- Kreeka kunstide ja sõjajumalanna. Sündis oma isa Zeusi peast. · Atlas- Oli titaan keda kreeklased pidasid taevavõlvi ülevalhoidjaks. Atlas- ,,see kes kannab" · Kentaurid- olendid, kellel on inimese pea, käed ja rind, kuid hobuse jalad ja alakeha. · Kerberos- kolme peaga koer, kreeka allmaailma valvur · Kronos- taevajumala ja maaema poeg, Zeusi isa · Demeter-Kreeka taimede-ja viljakusjumalanna
2004 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden 2006 Maarjamaa Risti ordeni kett 2006 Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist 2007 Soome Vabariigi Valge Roosi orden 2007 Gruusia Kuldvillaku Orden 2007 Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett Mõjuka analüütiku ja särava esseistina, aga ka luuletajana on Ilves avaldanud palju artikleid nii Eesti, aga eriti välisajakirjanduses. Ilves oli ka tiigrihüppeks nimetatud Eesti totaalarvutiseerimise programmi idee autor ja vedaja. Toomas Hendrik Ilves on abielus meditsiiniharidusega Evelin Int-Lambotiga, kelle armastusest on sündinud neile tütar Kadri Keiu (2003)
valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid.
vähe. Õpetajal on aega kõikide lastega tegeleda. Meie alevis on ka raamatukogu, kus tehakse lastele lugemistunde. Asjast huvitunud lapsed lähevad raamatukokku ja raamatukogu tädi loeb neile raamatuid ette. See on selline mõnus koosveetmis aeg lastel. Lapsed lähevad hea meelega kuulama, kui raamatut ette loetakse ja neil on võimalus kaasa rääkida järgmiste raamatute valimisel. Ja pärast on raamatu kohta väike küsitlus, nagu kuldvillaku mäng. See on päris huvitav. Võitja saab väikese meene. See toimub küll harva, aga seda rohkem huvilisi jätkub. Rahvamaja on meie alevikus üks populaarsemaid kohti. Seal korraldatakse igasugu üritusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Seal toimub naiste rahvatantsu ring ja harjutab küllaltki populaarne meeste lauluansambel Viru-Nigula mehed, kes on mõned korrad televisiooni pääsenud ja isegi ühes filmis osalenud. Seal toimuvad lastele ka käsitöö ringid
--Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) --Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden --Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) --Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [8] --Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) --Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (2008) --Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008)
123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a
See polnud keegi muu kui Hera ise, kes soovis noormehe iseloomu proovile panna. Vana inimene tahtis üle jõe minna ja otsemaid võttis Iason ta sülle ja viis teisele kaldale. Aga üks sandaal tuli tal vees jalast ära ja ta ei leidnud seda enam üles. Nii tuligi tal oma lelle juurde ühe sandaaliga ilmuda. Pelias taipas kohe, mis oht teda varitseb. Ta teeskles, nagu nõustuks ta vabatahtlikult troonist loobuma, kuid ta andvat võimu inimesele, kes toob Kreekasse tagasi KULDVILLAKU. Kuldvillak oli kuldjäära nahk, mida hoidis enda valduses Kolchise kuningas AIETES. Kolchis (tänapäeva Kolhida) asus Musta mere idakaldal praeguses Gruusias. Kuldjäära algne omanik oli Teeba kuninganna Nephele. Temaga juhtus aga nii, et mees hülgas ta, ja et päästa oma kaht last Hellet ja Phrixost kurja võõrasema käest, palus ta abi Hermeselt, kes saatis talle kuldjäära. Naine pani lapsed jäära selga ja saatis nad maapakku Kolchisesse. Kui aga jäär Dardanellide väina
nimetamisväärset edu ei saavutanud. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Tähtsamaks uuenduseks oli 3da näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi kangelaslugudest ja müütidest. Tähtsamad teosed :Antigone, Kuningas Oidipus, Oidipus Kolonoses, Elektra, Aias, Philoktetes, Trahhislannad. Medeia reedab oma mehe Iasoni pärast omakesed, päästab ta elu, aitab mehel hankida kuldvillaku ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose kuningatütrega abielluda. Medeia kõikeunustav armastus muutub vihkamiseks, ta tabab Iasoni uue naise ning oma lapsed. OresteiaMükeene müütilise valitseja Atreuse järglasi jälitab esiisa hirmsa kuriteo pärast veritasu deemon. Atreuse poeg Agamemnon toob auahnuse nimel jumalaile ohvirks oma tütre, Agamemnoni
* Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) * Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) * Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) * Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) * Soome Vabariigi Valge Roosi orden * Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige * Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) * Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10] * Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) * Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008) * Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) * Leedu Vytautas Suure ordeni kett (2008)
Gotthard Kettler Gotthard Kettler elas aastatel 1517-1587. Ta oli viimane Liivimaa ordumeister aastatel 1559- 1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur
Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõejumal. Tema hoole all olid muusika ja luulekunst. Arachne maatüdruk, kes arvas, et tena käsitöö on parem kui jumalanna Minerval. Ares - sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Julge ja taltsutamatu, vähese aruga. Argo argonautide laev, millega mindi kuldvillaku jahile. Ariadne Kreeka kuninga tütar. Artemis jahijumallanna, Zeusi ja Leto tütar. Apolloni kaksikõde. Üks neitsilikest jumalannadest. Oli väga osav kütt ja ta kaitses elavat loodust. Atlanta naiskütt. Emakaru kasvatas ta üles. Märkimisväärne sündmus tema elus oli Kalydoni metssea küttimine. Athena Zeusi tütar. Sõjajumalanna. Sündis Zeusi peast täis sõjavarustusega. Üks Olümpose kolmest neitsist. Ateena linna kaitsja.
(2009) Eesti Vabariigi Riigivapi III klassi teenetemärk (2004) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) Soome Vabariigi Valge Roosi orden Läti üliõpilasorganisatsiooni Austrums auliige Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakašvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [10] Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (andmise otsus 2007, üle antud 2008) Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008)
Ajaloo vastused 1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad. Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid. 2.Kreeta Mükeene periood ( u. 200--1100 a.e.Kr) tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos. Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr) Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. ...
Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7. märts 322 eKr)-vanakreeka filosoof, Aleksander Suure õpetaja. ,,Hingest" autor. Tema õpetus toetus Platoni õpetusele. Aristotelese õpetus: Hing, Mateeria
Kui aga läks ohverdamiseks, tormas ohvrialtari juurde jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Kui jäär ületas väina, libises tüdruk Helle looma seljast ja kukkus merre ning uppus. Poiss jõudis Kolchise maale (Külalislahkuseta), kus elas metsik rahvas. Ometi võtsid nad poisi hästi vastu ja kuningas Aietes andis oma tütre talle naiseks. Phrixos ohverdas Zeusile tänutäheks ellujäämise eest jäära ja kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli Kreeka riigi õiguslik kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias riigi oli anastanud. Kui Iason oli meheks sirgunud, otsustas ta tagasi Kreekasse minna, et kurjalt lellepojalt aujärg tagasi nõuda. Peliasele oli aga oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid ühe sandaaliga. Ühel päeval ilmuski võõras, kes kandis muidu häid riideid, kuid ainult ühte sandaali
printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas tänutäheks tema elu päästnud jäära Zeusile ja kinkis kuldvillaku Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias oli riigi anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta vapralt koju tagasi oma aujärge nõudma. Oraakel oli Peliasele ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma kõiki neid, keda näeb ainult ühe jalanõuga. Ühel päeval selline mees linna ilmuski, kes muus osas oli igati suursugune
pärinevad kirjalikud allikad mingit informatsiooni ajaloosündmuste kohta pole talletanud, siis säilisid mälestused kuulsusrikkast kangelasajast lugulauludes ja kangelaslugudes, mida pärandati järgnevatele põlvedele edasi suuliselt traditsioonilises värsivormis. Populaarsemad tegelased kangelaslugudes olid vägitegusid sooritav Herakles; kangelane Iason, kes oma laeval Argo purjetas koos kaaslastega (argonautidega) kuldvillaku järele (tänapäeva Gruusiasse). Kõige armastatumad kreeklastele olid lood Trooja sõjast. 3.6. Homerose eeposed: Kusagil arhailise perioodi (8. 6.saj eKr) algusajanditel pandi kirja kangelaseeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", mille autoriks pidasid kreeklased pimedat laulikut Homerost (Homerose nimelise isiku olemasolu ja tema autorsus on tänapäeval kahtluse alla pandud).
Venus lasi altaril leegi sütitada, et näidata, et tema soov on kuulda võetud. Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn. "KULDVILLAKU OTSIMINE" Väikese printsi Phrixose tapmisel lendas kuldvillaga jäär altari juurde ja viis Phrixose ja tema õe ära. Õde Helle kukkus merre, aga Phrixos kasvas kuningas Aietese juures üles ja kinkis kuldvillaku talle. Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval "Argo" alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende
Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .............................................................................
Article I. Argonautide müüt Kreeka müütidest peegeldusid samuti kreeklaste sõja- ja mereretked kaugetele maadele. Nii kirjeldab üks poeem kreeka kangelaste meresõitu "Argo"- nimelisel laeval, mille järgi nimetatakse ka kangelasi argonautideks (kreeka keeles "Argol sõitjateks"). Retke juhiks oli Tessaalia kangelane Jason, kellele kuningas Pelias tegi ülesandeks ära tuua kuidvillak (nõiduslik jäära nahk), mida hoiti kaugel Kolchises (Kaukasuses). Kuldvillaku kättesaamiseks tuli Jasonil teostada pikk ja ohtuderikas teekond Musta mere idarannikule. Ühe esimesi vägitegusid teostasid argonaudid, kui nad olid jõudnud poolsaarele, kus elutses kuningas Phineus, kes oli kord vihastanud Zeusi; Zeus oli ta selle eest pimedaks löönud ja saatnud ta kallale metsikud linnud harpüiad. Harpüiadel oli raudne nahk ja küüned. Nad võtsid ära pimeda Phineuse jaoks valmistatud toidu ja lendasid minema. Phineuse teenrid
Peamiselt on ta tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Herale oli täiesti ükskõik, kui palju üks või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühteviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeus kaasa mingit auhaavamist. Ühes kuulsas müüdis, kuldvillaku otsimise loos, on Hera kangelaste armuline kaitsja ja suurtele tegudele innustaja; kuid seda ainult selles loos. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste juamalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn. Hera ja Zeus . 5 Poseidon (Neptunus) Tema oli merede valitseja
Allveearheoloog Robert Ballard on hiljem leidnud vana rannajoont, mageveetigude karpe, vee alla jäänud jõgede orge ning töödeldud puitu 100 m kaugusel praeguse Türgi rannikust. [4] Praegu on Must meri ühendusteena oluline peamiselt teda ümbritsevatele riikidele, kuid vanaajal läbisid seda mitmed kaubateed, muuhulgas toodi sealtkaudu Läänemere äärest merevaiku. Musta mere tähtsus peegeldub ka vanakreeka mütoloogias, näiteks müüdis argonautide retkest kuldvillaku järele kuskile Musta mere kirdenurka ja müüdis amatsoonidest, kes olevat samuti elanud kuskil sealkandis. [4] 14. ja 15. sajandil oli ka Leedu suurvürstiriigil väljapääs Mustale merele, kuid selle sulgesid türklased. Kui türklased 1453 vallutasid Konstantinoopoli (praeguse Ýstanbuli), sulgesid nad tee kõigile laevadele peale enda omade. [4] Venelased said hiljem oma laevadele läbipääsuõiguse. Nende jaoks on Must meri tähtis transporditee, mille kaudu nad pääsevad Vahemerele
saj. Veneetsias domineeris ainult vaatemäng: keerulised lavaseadmed, kujundus. Muusika osas olid veneetslased harjunud kogumikes avaldatud aariate ja canzonettidega. Camerata ringist välja kasvanud retsitatiivne stiil oli neile võõras. Monteverdi kirjutas Veneetsias 5 ooperit, säilinud 2. 6. Cavalli "Iasone", Veneetsia koolkonna levik, Cesti 1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr
Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale. Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama. Kuninga noor poeg Iason oli aga mujal suureks kasvanud ja läks siis oma aujärge tagasi nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale. Pelias lubas trooni siis anda,
Nii saigi, kuid kui ohver oli altarile pandud, tormas sinna jäär, kelle vill oli kullast. Jäär haaras poisi ja tema õe ning tormas minema. Jäär oli saadetud Hermese poolt, keda palus laste ema. Kui jäär Euroopat Aasiast lahutavast väinast üle läks, kukkus tüdruk Helle merre. Poiss jõudis Musta mere äärde (siis nimeks Külalislahkuseta meri) Metsik rahvas, kes seal elas, võttis Phrixose vastu ning too sai endale naiseks kuningas Aietes tütre. Phrixos kinkis jäära kuldvillaku kuningale. Phrixose lell, kes oli õigusjärgne Kr kuningas, pidi vennapoeg Peliasele riigi anastama. Kuninga noor poeg Iason oli aga mujal suureks kasvanud ja läks siis oma aujärge tagasi nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma neid, kel 1 sandaal jalas. Ühel päeval ilmuski selline, ent muidu uhke ja kuninglik, linna. Keegi ei teadnud, kes too on, ent mees nõudis kuningatrooni endale
viimastest aastatest on vähe ta kohta teada. surma mainitud 1509 a mais. Nigulistele olulised pühakud, nende atribuudid ja märked eluloost Apostlid Peetrus suri Roomas. Paavstluse ja kiriku kaitsepühak, esimene paavst. Kukk kirikutel Jeesus ennustas, et Peetrus jõuab teda enne kukelaulu kolm korda ära salata. Andreas hukkus diagonaalristil, sellest on X Andrease rist. Kaevurite patroon, venemaa ja sotimaa kaitsepühak, kuldvillaku ordu kaisepühak. Enne Jeesusega liitumist Ristija Johannese jünger Jaakobus Sebedeuse poeg Atribuut kaabu, mingi merikarp. Patroon: Hispaania johannes Sebedeuse poeg Atribuut raamat, pott, kotkas, peeker. Kaitseb kirjanikke, maalijaid, sõprust, teolooge, mürgituse ja põlemise eest. suri loomulikku surma, jeesus Filippus Suri märtrina Hierapolise linnas, löödi risti. Atribuut: vana, habemega, hoiab Tau risti (T-kujuline), leivakorv
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus I...
1631 Lesknaine ehk Karistatud reetur 1647 Herakles 1632 - Kohtugalerii ehk Rivaalist 1649 Don Sanche Aragonist sõbratar 1650 Androméde 1666 - Toatüdruk 1651 Nicoméde 1634 Kuningaplats ehk Eripärne 1651 Pertharite armastja 1659 Oidipus 1635 Medeia 1660 Kuldvillaku otsimine 1636 Koomiline illusioon 1662 Sertorius 1637 Cid 1663 Sophonisbe 1640 Horatius 1664 Othon 1642 Cinna ehk Augustuse 1666 Aglésias suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike
Sophoklesel puuduvad ema pärast ema tapmist väga realistlikult. kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks.
Vend ei lubanud õel alla vaadata, muidu ta kukuks. Helle kukkus alla. Meri sai tema järgi nime Helle meri, Hellespontos. Phrixos lendas edasi ning märkas maad. Maandus sinna, nägi purskkaeve, üks purskas piima, teine veini, kolmas õli ning neljas vett, mis kunagi ei külmu(suvel jääkülm, talvel kuum vesi). Õuele tuli kuningas Aietes. Aietes päris, kust poiss pärit, poiss rääkis jutud ära ning mainis ja jäära. Jäära ohverdas Zeusile, kuldvillaku kuningale. Kuningas palus oma nõiakunsti teadval tütrel lohe välja võluda, kes kuldvillakut valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni. Eros ja Psyche: Kuningal oli 3 tütart, kõige vanem oli ilus, keskmine veel ilusam ja noorem oli kirjeldamatult ilus(Psyche). Inimesed tulid kaugelt tema ilu imetlema. Arvati, et ta on uus jumal ning talle hakati ohvreid tooma ning Aphrodite unustati
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. T...
või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist. Trooja sõda võinuks lõppeda ausa rahuga, kuid troojalasi Hera ei sallinud, kuna Paris oli kuulutanud kõige kaunimaks jumalannaks mitte tema, vaid Aphrodite. Viha auhaavamise pärast pulbitses peajumalanna südames seni, kuni Trooja oli varemeisse langenud.Ühes kuulsas müüdis, kuldvillaku otsimise loos, on Hera kangelaste armuline kaitsja ja suurtele tegudele innustaja; kuid seda ainult selles loos. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar.Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn.(Hamilton 1975:20) 4.Poseidon Tema oli merede valitseja.Kronose ja Rheia poeg, Zeusi ja Hadese vend ning üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine
· Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: · Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. · Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. · 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna.
-Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt. -1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed.
Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r. Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last. Mürgitas Korintose printsess Kreusa, Iasoni uue kallima pulmarüü nii et see viimase surnuks põletas. Põgenes seejärel Ateenasse kaarikul, mida vedasid tiivulised maod. Sünnitas Theseuse isale poja Meduse ning tahtis viimasest teha Aigeuse (Theseuse isa) pärija
väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees Jason Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute (laev "Argo" järgi) nende retkel kuldvillaku järele. Perseus Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre poeg. Pärast surma tõsteti Perseus tähtkujuna taevasse.Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg. Ettekuulutus, läks täide: Perseus osales seal spordivõistlusel kettaheites, kui tema käsi vääratas ning ta heitis kiviketta publikusse. Akrisios sai silmapilkselt surma.
Koori kasutab Euripides pigem traditsiooni kui vajaduse tõttu. Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
