· nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus Paleoliitikumi kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli esialgu ainuke kunstiõppeasutus Eestis, mis andis üldise ning kunsttööstusliku keskhariduse ja kus õpetasid valdavalt Peterburi Stieglitzi Kunstikooli lõpetanud kunstnikud. Neist suurimaks autoriteediks oli Wiiraltile kahtlemata kunstnik Nikolai Triik. 1916. aastast pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused. 1918. aasta jõulukuul, haaratud kaasa üldisest rahvuslikust ...
ning tulemuseks on reaalsustaju kadumine. Paljud emad isad ei tea, et vajalik on lapsega nähtud analüüsida. Et ta suudaks eristada head halvast, teha vahet tõelisusel ning meelepettel. Kuid kui arutelu jääb olemata võib telerist saada lapse parim sõber. Sõber kes peidab endas kohutavat kimääri. Liigsel televisooni jälgimisel on mitmeid tagajärgi. Üheks suureks probleemiks on võim raamatute üle. Kirjandust lugedes peab inimene endale toimuvat ise ette kujutama, fantaseerima ning mõtlema. Teler teeb selle meie eest ära, maalib meile ette vaimustava pildi andes ise kõigele näod ning karakteri. Selline lihtsus tõmbab ligi ning võtab võimust ning kui sellest ei osata üle olla on tulemuseks televisiooni sõltuvus. Kui sõltuvus saab omaks juba noores eas võib see kahjustada reaalse maailma tajumist ning keskendumis raskuseid, mis toob kaasa tegelikus elus suuri probleeme. Rohkel ajaveetmisel televisooniga ei kahjustu
need olid kui eeskujuks hilisematele suurmeistritele. Masaccio ühines 1422. aastal maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas. Tema tähelepanuväärselt omalaadne stiil oli paljuski eeskujuks ka gildi teistele liikmetele. Masaccio oli esimene, kes kasutas oma töödes teaduslikke uuendusi, näiteks fokusseerimist, mida varem polnud keegi veel oma töödesse sisse toonud, samuti hakkas ta oma maalides kujutama realismim, eemaldudes varasemast gooti stiilist. Masaccio sündis Itaalias. Ta isa oli notar ning ema oli võõrastemajapidaja tütar. Masaccio perekonnanimi Cassai on pärit tema vanaisalt Simonelt ning vanaonult Lorenzolt, kes olid puusepad tislerid (itaalia keeles ,,casse" ning sellest tuletatult ,,cassai"). Ta isa suri 1406. aastal, kes samuti oli maalija, hüüdnimega ,,Scheggia", mis tähendas pinda, peergu.
Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole.Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele.Kunstnikud pidasid tähtsamaks välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Abstraktsionismi rajajaks võib nimetada Vassili Kandinskyt. Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. ,,Sinine ratsanik"
Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul sai taas populaarseks aktimaal. Giotto do Bondone peetakse sageli esimeseks reness kunstnikuks, hakkas inimesi kujutama loomutruult ja hülgas looduspiltide keskajale omase tseremoniaalsuse. Loodusläheduse taotlemisel pöörati tähelepanu perspektiiviseadustel põhinevale ruumikäsitlusele. Töötati välja õpetus perspektiivist, arendati antiikajast pärinevat tsentraalperspektiivi. Kaugemaid esemeid kujutati väiksemaina kui lähemaid. Ruumimulje loomiseks kasutati ka värviperspektiivi, mille puhul kaugemaid esemeid kujutatakse sinakates toonides või ähmasemate piirjoontega.
Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust. Pärast seda kui türklased vallutasid Konstantinoopoli, põgenes sealt suur hulk kunstnikke Itaaliasse, kuhu nad tõid endaga kaasa antiikkreeka kunsti pärandit. Renessanss 15 sajandi Itaalia kirjanduses. Renessansi kirjanduse allikad Renessansi kirjanduse allikad Araabia + idamaad, antiik, keskaja kirjandus. Francesco Petrarca (Firenze): poeet, mõtleja, teadlane. Kirjutas armastusluulet (Laura). Väga hea antiigi tundja. ,,Riimid" (317 sonetti, 29 kantsooni).
maad. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika)-jäid arengutasemelt Roomale alla. Peamine keel ladina keel. Põllumajanduslik iseloom. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. ,,TSIRKUST JA LEIBA" ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited) Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal Jupiter samastub Zeusiga, Juno Heraga, Minerva Athenaga jne. MÕISTED proletaarid-vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. foorum-turuplats Rooma linnas akvedukt- rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse
maalikunstnik, futuristide eestvedaja ja manifesti tähtsaim autor, Carlo Carla (Anarhist Galli matused, Isamaaline pidustus, Suplejad) Itaalia maalikunstnik, Umberto Bocconi (Inimkeha dünamism, Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis liikumises) Itaalia maalikunstnik ja skulptor, Giacomo Balla (Koer keti otsas, Viiuldaja käed), Gini Severini (Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf, Sinised tantsijannad). Abstraktsionism (tekkis 1910) suhtumine, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama, ei lähtuta reaalsetest objektidest, vaid maailma ja sellega kaasnevat meeleolu, tundeid, suhtumist kujutatakse värvide, joonte, punktide, erinevate pindade ja vormide abil, ei lähtuta reaalsetest objektidest eeldus looduse reaaalse ettekujutamise vähenemine, eesmärk looduslike motiivide lihtsustatud ja moonutatud kujutamine, nähtava maailma loominguline kujutamine, Vassili Kandinsky (abstrakne akvarell, Kompositsioon nr 2, Valge joon nr 232) kelle
poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui
tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist ,millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. 8. Suure osa oma maalidest valmisid Kopenhaagenis. 9. . E 10. Soovitas looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile silindrile, kuubile, koonsuele. 11. Ta hakkas kujutama igat objekti, sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (nagu Egiptuse poos). Lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele. 12. Teoste motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Postimpressionistid II 1. Sõna neo neoimperssionismis tähendas uus. Nagu neo alati tähendab. 2. Punkt-kunst. 3
siluettiga, samuti oli äärmiselt vajalik vaadata seda, et taustavärv ei hakkaks lämmatama seda intuitsiooni mida ma olin püüdnud väljendada. Väga raskeks takistuseks maalimise puhul osutus pidev valguse vahetumine. Koolis oli teistsugune valgus kui kodus ning vahel tuli maalida ainult lambivalguses, see tähendas aga seda, et värvide nägemine hämaramates oludes oli erinev sellest, mis oli valgusküllases ruumis. et tihtipeale pidin ma kujutama ette millised varjud siluettil siis oleksid kui valgus paistaks küljelt, kuna tihtipeale polnud võimalik reaalselt valgust küljepealt paistma panna. Sul on ju tasapinnaline töö. Vahet pole kuhu on paigtatud lamp, valgust ei saa see ruumiliselt ikka pildile heita. Valguallikas, millest me räägime, on pildi sees, mida ei ole peale maalitud, aga millest tuleb valgus, mis paistab justkui portreele peale. Toavagus mõjutab pigem seda, kuidas sina värve näed.
1. Millised muutused toimusid 15.saj Itaalia ühiskonnas, majanduses ja maailmavaates? 2. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssajastut? 4. Kes oli tuntuim 15.sajItaalia arhitekt ning millised on tema olulised saavutused arhitektuuris ja kunstiteoorias? 5. Palazzo üldiseloomustus. 6. Renessanssi ajalooline eeskuju. 7. Lorenzo Ghiberti tähtsus 15.saj Itaalia skulptuuris. 8. Milles seisneb renessansskulptuuri erinevus võrrelduna gooti skulptuuriga? 9. Nimeta Donatello peateosed. 10. Millised teemad muutusid 15.saj Itaalia skulptuuris populaarseks? 11. Millised teemad olid levinud 15.saj Itaalia maalikunstis? 12. Keda peetaks esimeseks renessanss maalikunstnikuks Itaalias. 13. Nimeta renessanss maalikunstile omased tunnused ja erinevused võrrelduna gootikaga. 14. Kes on 16.saj tuntuimad Itaalia arhitektid, nimeta peamised tööd. Mille poolest olid need uuenduslikud? 15. Kuidas nimetatakse 16.saj I po...
2) saugaga anfora veini hoidmiseks 3) lai krateer milles segati vett ja veini - Kreeka kunstiajalugu algab keraamiliste nõudega; 8 saj. Ekr on leitud geomeetriliste kujunditega keraamikat. - 7 saj. eKr mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. Peamine teema kreeklaste võitlus koletistega. - 6 saj. lõpp punasefiguuriline stiilmusta krundiga kaeti taust, figuurid jid savikarva. - 5 saj. eKr paremal tasapinnal kolmemõõtmeline ruumi illusioon. Inimest hakati kujutama poolpöördes. - 4saj. eKr järjest looduselähedasem ja illusionistlikum. Kuulsaim : Apelles Hellenistlik kunst - Pärast Aleksander Suure surma jagasid väepealikud hiigelriigi omavahel ära tekkisid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega (seetõttu väga mitmekesine kultuur) - Ainuvalistejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. - Religioosne temaatika jäi kunstis tagaplaanile
5.Mis on vektori moodul? (3.1.3); (81) Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks. 6. Millised pkt 3 loetletud füüsikalistest suurustest on: a) skalaarsed; b) vektoriaalsed? skalaarsed: pikkus, pindala, rõhk, punktmass vektoriaalsed: jõud, kiirus, kiirendus, 7.Mille poolest erinevad eri mõõtmelised ruumid? Too 3 näidet, kui objektide võrdlemiseks on tarvis ühe-, kahe- või kolmemõõtmelist ruumi. (3.2.2); (84-85) Olukorra kirjeldamiseks ei pea me ruumi ette kujutama keerulisemana kui ühemõõtmelisena. Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks saab kasutada ruumi kahemõõtmelist mudelit. Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad, on kolmemõõtmeline. Pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Mis on taustkeha? Miks füüsikas vajatakse taustkehasid? (3.3.1); (85) Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes
Konstruktivismi iseloomustab väljendusvahendite lakoonilisus ning tehnika sõnavara kasutamine. Näiteks Johannes Barbaruse (18901946) luuletused "Värssrongid" ja "Inimene propelleriga". kubism kunsti- ja kirjandusmeetod, millele on omane nähtuste kujutamine geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal ning leidis eelkõige rakendamist kujutavas kunstis. Kirjanduses loobusid kubistid teose jutustavast sisut. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama pinnavormidena. See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid 2 näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kõige selgemalt avaldub kubism luuletuste ülesehituses ja sõnakasutuses, milles domineerivad geomeetrilised kujundid ja terminid. Kubismi on kasutanud näiteks Johannes Barbarus (18901946), luulekogu "Geomeetriline inimene" (1924). modernism uudseid ideid ja kujutusvõtteid rakendav kunsti- või kirjandusvool. Sageli kasutusel
ikonograafiliseks sümboliks, viitamaks Korintose Pegasosele. Pegasos esineb valjastatult ilma ratsanikuta vaid müüdi selles osas, kus on heitnud seljast Bellerophontese. Seega võiks ka ratsanikuta valjastatud hobuse lugeda Pegasoseks. Kuuendal sajandil e. Kr. sai valjastega tiivuline hobu sümboliks Korintose müntidel. Seda hobust peetakse üldiselt Pegasoseks. Varaseimatel müntidel kujutatakse teda Peirene allikast joomas; Bellerophontes koos temaga. Hiljem hakatakse Pegasost kujutama õhkuhüppel. Müntide põhjal võib arvata, et Pegasos oli Korintose linna oluliseks sümboliks. On olemas veel tähtkuju Pegasus, mida kujutatakse tiivutu valjastamata hobusena ja terve kehaga. Teadaolevalt ei kasutatud antiikajal selle kohta nime Pegasos. Aratos nimetab tähtkuju ‘ΙΠΠΟΣ ning väidab, et hobu polnud mitte neljajalgne, vaid keskelt poolitatud; näha oli vaid esiosa. Seda tunti püha hobusena ning on äärmiselt ebatõenäoline, et kuuenda
(tegelikult polnudki Quijote teda kunagi näinud, teda oli lihtsalt uskuma pandud, et ta näeb Dulcinead) Usun, et ka see arusaamine aitas kaasa meie rändrüütli mõistusele tulekule. Cervantes toob ,,Don Quijotes" välja ka keskajal viljeletud rüütliromaanide halva mõju, ta lausa parodeerib rüütliromaane. Olid ju nimelt rüütliromaanid need, mis viisid Don Quijotelt tema aru. Nende raamatute pärast hakkas ta kujutama ette asju, mida tegelikult polnud ja astus hulljulgetesse seiklustesse. Võib öelda, et asjades, mis ei puudutanud rüütliromaane ja daamikultust, muutus ta normaalseks ja mõistus läks selgemaks- seega ei olnud tema hullus püsiv (peategelane oli liikuv) Jääb mulje, et ka Cervantes ise ei pooldanud rüütliromaane, sest oma teoses laseb ta põletada need raamatud, sest neid peeti Don Quijote hulluse põhjuseks. Mida need muidugi ka olid. On olemas Hamleti, Don Juani ja Fausti müüdid
Sissekäigu taga asub ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Kogu Luxori kompleks on ehitatud kõverana Abu Sibli - püstitatud vaarao Ramses II jaoks. Kõige suurem (kalju)tempel. Sissepääsu juures on istuvad kalossid (20m kõrged). 19. saj. hakkas üleujutus ohustama templit ning see otsustati plokkideks (1050 plokki) saagida ja viia 230m kaugemale ja 63.6m kõrgemale 20. Vaarao Ehnaton ja kunst. Lk. 45, TV 30 Tema ajal hakati vaaraosid kujutama nii nagu nad tegelikult olid, mitte enam ei tehtud neid täiuslikuks. 21. Tutvu õpikus olevate piltidega, tunne Egiptuse kaarti.
Kahtlemata ei ole püramiidide paigutus juhuslik. Püramiidid on Orioni tähtkuju tähtede maapealne peegeldus. Mis oli Orionis nii tähtsat, et selle püramiididesse pidi salvestama? Raamat ,,Orioni mõistatus" pakub välja omamoodi teooriaid ning käsitleb üksikasjalikult püramiidide orienteeritust ning mõõtmete seoseid. Ja seda teaduslikult. Isegi mitte teadus ei saa enam mööda vaadata nii ilmsetest märkidest, et Maa pole täitsa see, mida me oleme harjunud ette kujutama ning muistsed inimesed olid kaugelt midagi enamat kui vaid kivikirvestega vehkijad. Püramiidid on Maa vähendatud kujutis 1:43200. Lisaks on tuntumatest püramiidides ära kasutatud ka kuldlõige, (mis ajaloolaste sõnal leiutati alles kreeklaste poolt) mille suhtarv on 1,618. Väidetavalt ei tundnud egiptlased kompassi, aga püramiidid on ehitatud erakordselt täpselt orienteerituna kümnendikprotsendi täpsusega põhiilmakaarte suhtes, selle külgede pikkuste suurim viga on vaid 20cm.
...Aga ikkagi kõige põhjapoolsemad pomerantsid terves Euroopas, minu teada. ...Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." · Timo oli aus õilsameelne rüütellik aadlimees, oma vande ja kohuse täitja, vähem sihikindel võitleja kui praktiline mõtleja. · Realistlik Timo- elas omas ajas. Heidab keisrile ette, et ta ei näe tegelikku olukorda. Realism- kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjanus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. · Valgustuslik Timo- suhtub talupoegadega võrdväärsega, võitleb nende õiguste eest. Heitis keisrile ette, et ta ei ole valgustatud valitseja, sest keiser oli kinni vanades tavades talupojad ei ole keisriga võrdsed. Valgustus- oli ajajärk 18.sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonidesse, religioossetesse
Hooned olid nii seest kui ka väljast lihtsad, dekoor oli vähene, esinesid poolsambad, nisid jms. Järgiti Vana-Rooma eeskuju. Esimeseks renessansi kunstnikuks peetakse Giottot, kes elas 14. sajandil. Renessansi kunstis püüti kujutada kõike realistlikult. Õpiti maalima kolmemõõtmelisust, kasutama tsentraal- ja perspektiivi. Kui keskajal lubati alasti kujutada ainult paradiisistseene, siis renessansi kunstis hakati järjest rohkem inimesi kujutama alasti. Gooti kunst oli tinglik ja sümboliterohke, renessansis pidi pilt vastama tegelikkusele. Figuure modelleeriti varjude ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus pühapaiste, kujutati keerulisi poose ja inimese psüühikat. Stseenid olid reaalsetes ruumides, milles oli enamasti palju treppe, silindervõlve või sammaskäike, aga ka ruudulist parketti. Kompositsioon oli sümmeetriline ja rahulik, uued teemad olid portree ja mütoloogiline maal
ajulugu lülitub meditsiini ajalukku kindla osana. Igal ajastul on erinevad ettekujutused inimese seosest maailmaga, haigustest, suremisest ja tervenemisest. Alles II-III aastatuhandel e.m.a hakkas tolleaegne kultuur tunnetama füüsilist keha mitte ainult kui kesta, vaid inimene hakkas end sellega identifitseerima. Meie jaoks on antiikaja tähtsaimaks ilminguks arst Hippokrates.Kui öeldi, et Hippokrates hakkas substantsidega ravima, siis ei peaks seda siiski mittetänapäevases mõttes ette kujutama. Ka ei ole see nii, et varem üldse mitte mingisuguseid substantse ei kasutatud. Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suhet kehal. TänapäevaI on terve rida spetsiaalseid meetodeid, mis lähtuvad keha üksikutest süsteemidest. Kõikjal lähtutakse vaid puhtalt anatoomilis-füüsilistest vaatenurkadest,mis ju ainsa reaalsusena vastavad keha modernsele käsitlusele. Massaazi toimemehhanismid ja füsioloogiline mõju organismile:
Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tun...
Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur. Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Sotsialistlik realism pidi kujutama tegelikkust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Selle voolu eeskujudeks said akademism ja klassitsim. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Nõukogude arhitektuuri peamisteks eeskujudeks olid klassitsism ja elektika. Hooned kavandati tihti hiiglaslikud, kuid neid kaunistati väiksematele majadele iseloomulike dekoratiivsete detailidega. Sotsialistlik realism Eestis
"Truu valvur" tema konkurentsitult erootilisima alatooniga maal. Asjaolu, et Köler on võib-olla alateadlikult valinud just selle, ilmselt ühe kanoonilisema aktimaali poosi "pisikese printsessi" kujutamiseks, mis juba oma struktuuris sisaldab erootilist koodi, on igatahes äärmiselt intrigeeriv. Köleri maalil kujutatud bernhardiin tundub olevat oma proportsioonides ülepingutatud, ja sellisel keelatud pinnasel mängides pidigi kunstnik teda pisut suuremana kujutama. Hämarast süütundest näib siin jälg olevat jäetud. ,,Lorelei needmine munkade poolt" Itaalia maastik Kasutatud kirjandus: Boris Enst ,,Johann Köler 1826-1899" Internet
Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Renessansiajastul paigutati kujusid ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit, sest ta oli väike, aga tubli ja alistas Koljati. Renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel on palju ühiseid jooni. Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Itaalia kuulsaim skulptor Lorenzo Ghiberti tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas. Lorenzo Ghiberti võitis Firenzes kujurite võistluse. Tema elutööks sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Tema töö jagunes vanemaks ja uuemaks uksepaariks. Uuem uksepaar tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem
mõtisklema ja arutlema. Sürrealism RICHARD OELZE Richard Oelze (1900-1980) oli saksa maalikunstnik. Oelze tööd on ilmselt oma matsekuse pärast vaieldamatud.Ta teenis aega esimese kui ka teise maailasõja aegu saksa sõjaväes ning arvatavasti on just see mõjutanud tema teoste pessimistliku alatooni. Teise maailmasõja järgne periood tõi kaasa tema jaoks loomingu muutumise.Sellest alates ta ei kujutanud enam nii palju inimesi ja figuure vaid hakkas kujutama linde ning süngeid elukaid.Kunstniku loomingus on näha elutu ja elusa omavahelist suhet mis loob sünge ja kummalise pildi.Üksildus ja vaesus värvivad tema mõttemaailma arusaamiseni,et kui mädanev maailm ikka on.Oma esimesed 40 eluaastat veetis ta mõtilkledes eksistensi üle ning elas peaegu et eraku elu.Tema maine hakkas kasvama alles 1959 aasta näitusega ning ta palvis tunnustuse kuuekümne aastasena.Olgugi et ta elas üksilduses suutis ta Saksamaa
ning mitmete maalide valmistamisega. 1513 lahkub Rooma, kus asub Giuliano de' Medici, paavst Leo X venna teenistusse. Elu lõpuaastad Prantsusmaal 1517. aastal läheb Francois I teenistusse Cloux' lossi. Seal tegeleb tehniliste töödega. 1519. aastal kirjutab testamendi ja sureb 2. mail. Leonardo maalid Leonardo da Vinci maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Kui 15. sajandil õpiti kujutama üksikasju, siis nüüd sai valdavaks suurejoonelise, tervikliku ja harmoonilise kompositsiooni loomine. Selle täius, kõigi üksikasjade asetuse sisemine põhjendatus sai peamiseks ideaaliks. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansist üks olulisemaid stiilitunnuseid, eraldates teda nii vararenessansist kui ka järgnevast stiilist barokist. Leonardo hämmastas juba varases nooruses oma
Geomeetrilised Aja jooksul muutusid looduslähedasemaks mustafiguuriline stiil Kujutis katab kogu vaasi Maalitud pintsli ja musta lakiga Põletades jäi lakk mustaks, savi läks punaseks Veidi kohmakas Nõelaga kraabiti detaile Punasefiguuriline stiil Must lakk taustaks Täpsemad Detailsemad Keerukamad poosid Hakatakse kujutama igapäevaelu ETRUSKITE KUNST Pronksi valmistajad 8-3 saj eKr (õitseaeg 7-6 saj) osavad kullassepad-ehted mereline teema looduslähedus terrakota - põletatud savi (enne põletati savi ära, seejärel vooliti kuju) Kunsti mõjutasid Kreeklased, sealt kandus edasi Rooma Hauakambrid: Ümarad, kivist, kupliga palju nekropole Maa-alused Kaljuhauad
b) Järjekindlaim: Olev Siinmaa – Pärnu elegantne rannahotell; E. J. Kuusik ja A. Soans-Kunstihoone c) 1930. aastatel eelistati traditsioonilist stiili(sambad, Kaitseliidu maja Tartus ja prensidendi kantselei Kadriorus), mille juhtiv arhitekt oli Alar Kotli 15) Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) a) Konstruktivismi põhimõtteks oli, et kunst ei pea kujutama, vaid looma uusi vorme ja kujundeid elukeskkonda. b) Tekkis Venemaal pärast I maailmasõda c) Tähtsamad kunstnikud: V.Tatlin, A. Rodtšenko ja El Lissitzky 16) Millist rolli on kunstiajaloos mänginud ajakiri „De Stijl“? Kes olid selle ajakirja ümber koondunud kunstnikud ja millised olid nende taotlused loomingus? (lk 93-96)? a) 1917. aastal rajati Hollandi ajakiri De Stijl b) Ajakirja ümber koondunud kunstnikud: P.Mondrian, Doesburg ja G
Munch suundus juba samal aastal Pariisi, et õppida vanameistri Léon Bonnat’i käe all. Isa surmast ajendatult, valmis maal "Öö". Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. "Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad, tunnevad, kannatavad ja armastavad." Selle loosungi all valmisid Munchi edasised tööd. 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed šketsid kuulsast maalist "Karje". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks ekspressionistlikuks tööks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantastilistest nägemustest. Tööde "Karje" ja "Madonna" kurvilineaarsed jooned sisendavad rahutust. Vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks
15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g „Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja retsitataiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balleti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on „Orpheus ja Eurydike,“ „Alkestis“ ja „Armida.“ Uut laadi
1. Klassitsistlik arhitektuur, mille taassünd ta oli? Vaadata üle tähtsamad hooned vara- ja kõrgklassitsismis Pariisis, Peterburis, Eestis, Saksamaal, Helsinkis , Stockholmis ja Washingtonis. Klassitsism oli renessanssi taassünd, antiikesteetika edasiarendus.2. Millal oli Euroopas varaklassitsism ja millal kõrgklassitsism? Kuidas Prantsusmaal nimetati kõrgklassitsismi? Euroopas varaklassitsism 1770-1800Kõrgklassitsism Euroopas 1800- 1830Prantsusmaal nimetati seda Louis XVI stiiliks3. Klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned on …? Ilu, rahulikkus, lihtsus, suursugusus – omadused mida rõhutas antiikkunst.4. Mis stiilis on Pariisi Madelein`i kirik Varaklassitsism5. Too näiteid Eesti arhitektuuris varaklassitsismi ja kõrgklassitsismi kohta ! Varaklassitsism-kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas, Kadrioru loss, Laupa mõis, Palmse mõis.Kõrgklassitsism – Tartu Raekoda6. Nimeta Tartu Ülikooli peahoone arhitekt, kus hoone asub ja ka...
Munch suundus juba samal aastal Pariisi, et õppida vanameistri Léon Bonnati käe all. Oma isa surmast ajendatult, maalis ta teose ,,Öö". Pariisi aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis, toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. ,,Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad, tunnevad, kannatavad ja armastavad" oli loosung, millest motiveeritult valmisid Munchi edasised tööd. Valmisid ka esimesed sketsid kuulsast maalist ,,Karje". Seda maali on peetud äärmuslikuks näiteks Munchi fantaasia abil maalitud nägemusest. "Karje" kujutab agoonias olevat persooni punase taeva all. Antud maalis on vorm peaaegu taandatud kalligraafilisteks märkideks. 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal
Vladimir Majakovski eluloo kirjeldus. Vladimir Majakovski sündis Gruusias metsniku peres 19.juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Koolitee algas Kuitaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka Majakovski suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema püsivaks harrastuseks. Majakovski elu muutus järsult, kui tema isa, olles hea tervise juures ning igati eeskujuks noorele Valdimirile suri 1906. aastal tühisest kriimustusest tekkinud veremürgitusse. Sellest sai alguse Majakovski puhtusekultus. Täiskasvanunagi kartis ta süsti nign ei joonud keetmata vett. Peale isa surma kolis perekond Mosvasse, kus raha teenimiseks noor Majakovski müüs oma joonistusi. Moskvas tutvus ta üliõpilaste-marksistidega ja vaimustus nende tegevusest. 15- aastasena ast...
· Hakatakse kasutama modelle. · Pühakud tavainimeste sarnased. · Iseloomustab värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. · Tähtsaim skulptor Donatello.- · ,,Taavet", ratsamonument Gattamelata(1453). Maalikunst: · Fresco maali õitseaeg. · Liigne süvenemine pisidetailidesse. · Lähtuti loodusesse. · Loomulike pooside edasiandmine. · Ruumikujutamine. · Õpiti inimesti anatoomiliselt õigesti kujutama. · Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. · Esimene renessanssiaegne kunstnik Masaccio- uued taotlused, esimesi töid Aadam ja Eeva, püüab edasi anda ümarusi, kauguste vahe edasi andmine. ,,Kristus", ,,Kristus ristil." Kõrgrenessanss: · Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. Arhitektuur: · Püha Peetruse Kirik - Harmoonia ja tasakaal.
Ta hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. Ilm on Kuubal alati ideaalne! Keskmine temperatuur on jaanuaris 21 ja juulis 27 kraadi. Riigi keeleks on hispaanja keel. Elanikkond koosneb kolonistitest,tumedanahalistest orjadest ja põlisindjaanlaste järeltulijatest. Kuuba tantsud on tugevalt mõjutatud Hispaanja ja Aafrika muusikast. Rumba Rumba on paaristants. Rumba on aeglases 4/4 taktimõõdus, kirglik tants, kus tantsijad peaks kujutama armunuid. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Kuuba - rumba: https://www.youtube.com/watch?v=Qgwyiyvz6FI Väga rahulik muusika. Tempo on ühtlane ja sujuv. Aeglasele ja rahulikule liikumisele on tantsus ka teravaid pöördeid. Seda, et tegu armunutega olseks, mina küll aru ei saa. Tša-tša-tša Tšatša ehk tša-tša-tšaa (cha-cha-cha) on 1940. aastate
Väga palju maaliti portreid. Vaene koloriit. Tagaplaan on teisejärguline. Lihtsus, selgus, kindlus. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) Jean Auguste Dominique Ingres. Half-figure of a Bather. 1807. Oil on canvas. Musée Bonnat, Bayonne, France. Taas hakati kujutama akti (siiski enamasti vaid antiiki). Tegevus koondatud esiplaanile. Jean Auguste Dominique Ingres. Jupiter and Thetis. 1811. Oil on canvas. Musée Granet, Aix-en-Provence, France. Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski Klassitsismile omaselt eeskuju antiigist. Maali sisse toodud kirjanduslik süzee.
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja ...
vormideformatsioon on üks geomeetrilise abstraktsionismi olulisemaid eelkäijaid, analoogset võtet kasutati ka futurismis. (http://www.kose.ee/arvutikoolis/Word%5C20sajkunst.htm) Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. (http://www.google.ee/search
värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad,
Klassitsistliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus ehk nagu ütles Rene Descartus ,,Mõtlen- järelikult olen olemas." Mõistusepärasus, selgus , loogilisus muutuvad kirjanduse põhivormiks. Ei kujutata enam karaktereid nende keerulisuses vais vaadeltakse üksikuid iseloomujooni, millest tulenes , et tegelaskujud olid ühekülgsed ja skemaatilised. Ranged reeglid ei mõunud lüürikale hästi, seega on parimad saavutused just näitekirjanduses. Näidendid pidid olema viievaatuselised, kujutama antiikseid süzeesidja vastama kolme ühtsuse reeglile: üks katkematuu tegevus, üks aeg, tegelasühtlus (kõrgest seisusest isikud või antiikangelased). Koomilne ja traagiline pidid jääma eraldi. Klassitsismi kõige parem esindaja on Moliere. Moliere (1622-1673). Tundis varakult huvi teatri vastu, milles tegutses ühteaegu nii komödiografi, lavastaja kui ka näitlejana.1659 aastal lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised" mis oli ülimenukas ja meeldis ka monarhile. Kuulsaim
absoluutne ja esteetiline. Samuti on esteetilisi kategooriaid püüdnud süstematiseerida idealiseerimise aspektist lähtudes Hegel. Hegeli esteetika objektiks olid kaunid kunstid. Ka kirik on pidanud määratlema esteetilise tähenduse. Näiteks mõistis 1947 aastal katolik kirik, et kunst tuleb ka kirikusse ning nende ees tekib dilemma lubada või mitte modernismi religioossesse maailma kujutamisse? Sellest murest tingituna sätestas Prantsusmaa kirik järgnevad normid: ,,Kunstnik peab kujutama nii, et see oleks publikule arusaadav. Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane
peeti krüselefantiintehnikat- skulptuuril oli puust südamik, mis kaetakse kehaosas elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest. Skulptuur jaguneb: I arhailine e vanemajajärk, vabad figuurid- 1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane.
Armastab välja tuua nälginud ja viletsuse inimesi. - Suutis viia kokku surma ja erootika. - Pintslitehnika on väga minimanistlik. - "Surnud ema"; "Rase naine ja surm";"Väike puu"; "Autoportree musta vaadiga"; "Lamava naine roheliste sukkadega". Karl Schmidt-Rottluff (1884-1976) - Saksa kunstnik. - Kõige jõulisemad ja looduslikumad teosed. - Pärast sõda hakkas kujutama kristust ja teisi usuteemalisi figuure. - "Sissesõidutee"; "Autoportree kaabuga"; "Vestlus surmaga". Emil Nolde (1867-1959) - Usu teemalised maalid, natüürmordid, müstilised maastikud, mis on primitiivsed, kuid samas täis kirge. - "Natüürmort maskidega"; "Prohvet" graafiline leht, puulõige; "Tantsijad küünalde vahel"; "Risti löödud"; "Ärritatud inimesed" Oskar Kokoschka (1886-1980)
ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism * 1860. 1870. aastatel naturalism realismi äärmuslik suund Realismi põhizanr on romaan. Romaani keskmes seisab niiöelda tavaline inimene, kelle eluteed ja
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst, mis oli seotud itaaliavene stiil (arvestati vene iseärasustega). Tä...
maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kolm graatsiat Aleksander Suur lahingus. Mosaiik Akrobaadid. Mosaiik Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Virsikud ja klaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
