Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjutab, olla mõjutatud (afitseeritud). Meeled ja üksnes need, vahendavad meile aistinguid , s.t. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Esimesel silmapilgul näib selline üksikkaemus , ütleme näiteks roos, edasi mitteanalüüsitav viimane olevat, milleni me oma tunnetusprotsessi jaotamise teel jõuame. Kriitiline uurimus aga näitab, et see ei ole nii, juba selle kujutluse tekkel on mängus 7 kahesugused asjaolud: Meil on erinevad meeled. Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul teatud lõhna, nägemis ja kompimismeel teatud vormi ja värvi sellest objektist. Meeled vahendavad meile vaid tajusid, mis sellistena moodustavad vaid tooraine, mateeria kujutlusele "roos". Meis on veel midagi, mis meie tajud esmalt korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil
mõtlemisest. Ja me näeme ju valgust, kuuleme müra, tunneme soojust see on aistimine ning ei saa ka kuidagi olla ebaehtne ja see pole ka midagi muud kui mõtlemine. Descartes leiab, et ta vaimule pakub rohkem lõbu eksi mina ja ta ei talu enda surumist piiridesse. Niisiis laseb ta ohjad lõdvaks, nii saab ta end hõlpsamalt juhtida. Descartes vaatleb nüüd üht keha eraldi, ta võtab selleks vaha. Vaadeldes teda, siis oma aistmismeeltega same luua kindla pildi, kujutluse temast. Aga kui pikemalt mõelda, siis jõudis ta selgusele, et me ei saa seda kujutleda, vaid üksnes vaimuga tajuda. Kui vaatame näiteks aknast välja, siis ütleme kohe, et näeme inimest. Silmad küll näevad, aga otsustusvõime meie sees ütleb, et see on inimene ehk me tajume vaimuga. Sellest ajast, kui Descartes tajus vaha selgepiirilisena, tunnetas ta ka ennast paremini, sest kõik kaalutlused, mis aitavad tajuda vaha või mõnda muud keha, tõestavad vaimu loomuse olemust
inimesed, kui nad on ühtlasi särava ja loova vaimuga - mida kahjuks harva ette tuleb -, jätavad endast järele palju enam väärtuslikku kui need, kes on ainult särava ja loova vaimuga. Nad püüavad end selgemini väljendada ja neil on kirg oma mõtteid lõpuni mõelda. Ning - mis on kõige tähtsam - üheksal juhul kümnest on nad harimatust mõtlejast tagasihoidlikumad." (lk 177-8) "Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selga, millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." (lk 178) "Ärge kunagi kellelegi midagi jutustaga. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma." (lk 198)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre....................................................................................................
Selle sõna väljamõtlejaks on Thomas More isiklikult. Utoopia on tuletatud kreeka eesliitest "ou-" , tähendusega "mitte", ja "topus", tähendusega "koht" ehk mitteeksisteeriv koht. Arvatakse ka, et "utoopia" on tulnud sõnast "eutopia", mis tähendab head kohta. "Utoopias" tegutsevad päriselus eksisteerinud inimesed: More, Cuthbert, Tunstall, Pieter Gillis. Ent üheks tegelaseks on ka Raphael Hythlodaeus, kes on autori kujutluspildi vili. "Utoopia" ongi põimitud läbi päriselu ja kujutluse, kusjuures kujutlust esitatakse nii tõetruult, et tahes-tahtmata tekib tunne nagu selline linn eksisteerikski. Arvatakse, et "Utoopia" on kirjutatud kritiseerimaks toonast Euroopa ühiskonda, sest More'i ajastu väärnähtused on raamatu I osas välja toodud ja II osas pealtnäha lahendatud. "Utoopia" on poliitilisest aspektist vaadatuna mõjutanud kommunismi ja anabaptismi ideoloogiat. Sissejuhatus "Utoopiasse"
tlu.ee). 3. Kunstiteraapia ja erivajadustega lapsed Mängu- ja tegutsemistahte poolest ei erine puuetega lapsed teistest. Nende puhul tekib ainult vastuolusid rohkem. Õppimine kuulub igaühe psüühilise arengu juurde, ka puuetega lapsi peab ja on võimalik õpetada nii, et nad kogeksid eduelamust. Värviharjutuste ja värvidega tegelemise kaudu saab luua silla oma sisemaailmaga, kontakti oma tunnete ja mõtetega. Värvimängu puhul saavutatakse see vaba tegevuse ja kujutluse koostöös, mil tegija ei tea alustades, kuhu välja jõuab. Värvid ja kujundid nagu tuleksid ise tegija (lapse) juurde ja tema vaatab neid rõõmu, üllatuse ja huviga. Üllatused ja avastused, mida värvidega mängides kogetakse, võivad olla tervendava mõjuga ning on enamasti emotsionaalselt positiivsed. Antud tegevuses on loomeprotsessil suurem tähtsus kui valmival teosel. Eesmärk on lasta lapsel end tegevuses tunnetada, tegevuse kaudu uusi oskusi kogeda ja leida seda, mis seni
vahendusel. Tuleks püstitada küsimused: 1. Mida nimelt pean ma saavutama selle reklaamikampaania abil? Kas see eesmärk on käegakatsutavas kauguses või saavutatav hiljem? Kuidas eesmärgi saavutamist mõõta? 2. Millised on sobivamad teed lühi ja pikemaajaliste eesmärkide saavutamiseks? 3. Kas firma reklaamimeetodid on kooskõlas firma filosoofiaga? Isegi ajutised, kiired kampaaniad ei tohi eksida firma üldfilosoofia suhtes ja üldsuse kujutluse suhtes firmast. 4. Kas reklaam on ette valmistatud selliselt, et arvestada konkurentsitingimustega kaasnevaid nõudeid? Kui nii, siis reeglina peab reklaam olema piisavalt spetsiifiline. 5. Kas toode /teenused on uus või hästi juurdunud? Siit tulenevad erinevad strateegiad. Loomekokteil koosneb nendest firma kontrollile alluvatest reklaamitegevuse elementidest, millega manipuleerimisest sõltub reklaamieesmärkide saavutamine:
Nikolai von Glehni nimega. 5 Järgnevalt algas lossi ehitamine. Viimase asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kulus ilusa väljavaate poolest. Lossi katuselt näeb roheliste metsade taga paistmas Harku järve ja teisalt paistab Toompea ja Tallinna tornid. Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidid looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Glehn palkas töömehed ehitustöödele, osad neist sai ta ka vangimajast appi. Kuid ta võttis oma kätega osa ka praktilisest ehitamisest, aidates töömehi, kuni loss sai nii kaugele, et võis sisse kolida. Kadaka küla paemurrust, praegusest Rae vallast, toodi ehitusmaterjal. Lossil on kahekorruseline krohvimata paehoone. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. Sissekolimine olevat toimunud 1885. aasta paiku
Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. 2. Mida nimetatakse innovatsiooniks? Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. Innovatsioon ehk ideede edukas ellu rakendamine. 3. Millised on loovjuhtimise kolm printsiipi?
selget abstrakset ettekujutust liikumise või ulatuvuse kohta, ilma konkreetsete meeleliste kvaliteetideta nagu kiire ja aeglane, suur ja väike, ümmargune ja nelinurkne jne". ,, Ei ole niisugust asja", kinnitab George Berkeley, ,,nagu kümnetuhandik osa tollist, kuid on olemas kümnetuhandik osa miilist". Berkeley seletuse järgi ei ole me võimelised endale ette kujutama sama tolli, mis koosneks tuhandest osast. Seda ei ole olemas, sest me ei suuda seda endale ette kujutada. Kujutluse võimalikkuse määrab ära olemise võimalikkus. Kogu Berkeley abstraktsiooniteooria on suunatud tõestamaks, et ainult see, mis on on tajutav või kujuteldav on reaalne, mitte aga see, mis on mõeldav. Ta redutseerib mõiste kujutluseks, ratsionaalse empiiriliseks, üldise üksikuks. Berkeley objektiivne empirism ilmneb tema teoses ,,Nägemisteooria kaitse ja seletus"1733. Berkeley kirjeldab poissi, kes sündis pimedana ent vanemaks saades sai tänu operatsioonile nägijaks
isiksuseomadused sõltuvad kultuurist väga vähe. Tavad ja kombed võivad eri paikades olla erinevad, kuid põhiliste isiksuseseadumuste osas on inimkond väga ühetaoline. Igal pool on nii, et kui inimene kaldub tundma hirmu, siis on ta samal ajal ka teiste inimeste vastu vaenulik. Kuigi võib olla üksikuid kõrvalekaldeid, kehtib üldreegel, et jutukad inimesed on loomult pigem rõõmsa- kui kurvameelsed. See on ühtemoodi nii Koreas, Islandil kui ka Zimbabwes. Kuigi stereotüüpse kujutluse kohaselt peaksid eri rahvuste vahel olema suured erinevused, on need erinevused tegelikult suhteliselt väikesed. Nende kolme leiu seletuseks esitasid Robert R. McCrae ja Paul T. Costa, kes töötavad USA rahvuslikus tervishoiuinstituudis, 1996. aastal teooria, mille kohaselt kultuur, kasvatus ja keskkond ei avalda isiksuseomaduste kujunemisele olulist mõju. Isiksuseomadused on olemuselt bioloogilised ning nende avaldumine sõltub aju närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid
3) Töötlussügavus - katsetulemused, kus paremini leiti meeles olevat sügavama töötluse läbiteinud materjal (võrreldes pinnapealse töötlusega) (Craiki & Lockhart'i (1972) töötlustasemete teooria; Hydei & Jenkinsi (1973) katsed suunavate ülesannetega, 4) Mälu organiseerimise printsiibid on aluseks spetsiaalsete mälutehnikate e. mnemooniliste võtete väljatöötamisele, millest levinumad on mitmed verbaalsed organiseerimisviisid ning visuaalse kujutluse kasutamine ehk ,,asukohtade meetod (method of loci) ja sõnamängud (peg-word method) Kuidas parandada oma mälu: -tp fokuseerimine,-vaheaegadega õppimine,-materjali hierarhia,-visuaalne kujutlus,-sõnamängud-välised abivahendid,-üleõppimine, jm MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e
objekt olema e kus on probleem. Edasi teeme endale selgeks, mida me tahaksime saada lähemas või kaugemas tulevikus e püstitame eesmärgi. Nähtuse karakterisikud on eesmärgistatus, vahendi valik, ressursi maht, rütm, pinge, tegutsemise printsiibid, hindamise kriteeriumid, motivatsioon, orientatsioon Protsessi karakteristikud on tooraine, tehnoloogia, tehnika, instrumendid jne. Looma korrektse arusaamise sellest, kuidas protsessid praegu kulgevad--- Looma kujutluse sellest, mis on eesmärk---Vahendi valik---Eesmärk ja vahend on abstraktsioonid, sest nad on ainult inimeste peas (nii nagu probleem on tunnetatud vastuolu), kuigi neid võib paberil kirjeldada. Reaalselt on olemas: ressursid ja nende kasutamiseks vajalikud tingimused. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks
Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga üksik spordiala on oma põhiolemuselt vaid inimeste kujutluse vili, sotsiaalne konstruktsioon, mis redutseerub kokkuleppel põhinevateks ehk konstitutiivseteks reegliteks. Spordialade loomise aluseks on inimese keha ise, selle liikumine, liigutused ja võimed; looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks. Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused,
objektiivsetest tekketingimustest). Neoliitiline paradoks seisneb inimkonna suurtes avastustes, kusjuures neid ei saa kirjutada juhuse arvele. Järelikult peab neoliitikumiaegne inimene olema pika teadustraditsiooni pärija. Põhjus, miks neoliitikumi ja tänapäeva vahel on aastatuhandeid stagnatsiooni, seisneb selles, et on kaks erinevat teaduslikku mõtteviisi, mis sõltuvad looduse uurimise strateegiatest. Üks langeb ühte taju ja kujutluse tasandiga, teine on nendest eemaldunud. Igasugune klassifikatsioon on parem kaosest. Meeltega tajutavad omadused seotakse tihti sisemiste omadustega. See pole küll alati õige, küll aga praktiline, järelikult parem kui eimidagi. Müüdid ja rituaalid paljastavad vanu vaatlus- ja arutlusviise (mida võib ka eelteaduseks nimetada), mis on/olid kohased avastuste tegemiseks. Nende abil ei saa küll samu tulemusi kui loodus- ja täppisteadused, kuid on sellegipoolest teaduslikud
Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seaduslikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. *K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies oli Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kelle juhtimisel toimus aastail 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis haaras põhiliselt Uuraali ala ja Volgamaa.
üles ja hakkas nähtu üle mõtisklema. Pärast kahepäevast mõtlust sõnastas ta oma teooria: Aatom koosneb tuumast, mida ümbritseb kolm elliptilist orbiiti prootonitest, elektronidest ja neutronitest. Suur päike sümboliseeris tuuma, esimene elliptiline orbiit prootoneid, teine elektrone ja kolmas neutrone, mis ei ole ei elektronid ega prootonid. Bohr oli loomulikult täielikult oma ärvkeloleku tunnid hõivanud aatomi uurimisse, aga tema unenäod lasid tal leida kujutluse tänu millele sai võimalikuks ühtse teooria loomine. Humanistlik kunstiteraapia võib ära kasutada unenäotõlgendamisi erinevatel viisidel. Minu meelest kõige kasulikum on kasutada vaimset kujutlust, et assisteerida töötoa osavõtjaid meeles pidama oma hiljuti nähtud unenägusi. Seejärel palun neil joonistada unenägu kriitidega või voolida seda plastiliinist. Juhendaja abiga tõlgendatakse unenägu, kui kollektiivse alateadvuse sõnumit, mis
Nutt, millele hoidja ei reageeri, süvendab imiku ebakindlust, vähendab põhiturvalisuse ja eneseväärikuse arengu võimalusi. See põhjustab ka agressiivset käitumist, millel on kalduvus tugevneda, kui laps peab hooldamist järjest sagedamini ootama. Ajapikku tekib lapsel oma kehast, selle piiridest ja oma välimusest kujutlus. Kujutlus oma kehast paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbiootilise järgu pettumused võivad häirida oma kehast kujutluse tekkimist. Täiesti väär kujutlus oma kehast võib nartsissistliku iseloomuhälbega inimesel tekitada soovi endale viga ja valu teha, ennast haavata. Mõnikord on niisugust enese vigastamist ekslikult peetud enesetapukatseks, tegelikult oli põhieesmärgiks soov veenduda enese olemasolus. Mingisugune sümbioos jätkub veel teise eluaasta lõpuni mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisena. Laps kujutleb, et kuivõrd tema ja
Tegevuse regulatsioon Kujutlus ja fantaasia Kujutluse mõiste , liigid ja funktsioonid Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meelelelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste , kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia on kujutluse eriliigiks. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1
Tegevuse regulatsioon Kujutlus ja fantaasia Kujutluse mõiste , liigid ja funktsioonid Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meelelelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste , kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia on kujutluse eriliigiks. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1
Seesama valgusaatomite maailm on ühtlasi arvuliselt lõpmatu hulga jumalate eluasemeks, kes isegi koosnevad neist kergetest ja peenetest valgusaatomitest, väliskuju sarnaneb neil täiusliku inimesega, kuid nemad seal on igavesed. Maailmaga pole neil mingit tegemist, nad pole seda ei loonud ega sekku ka praegu mingil viisil selle käiku. Ainus, mida nad suudavad, on see, et nad võivad inimestele vahel unenägudes ilmuda, jättes sel viisil enesest mingi kujutluse inimmällu. Need jumalused on ideaalse täiuslikkuse kehastused ja eeskujud inimestele. Eetika Eetika on Epikurose nägemist mööda filosoofia kõige tähtsam osa; kanoonikal ja füüsikal on vaid teeninduslik roll. Nagu füüsikas on kõige olemasoleva aluseks aatom, nii on ka eetikas kõige kõlbelise tegevuse ja toimimise kandjaks ja otstarbeks on üksikisik, indiviid epikuurlasi võiks nimetada individualistideks. On kindlad mõõdud, mille alusel teha vahet
ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. Tema kuulsamateks töödeks on ,,Dr. Tulpi anatoomiatund", ,,Danae", ,,Öine vahtkond" ja ,,Kadunud poja tagasitulek". Minu arvates oli Rembrandt oma ajastu kuulasim kunstnik, keda maailm teab veel tänapäevalgi tema suurte teoste kaudu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Piper, D. Kunstiajalugu. Tallinn Varrak. 2006. 538 lk. 2. Raud, A. 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees
või kogum erinevaid tajumusi, mis järgnevad üksteisele tabamatul kiirusega, olles pidevas liikumises. Hume arvates on isiksuse identiteet teatud mõttes fiktsioon. Isiksust võib võrrelda laevaga, millest suur osa on välja vahetatud remondi tõttu, kuid mida ikkagi peetakse samaks remondieelseks laevaks. Ka lapsest saab täiskasvanu, kuid ta ei kaota seejuures identsust. Indiviidi jaoks lahendab ajalise küsimuse mälu: Juhan loob kujutluse oma identiteedist kunagise Jukuga tänu mälule. Skeptitsism ei kehti igapäevase elu puhul. Hume läks oma skeptitsismiga väga kaugele, mõistes seda isegi. Ta leidis, et inimesed on sunnitud siiski tegutsema, arutlema, ja uskuma sellele vaatamata, et nad ei suuda kõike põhjendada ega tõestada. Me lihtsalt usume sellesse, millesse kogemus meid uskuma paneb ning see on igapäeva seisukohalt väga arukas: me usume, et tuli kõrvetab ning vesi
kaplan! Või nüüdisaegselt: ole inimene ja ole kaplan. Või koguni: olgem üksteisele kaplanid..... Epiloog. Kuidas kaplan peaks autentselt eesti keeles ,,ehedus", ,,pärisomasus"- omi kaplanina võetud ülesandeid (ü.n korraldustes kaasaarvatult) täitma? Kuidas ta peaks autentseks saama, kuidas autentne olema? Ja mis see autentsuse-nõue üldse on? ,,Eelkõige ole ustav endale", ütleb Polonius ,,Hamlet"-s oma pojale. Selliselt aluspõhjalt edasi minnes leiame kujutluse, mis teeb inimese kaheks ,,minaks": on tõeline ja ehtne sisemine mina ning petlik ja pealiskaudne väline mina. Inimene, seega siis ka kaplan, on autentne ehk endale ustav, kui ta järgib oma tõelist mina, teisiti öeldes: igal inimesel on eraldi oma algupärane viis olla tema ise, mida ta ka järgima peab. Sellisena elatakse elu, mida elatakse oma surmale ja lõplikkusele silma vaadates, kus ei hiilita kõrvale absoluutse vabaduse vastutuskoormast
Rüütli igatsetud südamedaam üks kolmest rohmakast talunaisest, kes neile vastu tulevad. Sancho mängib seega kaasa mängu, millesse on juba haaratud enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga. Ei tule imeks panna, et hiljem Barcelonas don Quijotele korraldatud näitemängus "võlutud peaga" on don Quijote "eluküsimus" see, kas Montesinose koopa nägemus oli tõelus või unenägu.
Mainori Kõrgkool Disaini Intituut Sisekujundus Heidi Pihla DS-1-E-Q-rap JUHI ERINEVAD ROLLID Referaat Juhi erinevad rollid 2 Rapla 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.JUHI TÖÖ................................................................................................................................5 2. STRATEGELINE JUHTIMINE JA JUHI ROLLID STRATEEGILISES JUHTIMISES.....6 2.1 JUHTIMISTASANDITEL ERINEVAD ROLLID ........................................................................................ 7 2.1.1 Keskastmejuht..............................................
Sissejuhatus 1sõnumite siirdamine a-lt b-le Kommunikatsioon on imeline 2 tähenduste loomine ja vahetus Kommunikatsiooni seos ühiskonnaprotsessidega, kommunikatsiooniteooria võimalused sotsiaalsete 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab protsesside ühist mõtestamisel ja mõistmisel. sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust o Mõned sotsiaalteadlased on järjest rohkem seisukohal, 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles et osalejad sotsiaalsed protsessid on eeskätt konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on kommunikatsiooniprotsessid. sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enes...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel.Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal,pühaku ja küünla kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks.Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Laste hirmutamine kasvatuslikel eesmärkidel.Reaaleluliste,mütoloogiliste ja fiktsionaalsete olenditega.Pärismütoloogia teisenemine lastemütoloogiaks.On fragmendid päris mütoloogiast.
nende kaheksalapselise segaperega. Ta leidis vana talumaja Põhja-Prantsusmaal, Epte'i ja 8 Seine'i jõe ühinemis kohal. Küla nimi oli Giverny ja sellest sai Monet'le rohkem kui 40 aastaks armastatud kodupaik.(Mason 1997, 20) Kui Monet asus Givernysse elama, hõlmas tema looming rohkem, kui 800 maali, mille seas oli palju aiapilte ja lillevaikelusid. Kuid nüüd olid leidnud ta koha, kus võis kõikke oma kujutluse järgi ümber kujundada. Selle 40 aasta jooksul suutsid Alice ja Claude vähehaaval taastada koduse idülli, millest oli suur kasu Monet'le endale. Perekond oli jällegi tähtsal kohal. Nende aastate lõpul paranesid tema elutingimused tugevalt. Oma ookeanitaguse edu üle tundis Monet vähe rõõmu, sest talle ei meeldinud, et tema Prantsusmaad kujutavaid maale jänkidele müüama hakti. SEERIATÖÖD 1890-1908 1.11 ,,Heinakuhjade" näitus 1891
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasu...
tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline, tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu, situatsioone, inimeste käitumist ja seisundeid.. Reprodutseeriva kujutluse alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov on uute originaalsete lahenduste aluseks.
teadvustamata lihaspinged, mis väliselt avalduvad näiteks vaevumärgatavas naeratuses, 21 kulmukortsutuses, käeliigutuses jms. Kujutluseliigid: Aktiivne on sihipärane, teatud tunnetuslikust või praktilisest vajadusest/üleandest tingitud eesmärgipärane protsess. Passiivne tekib tunnetused käigus ilma sihipärase kavatsuseta. (Pilved = figuurid, kujutluspildid) Perseveratsioon Passiivse kujutluse alaliik. Nn püsivus kujutluses. (Peale videomängu silme-ees sahmiv Super Mario, seened ja marjad peale päeva metsas.) Reprodutseeriv kordab mingit eeskuju, varasemat teadmist/kogemust ning on sellisena situatsiooniline, tüüpiline, võimaldab hästi ette näha sündmuste kulgu, situatsioone, inimeste käitumist ja seisundeid.. Reprodutseeriva kujutluse alusel kujunevad hoiakud/seadumused. Loov on uute originaalsete lahenduste aluseks.
olemust. Antitsipatsiooni tasandeid on viis: • subsensoornetasand, • sensomotoornetasand, • pertseptiivnetasand, • kujutlusetasand, • loogilis-verbaalne tasand. Liigutuste ajastamist spordis on seni spordipsühholoogia kontekstis selgitatud kolme liiki tegevuste kaudu, mille järgi see tagatakse kas • a) liikuvast objektist saadava informatsiooni põhjal sensomotoorsel ja pertseptiivsel tasandil (näiteks palli lennu kiirus), • b) ettevalmistavate liigutuste alusel pertseptiivsel, kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil, s.t lähtudes sooritusele eelnevatest ettevalmistavatest liigutustest (näiteks jalgade ja keha asend hoovõtul enne 11 m karistuslööki jalgpallis), või • c) toetudes seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil (näiteks vastase tegevuse „üleskirjutamine“ või spordiala teoreetiliste alustega tutvumine)
ostulepinguvormistamise. Pettur laskis talu kirjutada oma nimele ja nii kaotas luuletaja isa õiguse perekonna põlisele kodule. Isakodus kujunesid välja Anna Haava elusuhtumise põhijooned. Lapsepõlveümbrus on Haavale andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mille jäljed nähtuvad Haava lüürika romantilises loodushingestuses. Isa viiulimäng,luuletused C. R. Jakobsoni lugemis raamatus ja ,, Kalevipoja" ettelugemine tekitasid kujutluse helisevast ja lainetavast iluriigist igapäevase elu kõrval. Patriarhaalsete tõekspidamiste pinnal tekkis ja arenes Haava poolehoid ja austus töötava inimese suhtes. Isalt sai ta ka esimese tõuke feodaalse ja rahvusliku rõhumis eitamiseks. Koos arenenud ilumeele ja erksa õiglustundega võttis luuletaja rahvaliku huumori, pärimuste ja rahvakeele kujul kodust kaasa rikka poeetilise ainestiku varu. Kuid nii paljude
DARWIN on öelnud, et silma on evulutsiooni ja pikaajalise arengu ja loodusliku valiku tulemus. Looduslikud värvid ei kahjust inimese silma. Violetsed ja sinised toonid on lastele erksamad kui vanematele inimestele. ILLUSIOON E PERSPEKTIIV. OPTILISED ILLUSIOONID- nägemisillusioonid, silmapete. OP-KUNST-loob väreluse või liikumise efekti. Tuntum esindaja VICTOR VASARELI. SÜNSTEESIA .. on ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu või kujutluse tekkimine teise meeleelundi mõjutamisel. Kuidas me näeme, et ese on punane ? - Inimese, silmas oleva võrkkesta abil. Võrkkestas on kolvikesed ja kepikesed. Päevavalguse ja värvinäegemise retseptorid. vastab silma valgustundlike kolvikeste füsioloogilisele selektiivsele valgustundlikkusele. J. Itteni 12-osaline värviring Heringi värviring
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemiskompententsus oskus käituda erinevates sotsiaalsestes situatsioonides eesmärgipäraselt (loome endale kujutluse tulevastest seisundist, mis võiks olla saavutatud) adekvaatselt (vastab antud olukorrale ja inimesele) ja parterit arvestamata. Suhtlemine on tähendust omav ja omistav käitumine, mida väljendatakse märkidega. Suhtlemine toimub emotsioonide ajendil. Tunded on tähenduse käibemõõt. Ükskõiksuse taga on varjatud tunded. Suhtlemisel on 3 peamist aspekti info, mõju ja taju. Info antakse edasi vaid märgid (sõnad), ilma emotsiooni, hääletooni lisamata
Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt.
Võime näha ennast ebaausa, laisa, rumala, intelligentse või lõbusana. Neid pilte me võtamegi tõena iseendast. Kujundame neid alateadlikult, lähtudes varasematest elamustest, edusammudest ja eksitutest. Neid kujundavad ka teiste inimeste ütlused meie kohta, samuti nagu see, kuidas meid koheldud, eelkõige varajases lapsepõlves. Kui mingit pilt on kujundatud, ongi see meie tõde. Ei mängi mingit rolli, kui see rajaneb arusaamatusel või vältimatuil vigadel. Kui me oleme kord endale kujutluse koonud, ei pane meie meel selle tõesust enam kahtluse alla. Sageli ei suuda me koguni selgusele jõuda, kuidas ja miks on meil välja kujunenud mingid arvamused iseendast. Me lihtsalt reageerime neile kui tõestele. Meie enesekujutlus määrab ära selle, kuidas me oma elu ära elame. Kogu meie tegevus, kõik tunded, käitumine ja suutmised lähtuvad pildist, mille me oleme endast loonud. Käitume nii, nagu usume ja tunneme ennast olevat. Me ei suuda reageerida mingil muul viisil
(Rmt. Eesti rahvakultuur. Tallinn 1998, lk. 554; 566.) Vanasõnatüüpe on 15 140, variante 81 500 (Monumenta Estoniae antiquae III: Eesti vanasõnad I-IV, Tallinn 1980-1988). Tabel. Rahvaluule üleskirjutuste (variantide) ja tüüpide suhe rahvaluuleliik tüüpide arv variantide arv Regilaul umbes 3 000 u 205 000 ehk 670 korda rohkem Muinasjutt umbes 350-400 u 2500-3000 ehk 7 korda rohkem Vanasõnad 15 140 81 500 ehk 5,4 korda rohkem Tüpologiseerimine võib tekitada kujutluse, et tüüp on variantide summa. Rahvaluuleteaduses see siiski nii ei ole: tüüp on üldistus, ajalooliselt kujunenud teksti võime säilitada oma põhikuju, mis realiseerub alati variandina. Tüüp on mõtteline ja rajaneb seega rahvaluule olemuslikule tunnusele hoida alal oluline. ( Vt ka: Ingrid Rüütel. Rahvalaulu-terminoloogia probleeme. -- Keel ja Kirjandus nr 2, 1969, lk.95-104.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.6. Andersoni seadus
Kõne mõtestatud taju eelduste kujundamine: kuulmistähelepanu ja kõnekuulmine, foneetiliste üksuste äratundmine ja eristamine, lugemistehnika, ütluse säilitamine operatiivmälus, kõne mõistmise kognitiivne baas (kujutlused, teadmised), keelevaist. b. Kommunikatiivse ülesande mõistmine ja säilitamine mälus: milleks kuulata või lugeda. c. Sõnatähenduse mõistmine: sõna (sh liitsõnad ja tuletised) ja kujutluse seostamine, sõna leksikaalse tähenduse (sh ülekantud tähenduse) mõistmine kontekstis, sõnavormi grammatilise tähenduse mõistmine. d. Lause (lausungi) tähenduse ja mõtte mõistmine: grammatiliste struktuuride (sõnaühend, lause) äratundmine, lausungiintonatsiooni mõistmine, lause mõistmiseks vajalike (muute)operatsioonide valdamine, lause (lausungi) pragmaatilise tähenduse ehk mõtte mõistmine.
üksteise kõrvale. Kreeka mõjud suurenesid II sajandist alates, eriti peale Kreeka vallutamist (a. 147 eKr). Seal ajal kujunes välja ka basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati äri- ja kohtuhoonena; selle kitsal küljel oli niss, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. Vanima basiilika varemed on säilinud Pompeis (a. 78 eKr). Vabariigi varasema ajastu ehituskunsti vormikäsitlusest annab kujutluse L. C. Scipio Barbatuse sarkofaag III sajandi algusest. Sellel valitsevad hellenistliku ajastu elemendid (Vaga 1999:111). Üsna rohkesti on säilinu ehitisi I sajandi algusest eKr. Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit. I sajandi algusesse kuulub ka teine ilus ümberehitis Vesta tempel (vt
esiletoomist. Maailma keskpunkt pidavat paiknema igaühes endas. Ekspressionistlik luule on paatoslik ja jõuline, on palju adjektiive (futurismis polnud) ja hüüatusi. Kirjanduskeskset ekspressionismi iseloomustab poeetilise keele revolutsioon ja originaalne kujundiloome. Hilisekspressionism käsitas luulet pigem ideoloogilise relvana. Ekspressionistide elutunnetus on traagiline, esitatakse süngeid ja võikaid elupilte, kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid. Masendava kujutluse allikad on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli. Kultusobjektid on vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionistid kirjutasid suurlinnaelu käsitlevat luulet: linn, tänavad, majad, sõidukid on deemonlikult elustatud, tehniseeritud kaasaeg rõhub inimest, kelle mina-isik lõpuks laguneb. Ekspressionistlikele luuletajatele on omane inetuse-esteetika:
oskuste piirides suulisekorralduse järgi; 12) selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad; 13) leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel); 14) vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi; 15) eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi; tajub ruumisuhteid esemete ja kujutiste ning nende osade vahel; 16) võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel; 17) viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi, tunneb tuttavaid esemeid kirjelduse järgi; 18) väljendab ennast 34-sõnaliste lihtlausetega; 19) kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni; 20) loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa; 21) arvutab 20 piires. Kõige olulisemad eesmärgid on suurendatud. Seoses esmärkidega on tekkinud üks küsimus. Kuidas saab tagada seda, et õpilanetunneksendoma pere liikmena, oma klassi õpilasena
Ühiskonna kihistumisest on märke matustepaikadest, osad laste surnukehad olid rikkalikult kaunistatud, osad aga mitte. Nüüdisinimese ajal tekkis kunst. Esimesteks kuntsiilminguteks oli tollel ajal niinimetatud Veenuse-kujud(paks rinnakas naine), olid ka koopamaalingud. Koopamaalingud: 30 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Prantsusmaal, 15 000 a tagasi Hispaanias. Mis tähendas, et inimestel oli abstraktne mõtlemine ja suurema kujutluse tunnus. Eesti asutuse algus Paleoliitikumis asutus puudub või on jää hävitanud jäljed. 9600 eKr toimus nn Billingeni katastroof, siis Läänemere veetase langes umbes 25m võrra. Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel
omandatakse kõne kujunemise ajal. Väikelaps väljendab omi mõtteid sümboolselt zestide või objektide abil, esitleb asju jäljendamise kaudu, joonistuse ja individuaalse sümbolina. Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk järgult maailma välissuhteid, mis annavad tema mõtetele uue nägemuse või tekitavad erineval moel kujutluse mulje (Piaget 2004). Eelnevalt kinnitabki L. Võgotskile viidanud Leppik (2003) seda, et areng toimub vaid läbi protsesside. Kui täiskasvanu suudab panna lapse kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu,
ajal vaid mõned üksikud. (145 Ükski aeg pole sisendanud kõigile säärase tungivusega ja alalõpmata surmamõtet kui 15.saj (146) Surmatantsu motiiv: surm, kes kisub endaga kaasa igast ametist, igast vanusest inimesi. (146) Maailma eitava keskaegse inimese vaim oli juba alati meelsasti viibinud põrmu ja usside juures, kirikutraktaatides maailma põlgamisest oli juba esile manatud kõiki lagunemise õudusi. Kuid selle kujutluse üksikasjade väljamaalimine algab hiljem. Alles 14. Saj lõpu poole õpib kujutav kunst selle motiiviga toime tulema. Tabavaks kujutamiseks skulptuuris või maalikunstis oli vajalik teatav määr realistlikku väljendusjõudu, ja see jõud oli saavutatud 1400. A paiku. (149) Ilu hääbumise nutt. (150) Esines komme mõne suursuguse surnu nägu otsekohe pärast surma üle maalida, et lagunemine enne matuseid nähtavale ei tuleks. (153) Süütalaste pühenduse tõus. (158)
varasemate kontaktide käigus kaugete esivanemateni. · Iga maailma kultuur üksiti votes on hübriidne kokkusegatud. Kultuur ise on kommunikatsioon mille käigus toimub sõnumite vahetus, väärtuste vahetus ja artefaktide vahetus kultuuriga seotud esemete nt rahade aga ka töövahendite jne valmistamine ja vahetus. Kui mõõdame eesti kultuurilugu paleotasandit (ürgseim) same kujutluse arheoloogiliste säilmete kaudu. Seostub omakorda geokultuurilise tasandiga. Need kaks tasandit loovad igas kultuuris aluskihi. 4. Reformatsiooni (resp religiooni) osast eesti kirjakultuuri kujunemisel Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis
Aju tüvi – aktiviseeruvad instinktid (seks, ellujäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju – aktiviseeruvad emotsioonid (aju tüvi “tõmbab selle käima” Ajukoor – “mõtlev aju”, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome) • Reklaami disain saab toetada ja suunata järgmisi mõjumehhanisme: – Tähelepanu – Taju ja infotöötlusprotsesside juhtimine s.h. kujutluse, tähenduse, emotsioonide loomine – Mäletamine • Disainer ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid inimeste teadvust. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. • Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. – Mis sunnib meid valikuid tegema? • Ilma teadliku tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik
Sund,mis tunnustab intelligentsuse pljusust, hülgab komplekslähenemise. Iga inimene valdab mitmeid intellektuaalseid eeldusi. Eriliseks teemaks vaimsete võimejate ja andekuse probleemis on loovuse kui isiksuse intellektuaalse karateristiku olemus,tunnused ja mehhanismid. Loovad vaimse tegevuse tulemused põhinevad uudsetel, kuid samas efektiivsetel ja tulemuslikult rakendatavatel ideedel. Loovisiksuse mõtlemist ja tajusid iseloomustavad mõtlemise ja kujutluse divergenstus, ruumilise kujutluse võime, visualiseerimisvõime,mitmemõttelisuse taluvus, samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime,lateraalne mõtlemine jne.Loovisiksuse ajukoore töö on hästu arenenud paremas polkeras, mis on sünteesiva,kujundilise ja intuitiivse võimetekompleksi alusekd. Ajukoores loob suurem hulk üheaegselt aktiivseid neuronipopulatsioone suuremad vüimalused sesote tekkimiseks kaugelasetsevate ja erinevate representatsioonide vahel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
