lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõest lugu pidama. 5. Teadmised täienevad peamiselt varasemate teadmiste teisenemise teel. Kuigi mõnikord, näiteks arheoloogias, võime lisateavet saada juhuvaatlusest, sõltub avastuse tähendus tavaliselt siiski sellest, kuivõrd ta suudab teisendada meie olemasolevaid arusaamu. 6. Intellektuaalne intuitsioon ja kujutlus on ülitähtsad, kuid needki pole usaldusväärsed: nad võivad asjadest küll väga selge pildi anda, ent ometi eksiteele viia. 7. Mida sügavam on esialgne probleem ja mida julgem ta lahendus. Mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o teadmine oma teadmatusest. Sest tõepoolest, meie teadmatuse peamine allikas
Allikad. · http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtedesn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtede.htm · http://www.nasa.gov/audience/forstudents/9-12/features/stellar_evol_feat_912.html Pildid. Kunstniku kujutlus protähe tekkeprotsessist. Ühe tähe elulugu Päikese näitel. Hertzsprung-Russeli diagramm (HR-diagramm). Näitab iga tähe asukohta graafikul vastavalt tema spektriklassile ja heledusele. Tähe saatus sõltub tema enda massist.
tööstusharu või tootekategooria maine üldiselt. Imidž Daniel Boorstin: “Imidž on pettus, valetegelikkus. Sihtgruppidele lavastatakse imidž, millel ei pruugi tegelikkusega midagi ühist olla.“ Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus - kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting – eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid.
Ja muidugi, see ilu on kasulik, kui ta mõjutab meie heast küljest. 11. Mida tähendab ilu defineerimine hüve või loomutäiuse kaudu? -- , , -- . , , . 12. Mida tähendab ilu defineerimine meeletaju kaudu? Tooge näiteid! See tähendab, et ilu ilmneb meelelise kogemuse abil, ehk representatsioonide läbi () , , , kujutlus . - .(?) 13. Milline on Plotinose kontseptsioon ilust? Millised on ilu põhilised tunnused? Meeltega tajutav esteetiline kogemus on alaväärtustatud, oluline on vaimu esteetiline kogemus. Plotinose käsituses ilu on eelkõige nähtav ja kuuldav. Mõned asjad tervikuna on ilusad, sest ilu hõlmab kõiki osi, kuna ei saa ilu koosneda inetust. Ilu tungib endaga läbi terve maailma, nähtava ja mittenähtava
Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi. Tema tavaline norm oli 72 tassi päevas (rokokootassid ei olnud kuigi suured). Ta oli 1717-1718 vangis Bastille's. Regent püüdis mässumeelset kirjameest siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattus ta teist korda, 1726. aastal, Bastille´sse. Pärast maalt
Eestlane- kes ta on? Inimesi on liiga palju. Seda avastatakse tavaliselt ühistranspordiga sõites, kui tunned kellegi küünarnukke oma neljanda ja viienda ribi vahel. Vaadates aga eestlasi arvuliselt, siis ei tundu neid sugugi nii palju. Kuid kas meie arv on üldse oluline? Oluline on inimene ise- see, kes ta tegelikkuses on. Maailm on meie kujutlus. See, millisena inimene maailma tajub, kujutleb, sõltub sellest, kes on ta ise. Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma "Elutarkuses" toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Alati on otsustav see, mis keegi on ja mida ta seega eneses omab, sest tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid
Kui ärahelisenud hääl (luuletusest ,,Mures") : Peatume näiteks luuletuse ,,Üks suu" juures. Liivi parimaid armastusluuletusi ongi emale pühendatud ,,Üks suu", mis oma sügava tundeehtsusega suudab lugeja silmade ette maalida kortsunäolise, vaikse, õiglase maanaise kuju ja autori hella tundmuse selle lihtsa inimese vastu. Proovime seda luuletust veidi lahti seletada. Lauliku ette kerkib kujutlus endast: Üks suu, nii vana Kui mullake; Ja mõtteis nägu Nii vagune. Nagu imetledes, otsekui emale hardunult näkku vaadates avab luuletaja seal ühe joonekese teise järel- ikka omalaadsel viisil. Edasi minnes näeme, et esitatakse kõigepealt- esimeses stroofi ühe värsi kordamisega- põhimulje
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa enkaustika: maalitehnika, mis kasutab vahast ja vaigust tehtud värvi ning kuumtöötlust selle pinnale kinnitamiseks esteetiline: kunstiliselt mõjuv; ilus, kaunis, maitsekas formaalne: vormiline, vormist l...
15600 värsi. Eepose aineks on Trooja sõjaga seotud müüdid. ,,Odüsseia" on rohkem kui 12000 värsist koosnev eepos,mis on loodud vähemalt pool sajandit ,,Iliasest" hiljem. Odüseseia tegevus keskendub vaid ühele episoodile kangelase elus. Odüsseia on jaotatud 24 lauluks. ,,Odüsseias" kujutatakse rännakuid, jumalad sekkuvad endiselt inimeste tegevusse, kuid nüüd sõltguvad tagajärjed rohkem inimese iseloomust, mitte saatusest. Hesiodose maailmakäsitluse aluseks on kujutlus kahest tülijumalannast, kellest üks on halb, riidude ja sõdade põhjustaja ning teine hea, sest tema toetab ausat konkurentsi. Ta kiidab rikastumissoovi , kuid rõhutab et elama peab ausalt ja tööd tehes ning vaeva nähes. Hesiodose loominguks on eepilised teosed,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". ,,Tööd ja päeavad" sisaldab üle 800 värsi. ,,Theogonia" sisaldab üle 100 värsi. Hesiodos räägib inimpülve
aastakümnetel? 3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on? 4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust). 5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. 7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on peamised kasvatatavad kultuurid? Kuidas iga-aastased üleujutused põlluharimist mõjutavad? 11. Iseloomusta Mesopotaamia ühiskonda Hammurapi seaduste põhjal. 12. Milline kiri kujunes Mesopotaamias? 13
inimese ja tema loomigu omavahelistes suhetes. Esteetika – (kr aisthetikos ´meelelise tajuga seotud) teadus, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, ilu ja kunsti olemust. Esteetika põhikategooriad on ilus ja inetu; ülev ja tavaline; traagiline ja koomiline. Esteetiline elamus – emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal – inimese kujutlus täiuslikkusest (nt täiuslikust elust, täiuslikust inimesest jms) Religioon – usund, rahvapäraselt usk, inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitatakse umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Eetika – (kr ethos ´komme, harjumus), filosoofia osa, mille käsitlusaine on
vastastikune sõltuvus, universaalsed kategooriad ja formatsioonid, kodanluse faasid: koloniseerumisfaas, indiviid ja ühiskond- samade inimeste erinevad aspektid, Eeldatakse, et ,,süsteemi" sees valitseb inimeste vahel suur sarnasus; sest integratsionn põhineb inimeste sarnasel sotsialiseeritusel, nende väärtuste ja normide ühetaolisel kogu süsteemi ulatusel. Teisisõnu joonistub siin ilmsisks tuleva ,,sotsiaalse süsteemi" ettekujutuses välja kujutlus rahvusest kui kollektiivist.49 Tegelikkuses vastupidine: ettekujutus absoluutsest sõltumatusest on inimeste loodud kunstprodukt. Tsiviliseerumisprotsessile lähenetakse äsja mainitud kujutlusega üksikisikust. GEOTSENTRILINE MAAILMAPILT 62 Kõikide selliste rahvusriikide väärtussüsteemide arengus kohtab ühet poolt voolu, mis esitab ülima vväärtusena ühiskonna tervikut , rahvust; teiselt poolt leiab neist aga ka voolu, mis
Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Demokritos aatomid erinevad üksteisest. Kuni aatomid liiguvad, seni on elu. Demokraatia veendunud pooldaja. Parem olla vanee ja demokraatlikus ühiskonnas kui rikkas ja mitte demokraatlikus. Kes tahab valitseda teisi, peab oskama esmalt valitseda iseennast. T.More utoopia Platon politeia I.Kant praktilise mõistuse kriitika O.Sengler õhtumaa allakäik A.Schopenhauer maailm kui tahe ja kujutlus Antisemitismi kolm põhjust: 1. Kristlastepoolne süüdistamine Jeesuse surmas 2. Inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle 3. Viha Siioni tarkade protokolli ehk juutide maailma valitsemise kava suhtes. 1930.ndatel oli kohtuprotsess, milel otsuses on kirjas, et sellist kava ei ole olnud ning protokoll on võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need
Allikaks võib ka vabalt olla mõnest uurimusest leitud avastus, mida saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil. 4.) Põhiviga on selles, et see ei tee küllalt selget vahet teabe lähtekoha küsimuse ning tõestatavuse küsimuse vahel. Tegemist on kahe erineva küsimusega ning ei saa väite kehtivust kontrollida lähtekohani tagasi minnes. 5.) Inimeste tunnetus ja kujutlus on väga tähtsad, kuid need pole usaldatavad ning võivad viia meid eksiteele. Need loovad meis küll kindla arusaama, aga teadmiste konkreetseid allikaid me välja tuua ei suuda ning seetõttu pole ka vaatlus ega põhjendus läbinisti usaldatav. 6.) Meie teadmatus on piiritu, seega teadmised küll aga piiratud. Mida rohkem teadmisi me saame, seda rohkem me teame seda, mida me tegelikult ei tea.
muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see abstraktne lugu, karakterid, mis arenevad, pildiline kujutlus, pildirida. Üks pilt on talvisest ilmast päikesesädelus ja lume kiiskav helendus, sa lähed ja sul on väga valus, aga ka meeldiv olla... Selle kujutluspildiga olen tegelnud mitmes teoses. Teine pilt on voolamisest tänavate kaskaad, autode vool tänavatel, voolav jõgi..." · ,,Tundub, et Euroopa heliloojatel istub kultuuriline kogemus sees, sõltumata nende stiilist. Ameerika heliloojaid ajalootaak ei koorma. Nad on vabamad ja lõbusamad,
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
keskenduti riigi asjadele. Kreeka usk ja jumalad ( õ lk 110-115) 1.Millistena kujutasid kreeklased oma jumalaid? Neid kujutati inimeste sarnastena (antropomorfsed) 2.Iseloomusta 3 jumalat ZEUS oli pea jumal, peeti jumalate isaks ja ka tormi ning vihma jumalaks APOLLON oli päikesejumal HADES teda peeti allmaailma valitsejaks 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 1)läbi templite 2)ohverdustega 3)usupidustused 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? See arvati olevat teistsugune kui tavaline elu. 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? Sest tavalised inimesed sinna sisse tavaliselt ei sattunud ning seepärast pidi väline ilme tekitama inimestes aukartust. 6.Mõisted- Delfi oraakel- spetsiaalne pühamu Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? 776.a eKr, Kreekas, Olümpias
ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga. 45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47
"Elutarkus" "koomilise teooriast" "Parerga ja Paralipomena "Naistest" Põhimõtted: Kinnitas pessimismi Peateos sisaldab tema pessimismi süsteemi valmimis kujul Tema pessimistliku filosoofia tuumaks on metafüüsiline õpetus maailmas kui tahtest Ta lähtus lausest "Maailm on minu kujutlus" Eetika põhialuseks on empiirilise ja intelligiibse iseloomu eristamine Erinevalt Kantist väitis ta et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses Inimene on vaid iseenda jaoks nii tahe kui ka kujutlus Tahe on maailma tõeliseks olemuseks. Maailm on tahe. Ütlused: Tahe on loomulikult tahe elada ja elada maksimaalselt Tahe igavene vaenlane on surm Mitte jõukus, vait tarkus on õige tee KARL MARX Sündis 1818 aastal Saksamaal Trieri linnas Oli Marx oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marc ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija Peateos oli "Kapital" 1833. aastal 17 märtsil viibis vaid 11 leinajat
(teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned)
hoolimata sellest, kas inimene väljub ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga. 45. Selgitage, mis eristab Hegeli arvates maailmaajaloolisi isiksusi teistest inimestest? Hegeli arvates eristab maailmaajaloolisi inimesi teistest inimestest kaks peamist punkti. Esiteks on maailmaajaloolised inimesed grandioossete ja laiahaardeliste plaanidega. Teiseks ühtivad nende plaanid ajaloos ettenähtud muudatustega. 46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma – lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47
mitte teistsugune. Asi iseeneses ei eksisteeri ei ajas ega ruumis, teda ei iseloomusta ei põhjuslikud ega muud seosed ning üldse ei saa seda asja iseeneses iseloomustada nende mõistete abil, mida me kasutamemaju, puid, kive jne kirjeldades. Bertrand Russell selgitab seda nii: kui me kannaksime kogu aeg siniseid prille, siis tajuksime maailma sinisena, kuid see ei tähenda, et maailm ongi sinine. Kas see tähendab, et maailm kui asjade ja nähtuste kogum on vaid meie kujutlus? Jah, seda küll: ''Me tunnetame loodust üksnes nähtumuste, st meis olevate kujutluste kogumina .." 2. Artur SCHOPENHAUER -sakslane Schopenhauer võttis omaks Immanuel Kanti mõtte, et tuleb eristadaasja iseeneses ja asju meie jaoks. Erinevalt Kantist väitis Schopenhauer, et me võime siiski tunnetada ka asja iseeneses mitte küll mõistuse või intellekti abil, sest viimane on mõeldud vaid nähtuste tunnetamiseks. Inimesel on aga
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ..
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu,
Tahe on ebaloogiline, hukkumisele määratud, sihitu laiendatult on kogu inimkonna tegevus maailmas selline. Maailmaks me nimetame tavaliselt siiski seda, millisena see Tahe (ASI ISEENESEs) meile nähtub, st ASJU MEIE JAOKS. Maailm selles tähenduses on kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne. · Tajume maailma ajas ja ruumis jne mitet sellepärast, et maailm on selline, vaid sellepärast, et meie tajumisviis on selline. (nagu päike liigub ümber Maa) · Hirm surma ees on irratsionaalne: 1) Surm eeldab mitte olemist, kui selle ees on hirm, siis peaks olema ka hirm mitte olemise ees enne sündi. 2) Kõik hea ja halb
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1. 5 aastase lapse kõnele on iseloomulik üksiksõna-lause. See tähendab seda, et teadmised (kujutlus) objektist. Logopeed Margit Aidi sõnul tugineb esimeste...
Kodutöö meili peale. 9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!! 2. veebruar kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov kommunikatsioon. Suhtekorraldus rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus. Kommunikatsiooni instituut Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ Ajakirjanduse õppesuund Inimene(intelligentne, sots.aktiivne) võtab poolehoiu kogu inimkonna suhtes ning kui ta märkab, et kellelegi tehakse liiga(süvenemata kogu loosse), tekib konflikt reklaami ja inimkonna vahel. Peab olema kõrge kval. Reklaam kas kunst või infoedastus? Raske vahet teha. Kommertsreklaam koolides KEELATUD! (Kool teadmiste omandamiseks, võetakse automaatselt kui õiget asja). Reklaam kujundada välja tarbija eelistusi. REKLAAM mitteisiklik, ...
f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine, b) Schopenhauer - Maailm kui tahe ja kujutlus tunnetamine baseerub teaduslikult. c) Spengler - Õhtumaa allakäik b) Monoteism - ainujumalus, nt kristlus, islam, judaism d) Anaximandros - Loodusest c) Tao - loomulik tee, loomulik seadus, oluline, et kõik kulgeks loomulikult, nii nagu e) Fichte- Teadusõpetus
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist
aktiivne. See on inimeste ootusi identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa Eneseteadvus kujuneb järgmistel tasanditel Hinnanguline tasand: mina-ideaali olemasolu, Kognitiivne : teadmised enda kohta, kujutlus oma väärtuse ja väärikuse oma mõtlemisest tunnetamine Regulatiivne tasand: võime jälgida Energeetiline tasand: eneseteostus, enda
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 39 Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab.
Rakenduslik kasutab saadud teavet konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks KOLM VAALA filosoofia, neurofüsiloogia ja matemaatika. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkusetunnetamise võimes, on närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: a. Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine) b. Emotsionaalsete protsessidena, c. Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena Psüühilised protsessid algavad, kestavad teatud aja ja siis lõppevad või vaibuvad teadvustamata tasandile. (Nt. meenub midagi ja mõtleb sellele, tunneb midagi (rõõmu, viha), seejärel aga unustab. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Nt. Reipus, loidus
Berkeley leidis, et välistaju rõhutamine viib lõpuks sensualismi ja materialismi. Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta "sisetaju" osatähtsust. Seejuures ründab ta oma eelkäijat kolmes punktis: 1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley rõhutab, et kõik kujutlused nii primaarsete kvaliteetide kui sekundaarsete kvaliteetidega seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena.
samal ajal ka psühholoogilise heaolu. 23. Kirjelda põhilisi psüühikatreeningu viise? Eesmärkide püstitamine Tehakse selgeks sportliku saavutuse sihid, valitakse saavutamise strateegiad ja sooritatakse saavutusi võimaldavaid tegevusi. Lõdvestuse kasutamine Relaksatsiooni ehk eesmärgistatud lõdvestumist kasutatakse psüühikatreeningul iseseisva tehnikana ärevuse alandamiseks. Kujutlus Kasutatakse eri meelte abil loodud kujutisi sportlikest situatsioonidest. Kujutlus on kognitiivne protsess, mida kasutatakse töömälus sündmuste esitamiseks ilma sensoorse sisendita. Olulised on nii visuaalsed, auditiivsed kui ka kinesteetilised komponendid. Sisekõne kasutamine Sisekõne on mõtete juhtimise tehnika, mida kasutatakse enesekindluse tõstmiseks ja tähelepanu fokuseerimiseks. Sisekõne
psühholoogiliselt-käitumuslikult eksplitsiitseteks ning mitteteadvustatuid implitsiitseteks. Psüühiliste nähtuste sfäär on avar ja mitmekesine, kuid laias laastus jagunevad need kolme suurde rühma: 1) psüühilised protsessid – kujutavad endast teatud ajuprotsesside toel toimuvat vaimset tegevust maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamisel subjekti poolt. Peamised TUNNETUSPROTSESSID(kognitiivsed protsessid) on aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine. EMOTSIONAALSED PROTSESSID(afektiivsed protsessid) avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes. TÄIDESAATVAD PROTSESSID(eksekutiivsed protsessid) käivitavad ja suunavad toiminguid. 2) psüühilised seisundid – psüühiliste protsesside tase, kulgemise eripära, muutlikus – muutumatus, kiirus ning kvaliteet loovad aluse psüühilisele seisundile. 3) psüühilised omadused – kui konkreetset isikut iseloomustab
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
(1865. a., kirjanduses) ja Richard Wagner (1868. a., päriselus). 1879. a. N'i kõrgperiood. Arstid olid tal keelanud raamatute kirjutamise ja lugemise. Tal diagnoositi vaimuhaigus, kirjutas aasta peale ühe raamatu. Kuni 1888. a. ei leidnud ta raamatud vastukaja. 1889. a. kokkuvarisemine, õde hoolitses. Schopenhauer lähtus Kanti filosoofiast. Kant väitis, et teaduslikult tunnetatav maailm on üksnes meeleline maailm. Schopenhauer juhatas ta edasi arusaamani, et ,,maailm on minu kujutlus." S'i arvates tahe väljendab meie motiive; tahe ei ole ainult inimese mina, vaid kogu maailma juhtiv alge, maailma determineeriv ettemääratud alge, selle tõeline olemus. S ütleb, et tahtevabadus on illusioon. Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja
kuuks ja viieks lisapäevaks, arvestamata liigaastaid. Geomeetria - Kuna egiptlased ehitasid palju templeid ja püramiide, oli neil vaja kolmnurga, ringi ja silindri ning püramiidi ruumala. 3. Kuidas on omavahel seotud vaarao ja jumalad Ra, Horos, Osiris ja Seth? Egiptlaste arust oli vaarao jumal Amon-Ra poeg, Horos kehastas vaaraod ennast, Osiris tähistas vaarao valitsemisaega peale tema surma ja Seth võitu vaenlaste üle. 4. Milline oli egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? Egiptlaste arust jätkus elu ka peale surma täpselt samamoodi nagu oli olnud eluajal. Vaaraod valitsesid ka peale surma, seekord allmaailmas, töölised tegid tööd jne. Aga surmajärgsesse ellu sai ainult siis kui tehti matuserituaal. Tähtis oli säilitada keha see palsameerides ja sarkofaagi pannes. Peale seda pandi sarkofaag hauakambrisse. Ohverdati loomi ja pandi kaasa kujusid,
ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Haiglane hirm lülitub sisse automaatselt, kui puututakse kokku asja või olukorraga, mis on inimesele tülgastav või ebameeldiv. Osa inimesi kardab ainult ühte kindlat asja või olukorda, teistel võib hirmu tekitamiseks olla mitu stimulaatorit. Hirmu ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; samas selle hirmu peale mõtlemine või kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. Foobses situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. 5 Abi ja ravi Ükski hirm ei ole ületamatu
mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. 4. Vektoriaalne suurus- Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. 5. Skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevus- Skalaarsel suurusel ei ole suunda, vektoriaalsel suurusel on alati suund. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. 6. Kehade mõõtmed- pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet ja kehi võib iseloomustada korraga mitu pikkusmõõtu. Laius on ju tegelikult ka pikkus. Seda mõõdetakse lihtsalt teises sihis. 7. Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu ruumis võimalik liikuda on. Nendeks suundadeks on üles-alla, paremale- vasakule ja edasi-tagasi. 8. Aeg- Aja mõiste on sarnaselt pikkusega käsitletav vaid läbi võrdlemise. Aega
Too näited. Murruga määratud osa leidmist tuleks vaadelda kahel juhul: a) kujundite jaotamine võrdseteks osadeks (näide 1), b) hulga jaotamine võrdseteks osadeks (näide 2). Näide 1. Leia erinevaid võimalusi ruudu ja ristküliku jaotamiseks 1) kaheks võrdseks osaks; 2) neljaks võrdseks osaks. Näide 2. Leia antud ¼ ringide hulgast. 4. Suuruste õpetamine 1) Mis on suurus? Mida näitab mõõtmise tulemus? Suurus on mõõtmise tulemus. Lapsel peab tekkima kujutlus suurusest kui nimega arvust. Arv näitab, mitu korda on mõõtmisel mõõtühikut järjestikku paigutatud. 2)Milliseid suurusi ja milliseid mõõtühikuid õpetatakse I kooliastmes? Esimeses kooliastmes käsitletakse järgmisi suurusi: pikkus, mass, maht, väärtus, aeg ja temperatuur. Iga suuruse käsitluse juures on olulised praktilised tööd, eelkõige mõõtmised. Vastavate mõõtühikute õpetamisel on vaja, et õpilased näeksid või tajuksid vastava mõõtühikuga suurusi. 5
-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli lauluselts “Vanemuine” eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind
pikaajalise sõltumise hoidjast. Laps ei nuta oma rõõmuks, tal on alati mingi põhjus. Üksindus ja igatsus teise inimese järele võivad olla väga tugevad tundmused. Nutt, millele hoidja ei reageeri, süvendab imiku ebakindlust, vähendab põhiturvalisuse ja eneseväärikuse arengu võimalusi. See põhjustab ka agressiivset käitumist, millel on kalduvus tugevneda, kui laps peab hooldamist järjest sagedamini ootama. Ajapikku tekib lapsel oma kehast, selle piiridest ja oma välimusest kujutlus. Kujutlus oma kehast paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbiootilise järgu pettumused võivad häirida oma kehast kujutluse tekkimist. Täiesti väär kujutlus oma kehast võib nartsissistliku iseloomuhälbega inimesel tekitada soovi endale viga ja valu teha, ennast haavata. Mõnikord on niisugust enese vigastamist ekslikult peetud enesetapukatseks, tegelikult oli põhieesmärgiks soov veenduda enese olemasolus. Mingisugune sümbioos jätkub veel teise eluaasta lõpuni mõtlemis- ja
· tähendus sõltub isiku arengust ja teadistest, kõne situatsioonist ja kontekstist. Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam) · Sõnatähendus: koosneb semantilistest komponentidest: iga sõna koosneb pisikestest tähenduslikest elementidest. - leksikaalne mõiste- tunnused on vajalikud objekti äratundmiseks - leksikaalne taust- tunnused on vajalikud objekti seostamiseks teistega; sõna kasutamiseks kõnes. Tähenduse aluseks on kujutlus või mõiste NB kujutlusi rohkem kui keeleüksusi. Tähendus- rühmitamine- tuleks mitu erinevat varianti pakkuda ka 4nda liigse ülesannetel a) mida inimene rühma paigutab b) millised teadmised sellest rühmast on Tähenduste kaudu püüame anda edasi oma mõtteid. NB ENNE DEFINEERIMISTASEME SAAVUTAMIST EI TOHI KÜSIDA "mida tähendab sõna KOER" Mingit tähendust saab väljendada erineva tasand keeleüksustega. Nt logopeed- keeleõpetaja jms. NB
Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallinnaga keskajal Tartu ning oli Tallinnast 14. sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut.
Kreeta arhitektuur suured paleed (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossid koosnesid süsteemitutest enamvähem ühesuurustest ruumidest. Neis oli kanalisatsioon ja veevärk. Lossis olid ka laod ja hoidlad. Tekkis müüt labürindist. Lossi seinad laotud mördita. Korruste vahel laiad trepid. Kreeta sambad peenenevad ülalt alla. Kreeta tarbekunst väga kõrgelt arenenud keraamika. Ornamentika väga looduslähedane. Vaasidel kujutati mereloomi nii, et tekkis kujutlus akvaariumist. Üldse oli esikohal looduse kujutamine. Mükeene arhitektuur Mükeene linnamüür oli laotud hiiglaslikest kividest (kükloobi müür). Mükeene lõvivärav koosnes ainult 3-st suurest kivist. Olid omapärased maaalused kuppelhauad. Tarbekunstist oli hästi arenenud keraamika ja kullassepatöö. Egiptuse arhitektuur väga tähtis oli selle juures egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Seetõttu säilitati surnukehi neid balsameerides ja mumifitseerides
· Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni; tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt. käte värisemine, punastamine); ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks; mõte, kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. · Foobiate alla ei kuulu enamus haigustega ("nosofoobia") või välimuse muutusega ("düsmorfofoobia") seotud hirme, mis leiavad käsitlemist hüpohondria all (F45.2). Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. · Depressiivne meeleolu liitub sageli mõnedele foobiatele, eriti agorafoobiale. Primaarne foobne ärevus muutub alati tugevamaks depressiooniepisoodi ajal.
Peagi märkas ta, et värvid tulid selgemini esile, kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta avastas, et seni homogeenseks peetud valge valgus koosneb kiirtest, mis prismas murduvad erinevalt. Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust seletas Newton sellega, et (valgustamisel valge valgusega) peegeldab iga ese tugevamini tagasi just tema värvile vastavaid kiiri. Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. 2 Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele
Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
