1. Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2. uurimistöös tule pöörata tähelepanu ainult subjektile 3. uurimistöös peavad objekt ja subjekt olema teineteisest lahutatud 10. Kes on sotsioloogilise (sotsiaalse) kujutluse mõiste autor? 1. Anthony Giddens 2. Auguste Comte 3. Max Weber 4. C. Wright Mills * 11. Anthony Giddensi järgi koosneb sotsioloogiline (sotsiaalne) kujutlus kolmest aspektist. Need on 1. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja kriitiline meel * 2. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja institutsioon 3. Ajalooline tundlikkus, antropoloogiline vaade ja empaatia 4
talunaisest, kes neile vastu tulevad. Sancho mängib seega kaasa mängu, millesse on juba haaratud enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga. Ei tule imeks panna, et hiljem Barcelonas don Quijotele korraldatud näitemängus "võlutud peaga" on don Quijote "eluküsimus" see, kas Montesinose koopa nägemus oli tõelus või unenägu.
ISIKUTAJU JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab
1. Planeerimine- kõigepealt raamatukokku, siis planeerin aja. Arutada lastega, mis järjekorras teha ja pärast vaadata, et kaua aega võttis. Õpetaja peab aitama planeerida. 2. Sooritamine- Eelnev etapp peab olema läbitud. Ehk siis planeerimine. Erineva kestusega. 3. Enesekontroll- kas saavutas tulemuse? Kas sa oled oma sooritusega rahul? Kiitust peab saama selle eest, kui ta pingutab. TULEB KUJUNDADA! Vaimse toimingu OMANDAMISE etapid Häälikanalüüsi näitel · kujutluse loomine ülesanded- pildil on roos, ütle sina ka roos. Mis tähtedest see sõna koosneb? 1. Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalne katsutav asi nt klots) või materialiseeritult (ise ei saa puudutada, liigutada, aga skeem on olemas) Meie häälime, laps kuulab 2. Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes- laps ise häälib (mis on esimene, mis on teine, laps häälib- Rrr Ooo Sss) 3
sellega täieliku samastumiseni. Teine tähendab võimalikku erinevat suhtumist jumalikku tõelisusse. See võib toimuda kas vastuhakuna või allumisena (usaldusel Jumala vastu = usk) Mina ekstensiivset ja intensiivset kasvamist. Üheks põhikomponendiks on inimese sügav isiklik suhe Jumalaga. Kujutlus on inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid, mis annavad inimese usulisele kogemusele n-ö subjektiivsuse värvingu. Kujutluse intensiivsuses ja arvus on suured individuaalsed erinevused. Teiseks, kujutlused pole tahtest juhitavad. Kolmandaks, kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina-funk. Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest. Loovjõud, loomus in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime, teisi väldime. Loomingulised faktid. In ise loob oma isiksuse. Ütleb, et in on ühteaegu nii kunstnik kui ka pilt
Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad 6 vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag maole. Psühhoteraapia aitab vabaneda ettekujutustest. Loovjõud, loomus in ei ole passiivne ettur, vastab loovalt ja aktiivselt elule, olukordadele.Ühtesid elamusi otsime, teisi väldime. Loomingulised faktid. In ise loob oma isiksuse. Ütleb, et in on ühteaegu nii kunstnik kui ka pilt
Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus- ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess
oletusi tajutava kohta — "ette näha" võimalikke tekstilõike. Produktsioonistrateegiad täiendavad skeemistrateegiaid. Oletustele toetudes püütakse luua teksti semantilist plaani. Viimane sisaldab kuulaja teadmisi, arvesse tuleb kontekst, suhtlemissituatsioon, ütluse pragmaatiline aspekt jne. Kuna oletusi pidevalt kontrollitakse tajutava teksti semantika kaudu, võib teksti semantilise kujutluse loomine ühtlasi korrigeerida makrostruktuuri ja skeemi. Teksti mõistmine õnnestub paremini, kui tajuja kasutab mitmeid strateegiaid. Pedagoogile on strateegiate tundmine vajalik lapse tegevuse suunamiseks küsimuste ja korraldustega. Kõne mõistmise pragmaatiline aspekt kirjeldab seda, kuidas mõistetakse partneri ütluse eesmärki. Suhtlemisel tulebki viimast pidada kõige tähtsamaks. Teisiti öeldes
Õpetuslikud eesmärgid: Õpilane saab aru matemaatika kohast inimtegevuses ja sellest, miks talle matemaatikat vaja on. (Erivajadustega lapsi peab veenma kõiges, et miks talle midagi klassi ees seletad.) Õpilane õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima. Ta peab õppima järjestama, võrdlema, mõõtma, rühmitama, loendama. Õpilane omandab naturaalarvude, harilike ja kümnendmurdude mõiste. Õpilane peab omandama kujutluse peamistest suurustest, suuruste mõõtmise ühikutest ja nende vahelistest seostest. Laps peab aru saama, et nende vahel on kindlad seosed. Õpilane peab omandama meetermõõdustiku ja ajaühikute süsteemi tähenduse ja oskuse neid praktiliselt kasutada. Õpilane omandab lihtsamate mõõtmiste sooritamise vilumuse ja igapäevaste mõõteriistade kasutamise vilumuse. Kindlasti peavad omandama joonlauaga mõõtmise, kella tundmine, kaaluga kaalumine.
Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. GIAMBATHISTA VICO:1668 1744 Ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Tõusuetapp kunst Z langus mõistus, filosoofia Homeros Platon Dante Descartes Ajalugu Vicol: Hegelil:tsirkulaarne lineaarne Vico historistlik mõtleja ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele.Vico hindas kujutluse jõudu. Andis kujutlusele tõeväärtuse. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Saarinen: Kant töötas välja vastuse Hume`i kriitikale, argumentidele metafüüsika vastu, ning sellest sündis koperniklik revolutsioon filosoofias. Kanti kopernikliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas
tekkemehhanism? Kaheks peamiseks strateegiliseks võtteks on olemasolevate motiivide ärakasutamine ning uute ostumotiivide loomine. Reklaamis kujutatu viitab teatud vajaduse rahuldamise võimalusele ja teeb seda tinglikuks, kujutavas, modelleerivas vormis. Tihtipeale on sellise viite või vihje vastuvõtt tarbija poolt intuitiivne, alateadlik. Teinekord aga esitatakse apellatsioon otseselt, selgesti sõnastatult, tarbija teadvusele suunatuna. Nii või teisiti aga loob reklaam mingi kujutluse pakutavast kaubast (teenusest), mingid tundmused (suhtumise). ( Priimägi 1989:24) 9 Reklaam manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega, mitte ei loo uusi vajadusi. Küll aga võib ta luua uusi ostusoove. See, miks reklaam ei ole suuteline looma uusi vajadusi, seletub õige lihtsalt. Inimestel on juba olemas teatud baasvajaduste
(eraldada kogukonnale kuuluvast maast ühe osa endale) ja leidis uskujaid,et see kuulub omandina ainult talle. J.J.Rousseau arvas, et suveräänsus kuulub mitte valitsejale, vaid rahvale. Suveräänsus on jagamatu tervik, seda ei ole võimalik edasi anda (delegeerida) rahvaesindusele. Seetõttu võib Rousseau`d pidada otsese demokraatia idee põhjendajaks. Oma tuntuimas teoses "Ühiskondlik leping" 1702.a.esitas Rousseau kujutluse ühiskonnast, milles loomuliku elukorralduse süütusest saab arengu käigus mitte pahe, mitte halbuse süsteem, vaid voorus (heategevus), kus vabadus ning võim eksisteerivad kõrvuti ja koos. Suur teadlane üritas sellega inimese sünnipärast vabaduste kooskõlastada riikliku sunnivõimu paratamatusega. Ja see saab toimida ühiskondliku lepingu raames arvas Rousseau. Ülesanne, mida täidab ühiskonna leping leida selline ühiseluvorm, mis
mõtlemisest. Ja me näeme ju valgust, kuuleme müra, tunneme soojust see on aistimine ning ei 12 saa ka kuidagi olla ebaehtne ja see pole ka midagi muud kui mõtlemine. Descartes leiab, et ta vaimule pakub rohkem lõbu eksi mina ja ta ei talu enda surumist piiridesse. Niisiis laseb ta ohjad lõdvaks, nii saab ta end hõlpsamalt juhtida. Descartes vaatleb nüüd üht keha eraldi, ta võtab selleks vaha. Vaadeldes teda, siis oma aistmismeeltega same luua kindla pildi, kujutluse temast. Aga kui pikemalt mõelda, siis jõudis ta selgusele, et me ei saa seda kujutleda, vaid üksnes vaimuga tajuda. Kui vaatame näiteks aknast välja, siis ütleme kohe, et näeme inimest. Silmad küll näevad, aga otsustusvõime meie sees ütleb, et see on inimene ehk me tajume vaimuga. Sellest ajast, kui Descartes tajus vaha selgepiirilisena, tunnetas ta ka ennast paremini, sest kõik kaalutlused, mis aitavad tajuda vaha või mõnda muud keha, tõestavad vaimu loomuse olemust
1989). - alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. - protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu, T.Rickards, 2007). o Idee on uus o ja kasulik - võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. - suunatud uudse kujutluse rakendatavusele -probleemide lahendamine uuel viisil. - kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. - Loovust kui saavutust mõjutavad 3 faktorite rühma: kognitiivsed tegurid, keskkonnafaktorid ja isiksuseomadused. 2. Mis on innovatsioon? - Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine.
kamad (st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Kogukonnaküünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mord valastel ning bessermanidel Pühakuvõi kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sul andumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabeli st, sellega seotuduskumuste paralleelsus) vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuni ngakizele
Dialektika on näivuse-loogika ja analüütika on tõe-loogika. Tõeseid teadmisi saab omada ainult nähtumuste kohta. Skeem on aeg, aeg on omakorda meelelisuse puhas vorm ehk asjad iseendas, mis on väljaspool meeleisust, on siis väljaspool aega ehk ajatud. Aeg kui skeem on kategooriatele rakendame midagi, mis pole ajaline – ebakorrektsus? Ainult nähtumused annavad abstraktsele mõistetele sisu ehk konkritiseerivad sisu. Intelligiibel maailm on asjad iseendas kohas. Mõistus võib sellise kujutluse luua, kuid peab aru andma, et see ei ole mitte teadmine ega teadvus. Sellel on muu funktsioon. Põhiline on see, et aru saada, kus on teadvus ja teadus. Viidatakse intelligentse kaemuse võimele ehk intellektuaalne kaemus. See on selline mõiste, et: ideede tunnetus on mõistuse silmaga asjade olemusse vaatamine; inimestel on see võime. Raske sellepärast, et eksitavate meeleliste muljete pärast. Mõistust tuleb seega puhastada. Sellistesse asjadesse vaatamine ongi metafüüsika
Hea oli tõdeda, et minu eakaaslased leiavad lugemises palju arendavaid külgi. Selle küsimuse juures oleks soovinud, et enam osutataks ka fantaasia arengule. Kui inimese fantaasia on rikas, siis suudab ta palju välja mõelda, ettetulevaid olukordi raskusteta lahendada. Põhjuseks, miks seda ei öeldud, võib olla hiline lugema hakkamine. Kirjandusteadlane Tuuli Kruus on öelnud ajakirja Keel ja Kirjanduse 1975. aasta augusitkuu artiklis ,,Fantastika lastekirjanduses", et lapsed on oma kujutluse ja intellekti arengu iseärasuse tõttu kõigele fantastilisele väga vastuvõtlikud. Arvan, et kujutlusvõimet on igal meist vaja. Inimene, kel pole kujtlusvõimet, ei suuda luua. Niisugune indiviid on nii endale kui ka teistele ohtlik, sest ta ei taipa, mis võib juhtuda. Kahju, et lugemise tähtsust ei suutnud väärtustada 20 % vastanuist. Põhjuseks võib olla, et ei osata mõttega lugeda, loetut mõista. Loetu läheb ruttu meelest ja saadud infot pole
teaduse ja filosoofiaga tulemuseks oli Selguse ja kasvava kiirguse kunst kultuuriõitseng, mida võiks võrrelda Euroopa renessanssi ja valgustusega. · Kreeka tekstide vahendajateks oli rühm · Oo kujutluse jõud, mis tihti kisub nii endast välja nestoriaane kristlastest tõlkijaid. meid, et me ei märkaks, kui tuhat sarvegi me ümber luikaks. · Esile kerkis uut liiki moslem, kes oli pühendunud ideaalile, mida nimetati FALSAFA. · Mis virgutab sind siis, kui mitte meeled
(ingl k image). Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms. Kuvand moodustub inimeste teadmistest, tunnetest, seisukohtadest, uskumustest ning luuakse nii ratsionaalsete kui emotsionaalsete tegurite toimel. Kujutluse organisatsioonist määrab kõik see, mis ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Firma kuvand suunab tarbijat kaubaostul, töötajat töökoha valikul, investeerijat aktsiate ostul jne. Organisatsiooni kuvand võib olla: positiivne; negatiivne; mittemidagiütlev. Positiivne kuvand aitab firmal tooteid ja teenuseid soodsamalt ja laiemalt turustada, juurde tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit.
· Kujundid ei säilita sama korrapärasust ja tekivad · Nauding fantastilised kujutlused (kentaur). · "Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie · Aistingud ei eksi kunagi. Vead tekivad aistingute jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel tõlgendamisel. paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie · Kentauri kujutluse puhul on tegemist meis endis ühinenud jaoks suurem kannatus; niisamuti peame me paljusid aistingutega. kannatusi naudingust paremaks, kui teame, et neile · Füüsika kannatustele järgneb suurem nauding." · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding
2) universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid – järglaskond kuulub erinevate taustadega inimkond, ei pea sündima vaid saadakse. 5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus...) maailm on inglite loodud, mitte jumala või inimest. Poloteism on arvatavsti vanem ja sellest on välja kujunenud monoteist.
teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. Neofreudism. Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus. C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. Erinevus Freudist: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas.
teised. Menning on Vestmanni võrrelnud ka saksa komöödias kasutusel olnud isa karakterina, kes pärast ninapidi vedamist lepib olukorraga. Vestmanni ja Piibelehe paari võib pidada tänapäeva sõna kasutades ,,tegijateks", kelle kõrval on Sander ja Mathilda peaaegu olematud ning tõsiselt võetamatud. Kui rääkida üldisest emotsionaalsest hoiakust , mis näidendis on, siis võiks öelda, et Pisuhänd realiseerib intelligentsi soovi kujutluse sellest, et küll me neile lollidele rahatõusikutele näitaksime kui ainult viitsiks. Selline tegelane võimaldas Vildel kirjanduslike arvete õiendamist. Kui rääkida puht näidendi põhiselt , siis mitmesugused pohheemlaslikud maneersused, mis Piibelehel on. Tema ettekirjutataud aeglane kõne,presodo muree, mida ta kasutab, sihvkade söömine ning erivärvilised sokid. Need kõik tunudvad pigemini rõhutavat Piibeleha lavalist kontrasti teistele soliitsetele tegelastele. Seda võib
· Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond
vägivalda oma meeltega tajunud inimene. Läbielatu pidevad meenutused ja esilekerkivad kujutlused panevad neid nägema sündmusega seotud õudusunenägusid. See võib tekitada olukordi, kus need inimesed, olles juba ohutus kohas, võivad ajada sassi tegelikkuse ja näilisuse ning seetõttu ise käituda instinktiivselt, mis võib olla ohuks nii neile endale kui ka ümbritsevatele isikutele. 3) Platoni koopa allegooria loob kujutluse tõelise ja näilise eristamisest läbi selle, kuidas koopasse aheldatud inimesed ei näe ega tunneta valgust ja tajuvad tegelikkusena vaid seda, mis on nende ümber – koopa seinu ja neile langevaid varje. Selles mõistujutus sümboliseerib koobas näilikkust ning kõik koopast väljaspool asuv tõde. Ahelad sümboliseerivad inimese tõekspidamisi, orjust teenimaks vaid oma keha ja selle vajadusi, mis on petlikud ja takistavad tõe juurde jõudmist
39 · Inimene on bioloogiline olend, sotsiaalne loom eriomase teadvusega ning reeglipäraste psüühhiliste protsessidega sh psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid. · Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: Tähelepanu Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine Mäletamine · Disainer ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid inimeste teadvust. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine ojektile, millel on isiksuse jaoks püsiv v hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. Mis sunnib meid valikuid tegema?
olevad inimesed saavad vähem vigastusi. Seda võiks paraleelina tuua ka ennetamise puhul näiteks, kuidas releasing-tehnika vähendab ohtu end liigselt dresseeriva tantsija kombel vigastada. Kui anda kehahoiakule tema loomupärasus kogu väljenduse piires, saavutab keha teatava autonoomsuse ja kaitserefleksi. See aitaks muuta ka tantsu interpretatsiooni steriilsemate süsteemide puhul palju vabamaks. Näiteks kui panna klassikatantsija läbi kujutluse rakendama kogu oma tehnilist varamut uueks tunnetus- ja vormiotsingu protsessiks, võivad tulemused olla väga põnevad. Tantsija ei limiteeri end enam ühe etteantud vormi piires. Sellisel praktikal võivad olla märkimisväärsed suhestumised ka tantsija vigastusse. Näiteks kui haige õlaliigesega kaasaegse tantsu viljeleja suudab vigastuse piirkonda jälgida, läbi releasing-tehnika sellele mitte liigset tähelepanu pöörata, proovides võimalikult kehapäraselt
Hingetähe avamiseks tuleb meil neutraliseerida mentaalset saastatust üheteistkümnenda tsakra piirkonnas. Ebakõlalised mõtted ja uskumused, ka need, mis pärinevad meie esivanematelt, on kristalliseerunud ning nad tuleb lihtsalt minema pühkida. Selleks: 1. Maanda end. Jalgade juurde põrandale asetatud must turmaliin aitab sul seda teha. 2. Kujutle kuldvalget energiapalli hingetähe tsakras kiirgamas. Pea meeles, et iga kord, kui saadad välja ebaterve mõtte, projektsiooni või kujutluse, saastad seda piirkonda uuesti, seega tuleks antud harjutust pidevalt korrata. Seda piirkonda saastavad 23 ka narkootikumid, depressioon ja madalamad astraalreisid, nagu võib ette tulla unenägudes või kui kujutled midagi madalamatest emotsioonidest lähtudes. Kui lõpuks hingetähe aktiveerid, siis koged sügavat sidet kõige olemasolevaga. Kristallidest aitab sul seda saavutada seleniit.
horisont). Väga armastatud žanrimaal – suur naturalism. Juba rooma ajastusse kuuluvad, kuid hellenistlikus vaimus tehtud muumiaportreed- maalitud vahavärvidega õhukestele puuplaatidele. Hellenistlikust ajastust ka freskomaal: maalimine niiskele seinale. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta vaid on 12 linna liit. Etruskide ehituskunstist annavad kujutluse vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Ehitistes esinev järjekindlalt võlv. II saj lõpul asutasid oma riigi. Kunstis suurel määral seotud Kreekaga. Etruskide kunst valitses kogu Kesk-Itaalias III saj-ni eKr, siis tõrjus selle välja hellenistlik kunst. Ehituskunstist saab teada eelkõige vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Etruskide tempel põhiplaanilt ruut, sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest kaugele asetatud sammastele
mütoloogilisusesse, rahvsulikkusesse, naturaalsuse juurde. Ülistatakse kujutlust ja reaalsusest irdumist argisuse eest. Pidev igatsus millegi järele. Varane romantism - Göethe, Schiller, Briti romantilised luuletajad, JENA saksa romantikud NOVALIS jt. Hilisem Baudelaire ja O. Wilde - “kunst kunsti pärast”, seejärel T.S. Elliot “kunst kui religiooni aseaine” ning ja modernism ja postmodernism on romantismi jätk. Maurice Bowra toob välja, et kujutluse osakaal loomingus on see, mis eristab inglise romantikuid (John Keats, Percy Bysshe Shelley, William Blake, Samuel Taylor Coleridge, William Wordsworth) 18.sajandi poeetidest, kes püüdsid näidata üldinimlikke tuntuid emotsioone võimalikult tõepäraselt, aga sarmikalt. Romantikute teooriad on idealistlikud, mille keskmeks on vaim (vaimu ülimust ajasid taga ka saksa metafüüsikud, IMMANUEL KANT jt). Luuletajate vaimu kõige tähtsam tegevus on
Wolfi ja volfiaanide teooriad äratasid laialdast tähelepanu ja kutsusid esile ägedaid vaidlusi. Wolfi vastaste hulka kuulusid Schiller, Goethe ja Hegel. Unitaarlased rõhutasid esijoones kummagi eepose ühtsuse ja kunstilise terviklikkuse momente, seletades vasturääkivusi hilisemate vahelisandite ja moonutustega. Nn. ühtsusteooria looja G. W. Nitzschi vaatekoht polnud õieti uus, vaid taastas mõneski suhtes ainult endise traditsioonilise kujutluse Homerosest. Mitmes oma teoses, mis ilmusid aastail 1830-1860, osutas Nitzsch eeskätt sellele, et kreeklastel oli kiri tuntud palju varemail aegadel, kui seda arvab Wolf ja et teade Homerose poeemide üleskirjutamisest Peisistratose ajal on õieti hilisema aja kreeka teadlaste oletus. Ühtlasi näitas ta, et on aluseta Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks tarvilik kasutada kirja. Teisest küljest märkis Nitzsch, et vasturääkivusi
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religi...
See töötab ajutiselt. Filtril on ka vastupidine suund: ebasoodne imidz paneb kliente tundma end veel rahulolematumalt ja vihastama halva teeninduse peale. Neutraalne või tundmatu imidz ei põhjusta mingit kahju, aga ei loo ka mingit kaitset. Kaubandusettevõtte imidzi põhikomponendid Kaubandusettevõtte imidzi loovad omavahelises koostoimes tema tegevuse arvukad ilmingud ja komponendid, mis on tähtsad töötajatele ning klientidele. Inimese kujutluse ettevõttest määrab kõik see, mida ettevõtte ja tema tegemiste kohta kuuldakse, nähakse ja tunnetatakse. Positiivne mulje kauplusest aitab kaupa ja teenust paremini müüa, saada juurde kliente. Kaubaga seotud imidzikogumi moodustavad kaup, teenus, sortiment ja hind. Ruumi imidziga põimuvad ettevõtte asukoht, nimetus, välimus, fassaad, graafika, disain, interjöör, miljöö jmt. Personali imidzit saab selgitada müügipersonali, teenindamisprotsessi, -kvaliteedi ja -süsteemi kaudu
varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate taimede kasvatamiseks. 3. Kunsti teke näitab nüüdisinimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet, kui see oli varasematel inimlaste liikidel ning kogukonda liitvate rituaalide suurt tähtsust. On tõenäoline, et just need omadused tegid nüüdisinimese olelusvõitluses muudest inimliikidest, eelkõige neandertallastest, edukamaks ja tagasid tema püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
Anima tähendab naiselikkuse alget mehes, sisaldades ka naiselikku ideaali ning animus on mehelik alge naises koos vastava ideaaliga. Anima: esimene mehe/lapse kokkupuude animaga on enamasti tema ema ning seega projektseerub naiselikkuse ideaal just tema emasse ning hiljem peaks see anima projektseeruma igasse naisesse, kes temas tugevaid tundeid tekitab. Kui emaprojektsioon jääb maha võtmata, siis võib juhtuda see, et abielludes või koos elama hakates projektseerib mees ema kujutluse oma naisesse ning alateadlikult hakkab mees tahtma, et naine muutuks sarnaseks tema emaga. Unenägudes ilmub anima alati mehele tundamatu naisena, kellel on hästi paljusi nägusid, olles korraga nii jumalanna kui ka lõbutüdruku omadustega. Üldiselt kipub see olema nii, et naiselikkuse ideaal liigub ajas vastupidi ehk lapsele projektseerub anima emana ja vanemale mehele nooremas tüdrukus. Mehel, kellel on tugev anima, selle mehe käitumises on tugev annus naiselikku käitumist olles
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Imaginaarne – omane lapsele: laps tunneb, et ta on ema ja maailmaga üks; mida subjekt omandab ja mis talle külge jääb enne keele omandamist, selles jääb külge seotus/ühtsustunne emaga, mis kummitab inimest kogu elu. Keele-eelne faas ehk peegelfaas. See, mis on meie identiteet, kujuneb sümboolses vallas (kõik need tähendused ja omadused, mida subjekt omandab läbi keele) – lõhub ühtsuse tunde, mis imaginaarses vallas oli; subjekt on üles ehitatud läbi teise kujutluse (teine) ja keele kaudu (Teine). Subjekt on nagu sibul, mille iga kiht samastub järgnevaga. Identiteet tuleb subjektiivsest suhtest teisega. Me teeme kõike maailmas teise kujuteldava pilgu all. Identiteet kujuneb väikestest tähtsusetutest nüanssidest. Meie kõigi identiteet on ühesugusel printsiibil üles ehitatud. Me ei tee kunagi midagi niisama – kõik, mida me teeme, on lavastus teise pilgu all. Lausuja – lausungi subjekt = lausuja subjektiga öeldakse lausungi taga olev tõde
Eesti rahvausundi kujutlused elu jätkumisest teispool surma.Nagu juba eelpool märgitud, ei tähendanud surm eesti rahvausundis elu lõppemist. Teati, et inimene või mingi osa temast, harilikult hing, elab kindlasti edasi ka pärast surnu siirdumist teispoolsusesse. Usuti, et surnu hing püsib laiba juures selle uues asupaigas -- hiies või maa all hauas -- ja vajab endiselt riideid, tarberiistu, loomi jne, mida pandi talle kaasa või ohverdati matusel. Andmeid kujutluse kohta elu jätkumisest sealpool surma on eesti folklooris küllaldaselt. Vanade eestlaste levinuim uskumus hinge ja laiba seosest oli, et hing viibib surnu juures veel nelikümmend päeva pärast surma. Paralleelselt esines ka kujutlus kolmest päevast, üheksast päevast, kuuest nädalast, seitsmekümnest päevast surma järel, mil hing pole veel siitilmast lahkunud. Eesti rahvausundis seostus inimese elu jätkumine pärast surma ka tema ihulisusega. Kuni
Seda perioodi nimetatakse eristuskiindumuse perioodiks. Laps on juba kiindunud emasse ja isasse ja kogeb teisi hirmutavatena. Hooldaja lähedalolek ja hoidmine on lapse ainuke turvalisuse allikas. Tal ei ole, veel mälestusi ega kujutlusi teistest hooldajatest, näiteks turvalisust toovast emast. Hooldaja ei tohiks vahelduda. Lapsel areneb võime mäletada kujutluse abil hooldajat. Ta võib seetõttu eraldatuse korral saavutada turvalisuse meenutades hooldajat. Kui last hoiab näiteks kasvataja või medõde või lapsehoidja läheb ta tuttava hooldaja rinnale, mitte kõrvale. Laps on siirdunud paljudesse kiindumuseperioodi. Ta võib kiinduda erinevatesse inimestesse. Eemalolek tuttavast ja turvalisest hooldajast ei ole psüühiliselt enam nii raske.
Shakespeare “Suveöö unenägu”) ja kaasaegene fantaasiakirjandus (Enim mainiti J.R.R. Tolkieni “Sõrmuste Isanda” triloogiat ja “Silmarillionit”, aga ka T. Pratchetti “Härrasrahvast” ja J.M. Barrie “Peeter Paani”, kirjanikest leidsid märkimist veel Poul Anderson, C.S. Lewis jt) ning ära märgiti ka populaarteaduslikku teost “Varjatud maailma looduslugu: valik toimikuid Londoni Krüptozooloogia Ühingu arhiivist”. Filmidest olid haldjate kujutluse vahendajatena tõhusamad Peter Jacksoni “Sõrmuste Isanda” (“Lord of the Rings” 2001-2003) triloogia ekraniseeringud (vt Lisa 4.1.) ning tõestisündinud lool põhinev film “Päevapildid haldjatest” (selle loo põhjal on 1997. aastal vändatud kaks filmi: “Photographing Fairies” Suurbritannias ja “Fairy Tale: A True Story” USA-s, jääb selgusetuks, kumba neist mõeldud on). Multifilmidest mainiti Walt Disney Pictures’i ja Warner Bros.
"Jumalik komöödia" Selle järgi Universumi keskpaigakt oli maa. Põhjapoolne osa oli maismaane, lõunapool oli veega kaetud, sest Ameerikat poldud veel avastatud. Maakera ümer oli tiirlev aeg, kus olid planeedid. Oli ka kümnes taevas, mis oli ka jumala asupaik, ülejäänud taevad olid liikuvad taevasfäärid. Legendide järgi toimus taevas mäss ja Lucifer heideti taevast välja maale, tema kukkumisest tekkis põrgu (Inferno). Jumal siiski halastab ja annab lootust, siis tekkis selle kujutluse kohale puhastustuli (purgatorio). Kõik 10 taevast oli Paradisio. Üldine zanr on nägemus (unenägu). Hilis- keskajal oli levinud nägemuse zanr, mis rääkis inimese hingerännakutest teispoolses elus. Kuid selles teoses on loodud luuleteos, mida varem pole tehtud. On sügavalt isiklik teos, tekib individuaalsus, räägib Dante enda hingest. Kokku on 100 laulu (10x10) ja sealhulgas ka sissejuhatav laul. Põrgu on 9.tasandil Puhastustulel on samuti 9 tasandit. On 9 taevast
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
toimib. Ja see vajab operantset tingitust. Nõrk koht biheivokatel: leidisd, et inimeste käitumine on peaaegu nagu koera käitumine. Et inimesed teavad,mis vanasti toimus, koer vist mitte. Ütleisd, et tegevusakt jaotub operatsioonideks. Programmõpe põhineb ka sellel. Ja eripedagoogikas peaks tegelt veel rohkemateks aktideks jagama. On vaja teada, mis astmed läbib mingi toimingu osatoiming?, kahjuks biheiroristid ei osanud/ei tahtnud sellest rääkida. TEADLASED: W.Wundt kõneloome kujutluse liigendamine ja verbaliseerimine. Et, koera kirjledama, peame selle kirjeldamise osadeks jaotama ja tunnused meelde tuletama. Vaja oleks ka erisuguseid pilte koertest, et laps märkaks erisuguse liigendamise vajalikkust (ja erinevust?). Konkreetne kujutis ja üldistatud kujutis erinevad. Nüüd oleneb mis mu peas aktiveerub, kui kuulen sõna ,,mänd". Lausemudel e mõistekaart, - ehk mis järjekorras a midagi sõnastan; ehk kellest millest mida ma räägin. Nt mari mängis nukuga pöösa taga:
suudetakse selle võimeid ja potentsiaali arendada ( Fisher 2005: 4). Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli (Sõerd 1992: 154-155). Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, 7 liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid. Vasaku ajupoolkera funktsiooniks on sõnalise informatsiooniga opereerimine (samuti lugemine ja arvutamine), parem ajupoolkera opereerib kujunditega, orienteerub ruumis,
· Esteetikateooria: Mis on kunstiteos? Kas kunst saab olla tõe kandja? Kas kunst toimib kunstniku tundeid väljendades, äratades, puhastades või sümboliseerides? Miks saame esteetilist naudingut kummalistest asjadest nagu hirmuäratavad loodusjõud? Miks eri kategooriatesse kuuluvad asjad võivad olla võrdselt kaunid? · Esteetiline kasvatus katse ilu ja kunstimeelt treenida. · Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel? Kas kunstikriitiku hoiakud on objektiivsed. Põhinevad teoreetilistel teadmistel või kõhutundel? · Esteetika üritab lahti mõtestada ilu olemust. · Meelelisi naudinguid võivad esile kutsuda ka teistsugused asjad inetud. Võivad meid sama moodi erutada. Ei saa öelda, et kõik, mis on ilus, tekitab meis meelelisi tundeid. · Esteetika ei ole ka pelgalt kunstiteooria. · Esteetika kui kunstiesteetika
Etiketi taustvärvused on tumepunane, roosa, meresinine. Ostmist jälgitakse 4 kuu jooksul. 10. EX tahab teada, kas rotid õpivad keerulist labürinti läbima kiiremini sel juhul, kui õppimiskatsed on hajutatud ajaliselt (1 proov 10 min. jooksul), või juhul, kui katsed on ajaliselt lähestikku (1 proov 10 sek. jooksul). Loetakse kokku proovide arv, mis on vajalik teha, kuni rotid õpivad õigesti labürinti läbima. Probleem katseplaaniga ! (1) Uuriti kujutluse osa sõnade meeldejätmisel. Katseplaaniks oli sõltuvad grupid (WS). KI-tele esitati järjest pikk nimekiri üksikuid sõnu, üks sõna korraga. Pooled sõnadest olid musta värvi ja pooled punast värvi. Ülesanne oli punaste sõnade kohta luua mõtteline kujund, musti sõnu aga korrata niisama kuni järgmise sõna ilmumiseni. Lõpus tehti sõnade vaba meenutamise test. (2) Uuriti, kuidas rahaline tasu mõjutab hoiaku kujunemist. Katseplaaniks oli sõltumatud grupid (BS).
2. Visualiseerimine ja metafoorid Selleks, et endast, oma olukorrast või soovidest paremini aru saada, tuleb leida neile võrdlus- alused ehk metafoorid. Lõpeta laused: • Minu töö on kui… • Minu abielu on kui… • Minu eelmine aasta oli kui… • Minu elu on kui… • Minu tulevik on kui… Metafoore kasutatakse ka kujutlusharjutustes, mille raamistikuks on visualiseerimistehnika. Visualiseerimine on oma peas kujutluse ja kujundite loomine, mida saab hiljem jutustada, kirja panna või paberil kujutada. Kõige levinum visualiseerimise meetod on juhendatud mõt- tematk. Visualiseerimistehnikal ning metafooridel on tihti väga suur mõju nõustatavale – ta võib enda jaoks leida seoseid, tähendusi ja avastusi, milleni ta muude meetodite abil poleks (nii kiiresti) jõudnud. Visualiseerimist kasutatakse ka positiivsete sisenduste juhtimiseks (et võitu saada negatiiv-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
