suhtlemisel. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on: · aisting, · taju · kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab
"Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised. Idealism.Õpetus ,,ideedest" Isegi need,kes filosoofia ajalugu õppinud pole või on seda pealiskaudselt teinud,kujutavad endale ette või vähem selgelt ette,et idealism on õpetus,mille järgi asjade tõeline olemine pole muud kui mõte,idee,mõiste.Uuel ajal aitas selle kujutluse juurdumisele eriti tugevasti kaasa Hegel.Hegelil on asja olemine ja isegi terve maailma olemus tõepoolest ,,idee".Loodus see on ,,idee" olemise teine vorm,ta ,,teisitiolemine".Inimühiskonnast ja ühiskondliku inimese teadvusest ei maksa rääkidagi.Need on tollesama ,,idee" iseliikumise vormid,"idee",mis pidulikult sammub mööda teadvuse tõusvaid astmeid,kuni jõuab ,,absoluutse" ideeni , selle avanemiseni kunstis,religioonis ja filosoofias. VI ega ka V sajandil e.m.a
(st mitte kõik) peremehed. Lisandus suuline pärimus mis rõhus Peko tähtsusele. Väljaspoolt vaadates oli tegemist paganliku viljakuskultusega, osalejate kirjeldustes tuleb aga seile seos kristliku traditsiooniga. Harva 1924: kogukonna küünal Mogiljovi ja Kaluga kubermangu vene talupoegadel, mordvalastel ning bessermanidel Ränk 1934: pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) Lisaks: kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabelist, sellega seotud uskumuste paralleelsus) Harva 1924 / Ränk 1934: rituaalid, mis on seotud kogukonna küünlaga vene talupoegadel Mogiljovi ja Kaluuga kubermangudes, mordvalastel (soltan kerämät) ja bessermanidel
2. Irratsionaalsus 3. Seksuaalsus 4. Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes
roostetamisel toimub küll metalli ühinemine hapnikuga, kuid ei toimu mingit flogistonit. Järgmises uurimustöös väitis ta aga, et õhk ei koosne ainult hapnikust vaid, et seda on seal vaid 20% ja 80% on seal lämmastikku. Inglise teadlane Henry Cavendish avastas aga, et hapniku ja vesiniku sünteesil on võimalik teha tavaline vesi. 1789. aastal ilmus Lavoisieri raamat ,,Keemia elemendid", milles ta loetles 33 põhielementi, lükates lõplikult ümber kujutluse et planeet Maa koosneb vaid 4 5 elemendist. Ta hukati läbi giljotiini seoses sellega et ta kogus tollimakse, selle tõttu ei valminud ka tema viimane uurimustöö. Palju sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja ka habemeajajad. Sajand hiljem tegi arstiteadus
Seepärast võib ta jätta mulje, et ta on seltsiv ja mõnel puhul väga solidaarne teistega. Tema kollektiivsustunne pole siiski tõeline, nagu ei ole seda ka tema inimsuhted. Nartsissistlikud lapsed vajavad enda ümber kampa, sest nõrga eneseväärikustunde pärast on nende olemus kamba olemus ja nende julgus on kamba julgus. Kampa ei hoia koos soe sõprus, vaid pigemini sõltuvustunne ja kättemaksukartus. Nartsissist vajab teisi inimesi, kes looksid kujutluse, et ta on võrratu, räägiksid talle, kui hea ta on, imetleksid teda ja lipitseksid tema ümber. Nartsissistil ei ole kujunenud püsivat realistlikku arusaama enda olemusest, seepärast kasutab ta inimsuhteid peeglina. Ta loob endast pildi selle põhjal, kuidas lähikondlased tema käitumisele reageerivad. Ta suhtleb teiste inimestega mitte meeldivuse, vaid kasu pärast. Nõrk eneseväärikustunne põhjustab vajaduse teisi inimesi enda huvides ära kasutada, neid mõjutada
looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Probleeme põhjustas põlemisprotsessi seletamine. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt eraldub põlemisel nähtamatu tulemateeria. A. L de Lavoisier väitis, et õhk koosneb gaasidest. 1789 ilmus raamat, kus ta loetles 33 nö põhielementi, lükates ümber kujutluse, et Maa koosneb 4 elemendist. H. Cavendish avastas vesiniku ning seda hapnikuga ühendades sünteesis tavalise vee. Arstiteadus Tervishoiu suurimaks saavutuseks 18.saj võib pidada kaitsepookimiste alustamist rõugete vastu. E. Jenner puutus kokku rahva seas levinud arvamusega, et inimesed, kes on põdenud veiserõugeid, ei haigestu pärisrõugetesse. Jenner tegi katse 8aastase poisi peal ning selgus, et see vastab tõele. Jenneri kaitsepookimismeetod tegi lõpu rõugeepideemiatele.
Nimelt ei maganud ta üle 5 tunni ööpäevas, ei võtnud vastu mingeid külalisi, ei söönud, katkestas tihti aias jalutamise ning ruttas oma laua juurde, et oma uus mõte kiiresti üles kirjutada. (Karu 1988: 46) Joonis 6. ,,Philosophiae naturalis princia mathematica" (Loodusfilisoofia... . www) Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. (Putilov 1964: 36) 9 3. Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad
mujal hõivatud olla. (Vahur 2007: 42) Töötajad, kes ei hinda tööl käimist rahasse vaid pigem eneseteostusse neile on mõeldud tööpakkumised mis sisaldavad vajalikku harmooniat: sõnum, kanal ja pakkumise vorm peavad vastama sihtgrupi ootustele. Määravaks saab töö sisu ja väärtust lisava rolli esitlus. Töö sisu ja ettevõtte missiooni kirjelduse kaudu loob potentsiaalne kanditaat endale kujutluse oma isiklikust järgmisest arenguetapist. See annab talle põhjuse tööpakkumiskuulutuse avaldanud ettevõtte ja töökoha kohta lisainformatsiooni hankida ja on võimalus, et ta ka sellele tööpakkumiskuulutusele vastab. (Vahur 2007: 43) Teine võimalus on mõtteotsijate puhul rõhuda meeskonnale: kes on need
indiviididel on nende tasude osas omad eelistused) · Adams võrdsuse teooria(See teooria põhineb ebavõrdsusel kui motiveerival aspektil ja väidab, et inimesed, kes usuvad, et neid on ebavõrdselt koheldud võrreldes teistega, püüavad ebamugavust kõrvaldada ja taastada võrdsust.) 69. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow´i (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Maslow pööras tähelepanu, et koolid peaksid tunduvalt rohkem hakkama pöörama tähelepanu õpilaste sotsiaalse heaolu määratlusele ja võimalusel selle loomisele. 70. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused
Ramuli mälestuseks. Heino Eller on ise lausunud, et ajaliselt peab ta oma kaasaegse loomingu alguseks 1940. aastat, kui ta kirjutas "13 klaveripala eesti motiividel". Rikkalik ja peen harmoonia tunnistab eelkõige Elleri Tartu perioodi otsingute tulemusrikkust, palju näinud- kuulnud helilooja avarapilgulisust. Ei tea, kas olnuks harmooniavahendite valik nii rikkalik, kui Elleril polnuks seljataga nii intensiivset otsingute perioodi. Selle harmooniaga realiseeris Eller oma kujutluse iga töödeldud rahvaviisi olemusest, millele aitas kaasa ka vormi ja rütmi leidlikkus. Suur vahendite valik ilmneb ka teistes tema Tallinna perioodi teostes. See on selginemise ja kirgastumise periood. Kogetu ja läbielatu valgust on tema viimastel töödel nii kammer- kui ka sümfoonilise muusika valdkonnas, tema Neljandal klaverisonaadil ja Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03
sellega võrdlemisest, mitte sellest, millised eestlased aga tegelikult on21. Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse vastustest selgub, et nii Eesti venelased kui ka Peterburi venelased peavad eestlasi üldiselt vaikseteks ja viisakateks. Venemaa venelasid panid tähele eestlaste ,,aeglast taipu". Eestlased arvavad ise, et eestlased on kinnised, eriti suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub
.Kristluse olemuses'' arendasid edasi ja radikaliseerisid hegellikku temaatikat. Marx võlgnes Hegelile tänu paljude ideede eest, ehkki ta hiljem Hegelit karmilt kritiseeris. Kierkegaardi töödes, eriti raamatus ,,Emba- kumba'', näeme mõjutusi ägedast vastureaktsioonist Hegeli religioonifilosoofiale ning sama kehtib ka Nietzche ja tema mõtiskluste kohta ,,Jumala surmast''. Nii Marx, Kierkegaard kui Nietzsche hävitasid, igaüks omal moel, Hegeli mõtlemise keskmeks olnud kujutluse Jumala ja inimkonna vahelisest ühtsusest. Suurbritannias tõusis Hegeli religioosne mõte eriti esile Briti idealistide T.H.Greeni, Sir Henry Jonesi, Bernard Bosanquet ning John ja Edward Cairdi töödes. Nemad omakorda avaldasid mõju autoritele, kes kirjutasid Charles Gore'I poolt toimetatud Lux Mundi, mis on üks väljapaistvamaid teoseid 19.sajandi viimase perioodi teoloogias. Hegelist oli sügavalt mõjutatud ka anglikaani kiriku piiskop Gore ise.
kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Kõige üldisemaid loodusteaduslikke mudeleid, mida loob füüsika ja mida kasutavad kõik loodusteadused, nimetatakse füüsikalisteks mudeliteks. Juhul, kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. Vaatleja loob endale uuritavast objektist või nähtusest kujutluse. Seejuures on tal palju abi mudelitest kui lihtsustustest. Mudeli saab luua mistahes makrokehast, vee molekulist, lihtaine aatomist, elektromagnetlainest või koguni Päikesesüsteemist ja tervest meie Galaktikast. Modelleerida saab aga ka füüsikalisi nähtusi nagu elektrivool, auto liikumine maanteel või valguse murdumine vihmapiisas. GLOOBUS, MOLEKULI MUDEL. 20. Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame?
Tajumehhanismide arvestamine reklaamikujunduses Taju ja tähelepanu: Inimene on bioloogiline olend, sotsiaalne loom eriomase teadvusega ning reeglipäraste psüühhiliste protsessidega sh psühholoogiliste teabetöötlusmehhanismidega. Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: Tähelepanu. Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine, s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine. Mäletamine. Kujundaja pole vaid kiire ja osav kujundusprogrammide tundja – ta ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid ka inimeste teadvust. Tähelepanu: Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine ojektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetke olukorrast lähtuv tähtsus. Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses.
HIERARHILINE STURKTUUR tasemete süsteem (madalamad-kõrgemad) · Horisontaalsed suhted, vertikaalsed · Tasemete töö kattuvus ja järgnevus ajas; tagasimõju · Sisse- ja väljalugemine · Ekstraheerimisportsessid (koopia loomine, aktuaalstimulatsioonile) Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus.
seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow´i (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda 9 Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat Kahe faktori teooria : hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid
2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga 3) sümbolism - seksuaalse iha objekti asendamine mitteseksuaalse objektiga, mis algsele objektile sarnaneb, või on sellega seotud. Isiksuse struktuur I Id, bioloogiline mina. Juhindub naudingupritsiibist, instinktidest, vajadusest. Naudingutunde saamisel kaks protsessi a) reflektoorne - kaasasündinud automaatsed reaktsioonid b) primaarne - kujutluse loomine, pilt soovitavast II Ego, psühholoogiline mina. Juhindub mõtlemisest, reaalsusest. Ego ülesanne on indiviidi alal hoida, ka hoolitseda soo jätkumise eest. III Superego, sotsiaalne mina. Juhindub ideaalidest, väärtustest, moraalist. Allsüsteemid: a) südametunnistus (kardab karistusi) - süümetunne b) egoideaal (ootab kiitusi) - eneseuhkus Oidipuse kompleks
mälu patoloogia esineb kui kahjustada saavad: talamus, Hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. 2.4 Intellektuaalsed tunnetuprotsessid: mõtlemine ja kujutlus KUJUTLUS: kujutlus – psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide või olukordade psüühilinekujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust) fantaasia – kõrgema taseme psüühiline protsess, milles kombineeruvad meelelise tunnetuse representatsioonid ja abstraktse mõtlemised protsessid; produktiivne (uue kujuteldava info loomine) eidetism – eideetiliste kujundite teke, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad ning tuginevad mälule (noorte, eriti koolieelikute, seas tavaliselt)
Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu
Kaubateede ristumiskohaks saab atlandi ookean ehk kaubateed paiknevad ümber. Uued kultuuritaimed: kakao (Kolumbia), kartul. Toodi sisse neegriorje, sest nad olid tugevad. Paljud indiaanlased surid haigustesse, mis eurooplased endaga kaasa tõid. Loodusteaduste areng. Meditsiini ja anatoomia areng. Keskajal ei olnud inimese keha üldse oluline. Andreas Vesalius paneb aluse teadlikule anatoomiale. William Harvey avastas imetajate vereringe ja lõi kujutluse vere ringvoolust kehas. Francis Bacon paneb aluse empirismile, mille kohaselt on tõe kriteeriumiks kogemus. Kogemuse saamiseks kasutatakse eksperimenti, mis on üks teadusliku uurimise põhimeetodiks. Varem oli tõe kriteeriumiks jumal. Vaatlus, eksperiment ja järelduste tegemine- annavad teadmise. Uus lähenemine valitseja rollile. Niccolo Machiavelli- Firenze diplomaat ja kirjanik.
seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow´i (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda 9 Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat Kahe faktori teooria : hügieenifaktorid ja motivatsioonifaktorid
19. ja 20. saj muutub kõrtsmiku ja kõrtsi teema neutraalsemaks. Vilde ,,Prohvet Maltsvek": kriitika on suunatud igem mõisa aadressile. Kõrts on mõisa abikontor, avalik ruum seal kohtuvad erinevad hääled. Omamoodi rahvamaha funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu. E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud uued klassid. Mingeid ettekujutlusi läbi surudes tahetakse tekitada illusoorne ühtekuuluvustunne. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Saksa eeskuju. Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa
Rollipinge võib tekkida pereliikme sattumisest teatud olukordades sellisesse positsiooni, millele vastav roll on teise pereliikme poolt juba täidetud. 5 PROBLEEMSED ROLLID rollitu roll - puudub rolliootus ja vajadus rolli täitmiseks, inimene püüab olla teatud rollis mingitel ebamäärastel põhjustel (näiteks oma kujutluse tõttu, et ta peaks selle rolli täitma). Sisuliselt puudub rolli otstarve. Püüdes täita otstarbetut tolli, segab selline rollitäitja perekonnas teiste pereliikmete rollikäitumist. Määratlemata roll - rollitäitjal puudub rollikujutlus. Lastekodus kasvanu ei suuda sageli täita pereliikme rolli, sest tal puuduvad vastavad eeskujud ja kogemused. Halvasti normitud rollid - rollitäitjal ja rolliootajal ei ole selgeid reegleid, milline
uurimist. Vaata lisa Iosa punkt 3. 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Inimesed mõtlevad valesti, et nende teadmise ulatus sõltub teadmise enese loomusest ja teadmise objektide teadasaamise võimest. Teadasaadut ei mõisteta mitte vastavalt selle loomusele, vaid vastavalt inimese võimele teadmise tekitajatest aru saada. Näiteks kuju ümarust tuntakse nägemise kaudu ära ühtviisi (distantsilt näeb tervikut korraga), kompimise kaudu teistviisi. Inimene märkab meeletaju, kujutluse, mõistuse ja taibu kaudu erinevalt. Meeled peavad kuju aineliseks, kujutlus vaatleb ilma aineta. Mõistus ületab kujutluse ja vaatleb üksikliike üleüldiselt. Taibu silm on veelgi ülendunum ning jätab üleüldisuse valdkonna maha, et teadvuse puhta nägemisega saada kätte lihtne idee ise. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult
Alguses peab õpilane lahti mõtestama õpitava ülesande. Seejärel luuakse kujutlus selle sooritamisest. Eristatakse piltlikku, teoreetilis-abstraktset ja motoorset kujutlust. Piltlik kujutlus luuakse ettenäitamise, video vaatamise või pildiseeriate abil. Kujutlus on tekkinud kui õpilane suudab näiteks mitme sõiduviisi seast eristada õpitava sõiduviisi. Teoreetilis-abstraktne kujutlus luuakse sõnalise kirjeldamisega. Tervikliku kujutluse loomisel rõhutatakse korrektset kujutlust kogu karjutuse üksikosadest (üksikud faasid ja nende piirasendid) ning nende järjestikkusest. Kujutluse tekkimisel suudab õpilane näiteks kinogrammi kaadrid õigesse ritta seada ja seda põhjendada. Motoorne kujutlus tugineb õigetele liigutusaistingutele igast liigutusest ja piirasendist. Nende korrektsele kujunemisele aitab kaasa liigutuste sooritamine koos selle samaaegse sõnalise kirjeldamisega.
Nad on teisesed ja üldistatud kui võrrelda neid teiste tunnetusprotsessis saadavate psüühiliste kujunditega. 2. Fantaasia kui teatud üldistus on vaheaste aistingult/tajult mõttele. Tegmist on seega konkreetselt tunnetuselt abstraktsele liikumise etapiga. 3. Kujutlus on tegelikkuse keelelise tunnetuse sisuline komponent. Kõne ja keele omandamiseks peavad nii laps kui ka täiskasvanu seostama sõna konkreetse esmega. 4. Kujutluse oluliseks tunnuseks on rajanemine varasemale isiklikule kogemusele. Eksisteerib ka nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid vormilt opereerub kujunditega neid sünteesides ja transformeerides. Kujutluse liigitamine Kujutlus on kas tahtmatu või tahteline. Tahtmatu kujutlus on passiivne ning tekib tunnetuse käigus ilma sihipärase kavatsuseta. Tahteline aga on aktiivne kujutlus. Kujutlus on lisaks kas reprodutseeriv või loov kujutlus (ehk fantaasia)
iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. 4. Zanrid Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett. Renessanss Kultuur Jaguneb kolmeks: 1. Vara 14.-16.sajand 2. Kõrg 16.-17. Sajand 3. Hiline 17.saj algus -17.saj keskpaik Renessanss sündis 12.-13 sajand Itaalia linnas Firenzes. Linnriikide teke Maadeavastused- Columbus, Vasco da Gama, Magalhaes Teaduse areng. Kopernik loob kujutluse maailmast . Astronoomia, anatoomia, Filosoofia, matemaatika, füüsika. 1440 a Johannes Gutenberg leiutab trükikunsti-> teadussaavutuste kiirem levik Võitlused välisvaenlastega-> Bütsants 1452 langeb türklaste kätte. Katku epideemiad 1348 Euroopas. Kehtib ühtse Euroopa unistus. Habsburg Martin Lutheri usureform 1517 Wittenbergi uksele 95 deesi. Iseloomulikud jooned renessansi ajastule: 1 Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega
eriliiki, talenti. Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi. *Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism kõrvale, tõstes esile kujutluse, peamine on leida meie sisemuse sügavaim tuum. Tähtsal kohal on tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame ???22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad
Mida enam ajuehitusest teatakse, seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali. Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli. Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid. 3 Vasaku ajupoolkera funktsiooniks on sõnalise informatsiooniga opereerimine (samuti lugemine ja arvutamine), parem ajupoolkera opereerib kujunditega,
Ta loob sisemise geniaalse välgatuse tagajärjel midagi. *Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism kõrvale, tõstes esile kujutluse, peamine on leida meie sisemuse sügavaim tuum. Tähtsal kohal on tunded ja fantaasia, tähtis on ka läbielamine. Kunstnik ja geenius on peaaegu samatähenduslikud. * Jena romantikud - ainult see on kunstnik, kellel on oma originaalne lõpmatusekontseptsioon. Fantaasial, poeetikal ja kujutlusel on universaalne metafüüsiline väärtus, Mida luulelisem, seda tõesem, ehtsam, elu on olemas vaid sedavõrd, kui teda luuletame 22. «Kunst kunsti pärast» kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism
nende katsealuste toiminguid. - Paradigma - ilmutamata kujul omaksvõetud ideede, teooriate ja oletuste raamistik akadeemilises kogukonnas või inimrühmas (- Reason ja Rowan) Mina-kontseptsiooni oluliseks osaks on sotsiaalsed võrdlused (J. William), teine oluline osa on tagasiside (- Cooley). «Peegel-mina» komponentid: - Kuidas me kujutleme oma välimust teisele inimesele näivat. - Kuidas kujutleme teist inimest meie välimust hindavad. - Meie kahe äsjanimetatud kujutluse alusel tekkinud enesetunne. Inimeste põhivajadused (- Rogers): - Vajadus teiste inimese mingisuguse positiivse suhtumise järele. - Vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid, mida ta kirjeldas kui eneseteostuse (eneseaktualisatsiooni) vajadust. Positiivne suhtlumine: - Tingimustetu - tunda end turvaliselt ja võtta vabalt oma talenti või võimeid arendada ning mina-käsitlus peegeldab kõike seda. - Tingimustlik - seotud teiste poolt heakskiidetaval viisil käitumisega.
Võivad kasutada eelmise ülesande infot nt. tehete ebakorrektne ruumiline paigutus - oluline aru saada, mida olen teinud ja järgmist ülesannet tehes varasemast eeskuju võtta. Kui eelmisest välja ei loe, mida enne teinud ja mida pärast, ei ole tal mallist kasu ja ei saa ka õpetaja aru, mida enne tegi ja mida pärast. Arvutiraskustega lastel pole vahet, kuhu nad oma ülesande kirjutavad ja ruumiliselt asju paigutavad. Ruumilise kujutluse osas on lapsed hädas. korrutustabeli tundmine - ei jää pähe. Seal on oma loogika, kui ühe vastuse ära unustad, on võimalik puuduv vastus tuletada. Aga nemad neid seoseid ei taipa, õpivad kõike mehhaaniliselt pähe ja seda nii mäletada on üksjagu keeruline. tekstülesande kui matemaatilise situatsiooni tõlgendamine – laps ei saa aru, mis situatsioon ülesande taga on
Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab silmakoopa eesmise osa, ülejäänud osa on täidetud rasvkoe, lihaste, närvide, veresoonte, kelmete ja sidekoega.
Maastikulise sügavuse kujutamise oskus saavutati hellenistlikul ajastul. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest, ka tragöödiatest. Harrastati ka zanrimaali, milles valitses naturalism. Madalpositsioon joobunud naine istuli uhmriga, veresoonte naturalistlik kujutamine. 10. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta vaid on 12 linna liit. Etruskide ehituskunstist annavad kujutluse vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Ehitistes esinev järjekindlalt võlv. Etruskide tempel põhiplaanilt ruut, sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest kaugele asetatud sammastele. Plaanilt meenutab prostüüli, katus reljeefplaatidega kaetud, katuseviilud kaetud terrakota plaatidega, millel ornamendid ja reljeefid. Hoone tagapoole moodstavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil
). Võrdsuse teooria - Iga töötaja määratleb enda jõupingutuse suuruse ja sellele vastava tasu ning võrdleb seda teiste töötajate jõupingutuste ja saadava tasuga. Seejärel ta olenevalt võrdsuset kas püüab suurendada oma töötasu, vähendada pingutust või ei tee midagi (kui teiste olukord on halvem kui tal). 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow (1908 - 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle tarvete teooria andis olulise panuse motivatsiooniprobleemide mõistmiseks. Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda. Inimesel on 5 vajaduse taset, mis kasvavad hierarhiliselt alt üles ja kõrgema taseme vajadused ei teki enne kui madalama taseme vajadused on rahuldatud. Inimest motiveerivad vaid rahuldamata vajadused. Iga inimene peaks tegema seda, mida ta kõige paremini oskab ja mis talle kõige paremini sobib. Nii on ta kõige õnnelikum ja produktiivsem.
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põl...
eestlasel puuduvad neile omistatavad omadused. 2)liiga suur üldistus. Vananevad omadused, näiteks, eestlaste tööarmastus. 3) ebaõiglased järeldused, näiteks, blondide kohta. 89. Fundamentaalne atributsiooni viga. Selle vea põhjused on isikus. 90. Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja. biheiviorism 91. Anorexia Nervosa kui ,,uue aja" häire. Keha kujutluse häire. Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus (või madalal püsimine) saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise
Ei ole haruldaseks, kui ruutkilomeetri suurusel alal loendatakse 200-300 erinevat puuliiki. Troopilist vihmametsa kirjeldades kõnelevad mitmed autorid kolmest, neljast, seitsmest ja isegi kaheteistkümnest rindest, millest koosnevat mets. Kuid väga paljud uurijad väidavad, et puude mistahes grupeerimine kõrguse järgi on subjektiivne ning rindeid tegelikkuses ei eksisteeri. Sageli väidetakse, et troopiline vihmamets koosneb mitmest rindest. See võib hõlpsasti luua väära kujutluse igaühel, kes pole ise tegelikkusega tuttav. Tegelikult tähendab see ainult seda, et läbisegi kasvavaid puid ja põõsaid on võimalik grupeerida kõrguse järgi. 3,4,5 või veel enamaks klassiks. Mõttes on täiesti võimalik kujutleda ruumi, mida jagavad 510- või 20-meetrised intervallid; esineb ka puid, mille kõrgus ulatub normaalsetes tingimustes nende intervallideni. Ent kuna nende kõrval kasvavad ka vahepealse kõrgusega puud ja neid on väga palju
Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Kaja Belials Matemaatika 1. klassile ÕPETAJARAAMAT I osa Retsenseerinud Kalju Kaasik Toimetanud Esta Erit Keeletoimetaja Kaire Luide Kujundanud Anne Linnamägi ISBN 9985-2-0849-8 © AS BIT, 2003 Müügiesindused: TALLINN 10133, Pikk 68 tel 6 275 401, faks 6 411 340 TARTU 51003, Tiigi 6 tel/faks (07) 420 637, tel (07) 427 156 PÄRNU 80011, Kuninga 18 tel/faks (044) 42 278 JÕHVI 41532, Rakvere 30 tel/faks (033) 70 108 www.avita.ee [email protected] Lugupeetud õpetajad Käesolev õpetajaraamat püüab teile abiks olla ja nõu anda, kui ka- sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk...
Kui vastandite vahel poleks pidevat võitlust lakkaks maailm olemast. Ta arvas ka, et enamik inimesi juhindub omaenda mõistusest, kuigi on olemas loodusseadus, millele alluvad kõik. Looduses esinevate muutuste ja vastandite taga nägi Herakleitos tervikut. Seda, mis kõike põhjustab, nimetas ta "Jumalaks" või "logoseks". (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 39-40) Empedokles (vt Lisa 6) Empedokles jõudis järeldusele, et kujutluse ühest põhiainest peab kõrvale heitma. Tema arvates esineb looduses ühtekokku neli algainet. Nendeks on maa, tuli, õhk ja vesi. Empedoklese arvates mõjutavad loodust kaks erisugust jõudu- "armastus" ja "vihkamine". "Armastus" seob asju kokku ja "vihkamine" lagundab. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 40-42) 9 Anaxagoras (vt Lisa 7)
2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga 3) sümbolism - seksuaalse iha objekti asendamine mitteseksuaalse objektiga, mis algsele objektile sarnaneb, või on sellega seotud. Isiksuse struktuur I Id, bioloogiline mina. Juhindub naudingupritsiibist, instinktidest, vajadusest. Naudingutunde saamisel kaks protsessi a) reflektoorne - kaasasündinud automaatsed reaktsioonid b) primaarne - kujutluse loomine, pilt soovitavast II Ego, psühholoogiline mina. Juhindub mõtlemisest, reaalsusest. Ego ülesanne on indiviidi alal hoida, ka hoolitseda soo jätkumise eest. III Superego, sotsiaalne mina. Juhindub ideaalidest, väärtustest, moraalist. Allsüsteemid: a) südametunnistus (kardab karistusi) - süümetunne b) egoideaal (ootab kiitusi) - eneseuhkus Oidipuse kompleks
ähvardab. (13) Ära muuda oma vaevu ise raskemaks, koormates end kaebustega. Kerge on valu, kui omapoolne arvamus talle vähimatki ei lisa, kui sa ennast tema vastu reibastad ja ütled: "See pole midagi." Või siis vähemalt: "See on tühiasi. Kannatagem, kohe läheb üle." Sa muudad ta kergeks, kui teda selliseks pead. Kõik põhineb kujutlusel. Sellest ei juhindu mitte ainult auahnus, mõnujaht ja saamahimu, vaid me ka kannatame kujutluse läbi. Igaüks on õnnetu sedavõrd, kuivõrd ta end selleks peab. (14) Minu meelest tuleks pärast üleelatud valusid vältida kaeblusi ja ütlemisi, nagu: "Kellegi olukord pole eales olnud halvem. Milliseid piinu, milliseid vaevu ma talusin! Keegi ei arvanud, et ma terveks saan. Kui palju kordi pidasid mu lähedased mind kadunuks, kui palju kordi kaotasid arstid lootuse! Piinapingile panduid ei võeta maha säärases seisundis." Isegi kui see õige peaks olema, see on nüüd möödas. Milleks
võimalik hinnata kivimite karbonaatsust, leida maakide avamusalasid jm. Metallimaakide indikaatoreid nim metallofüütideks. Head taimeindikaatorid on (kõik ei sobi neiks): Taimed, mis on hõlpsasti ja täpselt määratavad. Taimed, millel näittunnused avalduvad eriti ilmekalt. Taimed, millel on suhteliselt kitsas ökoloogiline amplituud otsitava teguri suhtes. Taimed, mis on suhteliselt pikaealised, annavad integraalse kujutluse keskkonnast pika aja kohta. Taimed, mida esineb otsitava teguri esinemisalal küllaldase sagedusega. Taimed, mis on suhteliselt suured, hõlmavad suurt kasvuala, ega kajasta kasvukoha üksikpunktide juhuslikke kõrvalekaldeid. Otseindikaatori korral on indikaator otseselt seotud indikatsiooni objektiga. (nt kannike kasvab Alpides tsingimaardlail ja on seotud mulla tsingisisaldusega.) Kaudindikatisooni puhul on indikaator seotud keskkonnaomadustega, mis on omakorda
jõudmisest. Siin peetakse silmas organismi füüsilist väljakujunemist noorusea alguses. Vaimse küpsuse mõiste on tunduvalt keerulisem ja raskesti defineeritav. Nii mõnedki tõekspidamised kujunevad inimestel lõplikult välja alles 30. eluaastateks. Lastel kulgeb kasvamine ja areng käsikäes. Pärast organismi füüsilise küpsuse saavutamist on korrektsem rääkida arengust. Piaget intellekti arenguteooria olemus- Oli üks esimesi, kes vaidlustas kujutluse, et lapsed sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete järnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise aluseks ja eelduseks
Alateadlikut nt, varases lapsepõlves tekkinud. Tihti ka alaväärsustunde kompensatsioon abituse ja ebakindluse vastu. Sageli ebareaalsed või liialdatud, eriti kui alaväärsustunne on tugev. Nende põhiülesanne on kindlustada suund meie tegutsemisele. Usub, et iseloom ei ole kaasa sündinud ja need jooned kujunevadki vastavalt elu orientatsioonile. Elustiil. Meetod(id) mida inimene kasutab eesmärkide saavutamiseks. Ühe selle osana loob inimene kujutluse endast ja maailmast. See kujutus määrab ära inimeste käitumise. Tihti mõjutavad inimesi ettekujutused, mitte alati reaalsus- ei pruugi suuta muuta reaalseid asju, aga saab muuta seda, kuidas me neid tajume. Kujunemises on mingis mõttes inimene kui kunstnik- loominguline protsess. Nii kunstnik kui ka kunstiteos. Eristas Nietchsest see, et ütles et inimene areneb läbi vastastoime teiste inimestega, formeerub sotsiaalselt. See ühtsustunne on rohkemat kui huvi lähedaste vastu
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama.
o Peab olema selge, täpne, ilma kahemõtteliste metafoorideta Lõvi on loomade kuningas. o Definitsioon ei tohi olla eitav, vaid peab näitama, mida defineeritav objekt endast kujutab ning mitte seda, mida see objekt ei ole. Valgus on pimeduse muutumine. · Definitsiooni asendavad võtted: o Demonstreerimine näitamine, mis annab mittemõiste, vaid individuaalse kujutluse o Kirjeldus objekti tunnuste loetelu, mille eesmärgiks on näidata objekti võimalikult täpselt. o Iseloomustus olulisest tunnusest esitatakse kõige iseloomulikumad, mille eesmärgiks on rõhutamine, et objektil esinevad või puuduvad teatud tunnused. o Võrldus kõrvutatakse kahte või enamat objekti ja osutatakse nende sarnasusele või erinevusele. o Väidete tõestus:
Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel midagi, mis taju teatud viisil korrastab, see ei pärine meie tajudest. Määravad on: 1)ruum - ulatuvusest ruumis ei saa mööda vaadata, ruumikujutlus on a priori. Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga. Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele. Meeled vahendavad aistinguid, järelikult peab väljaspool midagi olemas olema. Võtame aistinguid vastu teatud piirini (asub meis endis), mida pole võimalik ületada. Paratamatu piirang - kõik asjad on antud ruumis. Ruumil on empiiriline reaalsus. Me ei saa öelda, kas asjad on ruumis tegelikult. Ruumil on transtsendentaalne identiteet, ruum on väliste meelte aprioorne puhas vaatlusvorm. 2)aeg (ka a priori antud) - sisemise meele, seisundite, enesevaatluse puhas vorm
koordinaati. Siit selgub ebameeldiv tõsiasi, et ühe taevakeha vaatluse järgi ei ole võimalik laeva asukohta merel täpselt määrata. Tundmatute koordinaatide leidmise ülesanded on lahendatavad graafiliselt ja analüütiliselt. Alustatakse graafilise lahenduse õppimisest, harjutades sellega koordinaatide paigutust taevasfääril ja sellest tulenevat taevakeha asendit.Kui nende harjutuste tulemusena suudetakse ülesanne lahendada pimesi, ainult kujutluse varal, on üks meresõiduastronoomia osa hiilgavalt omandatud. Sellist eesmärki üldiselt ei seata, aitab sellestki kui osatakse ülesanded joonisel lahendada. Ülesande graafilise lahenduse näide Antud: Lat= 60°N ja horisondisüsteemi koordinaadid A= 110°, h= 45°. Leida taevakeha tunninurk ja Z deklinatsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
