äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. • Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA • Praktiliselt vaikne ruum – 40 dBA • Keskmise valjusega jutuajamine – 60 dBA • Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe – 75 dBA • Sõiduauto 15 meetri kauguselt – 75 dBA • Tiheda liiklusega tänav – 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd
ja videldi. Teaduskraadi saamiseks tuli koostada vitekiri ja selle sisu avalikul dispuudil kaitsta 4. Nimeta olulisemaid uuendusi ja leiutisi tehnikas ja ajamtmises. (lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu
Third level Fourth level Fifth level Religioonide mõjud kunstile Budism: usu levikuga jõuab Jaapanisse ka lillede ohverdamise komme Buddha altarile. Sellest kombest kujunes hiljem jaapani lilleseadekunst ikebana 8. saj. Oli suur mõju budismil maalikunstile. Templitesse maaliti mandala´sid graafiliselt väljendatud Buddha õpetus. Hakatakse kujutama hea ja kurja kooskõlastust Budistliku kaanoni järgi peab skulptuur väljendama 32 tunnsut sisemistest väärtustest ja 80 välist tunnust inimkeha ilu ja täiuslikkuse kohta(kehaosade proportsionaalsus, muskulatuuri, nooruslikkus, talje ümbrus jne. Tänan kuulamast!
· Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut · Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid · Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana) · Uued ilmingud on bütsantsi maalikunstis · Maalikunstnikud püüavad edasi anda nüüd ka loodust, proovitakse luua perspektiivi · 14. saj keskpaigas muutub olukord väga kriitiliseks ja bütsantsi kunstnikud põgenevad mujale
VANA-KREEKA KUNST · Kreeka kunst jagatakse kolmeks ajajärguks: 1) arhailine (600 - 480 e.m.a) e. kõige vanem ajastu. Skulptuur oli väga primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid oli ebaloomulikud. Sirge ja tardunud hoiakuga ning käed tihedalt vastu külgi surutud. Kuros 2) Klaasikaline (480-323 a. e.Kr.) Figuurid muutuvad vabamaks ning hakatakse kujutama keerukamaid liikumisi. Kujutatakse peamiselt sõdalasi, jumalaid/ jumalannasid, sportlasi. 3) Hellenistlik (323-30 a. e.Kr.) Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. Maalikunst: · Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid
Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus. Euroopa kirjandusse inimese siseseisundit kirjeldavad sõnad alles 16-17 sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. -päevik kui kirjanduse liik 18. sajandist -kunst millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Miks? · Vernant'i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. · Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum
Nad kasutavad ellujäämise nimel iga päev revolverid ning sõidavad on ustavatel hobustel tolmuste linnade ja kariloomade rantsode vahel. Vesternide peategelased olid omakasupüüdmatud ning muretsesid inimeste heaolu pärast. Reeglite eiramine ja järgimine Klassikalistes vesternides püüti hoida zanrile kindlaks jääda. Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot, indiaanlasi hakati kujutama ,,inimlikena" mitte enam pahatahtlike ning negatiivsetena. Suuremad zanrimuudatused klassikalistes filmides olid need, kus loo sisuks ei olnud enam lihtsa ja moraalse loo jutustamine. Mõnes filmis said kandvamaid rolle isegi naised. Suurimad zanrireeglite eiramised toimusid siiski Euroopas, kus loodi suur hulk alazanre. Näiteks euro-vesternides, ei toimunud tegevus enam Ameerika Metsikus Läänes vaid Euroopas. Itaallastest said suurimad euro-vesterni eestvedajad
tervikuna, liigitamata seda ideoloogiliselt, geograafiliselt ja poliitiliselt kaheks eraldi leeriks, Idaks ja Lääneks. Sellest näitusesaalist pidime valima ühe enim meeldinud teose ning andma sellele oma nägemuse ja arusaama. Mulle meeldis sealt kõige rohkem Antony Gormley töö "Kodu", mille ta valmistas 1984.aastal. Minu esmane reaktsioon teost nähes oli väga huvitav, kuna ma ei saanudki kohe alguses aru, mida see peaks endast kujutama ning sümboliseerima. See polnud tavapärane kunstiteos, kuna selle mõõtkava oli vale- inimene oli suurem kui maja. Kõigepealt haaras minu tähelepanu maja, mis kattis maaslamava inimese pead. Mida rohkem seda teost vaadata, seda rohkem hakkasin mõistma selle sügavasisulist tähendust, millest pole just kõige kergem aru saada. Selle teose peateemaks on inimese kaitsetus ja eraldatus suurest maailmast. Inimese peas olev maailm ei ole sellest kujutatavast majast suurem
ketas on sinna hiljem lisatud. 5.sajandil eKr loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, mida vahel nimetatakse ka ,,ülevaks stiiliks". 4.sajandil eKr kiinduti enam mahedusse ja leebuse väljendamisse, mida nimetatakse ,,ilus stiil". Ebaharilik skulptor iluklassika ajastul oli Skopas. Tema looming on tugevasti mõjutanud hilisemat hellenismiajastu skulptuuri.Tema arvates avaldus ilu ülima pinge hetkel. See pinge avaldub võitluses, ka surija on ilus. Skopas hakkas esimesena kujutama haavatud ja surevaid inimesi. Kahjuks on tema tööd aga halvasti säilinud. Skopase suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus". Skopase tehtud olid ka Tegeases asuva Athena templi kaunistused , mis on praegu aga kahjuks halvas seisus. Iluklassika kõige tüüpilisemaks esindajaks oli ateena koolkonna esindaja Praxiteles. Ta on kujutanud ainult noori ja ilusaid mehi ja naisi .Tema kõige kuulsam töö oli Knidose
pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito; Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid. Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust. Täielikem W-i teoste kogu asub EKM'is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon. E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika. Kunstikriitikud peavad "Põrgut" üheks Wiiralti tippteoseks. Kunstnik ise on oma hilisemal
19.saj 1. poolel sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida nimetatakse realismiks. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korjajad 2. Õhtupalvus Honori Doumier (1808 1879)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2.
All asuvad kaheksa põrgut, iga järgmine eelmisest ebameeldivam. Ülal on mitu taevast ning kõige kõrgema taeva kohal on vabanenud hingede kodu. Keskel asub "keskmine maailm", mis kujutab endast kitsast riba, kus ringidena paiknevad ookeanid ja mandrid. Selle keskel asub Dzambudvipa manner. Inimeksistent on võimalik üksnes Dzambudvipas ja sellele kõige lähemal asuval mandril. Keskaja lõpus hakati loka`t kujutama tavaliseltinimkeha kujul. Vaimse edenemise tee on jagatud 14 astmeks. Inimene peab alati püüdlema kõrgemate astmete poole. Ükski dzainist ei ei looda tavaliselt jõuda kuuendast astmest kaugemale. 14. astmes on hing elust ja maailmast eraldunud ning saavutab surres vabanemise. 1. ja 14. astme vahel keskendub enamik dzainiste tõotustele. Templid Dzainistlikes templites on alati sisemine pühakoda, kus asub tirthankra kuju.
Noore inimese elus muutub ettekujutus sellest toredast paigast kuhu ta peab välja jõudma üsna mastaapselt. Me ei vaja enam mängukaru ja kaelkirjakut, vaid tahame juba materjaalseid rikkusi ja et meid võetaks täiskasvanutena ja saame teha sama mis nemad. Üldjuhul me ei jõua selle saareni, või lõpuks ka anname aru, et seda ei olegi vaja. Tasapisi hakkab tekkima mure edasise elu pärast ning saar tuleb järjekordselt mahukalt ümber projekteerida. Inimene hakkab ette kujutama end näiteks kolmekümneaastasena, ta hakkab otsima valdkonda, millele oma elu pühendada ja kuhu ta soovib selle ajaga jõuda. Mõistetakse, et kohalejõudmiseks on vaja koguda palju tarkusi ja õppida, alustatakse juba millegi suurema poole pürgimisega, olgu see siis globaalse ettevõtte rajamine või oma väikese tulutoova talu omamine. Meie teekond on juba märksa pikem ning käänulisem, sedavõrd on ka eesootav saar suurem ja meile tähtsam
äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi. Optimaalne müra 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontoris on vastuvõetav müra 50-55 dBA, mis ei sega tööd
kohta harjumatu). BAROKKMAAL HISPAANIAS Diego Velazquez: kuningas Felipe IV portreed, Infanta Margarita, Õuedaamid, Paavst Innocentius X. FLANDRIA MAALIKUNST Peter Paul Rubens: Jeesuse ristilt mahavõtmine; Neitsi Maarja taevaminek; Parise otsus; Bacchus; Maastik vikerkaarega; Väga mitmekülgne; oma aja kohta tohutult rikas(palju reisinud, kõrge haridusega, hea suhtleja jne). Hakkab maastikel inimesi kujutama. Anthonis van Dyck (kuulsaim Rubensi õpilane): Charles I portree. Esindusportree looja: suursugune, peen, aristokraatlike detailidega (nt hobused). HOLLANDI MAALIKUNST Maalikunst oli täis elurõõmu ja positiivsust, kuna Holland oli just iseseisvunud. Kuulsaim portreemaalija: Frans Hals (vanem): Mulatt, Lõbus joodik (armastas maalida kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad.
,,Ivanhoe", ,,Talisman". Scotti tegelasgaleriisse kuulusid talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid, mustlased jne. Romaanide tegevus toimub ajaloolistes paikades, autor kirjeldab detailselt loodust, ehitisi, ümbritsevat. Tema looming on olnud eeskujuks järgmistele isikutele: Hugo, Vigny, Flaubert, Tolstoi, Cooper. · J. F. Cooper pani aluse rahvuslikule USA kirjandusele (USAs, New Yorgi osariigis?). Tema teoste temaatika: hakkas kujutama PõhjaAmeerika loodust, indiaanlasi, kes asustasid põlismetsi, kuhu olid valged uusasukad relvade jõul vähehaaval tunginud. ,,Nahksuka jutud" ja ,,Salakuulaja" on tuntuimad (esimene on kogum kuhu kuuluvad nt ,,Hirvekütt", ,,Preeria"). Populaarsuse saavutas teosed ,,Nahksuka jutud". Teemaringid: 1. revolutsioon (USA iseseisvumisega seotud sündmusedprobleemid); 2. mereromaanid (ajast mil ta oli teenistuses); 3. indiaani suguharude elu käsitlevad romaanid. · V
suu kaugust ja nurka teineteisest, kuid kahjuks ei ole praktikas see arvutisüsteem väga edukas. Keeruliseks on osutunud näoosade efektiivne mõõtmine. ,,Katsed pole andnud lõplike tulemusi, milliste tunnuste järgi tunneb inimene nägu kõige paremini. Üldiselt eeldatakse, et piisab silmade, suu ja nina eristamisest, kuna neid on ka kõige lihtsam kirjeldada. Politseitöös palutakse tunnistajal kahtlusaluse näoosi kirjeldada ning seejärel luuakse tükk-haaval pilt, mis peaks kujutama kahtlusalust. Kahjuks ei ole loodud pildid väga täpsed. Uuringud näitavad, et lisaks suule, ninale ja silmadele on väga oluline ka lõua ning juuste osa näo tuvastamisel. Need kaks tunnust on aga üsna lihtne tagaotsitaval muuta, lõigates näiteks juukseid või kasvatades habeme. Eigenfaces" äratundmissüsteem on üks populaarseimad omasugustest Ameerika Ühendriikides. Süsteem kujutab endast paljude erinevate nägude kogu digitiseeritud kujul.
Ühendas maailmavaatelt erinevaid inimesi. Hirm, ahastus inimese tuleviku pärast. Agiteeriv jõuline laad, seda seostatakse suurlinna närvilise elurütmi ja pahelise keskkonnaga. ''Popi ja Huhhuu'' Sümbolism-anti edasi idee maailmas toimuvaid nähtusi. Musikaalsus, harmoonia. Tekkisid vabavärss ja proosapoeem. Naturalism- Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda.
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinu...
Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist. Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha. Kuulsa kujuri Donatello (1386-1466) nõtket karjuspoissi kujutav "Taavet" on esimene alastisammas ning ta mehise väejuhi Gattamelata mälestusmärk Padovas esimene vabalt seisev ratsakuju pärast 1000-aastast vahet, mis lahutas renessanssi antiikajast. Donatelloga kutsub end võrdlema Andrea del Verrocchio (1435-1488), sest ka temal on "Taavet" ning samuti lõi ta teise ratsakuju renessansiaegses Itaalias - väejuht (e.
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. saj II poolel hakkas baltisaksa kunstist eralduma kunst, mis seostas eestlast rahvusliku liikumisega, mistõttu võib eesti rahvusliku kunsti sünniajaks nimetada 19 saj. II poolt. Eesti rahvuslikus kunstis hakati kujutama eesti rahva elu. Kui rääkida Eesti rahvusliku kunsti sünnist, siis ei saa mainimata jätta kunstnike, kes panid sellele aluse- Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Kuna kõik said oma hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja kuna töötati kodumaast eemal, siis avaldasid mõju eesti kunsti kujunemisele sellised riigid nagu Venemaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Köler
Inglise renessansiteater Inglise renessansiteater baseerus Londonis aastatel 1567, millal avati esimene Inglismaa teater The Red Lion ehk Punane lõvi, kuni aastani 1642 mil võimule tulnud puritaanid sulgesid kõik teatrid, sest nende arust oli meelelahutus patt. Selle aja teater oli sarnane eelnevate perioodidega ning erinevate riikidega. Teatrit võis teha absoluutselt igal pool. Kus iganes rahvas kogunes, seal teatrit tehti. Näitlejad olid ainult mehed, naisi lavale ei lastud. Varasemast Inglismaa teatrist erines ta aga teemade poolest. Enne seda perioodi käsitleti peamiselt kirikuteemasid ja näideldi usklike ürituste puhul. Nüüd aga hakati kujutama ühiskondlike probleeme ja elulisi juhtumisi. Organiseeritud etendused õukondades ja rikkamate linnaelanike kodudes. Neil olid oma näitetrupid. Selle pärast kõlavad ka näitetruppide nimed sellest ajast nii nagu nad oleks kellegi omad...
tutvumiseks. • Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. • Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. • Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. • Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. • Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. • Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. • Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. • Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Väljakaevatud piirkondade elu paistab olevat olnud rahulik: mõned poed, väikesed töökojad, vähekulunud teed (erinevalt mere äärde viivaist tiheda liiklusega tänavaist),
Karavell oli väike, aga hästi väle laev, mis arendas suhteliselt suure kiiruse ja sai liikuda isegi vastastuulega. Laeva kaitsmiseks meres piraatide eest kasutati kahureid ja püsse. Kõik need leiutised lihtsustasid meremeeste tööd ja võimaldasid nendel liikuda merel suurematele aladele. Teiseks oluliseks eelduseks võiks nimetada uusi teadusi. Kaardid said paremaks ja täpsemaks, nende peale hakati kandma laiusgraade, sadamate olemasolut, kujutama rannajoont. Inimesed juba kujutasid, et maailm omab ümmargust kuju. Tänu printimise leiutamisele levisid filosoofilised ja tehnilised raamatud. Inimesed hakkasid kasutama lihtsamaid masinaid ja uusi energiaallikaid. Levisid Aristooteli ja Eratosfeni mõtted, et Indiat saab jõuda ujudes Itta. Tollel ajal maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud maade avastamine eesmärgiks. Peamine maadeavastuste põhjus seisnes selles, et inimestele oli vaja leida uus meretee Indiasse ja
toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch
Puudus kolmedimensiooniline kujutamine, kaugemal asuvad asjad asusid kõrgemal. Vaarao Ehnatoni (e Amenhotep IV) ajal toimus reform, tuli uus riigiusund, jumalaks sai Aton, kelle kehastuseks peeti päikeseketast. Rajati uus pealinn Ahet-Aton (praegune Tell-el- Amarna). Atoni templites polnud hämaraid ruume, sest tegu oli päikesejumalaga. Valitsejate hauakambrid rajati idakaldale päikesetõusu suunas. Jumalakujusid ei vajatud, Atoni maapealne kehastaja oli vaarao perekond, kunstnikud pidid kujutama neid. Kadus senine kindel ja geomeetriline vorm, hakati kujutama tõetruumalt. Ehnatoni kujud mõjuvad elavana, kuid siiski üleolevana. Ka on vabalt näidatud peresiseseid suhteid. Jumalikkust näitab piltidel saatev päikeseketas. Säilinud on ka kujusid Nofretetest (büst) ja nende tütardest. Pärast Ehnatoni surma taastus peagi endine kord kunstis, pealinn viidi Teebasse tagasi. Tutanhamoni hauakamber avastati Kuningate Orust, muumia asus kolme kirstu seest, sisemine oli kullast
4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev. Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.
Adressaadiks on kodanik, eraisik Realism Johann Christoph Gottsched (1700-1766) Critische Dichtkunst; realis 'tõeline, asine'. Gotthold Ephraim Lessing Hamburgische Dramaturgie Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid Valgustusaeg väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Voltaire- Immanuel Kant Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha valgustust inimese kui väljumine “omasüülisest alaealisusest" võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust,
Tsentraliseeritud ehitised olid haruldased. Maalikunstis olid piniatuurmaalid, millest kujunesid välja prantsuse ja saksa koolkonnad.* Reimsi koolkond-antiigi järgimine,* Corbie koolkond-oli reimsi koolkonna mõju all.* Toursi koolkond-tuntavad iiri ja anglosaksi mõjud, inimeste kujutamisel on tunda hellenistlike jooni.* Metzi koolkond. *Sankt Galleni koolkond-iiri mõjud. Varakristlik MAALIKUNST katakombid võeti kasutusele kristlaste poolt, seintele hakati kujutama tähtsaid isikuid ja seal peeti koosolekuid. Esialgu kujutati antiikmütoloogia stseene aga see muutus. Miniatuurmaalides on 2 koolkonda: Aleksandria koolkond:.antiigi traditsioonid Süüria koolkond: idamaised jooned, erinevatest evangeeliumi osadest kokku pandus jutluse tekst-rabula evangeliaar Tehti ka mosaiiki,
seined kaunistati. Kuulus seinamaalide tegija Gotto di Bondow (1266-1276=1337???) PILT.... Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast (seinamaal). Frestno Assiasi Framsiskuse kloostrikirik. Kujutas inimest loomulikult. Ruum tinglikum.Ruumilisus saavutatud figuuride asetamisega üksteise taha. Miniatuurmaal Kuni 14.saj oli taust tasapinnaline, kuid figuuride puhul kasutati valgust ja varju. 14. saj teasel poolel hakatakse kujutama maastikku Kuulsaimad esindajad: Limbergid (vennad). Saavutanud kuulsuse: PILT.... Berni hertsogi tundideraamatu "Juuni". Kujutatakse olustikustseene. Rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. KORDAMISKÜSIMUSED Millal tekkis gooti stiil? Periodiseering, mille järgi sai nime? Arhitektuuri tunnused (põhiplaan, interjöör, fassaad)? Gooti tugisüsteemi osad (TV leht) Kirjelda gooti skulptuuri Kirjelda gooti miniatuurmaali Kirjelda gooti seinamaali
kuid arhidektuuriga seotuna) oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Saksa Kunstnik-arhidekt ja Bauhausi üks direktor: Ludwig Mies van der Rohe ja esimene Walter Gropius; Natside võimuletulek lõpetas "Bauhausi" tegevuse. 2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama vaid looma uusi vorma ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Vene konstruktivistide arust ei olnud maalikunst midagi väärt, kunst pidi olema mitte näituse- või luksusese vaid aktiivselt osalema esemete tootmises, trükiplakatites või monumentides.
realistlik skulptuur Oli ka õppejõud Kalurikujutised Portreed Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul Õitsengu ja populaarsuse tõus Graafika muutus jälle iseseisvaks kunstiliigiks Asju hakati kujutama eri tehnikates Aitas levitada kujutatavat kunsti laiadesse rahvakihtidesse Realism skulptuuris Lõi vähem läbi, kui maalikunst või graafika Realism suutis ainult osaliselt muuta klassitsistliku skulptuurikunsti Constantin Meunier Constantin Meunier 1831-1905 Skulptor Kujutas tööstustöölisi ja kaevureid 2 reljeefi on jõudnud ka Tallinna Laevalastija 1885 Tallinnas Mere puiesteel asuv reljeef Info saadud:
luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis. Naiste ideaal oli kahestunud püha ja puhta Neitsi Maarja ja tema lihaliku vastandi Eva vahel, kes ahvatles Aadamit keelatud vilja proovima. Valitses üldine usaldamatus naiste vastu ja enamus teoseid alandas ning halvustas naissugu. Victoria aegses kirjanduses oli näha naise rolli muutust ühiskonnas. Sel ajastu kirjanduses hakati naisi kujutama peategelase rollis sagedamini kui varem. Teoses on näha, et 19. sajandi jooksul kujutati naist ikka veel kodukeskses ja alistatud rollis. Vaatamata soovile vabaneda ühiskonna piirangutest pidid nad ikka alluma oma isale ja vennale ja hiljem abikaasale. Victoria ajastul muutusid meeste ja naiste rollid rohkem määratletumateks kui enne. Naiste tööalased valikud olid väga piiratud. Keskmise- ja kõrgklassi naised jäid koju hooldasid lapsi ning hoolitsesid majapidamise eest
a.,_1961.jpg Tallinna Kunstihoone (1934) Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans • 1930ndatel funktsionalistide tegevus vaibus • Euroopas tugevnesid traditsioonilised väärtused, rahvuslus ja kuna funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur • Lihtsad risttahukad, geomeetrilised vormid Tuntuimad vene konstruktivistid: – Vladimir Tatlin – El Lissitzky Vene avangardi sümbol! http://www.dieselpunks
Nende kõrvale on tekkinud palju erinevatele sihtgruppidele suunatud raadiojaamu. Näiteks peamiselt noortele suunatud kaasaegset muusikat või keskealistele nende nooruspõlve meenutavat retromuusikat mängivad kanalid. Paraku on televisoonil raadio ees mitmeid eeliseid. Esimene ning ilmselge eelis on visuaali olemasolu, televisioon mõjutab kaht meelt, raadio vaid üht. See muudab televisiooni lihtsamini jälgitavaks. Vaataja ei pea pidevalt endale kirjeldatavaid olukordi ette kujutama ja ekraani vahendusel on kordi lihtsam anda edasi emotsioone kui vaid heli teel. Raadios mängib palju suuremat rolli saatejuht, tema hääl peab olema meeldiv, arusaadav ja kandma endas vastavat emotsiooni. Televisioonis on saatejuht samuti oluline aga peale hääle aitab kõikvõimaliku infot edasi anda kõik muu visuaalne. Muuhulgas ka riietus, näiteks TV3-e Seitsmeste uudiste saatejuhtide rõivad pärinevad eesti disaineritelt, kes oma loomingut sellisel moel reklaamivad
portree. Too võimas kunstnik kandis nime Basil Hallward. Too artistliku põhjaga inimene oli samamoodi kogu oma elu maalinud erinevaid asju, kuni kohtus inimesega, kes pani alguse suurele inspiratsioonile. Selleks noormeheks osutus Dorian Grey. Igal loojal on induviduaalsed tunded, mis sunnivad näiteks pintslit kätte haarama. Basil Hallwardi puhul oli see tolle mehe nooruslik sära, huvitav olek ja vastupandamatu ilu. See kõik pani kunstnikku teda pildile kujutama. Doriani kujutamine maailil polnud tema jaoks ajutine, vaid ülim pikaajaline protsess. Poissi sai nõnda palju kordi poseerima pandud, kuni modelli hakkas ühe koha peal seismine juba ära tüütama. Punkti tollele inspiratsiooniallikale pani viimne portree, mis süstis kõigile inimestele suursuguseid tundeid, kes seda nägid. Õnneks või kahjuks ei olnud neid inimesi kuigi palju. Oli kunstnik ise, modell ning kõrvaltvaataja Henry Wotton. Kõigi kolme jaoks tähendas see teos midagi erinevat
Meisterlikult on ta kujutanud Innocentius X läikivat näonahka, hõredaid habemekarvu, mustade silmade läiget. 12. Mis oli El Greco õige nimi ja rahvus, ning millise kunstisuuna esinadaja ta oli? Kreeka päritoluga kunstnik, kelle õige nimi oli Domenikos Theotokopulos. 13. Mis on Versaille ja kuidas iseloomustad prantsuse parki? Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Prantsuse pargis laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pöetud puudega alleed. 14. Millise arhitekti nimest tuli sõna mansard korrus, mansard katus, mis see on? Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus. Sellise katusearhitektuuri traditsiooni
pealikule Gattamelatale. Verrocchio on loonud Taaveti. Kunstnikke huvitas inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. VARARENESSANSI MAALIKUNST 15. sajandil jätkus freskomaali õitseng. Masaccio (1410-1428) püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutab Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. Maalikunst oli 15. sajandil juhtiv kunstiliik. Erinevates Itaalia osades kujunesid välja erinevad koolkonnad. Fra Angelico (u 1388-1455) on meile meelde
homoseksualismi ega kahelnud vist hetkekski meha üleolekus nii ilus kui jõus. Kui noormehi kujutati tavaliselt idealiseeritult ja alasti, siis neidude skulptuurid (kore) olid riietatud. Kore ja kuros, mis kujutavad keha hetk enne lõplikku küpsust, nooruses, õitseeas, mis sureliku elus jääb nii lühiajaliseks, ja mida vaid jumalad saavad igavesti nautida, on ühteaegu inimlikud ja jumalikud. Kuros pidi ehk ühteaegu kujutama jumalat ja selle inimlapsest kummardajat, atleeti, kes võttis osa mängudest Olümpias ja mujal, mida korraldati seoses religioossete pidustustega. Skulptuur saavutas oma täiuse klassikalisel perioodil. Ümarplastiliste skulptuuride kõrval olid levinud ka reljeefid. Kreekale on iseloomulik kõrgreljeef, mille tekke eelduseks oli skulptuuri paremini siduda arhitektuuriga. Kreeka meistrid tahtsid säilitada tasapinda, kuid luua seejuures modelleering, et figuurid mõjuksid siiski plastilisena
Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke. Tähtsaim toodang tiibaltarid. Surmatants-Notke, 7.5m pikk, elu kalduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema,surma ees on kõik võrdsed, peenmaalitehnika.15.saj lõpp.Tallinnas Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. 18.ITAALIA MAAL 15.SAJ: Õpitakse tundma inimese keha ja seda loomulikult kujutama, järgneb arhitektuuri kujutamine maali taustal, teiste staatiliste esemete kujutamine-perspektiiv, õhu, valguse, vee, taimestiku kujutamine. NT. "Aadama ja Eeva väljaajamine". Aluseks on uut tüüpi suhted ja ellusuhtumine. Eneseteadvus. Humanism, isiksuse vaba areng. 19.MAALITEHNIKAD ITAALIAS 15.SAJ: Fresko-tempera märjale krohvitud pinnale. Tasapinnaline, hakatakse kasutama valgust ja varju, esimesed maastiku elemendid. Õlivärvid. MADALMAADES-peenmaaltehnika
Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Esimeseks hellenismiajastu skulptoriks võib pidada Skopast, kelle tööd olid küllaltki ebaharilikud. Tema teosed on täis liikumist ja tormilist jõulisust ta meelest ilu avaldus ülima pinge hetkel ja, et ka surija on ilus. Skopas on esimene, kes hakkas kujutama surevaid ja haavatuid inimesi. Vähe töid on säilinud. Suurim töö oli Halikarnassose Mausoleumi idakülje friis ,,Amatsoonide võitlus" Milo Venus Skopas "Pothos" Elise Kaselaid, 10K
sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Alates postimpressionismist oli looduse otsene kujutamine hakanud kunstis tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910 a. Paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus
Dadaistide eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma. SÜRREALISM Sürrealism tekkis Prantsusmaal 1920ndatel ja hakkas maailmas vaibuma 1930ndate lõpus. Tähtsaimad esindajad on Andri Breton ja Paul Eluard. Lähtusid psühholoogiast, Sigmund Freudi alateadvusteooriast. Nende teooria oli, et kuna inimeste nägemus maailmast põhineb ainult nende meeltel siis reaalsus ongi kujutluste maailm ja kõige õigem on inimeste alateadvuses olev ning seda peabki kunstis kujutama. Püüdsid kujutada fantaasia maailma ja unenäolist reaalsust. Võtted/tunnused *kirjutada nagu hüpnoosis juhuslikke mõtte seoseid ülesse. *oivaline laip- mitu autorit kirjutavad paberile ridu, teadmata eelnevat teksti. *Eitasid loogikat ning kasutasid huvitavaid kujundeid ja seoseid. EKSPRESSIONISM Ekspressionism on Saksamaal ja Austrias 1910-1925.a levinud modernistlik vool. Keskus oli Berliinis. Neil oli 2 ajakirja Torm ja Aktsioon. Tähtsaimad esindajad on saksamaalt Georg
the exhibition is the assembly of preliminary studies for most of the works. These were done in oil, watercolor, ink and pencil. These help convey a sense of the three lost compositions, but cannot hope to replace the actual canvasses. The viewer is left with a profound feeling of loss for the destroyed works. Esimest põhisuunda nn. konstruktiivset e. geomeetrilist abstraktsionismi esindas KAZIMIR MALEVITS(1878-1935). -Malevits hakkas Moskvas esimesena maalidel üksnes ristkülikuid ja ruute kujutama -1915. valmis tal teos ,,Must ruut valgel pinnal" -"Valge ruut valgel pinnal" 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. Selles laadis lõi oma kirevaruudulised maalid ka hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944) Ta jõudis väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast
(lk 91, 135-136)? Mida tähendab väljend „less is more“? Arhitekt, projekteerinud pilvelõhkujaid. Võimalikult lihtne vorm kõige ilusam. Väheste asjadega teha palju. 14. Kuidas on funktsionalism mõjutanud eesti arhitektuuri? (lk 125) Võeti varajaselt omaks, Olev Siinmaa rannahotell, kunstihoone, sambad, pilastrid, 15. Mida kujutas endast konstruktivism? Kus ja millal tekkis? Kes olid tähtsamad kunstnikud? (lk 91 – 93) Kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda, kujundid konstrueeritakse geomeetrlistest elementidest, tekkis peale funktsionalismi. Venemaal 1919. Vladimir Tatlin, Aleksander Rodtsenko (trepid), Lazar LissitZki (kobakas maja ümarate akendega), Millist rolli on kunstiajaloos mänginud ajakiri „De Stijl“? Kes olid selle ajakirja ümber koondunud kunstnikud ja millised olid nende taotlused loomingus? (lk 93-96)? P
1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse.
Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja mõistus, teadus, haridus ja kultuuri arendamine. Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet. Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul. · Populaarseks arenes kiriromaan! · Kirjanikud: 1) Voltaire- filosoof, matemaatik, ajaloolane, prantsuse kirjanik, kirjutas luulet, proosat, draamat. ,,Zadig" (1747), ,,Candide" (1759)
Enne Sokratest tähendas hästi toimimine lihtsalt seda, et ei tehtud midagi niisugust, mis võiks jumalaid vihastada; nüüd aga peab iga inimene otsustama enese sees hüve kasuks. Sokrates: "Kumbki meist ei tea ju midagi eriti suurepärast või tarvilikku, aga too mees [mõni, kellega ta oli vestelnud] kujutab ette, olgugi et ta ise midagi ei tea, et ta teab; kui mina midagi ei tea, siis vähemasti ei hakka ma seda ka endale ette kujutama. Selle vähese võrra paistan ma temast küll targem olevat, kuna ma ei arva, et tean seda, mida ma tegelikult ei tea." Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi. Ateena valitsus mõistis Sokratese üle kohut, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamise. Sokratesele esitati süüdistus: "Sokrates rikub seadust sellega,
aprillis langes Mussolini Itaalia partisanide kätte vangi, kes ta hukkasid. Elu viimastel päevadel pöördus Mussolini tagasi oma juurte juurde. Teise maailmasõja lõpus, kui pool Itaaliat oli Saksa ja teine pool liitlasvägede käes, teatas Mussolini kogu tööstuse riigistamisest ja kõige selle elluviimisest, mis oli "kirjutatud sotsialistliku liikumise lippudele neljakümne aasta kestel". Itaalia fasismi juht oli kogu elu südamepõhjas sotsialist ja selle varjamiseks ongi teda hakatud kujutama poliitilise klounina. Tänapäeval on fasistliku diktaatori hauakambrisse jäetud kümneid tuhandeid kirju, kus palutakse Mussolini abi tervise-, armu- ja rahaasjus ja isegi jalgpallimeeskonna toetuseks. http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=Bo8oxRAFyJk http://www.youtube.com/watch?v=ZH-CJechOJ4 http://www.youtube.com/watch? NR=1&v=ciQ6MGU4GV8&feature=endscreen http://www.youtube.com/watch? v=nH0Et56Hxt4&feature=fvwrel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
