praktilisele tegutsemisele. Kaemuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine- samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia- aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada). Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge). Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas.
usaldada seda, mis seisab vanades raamatutes. Me ei või usaldada oma meeli. Teda huvitas meie tunnetuse kindlus ehk see, mida me üldse võime teada. Teine tähtis küsimus oli hinge ja keha vahekord. Ta väidab, et me ei tohi pidada midagi tõeks, ilma et me täiesti selgelt ja ilmselt tunnetaksime, et see on tõsi. Descartes mõtleb, et põhimõtteliselt on võimalik kõiges kahelda. Tema tuntuim ütlus: "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Ta väidab, et kujutlus täiuslikust olendist ei saa pärineda milleltki, mis ise on ebatäiuslik. Järelikult peab kujutlus täiuslikust olendist pärinema täiuslikult olendilt- Jumalalt. Ka tema arvas, et mõtte ja olemasolu vahel on seos. Mida selgem on mingi nähtus mõtte seisukohalt, seda kindlam on ka selle olemasolu. Spinoza (vt Lisa 21) Spinoza filosoofia tuumaks on näha asju igaviku vaatenurgast. Ta on öelnud, et kõik, mis on olemas, on loodus. Ta pani võrdusmärgi Jumala ja looduse vahele
pikkusest. Moodi kasutatakse keskmiste hindade arvutamisel turusatatistikas, rõivanumbrite kindalksmääramisel ja paljudel muuel puhkudel. Ka keskmised hinnad maailmaturul leitakse tavaliselt moodina. Keskmise hinna arvutamine ntx kaalutud keskmisena ei tule näiteks kõneallagi, sest see nõuaks liiga suurt tööd ja keskmine hind tuleks selline mida üheltki ostjalt päeva jooksul küsitud pole. Moodi puhul aga käid ringi küsid milliseid hindu küsitakse , kujutlus tüüpilisest päevahinnast tekib kiiresti ja tema väärtus langeb kokku valdavaosa ostjaskonna ettekijutlusega , mis selle päeva keskmine hind on. 17. Varieerumise mõiste; Variatsioonnäitarvud Kui kogumi liikmete ühe ja sama tunnuse väärtused erinevad üksteisest, siis öeldakse et tema väärtus varieerub. Variatsiooninäitarvud iseloomustavad kogumi üksikliikmete kõrvalekaldumist kesktasemest.
konfliktid. JAMES, William - 19. Sajandi USA psühholoog ja filosoof. Mina-pildi teooria: 1. materiaalne mina- keha ja omand 2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust 3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused COOLEY, Charles 19. Sajandi Ameerika sotsioloog. PEEGEL-MINA TEOORIA. Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti: 1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin 2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab 3. Mina oma pärane tunne. Nt. uhkus või alandus MEAD, George H. - 19. Sajandi ameerika filosoof, sotsioloog ja psühholoog. INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA. Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.
IMIDZ "Imidz on pettus, valetegelikkus. Sihtgruppidele lavastatakse imidz, millel ei pruugi tegelikkusega midagi ühist olla. " Daniel Boorstin. Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidzi mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. 4 Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis elu, aga peamiselt selle vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured). Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt
Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5-üün-1-hekseen CH2=CH(CH3)-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen CH3-CHCl-CCl=CH2 2,3-dikloro-1-buteen Kujutlus sigma () ja pii () sidemetest Sigmaside: aatomiorbitaalid kattuvad aatomitevahelisel sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi"
· Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus. Condillac Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastusviha), kujutlus, lootused. Võimed arenevad loomulikul teel kaemusest. 29) Kuidas väljendus Spinozal determinism ja vabadus? Vabadus on illusioon ei teata eelnevaid põhjuseid. Kires avaldub inimese olemus, kirg on teadvustatud iha. Vabadus kui tunnetatud paratamatus. Determinist midagi ei juhtu niisama. Vaba tahte eitus. Jumal on loodus, looduses seadused. Inimene on osa loodusest so. allub seadustele. 30) Leibnizi teened?
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 13. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 14. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja tead...
liikmena omandada maad ja selle ande, kasutada teatud õigusi. Kuid maa, erinevalt vallasvarast, ei saanud olla võõrandamise objektiks. Inimese (inimeste rühma) ja maaomandi vahel oli lahutamatu side. Esemelis-meeleline suhtumine. Maaharija talu oli kosmose mudel. Inimeste maailm tähendab keskmist talu, maailmaruumi haritud maad. Seda keskset osa ümbritseb inimestele vaenulik koletiste maailm, see, mis asub tara taga, töökätest puutumata. See oli kujutlus suletud, lokaliseeritud universumist. Elukoht on aga elanikuga nii tihedalt kokku kasvanud, et üks ei ole mõeldav teiseta. Esimene, mida võõralt inimeselt küsiti, on tema nimi ja asukoht. See ei kehti ainult inimeste kohta: lugudes jumalatest teatatakse alati, kus on nende talud ja kuidas neid nimetatakse. Nii inimesel kui jumalal peab olema oma talu. Inimese ja ümbritseva maailma vahelise distantsi puudumise tõttu ei oldud võimeline loodust kõrvalt vaatlema, nautima
6 Kasutatud kirjandus 1. Eestimaa haridusplatvorm (1988). Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee, koost.E. Kareda, V.Kornel, P.Kreitzberg, R.Loik, E.Sarv, E.-M.Vernik, Ü.Vooglaid. Tln:, 27 lk. 2. Foucault, M. P. (1980). Power/Knowledge: selected interwiews and other writings 1972-1977. Ed.G.Gordon, New York, 236 lk. 3. Kreitzberg, P., Priimägi, S. (1992). Kujutlus õpetaja uuest rollist // Õpetajate Leht nr 13-15. 4. Kuurme, T.(2003). Kasvatuse võim ja võimetus. 7
ksist ja jalust, mis rusub teda, mis hirib ta elu. Ta vaatab ringi, otsib seda judu, et tast vabaneda, kuid ei leia teda. Lpuks vtab ta kurnatuna kogu oma ju ning ngemise kokku, vaatab les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes hirib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab. Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niivrd thisest asjast aru saada. Nib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. Vlts kujutlus saab Varka oma vimusesse. Tdruk tuseb taburetilt ja kib laia suuga naerdes silmi pilgutamata mda tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi kditab mte, et ta kohe pseb lapsest, kes aheldab teda ksist ja jalust... Tappa laps ja siis magada, magada, magada... Naerdes, salaja rohelisele laigule silma pilgutades ning teda srmega hvardades hiilib Varka hlli juurde ja kummardub lapse poole. Kgistanud lapse, laskub ta kiiresti prandale maha, naerab rmust, et vib magada, ja
8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 8.Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega) · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
www.annaabi.ee/minu-valmisolekud-klienditeenindajana-mx35670.html 04.04.2014 - Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise ... Klienditeeninduse uurimustöö - Annaabi www.annaabi.ee/klienditeeninduse-uurimustöö-mx48252.html 06.04.2014 - Kommunikatsioonitõke on kõik see, mi... Märksõnad: teenindus, partner, teenindaja, taju, klient, suhtlemine, klienti, poos, kujutlus, estid, asend, informatsioon, ... Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist. 7. Leidke veebilehele www.welcometoestonia.com sarnaseid lehekülgi. Tooge 3 näidet. Mina kasutasin vana head google-i otsingut, sisestasin www.welcometoestonia.com, seal on roheliselt värviga aadressriba ja selle järgi nool allapoole, klõpsasin sinna ja sealt vajutasin sarnased. 3 tulemust on : Visitestonia.com
NVSL ajast. Referents brändid brändi tunnused nende peamine funktsioon on tagada eristumine, äratundmine. Tagada kvaliteedi. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugevusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus. tarbija poolt vaadatuna võib bränd toetuda tarbija eneseväljendust, olla meediumiks. Brändile omistatakse ,,mina", is toetab selle eristumist konkureeritavat brändidest. Bränd kui ikoon. Väga kõrge margiteadvus. Tugev kuvand. Kujutlus sellest brändist on paljudel inimestel sanane. Palju assotsiatsioone. Mida enam suudab bränd genereerida assotsatsioone, seda rikkalikum on brändiga seotud tähenduste võrgustik tarbija teadvuses, see omakorda toetab äratundmist, mäletamist ning võimalikku seotust. (hello kitty, nike, limpa, diesel) Bränd kui ettevõte. Kui räägitakse ettevõttest, siis peab rääkima ka brändi eest. Bränd/margitoode on tarbija teadvuses samastunud ettevõttega. Nii tarbijad kui kõik
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 14. Peamine omistamisel tehtav viga Teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 15. Enesekontseptsioon ja selle seos suhtlemisega Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 16. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe
· Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. · Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi. · Maalid temaatika on mitmekesine. mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus. · Suurim kunstivaramu on Fauni majas. · Pompeij majad. · Levis ka tahvelmaalikunst. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Termid sainad, kus olid erineva tem.-ga higistamisruumid ja basseinid. Triumfikaar ühe või kolme õrge kaarvaga massiivne kivisein, mida püstitati suurte sõjaliste võitude puhul. Atika poolkorrus
"Realistlik muinasjutt" koondab need sfäärid, mis romaanis sujuvalt vahelduvad või põimuvad. HÖ-s kohtuvad nii tegelikkusetunnetus kui ka kujutluslikkus, nii individuaalne mäluaines kui ka unenäolisus. Ristikivile ei tähenda fantaasia "hiiglasi ega koletisi, imelampe ega lendavaid vaipu, vaid maailma, milles üsna reaalsed üksikosad on kuidagi võõriti kokku pandud või jälle on üksikosade dimensioonid moonutatud". Fantaasia tõukeplatvormiks on tegelikkus, millest kujutlus ei saa hetkekski eemalduda. Mõtesta lahti määratlus: "realistlik muinasjutt". Autor ei pidanud fantaasiaks muinasjutlisi koletisi ja lendavaid vaipu, pigem reaaluse fantaseerimisse. Ta põimis omavahel tegelikkuse ja kujuteldava. Kuidas autor mõistab reaalsuse ja fantaasia, ärkveloleku ja unenäo suhet? Autor oli reaalsuse, fantaasia, unenäo ja ärkveloleku omavahel tugevasti põiminud. Reaalsuse muutis ta
Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga ei olnud maailma loomisel vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu.Leibniz arvas, et just riigi abiga saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Rahva valgustamiseks kavandas suur filosoof
teadmist, või on see teadmine kaaspõhjustatud millegi poolt väljaspool teda ennast. Descartesi filosoofilist positsiooni nimetab ta seal “problemaatiliseks idealismiks”, mis väidab, et inimene on vahetu kogemusega võimetu tõestama ükskõik mille eksistentsi peale iseenda eksistentsi (B 274). Descartesi väite kummutamiseks tuleks Kanti sõnul tõestada, et meil on välistest asjadest kogemus, mitte pelgalt kujutlus. Kanti järgi peab niisugune tõestus kätkema endas selle asjaolu demonstreerimist, et sisemine, ka Descartesi jaoks kaheldamatu, kogemus on võimalik üksnes siis, kui eeldatakse välise kogemuse olemasolu. Kanti järgi eeldabki minu enda eksistents, mida kinnitab mulle minu sisemine meel, millegi püsiva olemasolu väljaspool mind, niisiis väliste asjade eksistentsi (B 275 jj.); järelikult on meil ka välistest asjadest olemas kogemus ja mitte pelgalt kujutlus.
* Renessanssi kõrgaeg oli 1500-1530, aga teadusesse jõudis kõik täielikult alles 17. Sajandil. * Inimese ideaal baseerus inimese mitmekülgsusel. * Sel ajal tekib uusajateadus teadus kaasaegses mõttes. Varem peeti tõeks seda, mida ütles mõni autoriteet või mis oli kuskil kirjas nüüd muutus tõekriteeriumiks vaatlus ja katse. * Tol ajal hakkas eriti kiirelt arenema füüsika, eriti mehhaanika. Arenesid igasugused mehhanismid jms (kõik see põhines kella mehhanismil). Oli levinud kujutlus, et maailm on üks kella mehhanism kõik töötab ühtmoodi, kõigel on oma ülessanne jne, seega arvati, et kui uurida igat asja eraldi, siis võib maailmast paremini aru saada. Samamoodi hakati uurima rohkem inimest inimestki võrreldi mehhanismiga. Arvati, et kui on võimalik kõiki liikuvaid asju teha, siis on ka võimalik elu luua. * Rene Descartes 1596 - 1650 a. Suured võimed matemaatikas, suurepärane mälu ja teda peeti ka filosoofiks. Ta armastas üksindust ja sooja kliimat
Projektsioon inimene projitseerib mõne oma iseloomujoone ümbritsevasse keskkonda, enamasti on nendeks negatiivsed iseloomujooned. Sublimatsioon seksuaalenergia suunatakse pinge alandamise eesmärgil mõnda teise, ühiskonna poolt aksepteeritud tegevusse. Ratsionaliseerimine ehk mõistusepärasks muutmine pinge langetamiseks muudetakse oma hoiakuid ning seisukohti. Fantaseerimine reaalsuse moonutamine ja muutmine pingete alandamiseks. 16. Kujutlus ja fantaasia. Mõlemad on psüühilised protsessid, kui inimene loob oma mäluandmete põhjal objektidest või olukordadest psüühilise pildi. Tähtis aspekt on, et see toimub ilma vahetu ärritaja mõjuta, erinevalt aistingutest. Kujutlused on üldistatud ja vähem detailsed, kui just ei esine eideetilist mälu, mille puhul inimne kujutleb detailselt. Kujuluse oluliseks tunnuseks on, et peab eksisteerima varasem kogemus, mis on
Iseloomulikud jooned: · vaimne vabadus · usk vaatluste ja katsetega saadud · katoliku kiriku kriitika teadmistesse · progressi teke · ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Valgustatud absolutism. Kodanlike ettevõtlikkus
4. Edukus või alaväärsus 6.-11.a Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha. 5. Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks (vanematest sõltumatuks). Tähtis on leida vastus küsimusele - Kes ma olen? Noor kahtleb paljus - kelleks tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kui nooruk suudab oma rollid tervikuks siduda, kujuneb välja terviklik ego-identiteet. Kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6. Intiimsus või isolatsioon
Kubistid hakkasid maalima tükkideks, et ''...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis pilt''. Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks, sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest 5 vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest pealt, kõrvalt, tagant, alt jne. Põhiliselt kujutati muusikalisi instrumente, pudeleid, kanne, prille, ajalehti, natüürmorte, nägu ja figuuri. Harva kujutati ka maastike. 1.5 Sünteetiline kubism
ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa inimesi kardab ainult ühte kindlat asja või olukorda, teistel võib hirmu tekitamiseks olla mitu stimulaatorit. Ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; samas selle hirmu peale mõtlemine või kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobiate liigid.
üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186). Sotsiaalsed faktid on seega sotsiaalne reaalsus, mida indiviid ühiskonda sündides eest leiab ja millega peab arvestama sama tõsiselt nagu loodusnähtustega. Sotsiaalsed faktid jagunevad Durkheimi järgi nelja gruppi:
13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut on pigem eemalolev. Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Ükski tegu ei jää tasumata. Iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on mingi tulevase sündmuse osapõhjus. Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus. 14. Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest) Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Absoluut asub hea poolel. Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks ainujumal ja inimeste roll on püüelda jumala poole. Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused.
-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" see väljend on üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi algusaastail kui nõukogude okupatsiooni ajal.(1) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5
Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. 3 NEOPRAGMAATILINE VAADE EHK UUSPRAGMATISM Analüütilise filosoofia kanoniseeritud isolatsioonist on ameerika mõtet üritanud välja tuua meilegi jõudnud Richard Rorty, taaselustades ühe ameerika oma traditsiooni pragmatismi. Neopragmatism väidab, et kui panna kõrvale Platoni dihhotoomiad, siis kaob erinevus filosoofia ja muu kultuuri vahel. Järelikult on kujutlus sellest, et on olemas mingi tegelikkus nimega "filosoofia" kahtlane, sest see sõltub vaid kasutatud sõnavarast. Pragmatismiideaaliks on filosoofia kui kultuurisfääride vahendaja. "Filosoofia ei ole rangelt võttes ei teadus, ei kirjandus ega religioon," ütleb Hillary Putnam. "Filosoofia on omaette modaalsus." Rorty aga lepib filosoofia kui kirjandusliigiga. Pragmaatilise traditsiooni südames peitub spetsiifiline arusaam tõe loomusest. Rorty
Enesereflekteerimise läbi saab inimene uut informatsiooni oma mina kohta, talle avanevad uued perspektiivid enda käitumise vaatlemiseks. Eneserefleksiooni õnnestumine eeldab soovi muutuda ja areneda, oskust näha probleeme, võimet imestada, suutlikkust taluda ebakindlust, oskust eralduda hetkeolukorrast ning vaadelda ennast väljastpoolt. Eneseteadvuse tasandid: 1. Kognitiivne tasand - teadmised enda kohta, kujutlus oma mõtlemisest. 2. Hinnanguline tasand - mina-ideaali olemasolu, oma väärtuse ja väärikuse tunnetamine. 3. Regulatiivne tasand - võime jälgida iseenda käitumist, analüüsida, hinnata ja teha õigeid valikuid, edu taotlus. 4. Energeetiline tasand - eneseteostus, enda realiseerimine tegevuses. Eneseteostus - osata arendada kõiki võimeid sel moel, et mina säilib ja rikastub.
Kõige kriitilisematel momentidel ilmuvad alati ilmtingimata kolm musketäri ja koos nendega d'Artagnan, kes oma kangelaslikkusega päästavad kogu olukorra, olgu siis küsimuses kas Prantsusmaa kuninganna au või mõni muu asi. Ajalugu oli Dumas' jaoks ainult hulgaliste faktide kogu, mille alusel osutus võimalikuks luua kaasakiskuvat süžeed. Sügavad poliitilised ja sotsiaalsed nähtused libisesid mööda kirjaniku pilgu eest. Lugedes tekib kujutlus, et sõdade, ülestõusude ja riigipöörete ajalooliste sündmuste keerulise ahela põhjuseks on «juhuslike sündmuste» kokkupõrge. See veendumus ilmneb paljudes romaani seikades. Nii näiteks oli Dumas' järgi Prantsusmaa ja Inglismaa vahelise sõja põhjuseks Richelieu ja Buckinghami rivaliteet, kes mõlemad olid armunud kuninganna Annasse. Samuti oli La Rochelle'i piiramise põhjuseks Dumas' järgi kardinali armukadedus, aga mitte soov hävitada hugenottide poliitiline iseseisvus
lõpuks sensualismi ja materialismi. · 29. aastaselt arendas välja diferentsiaal ja · Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta "sisetaju" integraalarvutuse, mis tõi pöörde matemaatikasse osatähtsust. ja füüsikasse. · Substants on olematu fiktsioon. Samasugune · Eluloolist fiktsioon on ka kujutlus üldisest mateeriast. · Isaac Newton oli tulnud Inglismaal samadele · Tunnetusõpetus tulemustele. Kujunes vaidlus prioriteedi üle. · Mis siis reaalselt eksisteerib? · Leibnitz oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik · Ainult kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav inimene. antus. · Paljud uued mõtted sündisid tal kirjavahetuses
Saksa valgustus Saksa valgustuse eripära · Eripära Prantsusmaaga võrreldes: o Ei olnud vaenulikud kiriku vastu o Ei eitanud niimoodi usku · Pietismis luterliku kiriku sees kujunenud vool, mis pööras tähelepanu vagadusele ja võrdusele Saksa valgustusideoloogia lähtus sellest o Rajajad Spener ja Francke · Gorrfried Wilhelm Leibniz: - uus filosoofia o Vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest (looduse vaimsed alged, universumi peegeldus) o Kõige krooniks on Jumal o Avastas diferentsiaal ja integraalarvutuse (sõltumatult Newtonist) o Arvas ,et riigi abil saab parandada kõike o Töö pidi meeldiv olema o Arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu o Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist (tegi seltse jne) · Christian von Wolff ratsionalist o Esitas terve mõistuse filosoofia
kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. Füüsikaline tunnetusprotsess oli esitatav jadana: sündmus signaal retseptor närviprotsess aisting taju kujutlus süllogismide koostamine uus mõttekujund (hüpotees) eksperiment või sihipärane vaatlus (tagasi loodusesse) otsustus hüpoteesi tõesuse kohta. 15. Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? Vajadus mõõtmiste järele tuleneb asjaolust, et vaatleja ei või täielikult usaldada oma meeleelundeid. Eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Tõeline loodusteadus algab mõõtmistest. Kõik ei pruugi mõista mõõtu ühtemoodi, selleks on vaja ühesuguseid
Kalle Küttis 2011 3 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte. Eneseteadvus sisaldab 3 momenti: Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest) Emotsionaalne element (enesearmastus) Tundmus-ja tahteelement (enesehinnang) Enesehinnang tekib enda võrdlemisel teistega. Võib olla: · Madal · Normaalne ja veidi kõrgem · Kõrge Mina-pilt kujutlus iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte: · Kuidas inimene tajub end · Mida inimene mõtleb endast · Kuidas ta end hindab
näitab kas või see asjaolu, et aju mõne teatud osa vigastamise või kahjustamise korral häirub vastavalt ka psüühika talitus. 8. Psüühilised nähtused jaguneva kolme suurde rühma: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Psüühilised protsessid- on vaimsed tegevused välismaailma peegeldamisel (kajastamisel), mis avalduvad: a.) tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud,tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b.) emotsionaalsete protsessidena c.) toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidega Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiiresti ja tõhusalt , üldine olek on reibas. Siis asendub see seisund loidusega, tülpimusega, kus tundmused on minoorse värvinguga. Olek on räbal ja töö ei lähe
Sotsioloogia teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, kui teatud kogukonna liiget ja ühiskonna liiget. August Comte kasutas sotsiaalse füüsika mõistet. Sotsiaalne kujutlus isikliku ja ühiskondliku kogemuse erinevus. Sotsiol. vaatekoha olemus koosneb vastastikustest seostest ja kontekstist/tähendusest. Sotsiaalne fakt sotsiaalse elu aspektid, kujundavad iga in. indiv. käitumisviise tegevusi. Sotsiaale fakti mõiste autor on Emile Durkheim. Elton Mayo sots. teg. uurim. iseärasustest sotsioloogia ei võrdu füüsilise reaalsusega. Kolm sotsiaaluuringute tasandit mikro. ehk väike tasand, nt perekond, kuidas elab ja millised on pere sisesed rollid
vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe. Esmased komponendid on intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarsed komponendid on kujutlus ja tahe. Kaks viimast on usulise kogemuse jaoks määratleva tähendusega. Intuitiivne mõtlemine sarnaneb loovkogemusele, milles adutakse jumalikku tegevust. Karli arvates oli intuitiivne mõtlemine tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadusest ning tegutsemisest. Mina-funktsioon on põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle
Giza Sfinks. Suur sfinks, mis on välja raiutud kaljust, valvab Giza püramiide. Sfinksil on inimese pea kui mõistuse sümbol ja lõvi keha kui jõu sümbol. Koos tähistavad need kuningliku võimu. 5 Semiramise rippaiad. Ükski seitsmest maailmaimest pole sütitanud inimeste kujutlus võimet nii nagi Babüloni rippaiad. Tolleaegselt kirjutajatelt ei ole nende aedade kirjeldusi, aga jutustused neist aedadest levisid suusõnal ning kasvasid legendiks keset kõrbe kerkivast maapealsest paradiisist. Üks rooma kirjanik külastas neid aedu tükk aega pärast Babüloni hävimist ja leidis need ikka veel püsivat. Ta kirjeldas neid, kui rida üksteisest üle ulatuvaid võlvide
Atributsioon on oluline nt vastutuse tajumisel. Kui väline, siis isik ei ole vastutav, seesmise puhul on isik vastutav. Atributsioon on oluline nt käitumise hindamisel kas edu oli püsiv ja tulenes isikust või oli ajutine ja tulenes soodsast situatsioonist. 17. Peamine omistamisel tehtav viga teise käitumisele kaldume omistama seesmisi põhjuseid 18. Enesekontseptsioon ja selle areng Enesekontseptsioon isiku subjektiivne kujutlus enesest kui isiksusest. On imaginaarne, kuid isiksus on organiseeritud süsteem, mis avaldub käitumises, mõtlemises ja tunnetes. Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. Enesekontseptsiooni areng Mina- teadvus arusaam , et olen olemas, tunnen ennast ära ja eristan teistest tekib umbes kaheaastaselt Eneseteadvus missugune ma olen areneb suhetes ja suheldes, nähes teiste peegeldusi enesest.
26. aastaselt oli ülikooli professor ja sai doktorikraadi nsm, tal oli halb tervis ning pühendus filosoofiale 1979-1989 kirjutas ta iga aasta ühe raamatu. Alguses ei tekitanud need mitte mingit vastukaja. Viimased 11 aastat oli nii vaimselt kui füüsiliselt haige ja ei teinud eriti midagi. Teda mõjutasid Schopenhauer ja Wagner. Schopenhauerit omakorda mõjutas Kant. Wagner: ,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja
Pakendamise funktsioonid: 1. Kaitse 2. Informeerimine 3. Müügi soodustamine 11. Kaubamärk Kaubamärk on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooted teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklaamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse, Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 12. Bärnd. Olemus, funktsioon Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 13. Teenuse turunduse eripära võrreldes füüsilise tootega Toote ja teenuse erinevused Üldjuhul toode Üldjuhul teenus · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav · Läheb pärast ostu-müügi sooritamist · Ei saa minna otseselt üle kliendi üle müüja omandusest ostja omandusse
kujunevat vooli, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Pietismis rajajaks oli Philipp Jakob Spener (1635-1705) ja silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727) . Francke toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid taotlesid ühiskonnakorra täiustamist usu abil. 3.1. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) Gottfried Wilhelm Leibniz oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest, mis on looduse vaimsed alged , mida on lõputult palju. Kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Tähtis koht oli ka Jumalal. Matemaatikuna avastas Leibniz Isaac Newtonist sõltumatult diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Ühiskondliku ja majandusliku arengu suunajaks pidas Leibniz riigivõimu, arvates , et just riigi abil saab parandada töötajate olukorda, seejuures hoolitseda ka vaeste eest. Eesmärgiks pidi olema küllus ja kõigipoolne rahulolu
Väga kõrge toetus ja soojus on imikute puhul. Varane noorukiiga 10-14 kiired kehalised muutused. Algab teatud vastandumine vanematele. Tõuseb soov end võrrelda eakaaslastega. Need ettekujutlused, mis on seotus seksuaalsusega, hakkavad tekkima (armastus või fantaasiad või kiindumus). Keskmine noorukiiga 14-18 Suureneb sõltumatuse vajadus ja väheneb vanemate mõju. Suureneb kaaslaste mõju. Tekivad romantilised ja erootilised seksuaalsed kogemused. Tekib kujutlus endast täiskasvanuna. Hiline noorukiiga 18-21 Suund iseenda leidmisele ümbritsevas ühiskonnas ja suhetes. Oma koha leidmine maailmas. Tähelepanu suhetel, sh ka seksuaalsuhetel. Romantilised suhted tekivad enamasti endavanustega. Need suhted on motiveeritud pigem isekusest. Küps suhe on vastastikune, aga noorukieas on isekus. Vahetatakse partnereid palju. Isekus on vajalik, et teada saada, mida ta üldse vajab ja milline on tema suhtes. See on vajalik enda leidmiseks
II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad. VII Õppimine erinevate teooriate valguses. VIII Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel. IX Isiksuseteooriad X Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid XI Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad. XII Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad
Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
