Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn), - vaseniklisulamid (Cu+Ni). Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes. Kuld (Au) 79* on kollane metall, mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest, üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla, hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine aga rohelise kulla. Kullaproov näiab kulla sisaldust kullasulamis. Minu kodus leidub kulda ja selle sulameid ehetes, elektrikontaktides.
käsitööline ei tea põhjust, kuid tal on seevastu kogemusi. II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on neil vorm. Näiteks tassi puhul on tal oma vorm, mis teeb temast tassi. Kui tal oleks taldriku vorm, siis ei peaks me teda tassiks vaid taldrikuks.
Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Nimisõna (nimetavas käändes) + nimisõna (14. käändes) = kokku Kuld (mis?) + sõrmus (mis?) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor b) Kui uut mõistet ei teki = lahku Nt. ilus poiss, suur aken 4
Metallid argielus IPK 9.klass Kert Randla 2011 Sissejuhatus · Inimesed kasutavad igapäevaselt erinevaid metalle. Järgnevas esitluses teeme väikse ülevaate neist. · Tuntumad metallid mida inimesed igapäevaselt kasutavad on: raud, aluminium, vask, hõbe, elavhõbe, kuld. 2 Metallilised omadused: · Elektrijuhtivus · Soojusjuhtivus · Sepistatavus · Metalne läige · Enamasti hallikas värvus 3 Raud(Ferrum) · Fe: +26|2)8)14)2) · VIII B rühm, 4.periood · Normaaltingimustel on raud tahke. · Sulamis temperatuur 1535°C. · Rauda kasutatakse: nõudes, ehitusmaterjalina, tööriistades. 4 Alumiinium(alumiinium)
loovutamisega, kohtu määrusega, seadusega. 5. Üks kahest, kolmandat võimalust pole. (On määratud, et kolmandat pole?) 6. sõpra tuntakse ära armastusega, käitumisega, sõnaga ja teoga. 7. ajad muutuvad ja meie muutume neis. 8.kuriteos vaadatakse tahtlust. 9.mitte kedagi ei karistata teise kuriteo eest (Abl). 10. pärast kuuekümne viiendat aastat ei olnud senaator sunnitud ega keelatud kohtusse tulema. 11.kui kuld on lubatud ja kui kuld ja raha antud, ei tasuta võlgnikule.???????? Waat. 12. Kogu õigust kasutatakse kas isiklikuks tarbeks, asjade või tegude jaoks. 13. sest kõik kuriteod on tekkinud kohustusest või lepingust. 14. (See) räägib iseenda eest. 15. Seadus järgib õiglust/võrdsust. 16.. / Keegi ei sünni kunstnikuks. 17. Heaolu/Kasu ei sünni ülekohtust/ebaõiglusest. 18. aastal 303 ???? avaldati rooma linna poolt kaheteist tahvli seadused, mis on nüüd ka
LÕVI Sobivus: Jääraga, Kaksikutega, Kaaludega, Amburiga Sügavad tunded: Lõviga, Veevalajaga Erilised tunded: Sõnniga, Skorpioniga Mittesobivus: Vähiga, Neitsiga, Kaljukitsega, Kaladega Õnnenumbrid: 5, 14, 23, 32, 41, 50 Värv: Kuld, oranzh, punane Mõjutav planeet: Päike Element: Tuli Domineeriv sõnapaar: Ma tahan Õnnepäev: Pühapäev Õnnekivi: Sardoonüks, merevaik, rubiin Metall: Kuld Lilled / taimed: Päevalill, saialill, gladiool Lemmikkingitused meessoost Lõvile: loteriipilet(id), kell, õlimaal, shampus, ilus riietus, nahkkott, pilet teatrisse, maitsekas kunstiteos, pudel head veini Lemmikkingitused naissoost Lõvile: loteriipilet(id), ehted, shokolaad, maniküür, siidist sall, õlimaal, shampus, lilled, pikad küünlad, kristall, teemandid või pärlid Lõvi päritolu on selline, nagu igal teiselgi taeva tähtkujul see on üks sümbol
metallioone. Kuidas korrosiooni eest kaitsta? 1. Püüdakse valmistada metallide sulameid, mis oleks keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3. Metallpindade isoleerimine väliskeskkonnast õli-, värvi-, laki või keraamilise kihiga. 4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid. Kuld Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine. Hõbe Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag2S kiht,
- Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materjali, aga loomingut! Kõiik rahvislik käsitöö, see on autori käsitsi tehtud töö! - Siis on meil veel gzel. - Kas ka kartongist! - Ise oled kartongist! Need on nõud või kujukesed portselanist. Nad on alati valge-sinised. - Portselan, keraamika, see on juba kallim! - Kui sa tahad kallimat, siis võib olla ,,finift".(emailkaunistusega ese). See on metall ja peal on email. - Mõnikord metall, mõnikord hõbe ja mõnikord isegi kuld. ,,Finift"- see on tavaliselt juveelehted. Emal on selline käevõru, ma näitan sulle. - Kuld, hõbe, vaat see on teemale lähemal. Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost. - Kes teab, kes teab... - Sa oled mind juba ära piinanud oma rahvusküsimustega. Imekspandav, kui talendikas on vene rahvas! Noh, mis sul seal on veel jäänud? ütles rahulikult ja järsku peaaegu karjatas Laegas! Oh sa jumal! Laegas
lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ja aitas klubi veel kolmele tiitlile.. Aastal 1999 lõpetas Jordan teist korda korvpalluri karjääri, aga tuli taas tagasi, kui sõlmis 2001. Aastal kaheaastase lepingu klubi Washington Wizards. Ta mängis numbrite 23, 45 ja 12 all. Ta viskas enda karjääri jooksul kokku 32292 punkti, võttis 6672 lauapalli ja andis 5633 resultatiivset söötu. Enda NBA karjääri vahel mängis Jordan ka kaks korda olümpial Ameerika eest, millest ta sai kaks kuld medalit. Enda karjääri jooksul sai Jordan kokku kuus NBA champion’i tiitlit, kuus NBA Finals MVP tiitlit, viis NBA Most Valuable Player (MVP) tiitlit ja kaks kuld medalit olümpialt. Tal on veel väga palju tiitleid, kuid need olid kõige suuremad ja tähtsamad. Jalatsitefirma Nike valmistas talle endale tema enda tossud nimega Air Jordan. Aastal 1989 Jordan abiellus Juanita Vanoy’ga ja neil sündisid kolm last, poisid Jeffrey Micheal ja Marcus James ning tütar Jasmine. Jordan ja Vanoy
Seened Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Sõnaga "seen" seostuvad esimesel hetkel ikka tavaliselt jala ja kübaraga seened metsa all. Tegelikult on seeneriigi mitmekesisus palju suurem. Seened esinevad kõikjal maailmas, kuid enamik neist on tähelepandamatud nii oma väikeste mõõtmete kui varjatud eluviisi poolest. Nad elavad pinnases ning surnud ja elusates taimedes ja loomades. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Seeneriiki kuuluvad palja silmaga nähtamatud parasiitseened, mis tekitavad haigusi taimedel, loomadel ja inimesel. Roostevärvi laigud taimedel, jahujas valge või kergelt hallikas kirme puude ja põõsaste lehtedel on seened. Rohekad, kollakad ja isegi mustad hallitused mullapinnal, niiskunud seinal ja toiduainetel on samuti seened. Taelad ja pessud puutüvedel ning -kändudel, väikesed punased, kollased, mõnikord harva ka rohelised kausikesed mu...
Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad, erisuunaliste korral tõukuvad.Ampere'i seadus-juhtmele mõjuv jõud sõltub voolutug, juhtme pikk, magvälja tug ja nurgast voolusuuna ning magvälja vahel.F=BILsin a B=maginduktsiooni vektorVasaku käe reegel- kui vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad el.voolu suunda, maginduktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90C nurga all väljasir pöial n...
kaevandati viimase 60 aasta jooksul. Viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 15 mg/kg (15 ppm), maa-alustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg. Raske nafta Raske nafta on nafta, mille API-indeks on väiksem kui 20. Rasked naftad on nn tavalisest naftast suurema tihedusega, viskoossemad, väiksema vesiniku ja süsiniku suhtega, sisaldavad enam raskeid metalle (põhiliselt vanaadiumit ja niklit) ja väävlit ning suhteliselt vähem kergeid süsivesinikke. Raske nafta ammutamine on tema suure
paganlik. Juba filosoof Zosimus (3.-4. saj.), kes oli üks alkeemia rajajaid, kirjutas, et kulla valmistamise kunsti õpetasid neile jumalad. Asi on selles, et alkeemia püüdis jumalale väga lähedale jõuda. Alkeemik kasutas teatud mõttes mõjuvamaid meetodeid, kogu tema tegevus oli mõistetavalt, tuntavalt jumala tegevuse sarnane. Alkeemik võis pidada end jumalaga võrdväärseks loojaks. Isegi metalle seostati alkeemias taevakehadega ja vastavate kaitsejumalatega: kuld vastas Päiksele (Apollole), hõbe Kuule (Dianale), vask Veenusele, raud Marsile, plii Saturnile, tina Jupiterile ja elavhõbe Merkuurile. Jumalike tähenduste ja tegevuste maailmale tuginedes usutigi, et taevakehad on seotud metallidega ja keskajal kujunes sellest seisukohast koguni omaette teaduslik süsteem. Selle kohaselt metalle pidi olema 7, täpselt niisama palju kui planeetegi. Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri
Metallidel on kristalne struktuur.Erinevatel metallidel on erinev krisatllkuju. Metallidel on metalne läige. Metallide värvus. Enamik metalle on hõbevalged, vask on roosakaspunane, kuld on kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada
Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Tulemused · Olümpiamängude kuld tõstmises 1920 Antwerpen · Olümpiamängude hõbe tõstmises 1924 Pariis · MM-võistluste kuld tõstmises 1922 · Göteborgi mängude võitja tõstmises 1923 · Püstitas 12 maailmarekordit · Võitis esikoha 1914. aasta Venemaa olümpial · Baltimaade meister 1914 · Venemaa meister 1915 ja 1916 · 1917 Venemaa meister köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga · Viiekordne Eesti meister (1918 -- 1924) Neulandile püstitatud mälestussammas Valgas. Kasutadud kirjandus http://www
1,25% ja 1,30% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid hetke seisuga ei tohiks üheski pangas seda juhtuda, mis tähendab, et praegusel hetkel on tähtajaline hoius minu jaoks kõige optimaalsem säästmisviis. Minu teiseks investeerimisvalikuks oleks kuld. Esiteks sellepärast, et kuld on raha otsene aseaine ning on püsinud juba 1000 aastat, ilma, et selle väärtus oleks oluliselt muutunud. Teiseks põhjuseks, miks ma investeeriksin kulda on see, et seda saab käega katsuda ja silmaga vaadata ja selle väärtus ei kustu niipea. Samuti on Euroopa Liidus investeerimiskuld käibemaksuvaba, mis on veel üks pluss, miks kulda investeerida. Kõige parem oleks minu arvates investeerida kuldmüntidesse, mida ostetakse ja müüakse
soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. 1 Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Bioloogiline tähtsus Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.
sellel ajal kui Eestis juba soojem.Aga Eesti suve ei tahtnud nad ka maha magada. Kristina tulemused. Kristina oli ise enesest väga tubli ja ta tahtis jõuda tippu (kaugele).Vahepeal tal läks küll halvasti aga see ei lugenud eriti midagi,sest järgmine kord läks tal kaks korda paremini.Mis siis et ta oli tubli ja me küik teame seda panen ma siiski tema tulemused siia kirja. Olümpiamängud: Kuld aastal 2006.10km klassikatehnika Kuld.aastal 2006.7,5pluss7,5kmsuusavahetusega sõit Hõbe,aastal 2010.10km vabatehnika. Maailmameistrivõistlused: Kuld,aastal 2003.topeltjälitussõit Hõbe,aastal1999.15km vabatehnika Hõbe,aastal 2003.10km klassikatehnika Hõbe,aastal 2003. 15km klassika ühisstart Pronks,aastal 1999. 30km klassikatehnika Pronks,2003.30km vabatehnikas
4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem. Ehitus materjal muutub, telliskivi. Kogu Baltikumis, Münsteri Raekoda. 5)Baltikum- Riia toomkirik (Läti). Gooti kujutav kunst: Arhitektuuri teenistuses- Romaani kunstis loodus lähedasem ja inimlikum. Skulptuur: 1)Reimsi katedraali skulptuurid 2500 (Neitsi Maarja ja Elisapeth), 2)Saksamaal levib värvitud puuskulptuur, millega kaunistatakse tiibaltareid, kappeltareid. Inimese kujutamine- pikaks venitamine ning riided nurgelised. Punane, sinine, kuld. Lübeck. Hermen Rode töökoda, meister ja omanik. Aresko: Tekib Itaalias. Giotto di Berdone- kuulsaim fresko meister. Miniatuurmaal: vennad Limbourg'id. Ilmalike raamatute kujutamine. Tarbekunst- vitraaz. KESKAEG EESTIS: Arhitektuur: *paekivi(Põhja-Eesti)- tellis ja põllukivi (L-Eesti) I-d meistrid läänest (Pariisi gootika lihtsustatud variant). Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14
21. tähtsamad sündmused Eesti spordis enne II MS 1920 - kutsuti kokku Eesti Spordiliit. Pääs OM-le, esimesed medalid. 1936 OM Berliin, Palusalu, kokku 7 medalit. Loodi oma rahvusvaheline olümpiakomitee 22. eesti esimene spordialane raamat - autor, pealkiri, aasta Johann Kurrik, Turnimise raamat, 1879 23. sporti korrigeeriv organisatsioon ENSV-s, moto Eesti NSV kehakultuuri ja spordikommitee "Valmis tööks ja kaitseks". 24. eesti sportlased, kellel OM-lt 2 kulda, kuld ja hõbe, kuld ja pronks Kuldx2: E.Salumäe, K.Palusalu, P.Keres, A. Veerpalu, K. Smigun Kuld+hõbe: J.Talts, A.Neuland, Kuld+pronks: V.Väli 25. I olümpiamängude kuldmedal Alfred Neuland, tõstmine, Antverpen 1920 26. kes on valitud kõige rohkem kordi eesti parimaks sportlaseks Erika Salumäe, 9 korda 27. mida olulist tegi Laiuse köster Jüri Soo 1874 Laiuse köster Jüri Soo hakkas korraldama kehalist kasvatust Laiuse Kihelkonnakoolis.
Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php
Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator).Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit
Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. 987. a kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: ,,Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal". Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat.
FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). Käega katsudes külmad. Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt),
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detail...
14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28
Eeldatav keskmine eluiga: 61,45 sünni hetkel. Keskmine vanus: 21,4% Laste arv naise kohta: 3,39% Haridustase Kirjaoskuse tase: 15 aastased ja vanemad oskavad lugeda ja kirjutada. 57.9% rahvastikust. Keskmine kooliskäimise aeg:10-11aastat. 3.Riigi või regiooni asustuse analüüs Asustuse ja/või rahvastiku kaart Rahvaarv: 25,241,998 (2012 Juuli) Asustustihedus: 107,2in/km2 Linnastumise tase: 3,4% 3 suuremat linna: Accra, Kumasi, Tamale. 4. Majandus: Leiduvad maavarad: kuld, teemandid, boksiid ja mangaan. Kliima:Troopiline, riigis on jahedaim periood novembrist jaanuari esimese pooleni (temperatuuri langedes öösiti 20° C). Troopilise Lõuna-Ghana temperatuur varieerub 21-32° vahel, äärmiselt kuum ja niiske (80% õhuniiskust) on ilm novembrist märtsini. Sellele järgneb pisut vähem kuum vihmaperiood (mai oktoober koos jahedamate vaheaegadega). Kuiva ja kuuma Põhja-Ghana jahedam periood kestab juunist detsembrini (21-35° C) ning kuumad
Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Teoses on kasutatud rohkem liitvärvinimesid. Pole kasutatud lihtvärve nagu pruun, oranz, beez. Mõistegrupid: Valgus: Rohekashall, hele kulla-karva, tuhkne, valge, tumevioletne, kollane, tumepunane Riietus: Sinine, must, kuld, purpur, punane, kolletanud, helepunane, tumepunane Interjöör: Vaskne, punane, kollane, purpur, hall, sinililla, Esinemissageduse järgi: Interjöör, valgus, riietus Peatükid värvide esinemissageduse järgi: II ; I ; III Novelli esimeses peatükis värvid soojemad. Mida rohkem lõpu poole, seda külmemaks lähevad ka värvid. Värvide külmemaks minekut võiks seostada Popi emotsioonide ning üleüldiselt majas toimuvaga, st, et
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide ühek...
otsekui lapsimperaator sõjakiivri, ja et see kõik nüüd oleks rohkem su moodi, pudeneb kiivrilt roose. SISUKOKKUVÕTE: Kuulsus ajas teda hulluks ja ajas ka sassi perega, rahaga ja kaotas ka ennast( veri, kuld, torm). Ta tahtis siit maailmast lahkuda aga ei suutnud. Kuulsus oli asi, millega ta näitas, et ta on keegi aga päeva lõpus maski eest võttes tundis ta, et see kõik on võlts ja see pole tema ja et ta pole keegi selle teise võltsi tema kõrval. Ainuke mis teda hulluks minemata hoiab on ta enda mõistus, mis toob ta maa peale tagasi kõigest eemale ning kaitseb teda kõige eest.
METALLID Metallid on : Berüllium, Magneesium, Alumiinium, Skandium, Titaan, Vanaadium, Kroom, Mangaan, Raud, Koobalt, Nikkel, Vask, Tsink, Gallium, Ütrium, Tsirkoonium, Nioobium, Molübdeen, Tehneetsium, Ruteenium, Roodium, Pallaadium, Hõbe, Kaadmium, Indium, Tina, Hafnium, Tantaal, Volfram, Reenium, Osmium, Iriidium, Plaatina, Kuld, Elavhõbe, Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC)
tähelend lõppes Teise maailmasõjaga, mil ta kuulutati strateegiliseks metalliks ja selle mittesõjaline kasutus keelati. Keeld seostus plaatina ulatusliku kasutusega tööstuses. Plaatina on oluline tooraine autotööstuses, elektroonikas, naftakeemias, aga ka meditsiinis. Igas auto katalüsaator sisaldab plaatinat. Plaatina võlu peitub ta välimuses. Tema välge sära on ainulaadne. Ta on ka kõige kõvem ehetes kasutatav väärismetall ning kaks korda raskem kui 14 karaadine kuld. 6 Kokkuvõte Plaatina on haruldane väärismetall. Praegu ongi plaatina ehtemetallina kõige otsitum hinnaliste vääriskivide (peamiselt briljantide) raamimisel (peamiselt oma tugevuse ja vastupidavuse pärast).Juveelitööstus kulutab 40% maailma plaatinatoodangust. Ühe grammi plaatina saamiseks tuleb mõnigi kord töödelda vagunitäis maaki
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid...
Umbes 50% toodetavast vasest tarbivad elektritööstus (elektrijuhtmed ja- kaablid). Umbes 40% kulub vasesulamite tootmiseks. Valmistatakse torusid ja münte. Hea soojusjuhtivuse pärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamiseks (nt: radiaator). Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamiseks, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Kasutatakse juveelide valmistamiseks, nt lisatakse vaske kullale, et kuld oleks vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Erinevad vasesulamid Vase ja tina sulam pronks kujunes umbes 5000 a. tagasi, olles peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Vase ja tsingi sulam valgevask ehk messing on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse,
suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid hetke seisuga ei tohiks üheski pangas seda juhtuda, mis tähendab, et praegusel hetkel on tähtajaline hoius minu jaoks kõige optimaalsem säästmisviis. Minu teiseks investeerimisvalikuks oleks kuld. Esiteks sellepärast, et kuld on raha otsene aseaine ning on püsinud juba 1000 aastat, ilma, et selle väärtus oleks oluliselt muutunud. Teiseks põhjuseks, miks ma investeeriksin kulda on see, et seda saab käega katsuda ja silmaga vaadata ja selle väärtus ei kustu niipea. Samuti on Euroopa Liidus investeerimiskuld käibemaksuvaba, mis on veel üks pluss, miks kulda investeerida. Kõige parem oleks minu arvates investeerida kuldmüntidesse, mida ostetakse ja müüakse
Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade taha ( nt laevadega). Hakkas levima väärimetallid ( kuld). Kaupa vahetati kulla vastu. Kuna seda eriti saada ei olnud, oli ilus ja kuna oli väga nõutud, siis selle väärtus kasvas. Kõik tahtsid oma kaupa kulla vastu vahetada. Kuld oli pehme ja vajadusel sai seda väiksemaks murda. Nii hakkas l'kuld levima üle maailma. Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj.
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Kodanikuks olemine tähendab omama teatud riigi kodakondsust. Kodanikul peaks olema põhjus tunda uhkust oma riigi üle mille kodanik ta on. Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamä...
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi).
4 INVESTEERIMINE KULDA JA HÕBEDASSE Kulda võiks investeerida ettevõtte juhid, et kaitsta end ootamatuste eest. Sellisteks juhtumiteks oleksid erinevad eraisiku pankrotid ja ettevõtmised, kus vastutad kogu oma varaga. Hea on omada mingi osa oma varast väärismetallides ja just füüsilises vormis. Väärismetallide omamisel on hea tagada oma ettevõtte raha ostujõudu. 4.1 Kulda investeerimine Kuld on olnud läbi ajaloo maksevahendina või siis rahana püsiv. Kuld on olnud pidevalt hinnas. Kulla hind kujuneb nõudluse ja pakkumise teel ja hinda ei ole võimalik mõjutada riikide või poliitikute poolt. Kui läbi ajaloo vaadelda kulla väärtust, siis paberraha väärtuse langemisel on kullas arvutatult ostujõud säilinud. Väärtustan ise kulla omamist füüsilise vormina kui, et sellega virtuaalselt börsil kaubelda. Samas kui on soov panustada kulla hinna tõusule, siis kindlasti mõistlikum teha seda virtuaalselt (olemas on kullafondid)
Uue riigi periood Ehted suured ehiskraed, wedjatisilm, lootoseõis, skarabeus, kobra sümbol Kosmeetika silmade rõhutamine mustaga, värviti küüsi, põsku, huuli, kasutati parfüümi, Soengud ja peakatted patsed, juuksepikendused, tripardid parukad, mütsid, kiivrid Jalanõud käisid palja jalu või sandaalidega Materjalid nahk, papüürus, pilliroog, lina, siid, puuvill, kuld, 1090. a eKr merekarbid, helmed, puu, taimed KREETA. Minose kultuur Rõivastus: 3000. a eKr - linane;villane, nahk - keha ei ole varjamiseks - iluideaal sale piht Jalatsid kandsid susse mokassinilaadsed sokke, sandaale, kõrgeid reisisaapaid Varane Soengud keerulised, pikk hobusesaba, läbipõimitud
Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia" 1982
näiteks trükimontaazis. Eelistatud on vask just oma väikese eritakistuse pärast 0,017 ·m. Võrdlus hõbedaga mis on mitmeid kordi kallim 0,016 ·m Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht
Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus. 3. Värvus: Mustad (raud ja tema sulamid), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad, Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge. 4. Plastilisus: Plastsed: Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht) Haprad: antimon(Sb), mangaan (Mn) 5. Kõvadus: Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn) Pehmed: leelismetallid, plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au) 6. Sulamistemperatuur: ( üle 1000º C rasksulavad, alla 1000ºC kergsulavad) Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni) Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid 7. Tihedus: (üle 5g/cm3 on raskmetallid, alla 5g/cm3 on kergmetallid) Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag) Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm 3 8. Magnetiseeritavus:
vahel. 4) Ioonidevaheline reaktsioon kulgeb lahuses ainult sel juhul kui ioonid omavahel seostuvad (St. Lahusest eraldub gaasi, esineb sade või moodustub nõrk elektrolüüt). Metallid Füüsikalised omadused 1. Metalne läige ja peegeldumisvõime Nt. alumiinium, hõbe, indium. 2. Värvus Mustmetallid (rauasulamid) Värvilised metallid Nt. vask punakas, kuld kollakas, tseesium kuldne, berülleum hõbehall, germaanium tuhmjas valge, vismut heleroosa, plii sinakashall, strontsium roheline (kasutatakse ilutulestikus) 3. Tihedus kõige kergem on liitum 0,5 g/cm3 kõige suurema tihedusega on osmium 22,5 g/cm3 Kergmetallid leelismetallid, hõljuvad veepinnal Raskemetallid tihedus on üle 5000kg/m3 4. Elektri- ja soojusjuhtivus
mehhaaniline töödeldavus. METALNE LÄIGE- (võime valgust peegeldada) on metallidele iseloomulik füüsikaline omadus. Kõige paremini peegeldavad valgust hõbe ja alumiinuim, seetõttu kasutatakse neid peeglite valmistamisel. ELEKTRI- ja SOOJUSJUHTIVUS suhteliselt vabade elektronide olemasolu tõttu on metallid head elektri-jasoojusjuhid. Parimad juhid on hõbe, vask, kuld, alumiinium. VÄRVUS-enamik on hõbevalged või terashallid. Teistsuguse värvusega on kuld ja vask. PLASTILISUS- enamik on plastilised, välisjõudude mõjul võib muuta nende kuju ja see kuju säilib ka pärast jõu lakkamist. Plastilisuse tõttu saab neid sepistada, valtsida õhukesteks lehtedeks ja tõmmata traadiks. Kõige paremini sepistatav on kuld. Plastilisus puudub vähestel (antimon,vismut,mangaan), nad on
Määrdeainete liigid Vedelad ehk õlid · Transmissioonõlid · Hüdroõlid · Kompressorõlid · Mootoriõlid · Juhikuõlid · Relvaõlid · Pindaktiivsed õlid · Pneumoõlid · Ketiõlid · Eriõlid Konsistentsed ehk määrded · Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld) · Grafiit · MoS2 · PTFE ehk teflon Gaasilised · Õhk · Muud gaasid Dünaamilised · Suured kiirused · Väikesed koormused · Kõrge täpsus Staatilised · Väiksemad kiirused · Suuremad koormused · Madalam...
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlem...
FÜÜSIKALISED OMADUSED · Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). · Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). · Head elektri- ja soojusjuhid (parimad Au, Ag, Cu, Al). · Käega katsudes külmad. · Sulamistemperatuurid on väga erinevad (Hg -39 oC, W 3422 oC). · Värvuselt on enamik metalle hõbevalged, kuid neil võib olla oma iseloomulik helk (Cr sinakas, Bi punakas, Ni - kollakas). Iseloomuliku värvusega on kuld kollane, vask punakas, tseesium kollakas. · Tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium (Li) ja naatrium (Na). · Kõvadus on metallidel väga erinev. Leelismetallid (naatrium, kaalium, liitium) on väga pehmed (noaga lõigatavad). Kõige kõvem metall on kroom. Väga kõvad on ka paljude metallide sulamid. METALLILINE SIDE · Enamik metallide väliskihi elektronide arv on väike (1-3, tavaliselt 2).
läheduses · Hea ühendus keskustega · Seotud ettevõtte olemasolu 3. Teaduspargid: Cambridge'id, Uppsala, Lund 4. Elektroonikatööstuse tooted: pooljuhid, mälukiibid, mikroprotesessorid Metallurgia 1. Nimeta metalle ja nende omadusi: · Vask, alumiinium hea elektrijuht · Raud kõrge sulamistemp., tugev, kõva, hästi töödeldav · Alumiinium kerge, hästi töödeldav · Nikkel, tina, plii, kuld püsivus, · Kuld, hõbe pehmed, kerge töödelda 2. Metalli töötlemine: Maagi kaevandamine, rikastamine, tooraine sulatamine, puhtametalli või sulami tootmine, valtsimine, stantsimine, valamine, viimistlemine. 3. Metallurgia areng: · Varem koondunud kivisöebasseinidesse · Praegu pigem sadamalinnadesse või odava elektriga piirkondadesse hüdroenergia piirkonnad · Kaevandamine, rikastamine, toormetalli sulatamine arengumaades · Asendumine plastmassiga 4. Rauametallurgia:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
