· Tipsspordtlased, kes on vigastatud või taastuvad vigastusest. · Kõik atleedid, kes tahavad areneda ja saavutada oma tipptulemust · Nii nagu sa treenid oma keha, pead ka treenima oma aju ja mõtlemist (6) 6.3. Tulemused ja tagajärjed, mis on tulnud tänu spordipsühholoogile: · Mugav tsoon · Emotsionaalne kontroll · Ootused · Kartus läbikukkumises · Keskendumine · Mängu strateegia · Eesmärgi püstitamine · Vaimne kujutlus · Vaimne ettevalmistus · Motiveerimine · Tsoon · Täiuslikkus 16 · Enesekindlus · Enesehinnang · Stressi maandamine · Meeskonna sisemine kliima · Vigastuste ja taastumiste psühholoogia · Üleminekud (6) 17 7. Frustratsioon Frustratsioon on väga raske emotsiooni osa, millega hakkama saada, ükskõik millises elu osas.
koosnes talupoegadest, käsitöölistest ning kaupmeestest. Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Toitumine pole ainult inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on ka alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu ning selle pärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimusobjekt.1 Paljude inimeste koolipõlves kujunenud kujutlus keskajast kui kultuuri allakäigu ja vaimupimeduse perioodist on mitmeti ühekülgne ja kohati koguni väär. Inimkonna ajaloos ei tähendanud keskaeg sugugi arengu peatumist, veel vähem tagasiminekut. See pikk ajajärk andis paljugi uut tootmise, olustiku ja kultuuri arengule. Põltsam, I. (2002). Söömine-joomine keskaegses Tallinnas raamatus käsitletakse inimese toitumiskultuuri vastavalt majanduse arengutasemele ja keskaja Euroopa ühiskonnale.
Vaid kolmandik neist (31%) usaldab Eesti riiki, iga neljas (24%) tahab siit päriselt lahkuda. Venekeelse noorsoo nõrk seos Eesti riigiga avaldub ka kodakondsuse andmetes: 2029-aastastest on nende enda sõnul Eesti kodakondsusega vaid 60%,16% aga on eelistanud võtta Venemaa kodakondsuse. Ka nendest, kellel on määratlemata kodakondsus, eelistab tervelt 24% Eesti kodakondsusele Venemaa oma. Neid arve vaadates on selge, kui petlik on kujutlus, et aeg ja põlvkondade vahetus lahendab lõimimisprobleemid iseenesest ja et siin sündinud ja kasvanud noorem põlvkond sulandub kergesti Eesti ühiskonda. On aeg märgata ja mõista venekeelses elanikonnas kasvavat sisemist erimeelsust ja Eestisse suhtumise ning meie suhteliselt karmis ühiskondlikus ja majanduslikus keskkonnas toimetuleku ja kohanemisvõime poolest eri rühmadeks jaotumist. Allikas: Laurisin, M (2012, 4. aprill). Kuidas portreteerida lõimunuid. Eesti Päevaleht. Lk. 4
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...
Eneseväärikuse säilitamispüüdlus õppimise ja iseloomu ja õpimotivatsiooni kujundajana. 3.C.Amesi kolmekomponendiline õpimotivatsiooni mudel. Õpilaste individuaalse ja klassi kui terviku õpimotivatsiooni kujunemise seletamine selle mudeli abil. AMESI õpimotivatsiooni käsitlus püüab välja selgitada olulisemad faktorid, mis põhjustavad õpilastel erinevate eesmärgiorientatsioonide kujunemise koolis ja leida teid nende arvestamiseks ning sobivaks muutmiseks. Järeldus, et õpilaste kujutlus nende rollist koolitöös ja akadeemilise töö mõttest oleneb klassis valitsevast õpikeskkonnast, mida kujundavad : õpilastele antavad õppeülesannete ja korralduste iseloom; kasutatav hindamissüsteem ja tasustamispraktika; õppimise eest vastutuse jaotus klassi. Amesi teooria kohaselt kujunevadki õppekorralduse erinevuste tulemusena erinevad ettekujutaused õppimise otstarbest ja sellele
Tehnika seega pürgib loodusest, ehk algsest tõelisusest, tõelisemaks. Baudrillardi arvates on tänapäeva ühiskond "koopia" maailm: koopiad millestki, mida päriselt olemas ei ole. Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Nõukogude Liit- vangla USA- Disneyland Zizek Tüüpiline on kujutlus heast saarest. Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga. Seaduse kontseptsioon ei tulene õiglusest (kuigi nii oleks seadusele loomulikum alluda). Seadus on sümboliline kord (küünilisemalt: suur vale, millesse me kõik usume)
ilmnesid samad iseärasused Algselt nimetati uut teadust "moraalseks statistikaks" belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry. Quetelet mõiste "keskmine inimene" ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul: kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine:
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal...
Jutustama õppides on otstarbekas neid seoste liike harjutada esialgu eraldi. Vastavalt seoste liigile eristatakse ka tekste: kirjeldusi ja jutustusi. Kirjeldavad tekstid iseloomustavad esemeid, isikuid, loodusnähtusi jne. Tegusõnad nimetatud tekstides väljendavad peamiselt seisundeid ja tunnuseid (olema, vahutama, susisema jne.). Nimisõnade hulgas on ülekaalus konkreetse tähendusega sõnad. Küllaltki palju kasutatakse omadus- ja määrsõnu. Kirjelduse aluseks on staatiline freim — kujutlus kirjeldatavast. Kasutatakse valdavalt paralleelseost, s.t. lausetes räägitakse ühest ja samast objektist. Jutustavad tekstid annavad ülevaate mingi sündmuse kulgemisest. Kasutatavad tegusõnad väljendavad peamiselt mingit tegevust või liikumist, mida iseloomustatakse verbi nimisõnadest laienditega. Teksti aluseks on dünaamiline freim-stsenaarium või stseen. Sidususe keelelised signaalid on leksikaalsed ja grammatilised. Kasutatavamad vahendid on järgmised:
..............................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte..................................................................................................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud.....
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
- zestikuleerib palju, käekiri "vilets" Isikutaju ja seda mõjutavad tegurid Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemisel. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on: · aisting, · taju · kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks
iseeneses Ding an Sich) ja asi meie jaoks - Ding für uns) · Kantil oli asi iseeneses eksisteerimas sõltumata tajujast; seda ei iseloomusta ei aeg, ruum ega põhjuslikud seosed; ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks on Kanti arvates eksisteerivad tajuja tajuobjektidena; eksisteerivad ajas ja ruumis; on tunnetatavad · Schopenhaueril on asja iseeneses asemel tahe, intellekt on kui pettuse loor mille läbi meieni jõuab kujutlus (Kantil Ding für uns) · S arvates on hirm surma ees irratsionaalne, tema arvates kui surm oleks hirmus seetõttu, et see on mitteolemine, peaks hirmus olema ka mitteolemine enne me sündi · Kõik hea või halb eeldab olemasolu, kui on surm, pole enam meid S järgi hoiab indiviidi elus surmahirm, liiki hoiavad elus sugutung ja instinktiivne hoolitsus järglaste eest · S arvates elame me halvimas tegelikult võimalikus maailmas (Leibniz parimas
tagantjärele). Fonoloogia terminites ütleme selle kohta: järjestikuste foneemide distinktiivtunnused avalduvad ülekattega. Mulje piiritletud eriaegsusest on niisiis petlik kui kõnevoolust meie teadvuseni jõuab üks või teine "häälik", sünnib see suuresti tänu aju kõnekeskuses toimivale analüsaatorile. Märkimaks objektiivset andmekogumit, mille kaudu kõnevoolust püütakse (kas kuulaja või siis kõneleja tajus) kujutlus ühest või teisest häälikust, on kasutusele võetud segmendi mõiste. Segment tähistab häälikut kui artikulatsioonirea üksust kõneldes segmendist ei mõtle foneetik mitte üksiku hääliku ideaaltunnustele, vaid häälikuga vastavuses olevale komplekssele andmelõigule kõne dünaamikas. Tinglike häälikupiiride määratlemist kõne akustilises jäädvustuses (spektrogrammil) nimetatakse segmenteerimiseks seda läheb vaja näiteks häälikute kestuse mõõtmisel-hindamisel.
· oma isiksuse, näitleja "mina" - isikupärase mõttemaailma, hingelaadi, temperamendi, lavavõlu, välimuse jne.; · näitlejatehnilised väljendusvahendid - hääle ulatus ja intensiivsus, kehalised võimed ja oskused, zestikulatsioon ja miimika. o Lavastaja, tänapäeva teatri tähtsamaid figuure, mõjutab rolli loomist vähemalt kolmes suhtes: · lavastaja kui lugeja kujutlus näidendi tegelasest, s.o. rollikontseptsioon on näitlejale enam või vähem kohustav; · näitleja - tegelase suhte üldkontseptsioon suunab rolli loomist; · lavastaja poolt valitud või aktsepteeritud vahendid (stsenograafia, kostüüm, misanstseenid, helikujundus, rekvisiidid jne.) toestavad ja mõjustavad rollisooritust. Draamateose puhtväline liigendamine ehk tektoonika
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
18 Tantrism on nende inimeste eneseteostuse tee, kelles pole vastuolu vaimuliku ja seksuaalsuse vahel. Samuti, kes tunnevad seksuaalenergiat püha väena, mida ei tule alla suruda, vaid arendada ja ühendada. Tantrism ei tähenda lihtsalt seksuaalelu vohamist.19 Mirtem lisab, et tantrlistlikust vaatekohast pole kõige naudingurikkad mitte suguelundid, vaid meie teadvus. Kujutlege, mida võib pakkuda see, kui ollakse ühtes jumala ja jumalannana. Või kujutlus suguelundite kaudu hingamisest või sellest, et energia tõuseb üles mööda selgroogu ning läbides tšakraid avab tantristides uusi võimeid. Tšakrad aitavad energiat koondada, suunata ja 16 Luhaäär, Ingvar. Tantrabudismi kujunemislugu. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2010. Lk 3-4. 17 Kulmar, Tarmo. Võrdleva usundiloo loengukonspekt. 18 Mirtem, Valev. Ida erootika saladused: tantra. Tallinn: Olion, 1995. Lk 12. 19 Ibid. Lk 16.
Nende kolme komponendiga moodustab brändi terviklik imago. Imago tekib nii isikliku kogemuse kui ka reklaami ja sotsiaalse teabelevi (kuulujutud, kellegi tähtsa arvamuse) mõjul. Tihtipeale need omadused, millega toodet või mingit brändi reklaamitakse pole otseselt brändi kohta aid pigem inimeste, kellele need suunatud on. Inimeste reaktsioone juhivad tunded, subjektiivsed ettekujutlused ja olmemüüdid ning inimene reageerib nii, et kaitsta enda minapilti. Priimägi. Imago - teatav kujutlus, psüühiline reaalsus, pigem mäluline ehk oluline on minelik-olevik. ● on seotud kindlate tajumeeltega ● toetub juba mälus olevatele jälgedele (ehk siis arvamusele tootest/brändist) Bränd. Väidetavalt luuakse 10 000 uut brändi iga päev. Inimesed lähtuvad valikute tegemisel sellest millega on tuttavad - ehk siis pigem valitakse tuttav bränd kui hakatakse uut proovima. 1902 - saadi aru, et see, mida inimesed arvavad brändist on oluline, see
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. Keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine Lääne-Euroopas XIV-XVI saj. Uusaja algus, pööre loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste poole. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Humanism. Humanistid kui inimese ja inimlikkuse kaitsjad, inimese kui isiksuse vabaduse eest võitlejad, vastuseis orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit.
Kodumaale naastes saab ta Cloyne'i piiskopiks. Peale filosoofia ja matemaatika tegeleb ta ka loodusteaduste ja meditsiiniga. Saab mõjutusi Baconilt, Descartes'ilt ja Locke'ilt. Berkeley filosoofia alane peateos on "Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta". Tunnetusõpetus. Eristab välistaju (sensation) ja sisetaju (reflection). Välistaju rõhutamine viib sensualismi ja materialismi. Rõhutas sisetaju osatähtsust. 12 Kõik kujutlused on üheväärsed. Substants ja kujutlus mingist üldisest mateeriast on olematu fiktsioon. Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus. Olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, kõik kujutlused on rangelt subjektiivsed. Subjektiivne idealist. Olemas olla tähendab tajutav olla (esse est percipi). Materiaalseid objekte pole olemas. On vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Kõik, mida tajume, on üksnes meeltega tajutav. Fantaasia võime esile tuua omal soovil
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...
haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»? Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu 3 küsimusele: kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas, kus asub see ühiskond inimajaloos ja milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab. 1.4. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline vaatekoht»?
• Millised asjaolud mõjutavad õnnestumisi või ebaõnnestumisi pikaajalises perspektiivis? • Millised lahendused mõjutavad vahetult organisatsiooni õnnestumist? Personali arendamine, tegevusprotsesside arendamine, kliendiprotsesside ja -suhete arendamine. Mõelda millistes asjades me kindlasti õnnestume. Edeneda visiooni suunas ja tegutseda strateegiliselt. Strateegiline juhtimine strategos = sõja juhtimise oskus. Strateegia on kujutlus sellest, milliste võtete abil ettevõte saavutab ressursside piires eesmärgid. Peamine käsitlus ” konkurents”. Kui ei ole konkurentsi, ei vajata strateegiat. Mida ei saa mõõta, ei saa ka arendada. Inimkäsitlus ”Juhtimisega liitub alati nägemus inimesest, tema soovist ja võimest, arendada tööd ja muutuda” (Joronen 1993). Esimehe inimkäsitlusel on lahendust pakkuv mõju selles, kuidas inimene tajub ennast ja iseäranis teisi inimesi tööks sobivate mõtlevate indiviididena
Sagedasem lahendus on kompromiss. 3 Protsessikeskne tegevuste keskne Retsipient on kommunikatsiooniprotsessis info vastuvõtja Roll on käitumisviis, mida oodatakse mingis staatuses olevalt inimeselt (müüja, teenindaja, administraator, taksojuht, giid, ettekandja, ema, õpilane jne.). Rollikujutlus on kujutlus sellest, kuidas ma rollis käituma peaksin. Rolliootused on mind ümbritsevate inimeste (vastandrolli täitjate) ootused minu kui rollitäitja suhtes, ootused minupoolsele (rolli täitja) käitumisele Selge eneseväljendamine on oma vajaduste teada andmine minakeeles ja partneri vastuvõtuvõimet arvestades. Subjektiivne konflikt ehk kuidas inimene tunneb end vastuolulises olukorras (näiteks: suhted, õigused, otsused, otsustamised)
Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustusajastu , sõjanduse ja teaduse areng Referaat Nimi: Ron Türnpu Klass:10b Õpetaja: Piia Jullinen Tartu 2007 Üleminek keskajast uusaega tõi kaasa palju muudatusi. Hakati teistmoodi mõtlema, teaduslikud uurimustööd läksid põhjalikemaks ja avastused olid kiired tulema. Ka sõjandus arenes. Sõjad muutusid lühikeseks ja ainult kindlal eesmärgil. Uusaeg tõi endaga kaasa ka valgustuse kui inimesed hakkasid riigi heaks reforme tegema ja uut mõttelaadi levitama. Mõiste valgustusajastu võttis kasutusele ametlikult saksa filosoof Immanuel Kant 1784 aastal kuigi selle mõtteviis oli alguse saanud juba tükk maad varem. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonna ideoloogia teravalt vastustanud uus inimesekä...
www) Selle teose loomisest loomise kohta saab Newtoni sekretärilt pärinevatest märkustest teada, et sel perioodil töötas ta väga intensiivselt. Nimelt ei maganud ta üle 5 tunni ööpäevas, ei võtnud vastu mingeid külalisi, ei söönud, katkestas tihti aias jalutamise ning ruttas oma laua juurde, et oma uus mõte kiiresti üles kirjutada. (Karu 1988: 46) Joonis 6. ,,Philosophiae naturalis princia mathematica" (Loodusfilisoofia... . www) Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. (Putilov 1964: 36) 9 3. Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses
kultuurilistest erinevustest võrreledes domineeriva grupiga. Amalgeerumine ehk kokkusulamine on protsess, mis on kõige lähemal sulatusahju protsessile. Esineb kui kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuure või rasse (segaabielud). 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid (145 148). Eelarvamus tähendab sõna-sõnalt arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta (stereotüübid stereotüüp on kujutlus, kus üks karakteristikute kogum omistatakse tervele grupile). Kui eelarvamus on suhtumiste kogum, siis diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika. Eelarvamused ühiskonnas viivad sageli diskrimineerimisele ja diskrimineerimine omakorda tugevdab ühiskonnas valitsevaid eelarvamusi. Institutsionaliseeritud rassism: kui diskrimineerimine kuulub normide käitumis struktuuuri,pole individuaalne, on tegemist rassismiga
Ei võta partnerit endaga võrdsena, tahavad teda vormida. Suudab koormaid taluda ja pere tuleviku eest hoolitseda. Peavad partnerit endale kuuluvaks. Lugupidamine on funktsioneerimise aluseks. Võivad olla sadistlikud. Tekkepõhjused: autoritaarne kasvatus - vanematel prestiizne amet. Laps proovib ebasoovitavaid käitumisviise vältida. Kontrollitakse detaile. Kitsates oludes kasvamine, laps peab ennast kogu aeg kontrollima ja vaos hoidma. Neil on kujutlus ühest absoluutsest õigest käitumismallist. Kaootilises miljöös laps ei leia midagi, millele toetuda. 19. Hüsteeriline isiksus Riskirõõm, hirm lõpliku ees ja pelgavad piiranguid, traditsioone, seadusi. Tähtis, et kõik on elastne ja värvikas jne. Elatakse käesolevale hetkele ja pikemaajalised eesmärgid puuduvad. Ei meeldi tegude eest aru anda. Proovivad vananemist edasi lükata. Põgenevad fantaasiamaailma
lavasarmist, välimusest. Ka sellest, kuidas ta kasutab näitlejatehnilisi väljendusvahendeid (intonatsioon, miimika, kehalised võimed jne). Näitleja ülesanded on: · taasluua näidendi tegelase tunnusjooned ja omadused (sisemine tervik) · muuta kirjutatu kuuldavaks (repliigid) · näidata tegevusi, mida tegelane näidendis teeb 46. Kuidas mõjutab rolli loomist lavastaja? · lavastaja kujutlus tegelasest kohustab näitlejat · näitleja ja tegelase suhte üldkontseptsioon: sisseelamine Stanislavskilik meetod), võõritus (brechtlik meetod), rolli kaudu oma mina avamine (Grotowski). Lavastaja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiemad näitlejatehnilised raamid. · lavastaja valitud vahendid: lavakujundus, kostüüm, misanstseen kogu lavastustervik nii visuaalselt kui heliliselt, rolli ümber tekkiv maailm
Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja käekiri, helilooja puhul -- talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand. Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi nurga alt -- rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus, õigemini nägemus sellest, teiselt poolt. Nagu on Elleri juures enamasti kõik tasakaalus, nii on ka polüfoonia tasakaaluseisundis tema omanäolise harmooniaga. Elleri loominguperioodid, mille vaheldumine tõi kaasa ka muutuvat, mahuvad ilusasti kümnendaastatesse -- Tartu-eelne periood kestab kuni 1920. aastani, Tartu periood mahub aastatesse 1920-1940 ja sealtpeale algab juba viimane ning kõige pikem Tallinna periood, 1940--1970.
Barokk väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid, imeotsimine, maailm on lõhestatud ja kaootiline, vastandite ja kontrastide kunst- nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast, kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne- empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud. Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama) avastused, teaduse areng, käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, tõlked, antiigiainelised teosed, arhitektuuris sambad ja kuplid, müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, ooperi algus (Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand,
kokku sulama. Masingul on luuletusi, mis haakuvad armastuse või loodusluule traditsiooniga, maine armastus on tähtsal kohal. 19. Bernard Kangro tegevus ja looming. (1910-1994) Tegevus: Valga gümnaasiumist läks edasi Tartu Ülikooli, kus torkas silma Gustav Suitsule. Seal alustas Kangro ka doktoritööd, kuid ei lõpetanud, sest 1944 pages Rootsi. Kirjutas kuni surmani, kuid Eesti tagasi ei tulnud. Levinum põhjus see, et tal oli kujutlus Tartust ja Võrumaast, kuid pärast sõda oli reaalsus hoopis teine. Looming: tekste enam vähem igas valdkonnas, kuid mitte igale maitsele. Kangro loomingu tuuma otsitakse luulest. 1930ndatel ilmus kolm luulekogu 1935 Sonetid, 1937 Vanad majad, 1939 Reheahi. Kõik on olulised, neist tunda, et Kangro alles otsib oma käekirja. Alustab sonettidega, mingis mõttes juhuslik, natuke seotud tema uurijakalduvustega. Teemavalik ühelt poolt teadlik, samas rõhutas ise seda, et
stiilile alla teistes õppimise aspektides. Kõik korraldab õpetaja. Kritiseerib v kiidab igat õpilast individuaalselt. Käitub sõbralikult v neutraalselt. Määrab kaaslase. Demokraatlik- soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist. Teeb koostööd õpilastega, pakub alternative. Julgustab ja aitab. Laseb valida kaaslase ja rühm otsustab ise kuidas toimub tööjaotus. Õpetaja on kiitmisel ja kritiseerimisel objektiivne. Autoriteetne õpetajal selge kujutlus õpitulemustest, ta põhjendab nõudeid, kuid ei kauple nende rakendamise üle. Õpilastel täilik vabadus teha ül mida tahavad. Õpetaja ei osale tööjaotuse kujundamisel. Õpetaja ei kommenteeri õpilaste tegevust, kui tal seda ei paluta. 1. Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele 2. Jätke pinkide v pingiridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid 3
Lastel puudub ka sageli ohutunne, mis võib põhjustada õnnetusi ja lapse ärakadumise. Vaimupuudega laste vanemad võivad teha eksimuse kui nad ei luba oma lapsel katsetada ja proovida ning seejuures lubada ebaõnnestuda. Ülehooldamine on lapsele piiranguks. Ta võib muutuda väikeseks türanniks. Ülehooldamiseni viib sageli see, et lapse vanem ei suuda taluda lapse viha ega kurbust, ise süümepiinu tundmata. Laps võib aga toimunut teisiti ajuda ja tal tekib ebarealistlik kujutlus endast ja teistest. Vaimupuudega lapsed aimavad, et nad ei suuda teha asju sama hästi kui nende eakaaslased. Laps võib märgata, et teised teda vaatavad kui ta joonistab, räägib või midagi teeb. Ta satub ka tihti teistega konflikti, sest enesekontroll ja olukorra hindamise võime arenevad hiljem. Sellised lapsed võivad hakata vältima olukordi, millega nad hakkama ei saa ja põgeneda fantaasia maailma. Sageli ei osata olla nõudmistes sellise lapse suhtes teadlik.
perest. Vanemad on enamasti lahutatud. Pooltel on ka vanemad õed ja vennad kohtu pool karistatud. Vanemate kohtu poole karistamine mõjub perekonnale eetiliselt, lastel on siis juba sünnist halb märk küljes. 3. Kuritegevuse põhjused. Kuritegevus ei ole paratamatus, sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused.. Kuritegevuse põhjused on väliskeskkonnast tulevad mõjud (töötus, vaesus, narkomaania, prostitutsioon ja alkoholism), kurjategija isiksus ja selle omadused, kujutlus eeldatavast tagajärjest (selle saavutamise seab kurjategija endale eesmärgiks). Kuritegevuse põhjused tulenevadki nende kolme koostoime tulemustena. Näiteks kui elavad lähestikku vaesed ja rikkad lapsed, siis võib see olla ohtlik, kuna vaesed lapsed hakkavad soovima endale ka neid asju mis on rikastel lastel ja siis võib juhtuda nii, et nad hakkavad varastama! Samas kui lähestikku elavad kõik vaesed, siis pole hullu, kuna kõik on siis ju samas olukorras ja keegi pole kellestki parem.
kui paremat Väärtustatav- inimesele oluline ja tähenduslik nähtus või suhe Afektiivne aspekt kasvatusest koosneb viiest põhikategooriast: *tähelepanemine *reageerimine *väärtustamine väärtuste süstimatiseerimine *väärtuste kompleksi alusel eelistamine (need lähenevad järjest aina internaliseerimise poole) 1.Tähelepanemine- selleks, et midagi saaks sisemiselt omaks võtta, peab olema inimene vastuvõtlik millegi suhtes – kujutlus objektist või nähtusest; inimese tähelepanu peab olema juhitud sellele nähtusele/objektile. Alakategooriad: *märkamine- Inimene on millestki teadlik, märkab, võtab arvesse nähtuse/objekti olemasolu *valmisolek tähelepanuks- Inimene soovib olla tolerantne nähtuse/objekti suhtes, mitte vältida seda - neutraalne suhtumine *kontrollitud tähelepanu- nähtuse/ objekti olulised tunnused eristatakse teistest muljetest; teatud
Seos on tõesti olemas aga see teooria ei seleta, kuidas vlaikut teha, ehk mille alusel see õige sõna leida. Kus ja millal miski toimub? Ehk ajasuhe on tähtis. Sellest hakkab üldse lapse maailmamõistmine peale. Tuul-kuul on sarnased, (häälikuline kõla sarnane), et kui mingi sõna öelda, siis mis sulle meenub sellega, ehk mida üks sõna aktiveerib. Saksa WÜEZBURGI koolkond Inimese tegevusakt algab peale motiivist (hoiakust veidi ka).Kas kujutlus on kogemuste põhjal või vaimsed kontrukstioonid.? Mõlemad vist nende kooolkonna järgi. Mõtlemine ei seostu konkreetse tegevusega, et mõtlemise ja tegevuse seos jäi nende koolkonnas segaseks. Aga väitsid: mõtlemine ja assotsiatsioonid pole üks ja sama asi, Mõtlemine pole alati loogiline. GESTALTPSÜHHOLOOGID Gestalt kui Tervik meie mälus kujtab vähe tunnuseid meie ajus. Ehk see äratundmine.
võiks sõltuda inimese hetkemeeleolust. Meeleolu mõjutab õppimist. Üldjuhul suudavad õppijad paremini meenutada varemõpitut, kui nende meeleolu meenutamise ajal vastab emotsionaalsele seisundile, milles nad õppimise ajal olid. Pos.tunded suurendavad enesekindlust, optimismi ja initsiatiivi õppimisel, negatiivsed aga takistavad. Pikaajalist mälu võib ette kujutada mõistete hierarhiate ja episoodiliste kogemuste kombinatsioonina. Inimese varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõttetuna tunduda. Metakognitsioon. Tajutava informatsiooni selekteeerimist ja töötlemist mälustruktuurides suunab ning kontrollib metakognitsioon. Õppimisega kaasnevas metakognitsioonis eristatakse mõtlemist oma teadmiste (mida teame) ja õppimise kui protsessi üle (kuidas suuname oma õppimist)
selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid
selle kohta. retseptorist läheb vastavat infot kandev närviimpulss ajusse, kus tekib sündmust peegel- dav aisting. Erinevatest meeleorganitest pärinevate erinevate aistingute põhjal tekib ajus sündmusest terviklik taju. Seejärel kasutab aju mälus säilitatavaid varasemaid sellelaadseid aistinguid ja tajusid, rakendab mõistust (süllogisme) ning lõpptulemusena tekib maailma sündmusest või objektist tervik- lik kujutlus ehk visioon. Füüsika koosneb eri indiviidide poolt tekitatud ja omavahel kooskõlastatud visioonidest. Füüsika on maailma peegeldus visioonide ruumis (lühim füüsika definitsioon). Füüsika (kr. k. physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega reaal- suse põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid
emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nähtuste üksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu võtvad). tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mälu). Mälukujundite loomine, ümberkujundamine. Suurem osa on passiivses ja varjatud seisundis. 4
või seadused. Ta ütleb, et võim lokaliseerub indiviididele avaldatud mõju kaudu (Fox 1993a). Ka Jacques Derrida tegeleb regionaalse ehk lokaalse tasemega. Iga konkreetne võim konstrueerub ajastu diskursuse. Viimane määrab ära, kes hullumeelne, mis nauding. Võim toodab diskursust. 18. Milliseid kultuuriteoreetilisi positsioone võiks nimetada pessimistlikeks, milliseid optimistlikeks? Äärmist pessimismi esindab Schopenhauer tema tahteteooria järgi on maailm selles tähenduses kujutlus. Tegelikult elame kõik erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses maailmas kui kurvameelne. Samas üldiselt on inimesel parem mitte sündidagi; sest elame halval ajal ja elu on lakkamatu võitlus. Leibnizile vastupidiselt väitis, et elame kõige halvemal ajal. Prantsuse filosoof Auguste Comte pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Comte´i enda arvates seisneb tõeliselt positiivne
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
(,,Vaikus ja vägivald") Selles protsessis kaotas oma identsuse ka traditsiooniline luuleline kujutelm ise. Pildil polnud enam ainult üks suund, ta võis viskuda igasse suunda, ta polnud mitte ainult ambivalentne vaid poivalentne. Pildimolekul kaotas selles atomiseerivas ringluses oma iseolemise. Luulelise kujustuse eesmärgiks sai kujutelmade liikumine, hingesööst, mis viib üle piltide, mitte kujutlus ega kujukus. Seda luulesüsteemi iseloomustavad ilmselt kõige paremini ,,Ankruketi lõpus..." korduvad ,,ahelpoeemid", milles pildid ja tähendused purskuvad otsekui raketist, et lõpuks tühjeneda või hajuda tundmatusse: "Pilkude valevõtmed/ tähtede lukkudes/ tähtede valevõtmed/ laotuse lukkudes/ laotuse valevõti/ millele lukku ei leidu" (Mikrokosmos 34). Valevõtme ja luku püsiv sümbol on küll ühendavateks lülideks, kuid nende tähtsus
seisukoha välja ütlemisel igas küsimuses, kui teda veidi ergutada. Ta hindab teravmeelsust teistes ja ise on teravmeelne. · IEE Intuitiivselteetiline ekstravert Intuitiivselteetiline ekstravert on entusiastlik uuendaja, kes näeb pidevalt midagi uut ja huvitavat. On suurepärane ajakirjaniku tüüp, kes ei taha "mängust" välja jääda, ei taha, et millestki huvitavast ilma jäetakse. Tal on palju kujutlus ja algatusvõimet uute projektide käivitamiseks ning palju impulsiivset energiat nende realiseerimiseks. Raskused ainult ergutavad teda. Nendest jagu saamisel ilmutab ta nutikust. Ta võib mingist ideest või projektist olla niivõrd haaratud, et kõigeks muuks jääb vähe aega. Tema entusiasm haarab, nakatab asja vastu huvi tundma teisigi inimesi. On vitaalne inimene, kes suudab teistele ebatavaliselt tugevat mõju avaldada. Seepärast võib olla pidevalt nende keskel, kes
paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 8.Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega) ? Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõistes Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu... Sellega saavutatakse ostmiseks vajalik infomugavus.
Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a
Vaimufilosoofia jaguneb omakorda kolmeks: · 1) subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs; · 2) objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu; viimast käsitatakse vabaduse tunnetamise progressina; · 3) absoluutne vaim - ühiskondliku teadvuse analüüs. Hegeli filosoofiasüsteemi lõppastmeks ongi absoluutne vaim, mis jaguneb omakorda kunstiks (see on vaimu endakaemus), religiooniks (vaimu kujutlus endast) ja filosoofiaks (vaimu iseendamõistmine). Hegel kuulutaski oma filosoofia absoluutse vaimu enesetunnetuseks, seega arenemise lõppastmeks. Hegeli absoluutne idee on tegelikult inimkonna müstifitseeritud ajalooline mõistus, mis on oma kandjast lahutatud ja muudetud demiurgiks. Hegeli filosoofias on idealistliku süsteemi ja dialektilise meetodi vastuolu, mis põhjustab mitmes olulises küsimuses dialektikast taganemise. Sellest hoolimata on Hegel uusaja filosoofia dialektika rajaja.
Selleks et isiksuse juhtomaduste arv kindlaks Isiksus Allport järgi: isiksus on samaaegu produkt (tulem) ja (muutumise) protsess, isiksust iseloomustab kindel struktuur, isiksusel on võime areneda, inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskkonnaga, käituda ja mõtelda. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus; iseenda pideva identsuse tunnetus; eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: 1. motiive ei tuleks käsitada mitte inimelu jooksul samalaadseks jäävana, vaid ajas muutuvana, 2. tuleks tunnistada hulga eri laadi motiivide olemasolu; seega pole õige taandada inimkäitumise motivatsioon mõne üksiku keskse ajejõu toimele (nagu seda tehakse nt freudismis ja biheiviorismis), 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
