eneseväljendust. Hollandlane Jan Verkade (1868 1946) ütles, et "pole olemas maale, on vaid dekoratsioonid". Tema sõber Maurice Denis (1870 1943) kirjutas 1890 : "maal, enne kui teda näeb mõne objekti kujutisena, sõjaratsuna, alasti naisterahvana või jutustusena, on olemuslikult kindlas korras paigutatud värvidega lame pind". Nabiide arvates oli maal õnnestunud vaid siis, kui kunstnik oli suutnud läbi tunginud asjade välisest kujust ning kasutades värvi ja kontuuri oli objektid nii ümber kujundanud, et tema dekoratiivsed küljed muutusid tähtsaimaks ja kunstniku isiksus või stiil oli selgesti väljendatud. Kuna maale lõuendil peeti üldiselt kunsti mitte üheks vaid ainsaks tõeliseks ilminguks, pidasid nabiid alaväärtuslikuks maalimist paneelidele, mida võis hiljem paigutada üldisesse dekoratiivsesse skeemi hõlmates erinevate kunstiliikide teoseid.
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Tulemusena veereb hiire all olev kuulike, mis omakorda paneb liikuma hiire sees olevad püst- ja rõhtliikumise rullikud, millega on seotud andurid, mis edastavad juhtprogrammi (driver) abi kasutades hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted Failid ja kaustad Fail (file)on terviklik andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kataloog (directory) - failihaldussüsteemi hierarhia (ketas-kataloog-alamkataloog-fail) üks tase
Kahe keha vahel avaldub aga ponteniaalide erinevus ehk pinge Kahe keha omavaheline elektrimahutavus näitab kui suure elektrilaengu ülekandmisel ühelt kehalt teisele tekib nende vahel ühikulise suurusega (1V) pinge. E=a/U kus E keha omavaheline eletrilaengu mahutavus Q (C) ühe keha elektrilanegu suurus U(F) - kahe kahea vaheline pinge. Kehade elektrimahtuvause tegelik suursu sõltub nende kehade mõõtmetest kujust ja vastastikudest asenditest. Elektrimahutavuse mõõtühik on üks farad (1F) ühikut nimetatakse nii inglise füüsiku Michael Farady järgi Ühik 1F on valemite C=Q:fi ja C=Cq/u alusel võrdeline ühikuga 1C/V 1F on sellise keha mahtuvus millele tuleb anda elektrilaengu 1C et suurendada tema pontsiaali 1V võrra. Või 1F on sellise kahe keha omavahlise mahtuavus millede puhul tuleb ühel kehalt teisele kanda üle elektrilaeng 1C et suurendada nende kehade vahelsit pinget 1V võrra.
mitte suurem kui sarrusraudade vahe Teralist koostist kontrollitakse sõelumisega Graniitkillustiku survetugevus peab oleam 80, paekillustikul 30 N/mm2 VESI Peab olema joogiveekõlbulik Merevett võib kasutada, kui soolade sisaldus ei ole suurem 2% Plastus Betoonisegu plastsus oleneb: veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjali terade kujust ja plastifikaatorite sisaldusest Katsetakase Abramsi koonusega Betooni tugevuse arvutamine: R28=A*Rt(T/V-0,5) R28 – eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt Rt – tsemendi tugevusklass T/V - vesitsement teguri pöördväärtus A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti Betooni koostise määramise meetodid Tabelimeetod Järkjärgulise lähenemise meetod Absoluutsmahtude meetod
ja keerukate valandite toomiseks. 4. Pesaja grafiidiga malm (malleable cast iron, malleable iron) on tuntud kui termpermalm mis tuleneb sõnast tempertama ehk sitkemaks muutma. Tekib valgemalmi termotöötluse, lõõmutuse abil. Vaba grafiiti sisaldavaid malme liigitatakse metalse maatriksi struktuurist olenevalt: 1. Feriitseteks 2. Feriitperliitseteks 3. Perliitseteks Malmi omadused sõltuvad metallsest faasi struktuurist ja grafiidi osakeste sisaldusest ja kujust. Võrreldes metallse maatriksiga on grafiidi tugevus tühine, seega võib vaadelda vaba grafiitiga malmi kui poorset terast. Halvimad omadused on liblelise grafiidiga mailmil. Grafiidiosakeste kuju mõjutab malmi plastsust, vähemal määral tõmbetugevust. Samal ajal kõvadus ja survetugevus ei muutu. Malmi saab ka karastada, normaliseerida jne. Termotöötlusel grafiidiosakeste kuju ei muutu. 12
Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis – maak, koks, räbusti – viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt – vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 → Fe3O4 → FeO → Fe 8. Keragrafiitmalm Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist.
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge...
Külmkeevitus on tardfaaskeevitus suurte survete ja sellega kaasnevate plastsete deformatsioonide kasutamisega. Difusioonkeevitus - difusioonkeevitus on tahkete materjalide liitmisprotsess mille käigus kuumutatakse kaks või enam liidetavat materajli 50-70%-ni sulamistemperatuurist. Difusiooni käigus materjalide aatomid ühinevad ja moodustavad ühtse struksuuri. Kasutatakse ka survet pindadele, vältimaks tühjasid kohti kahe pinna vahel mis on tingitud erinevast pinna kujust. Kasutatakse lehtmetalliliste materjalide liitmiseks, kosmonautikas, aatomite ja elektri tööstustes 12. Keevitus fokuseeritud energiakiirega. Elektronkeevitus, laserkeevitus. Laserkeevitus on fokuseeritud energiakiirega keevitus. Keevitusenergia juhitakse detailile nähtamatu fokuseeritud e. ühte piirkonda kontsentreeritud kitsa energiakiire abil ja soojus eraldub alles kiire kokkupõrkel metalliga. Tööstuslikult kasutatakse keevitamiseks lasereid võimsusega kuni 10...15 kW
TORI kihelkonna RAHVARÕIVAD UULU PÕHIKOOL KOOSTAS: MARILIIS ALLIKVEE Tori kihelkonna rahvarõivad 19. sajandil 19.saj teisel poolel rõhutati sageli eesti rahvarõivaste ilu ja nende tähtsust rahvuslikust seisukohast vaadates. Tolleaegne kirjandus propageeris rahvarõivaste kandmist kui eestlaste enesemääratluse ühte võimalust. Vähe oli tol ajal eesti rahval seda, mida ta kultuuri alal võis põris omaks pidada. Samaselt meelestatud oli ka Pärnumaa oma mees C.R. Jakobson, kelle arvates olevat rahvuslikud riided "mitu sada korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikuka...
v varda telje läbipaine mingis varda telje punktis (v < f), [m]; varda elastse joone puutuja tõusunurk mingis elastse joone punktis, [rad]. Joonis 11.1 Elastne joon on kõver, mille kuju ruumis sõltub koormuste väärtustest ja mõjusuundadest, materjali elastsetest omadustest ja detaili geomeetrilisest kujust ning mõõtmetest. Tasapinnalise paindeülesande korral on detailil üks elastne joon. Ruumilise paindeülesande korral on detailil elastne joon kummaski kesk-peatasandis (kaks elastset joont). 11.2. Ühtlaselt painutatud ühtlane varras 11.2.1. Painde põhivalem Painutatud varda paindepinge laotus on lineaarne, kus punktide paindepinge väärtused
korral); max; max kohaliku (kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa]; nom;nom nominaalse (arvutusliku) pinge väärtus selles kohas (ilma pingete kontsentratsiooni arvestamata), [Pa]. Pinge kontsentratsioonitegurite väärtused: · sõltuvad pingekontsentraatori kujust ja mõõtmetest; · sõltuvad materjali omadustest (plastsetele materjalidele K 1, habrastele K > 1); · on seda suuremad, mida järsem on detaili ristlõike (kuju) muutus; · saab arvutada elastsusteooria meetoditega (sel juhul teoreetiline ehk elastne kontsentratsioonitegur); Pingete teoreetiline kontsentratsioonitegur = pinge kontsentreerumise
mõned õpilased.) Alles 2000 aastat hiljem tõestas Pisa linna ülikooli professor Galileo Galilei, et suurtüki - ja püssikuul (sellel ajal olid nad kerakujulised ) kukuvad ühtmoodi. Omajagu õigus oli ka Aristotelesel, sest õhutakistus takistb langemist. Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtmoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. Gravitatsioonilise vastastikmõjuga (ka vaba langemisega) seotud teadmised võttis kokku inglise teadlane Isaac Newton 17. sajandi lõpul. Legendi kohaselt istudes õunapuu all olevat talle õun pähe kukkunud ja ta hakkas juurdlema, miks kehad kukuvad maha. Lugu jõudis meie päevani tänu Voltaire'ile, kes pani selle kirja Newtoni ühe naissugulas mälestuste põhjal alles pärast kuulsa füüsiku surma
Et siiani polnud täiesti paljast naisekeha kujutavat skulptuuri keegi veel teinud, eelistasid esimesena kohale tulnud Chiose saare esindajad sündsama väljanägemisega Aphroditet. Nii pidi Knidose linn rahulduma alasti Aphroditega. Kuid juhtus ime. Knidose Aphrodite templisse paigutatud kuju sai üheks antiikmaailma kuulsamaks taieseks. Inimesed tulid Väike-Aasiasse väga kaugelt, isegi Sitsiiliast ja Nikaiast (Nice'ist), et oma silmaga seda maailmaimet näha. Kujust sai selle linnriigi (polise) sümbol. Kujust tehti koopiaid, seda kujutati vaasidel, puutahvlitel. Knidose Aphroditest sai tõeline kaheksas maailmaime. Sellest skulpturaalsest kompositsioonist sai alguse üleüldine nn Knidose Aphrodite tüüpi naisekeha kujutamine kunstis. Kindlasti tuleb sama tüüpi taieseks pidada ka Louvre'i uhkust Milose Venust. Ehk annab Knidose Aphrodite aimu, mis asendis võisid olla teise väga kuulsa skulptuuri käed.
3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul (sõuajam=käitur, puri, puksiirtross, aerud) .Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks (vee-, laevalaine-, õhutakistus) NB: liikumapanev jõud = takistusjõud (raskusjõud=ujuvusjõud) Käikuvus olene : laevakere kujust, käiturite tüübist, veealuse osa siledusest Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub: 1) laevakere kujust 2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel, 3) lainetusest ja tuulest Juhitavust iseloomustab: a) kursilpüsivus ehk suunastabiilsus (directional stability) (laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine). b) pööratavus (turnability).
võrdne kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Ei = - (NB! Valemis on Ei, tegelikult peab olema Ei) t Eneseinduktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli industreerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbib välja tekitanud vool. Pooli induktiivusus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline volutugevuse muutumise kiirusega. Võrdetegur L sõltub juhi mõõtmetese ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks. Võnkering on elektriahel, milles tekivad elektromagnetvõnkumised; koosneb kondekast ja induktiiv-poolist. Thompsoni vaelm võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 L C Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Elektromotoorjõud E V Magnetvoo muut Wb Ajavahemik t s
paks määrdekiht võib detaili muuta õliseks. See raskendab detaili viimistlemist (viimistluskiht ei nakku õlisele pinnale). Õlivabad määrded (lubimääre, savimääre, seepmääre jne) segunevad betooniga kergemini, kuid ei muuda detaili õliseks. Määre kantakse vormi sisepinnale ühtlase õhukese kihina pihusti abil või võõpamise teel. 8.6. TOODETE VORMIMINE JA KIVISTAMINE Toote vormimise moodus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja detaili kujust. Kõige sagedamini tuleb toote vormimisel teha järgmisi tööoperatsioone: *vormi asetamine vibrolauale, *sarruskarkassi paigaldamine vormi, *betooni paigaldamine, *betooni tihendamine, *toote pealispinna silumine. Betoon valatakse vormi harilikult betoonilaoturi abil, mis kujutab endast vormi kohal liikuvat betoonipunkrit. Betooni tihendatakse peamiselt vibreerimisega. Voolumeetodi puhul asub vorm vibrolaual. Kassettvormidel on vibraatorid kinnitatud väljapoole vormi. Stendimeetodi puhul
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on korilased ja neile on oluline info korjamine ja soppamine. Kuju kasutas ta lavastuse alguses, hiljem sellele tähelepanu enam ei pööratud. Oda kasutas ta enda nö ürgmehestamiseks, see sümboliseeris mehelikkust, jahil käimist, pere toitmist ja ülalpidamist. Kõik need efektid olid näitlejale abiks publikule naiste ja meeste erinevuste piltlikuks seletamiseks. Näitleja ise oli kostümeerimata ning märgatava
Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. 8. Elektromagneetiline relee on seade, mille abil saab nõrga vooluga sisse ja välja lülitada tugeva vooluga vooluringe. · Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja. Kui vooluring katkestada, kaob magnetväli poolis ja südamikus. · Elektromagneti magnetväli tugenevneb voolutugevuse suurendamisel ja oleneb raudsüdamiku materjalist ja kujust. · Raua ja terase magneetumise põhjustab elektronide korrapärastatud liikumine aatomites, mis tekib tugeva magnetvälja. 2. Magnetiline induktsioon Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas ruumipunktis: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja SI- süsteemi ühikuks tesla (T). Magnetvälja põhjustatav jõud
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
. +bnxn kus y=tagajärgne tunnus ja x = põhjuslik. 54.Regressioonanalüüs mittelineaarse seose korral – Lineaarseid seoseid esineb reaalsuses harva, aga lineaarseid regvõrrandeid kasutatakse sageli, sest regressioonikordaja pole absoluutselt täpne, regressioonivõrrand kehtib meie poolt vaadeldava muutumispiirkonna kohta, mittelineaarsed võrrandid on tundlikumad erandlike väärtuste osas, ebastabiilsemad. 55.Baas- ja ahelindeksid, teisendamine ühest kujust teise. – Baasindeks –arvutatakse kui vaadeldaval perioodil olemasoleva tunnuse väärtuse p1 ja mingi baasiks valitud ajaperioodil omandatud tunnuse väärtuse pb suhtes. Ahelindeks – leitakse kahe järjestikuse perioodi tunnuse väärtuste suhtenda. Alustatakse väärtusest 1 ja edasi arvutatakse vaadeldava perioodi ja eelmise perioodi tunnuse väärtuse suhte. Teisendamine: ahelindeks →baasindeks(järjest kõigi eelnevate korrutaminekorrutamine)
Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. Omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust, näiteks valtsid, vagunirattad. Enamik valgest malmist valandeid lõõmutatakse tempermalmiks.
Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on korilased ja neile on oluline info korjamine ja soppamine. Kuju kasutas ta lavastuse alguses, hiljem sellele tähelepanu enam ei pööratud. Oda kasutas ta enda nö ürgmehestamiseks, see sümboliseeris mehelikkust, jahil käimist, pere toitmist ja ülalpidamist. Kõik need efektid olid näitlejale abiks publikule naiste ja meeste erinevuste piltlikuks seletamiseks. Näitleja ise oli kostümeerimata ning märgatava
karüoplasma-tuumaplasma, poolvedel, orgaaniliste ainete kogum, vett ei ole, ül: siduda tuuma osasid fagotsütoos- rakk õgib suuri aineosakesi. Rakumembraani sissesopistumisel moodustuvad rakku sisenenud aine põiekesed. histoon- kromosoomi valk Selgitavad küsimused: Rakkude uurimise võimalused. lk 47-48 (4 asja) valgus, elektromikroskoobid, infotehnoloogia, radioaktiivsete isotoopidega uurimine rakkude mitmekesisus, lähtudes tuumast, suurusest, kujust. lk 51-52 iseloomustada looma raku membraani ja ainete liikumisvõimalusi. lk 56-58 iseloomusta tsütoplasmat (lüh. küsimus) lk 53 iseloomusta rakutuuma(pikem). kromosoomid ja tuumakesed jne. lk 54-55 iseloomusta raku organelle, ehitus, talitlus, ülesanded. (tsütoplasma võrgustik , ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid, kolgi kompleks) lk 58-61 iseloomusta tsütoskeletti ja tsentrosoome. iseloomusta taimeraku spetsiifilisi ehituslikke osasid, lk 64
materjalidest ja kasutatud betoon- ja ehituskivimaterjalidest teralise jämetäitematerjali killustiku tootmiseks. Põhilisteks tunnussuurusteks: maksimaalne lähtematerjali suurus, purustusaste, energiakulu, jõudlus. Lõugpurusti: kasutatakse jäme-, keskmiseks ja peen- purustuseks. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Koonuspurustid: paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks
Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid.. Pahtlid on pigmentide, täiteainete ja sideainete pastataolised segud. Pahtliga tasandatakse pind enne värvimist. Pahtlitele võib lisada lakki või värvi ja peeneksjahvatatud talki. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine, elektriväljas pihustamine, elektriväljas sissekastmine, ülevalamine. Enne värvimist tuleb värvitav pind ja värv tööks ette valmistada. Kõik värvid enne kasutamist tuleb hoolikalt segada. Segamise
elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on määratud valemiga: Ep = m . g . h, kus Ep(J) - keha potentsiaalne energia; m(kg) - keha mass; h(m) - keha kõrgus maapinnast; g(m/s2) - raskuskiirendus. Kui kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, siis selle poolt tehtud töö võrdub potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: A = - (Ep 2 - Ep1). Jõuväli, punkti valimine, töö mis kulub selle ja teise punkti…, töö ei sõltu trajektoori kujust, sest töö mööda kinnist trajektoori on 0, F x=- du/dx, gradient Jõuväli - kui keha on asetatud niisugustesse tingimustesse, et igas ruumipunktis mõjuvtavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. 12, mehaanilise energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus. Kui süsteem on isoleeritud ja kõik seal mõjuvad jõud on konservatiivsed, siis koguenergia ajas on jääv.
kus: N varda ristlõike pikisisejõud, [N]; = R + y kihi radiaalkoordinaat, [m]; R0 = R - e varda neutraalkihi kõverusraadius (kus = 0), [m]; A · selle integraali arvutamise Kõvera varda R0 = ; keerukus sõltub ritlõike kujust neutraalkihi dA kõverusraadius: A (enamlevinud ristlõigete jaoks on R0 avaldised toodud käsiraamatutes);
soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eritatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel 42. Albeedo. mulla soojusneelamisvõimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullampinnale langenud energiast sealt peegeludub oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest,. heledatel pindadel suur, tumedatel pindadel väike 43. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. soojusmahutavus kui palju soojusenergiat on vaja kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad soojusjuhtivus al mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1 cm3 mulla kuubiku. sõltub õhu-vee vahekorrast. õhk halb ja vesi hea soojusjuht
Seda nimetatakse potentsiaalseks energiaks E p raskusjõu väljas: E p = mgh . (2.20) Raskusjõu poolt tehtav töö ei sõltu sellest, kas keha kukub vabalt vertikaaljoont mööda või, olles saanud kõrgusel h mingi horisontaalse algkiiruse, liigub maapinnani kõverjoonelist (paraboolset) trajektoori pidi. Selliseid välju, milles väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest), nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige sagedamini esinevad gravitatsiooniväli ja elektriväli. Potentsiaalne energia on kehadel olemas ainult konservatiivsetes jõuväljades. Kokkusurutud või väljavenitatud vedru Ep on selle molekulide elektromagnetilise vastasmõju Ep. Loodus ei anna ette, kus on keha potentsiaalne energia null, see tuleb lihtsalt otstarbekalt valida
Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.36. Aktiivne õõtsesummuti. 3.5 Juhitavus. Juhitavus on laeva võime püsida ettenähtud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus on laeva kahe, teineteise suhtes vastandliku omaduse – kursilpüsivuse ja pööratavuse – kompromiss. Mõlemad need omadused olenevad laevakere kujust, peamõõtmete suhetest ja juhtimisvahendite tõhususest antud kiirusel. Juhitavusele avaldavad mõju välised tegurid: tuul, sügavus kiilu all, kalda või teiste laevade lähedus jm. Juhitavuse teatud näitajate suhtes on kehtestatud rahvusvahelised nõuded. Juhitavusega seonduvat käsitletakse põhjalikult kursuses „Laeva juhtimine“. Kohe pärast rooli pikitasandist välja keeramist alustab laeva raskuskese roolilehele
vähenemine toimub ainult poorsuse arvel.3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine vertikaalsuunas. Pinnasele iseloomuliku anisotroopsuse tõttu ei ole kogupingega. Seepärast liiva tugevus veeküllastatud olekus ja kuivalt ei on võimalik ainult vertikaalselt, see on ühes suunas.4. Kogupinge on kogu deformeeritavus eri suundades ühesugune. Horisontaalsuunalist erine. Liiva sisehõõrdenurk sõltub terade kujust ja suurusest, pinnase pinnasekihi paksuses ühesugune.5. Pinnas on veeküllastunud.6. Veejuhtivus ja deformeeritavust saab määrata ka dilatomeetriga. See kujutab endast tihedusest, lõimise ebaühtlusest jne. Enamasti on suurem kui 30 kokkusurutavus ei muutu tihenemisel. pinnasese süvistatavat õhukest teraslehte, mille sisse on monteeritud terasest kraadi, ulatudes kuni 45-ni
Küpspuidulised- lülipuit sama värvi maltspuiduga (kuusk, nulg, pöök). 2. Paindetugevuse joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas (esinb ainukesena kahes suunas pinget): Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu paindetugevusele oleneb puidu tihedusest, kujust, kiudude viltusest asetusest, niiskusest, temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju). 3
Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju
Jõu töö mõiste. Elementaartöö. Konservatiivsed (raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud) ja dissipatiivsed jõud. *Jõu töö mõiste - DEF Mehaanikas defineeritakse jõu ~F elementaartöö dA lõpmata väikeseks siirdel ds, kui dA= F*ds*cos, kus on jõu ~F projektsioon siirdele. *Elementaartöö: dA= F*cos*ds * Konservatiivsed (raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud) jõud - DEF: Jõude, mis töö rakenduspunkti üleminekul ühest kohast teise ei sõltu tee pikkusest, kujust, ega rakenduspunkti liikumise seadusest nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. * Dissipatiivsed jõud - DEF: mittekonservatiivseid jõude nimetatakse dissipatiivseteks 37. Potentsiaalne energia. Potentsiaalse energia tasemepinnad. *Potentsiaalne energia - DEF: Tingimust Fxdx+Fydy+Fzdz=-dU(x,y,z) täitvat funktsiooni U nimetatakse potentsiaalseks energiaks. F-n U näitab seda töö varu, siis nimetamegi seda
See koosneb üheksast suuremast kompositsioonis teemal maalima loomine ja lisaks veel väiksemad teemad. Kuulsaim oli Aadama loomine. enne maalimist töötas ta maalid hoolikalt läbi. · "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Kujutatud on vihast kristust. · Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid kolm, sest paavst vahetus: "Mooses", "Küürutav poiss" · Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. · "Pieta" tõlkes vabadus, kannatus. Maarja süles surnud Jeesus. · Püha Peetri kiriku kupli lõpetamine · Sisekujundus Laurenziuse kloostri raamatukogu · töötas alati üksi, ka elus oli üksildane Raffael (1483 1520) · on tuntud eelkõige maalijana.
(nii tehnoloogilistes aparaatides kui ka torustikes). Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt. aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 15. Millised 2 põhinäitajat määravad ära vedeliku hüdrostaatilise rõhu mingi anuma põhjas? Kas rõhku määrab ka anuma kuju? Vedeliku rõhk anuma põhjas sõltub vedelikusamaba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte anuma kujust ega vedeliku hulgast. 16. Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsesside liikidele. Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18
Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. 42. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaarkeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget 43. Mis määrab keevitusvooluallika tühijooksupinge (vallaspinge) minimaalväärtuse?
Valgemalm Ühine Grafiitmalmid Omadused Suurem kõvadus Haprad, head Väiksem kõvadus, valuomadused, halb teatav sitkus. keevitatavus Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Mehaanilised omadused sõltuvad grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist. Vaba grafiidiga malmide mehaanilised omadused: Liik Tõmbetugevus Kõvadus (HB) Katkevenivus (%) (N/mm2) Liblegrafiitmalm 100-350 190-275 ~0 Keragrafiitmalm 350-1000 140-360 22-2
Boornitriidi ülikõva materjali tootmisele pani aluse teemanti tootmine. Boornitriidi töödeldakse samade seadmetega mis teemanti ja saadakse ülikõva abrasiiv. Abrasiivi omadused ja kasutamine Abrasiivi tähtsaim omadus on kõvadus. Millise kõvadusega abrasiiv valida sõltub kasutusviisist ja töödeldavast materjalist. Abrasiiv on teraline materjal ja abrasiivi vastupidavuse määrab seega tera tugevus. Tera tugevus sõltub tera kujust, tera suurusest ja tera materjalist. Mida sitkem ja kulumiskindlam on abrasiiv seda kauem saab kasutada. Vahel võib kõva abrasiiv muutuda nüriks hõõrdumisel tekkiva kuumuse tõttu. Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel
10. Mis on majusklid ja minusklid? Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j. 11. Mis on palimpsest? Vastus: (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega
võib nt. jõudusid rummult võllile üle kanda ja liiteelemente hästi tsentreerida.
Ava võllist väiksem
Ping : N = -( D - d ) = d - D
D
Sel puhul jääb luuotste vahele liigeseõõs, mis on täidetud liigesevedelikuga. Liiges on ümbritsetud liigesekihnuga ja sidekoeliste sidemetega, mis fikseerivad liigese. Liigest moodustavate luude otsad on kaetud liigesekõhrega, mis vähendab kulumist ja amortiseerib luudele toimivaid põrutusi. Eesti Ratsaspordi Liit 2 Veterinaaria Liigesekõhrede sobilikust kujust sõltuvalt võimaldab liiges liigutusi edasi-tagasi (plokkliiges)või siis mitmes suunas (keraliiges, näiteks puus). · Lihased on vöötlihaskoest moodustunud elundid, mille ülesandeks on looma liigutamine ja edasi toimetamine. Lihased kinnituvad enamasti kahele skeletis ühendatud luule, võimaldades luude liigutamist. Lihaste kontraktsioonid alluvad looma tahtele. · Silelihastest moodustunud lihaskestad võimaldavad kehavedelike edasitoimetamist
veepiiskades. Halo sisemine äär on sinakas, väline kas roheline või punakas. Tekivad valguskiirte murdumisel ja peegeldumisel pilvede jääkristallides. Kui kristalle on vähe, tekib kahvatu halo. Halo tekib valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel õhus hõljuvates jääkristallides. Samas ei tohi jääkristalle olla nii palju, et päikeseketast läbi kristallide pilve enam näha pole. Kiirte käik kristallis ja halo kuju oleneb kristalli kujust ja kristalli asendist päikesekiirte suhtes. Jääkristallid murravad ja peegeldavad valgust kui väikesed klaasprismad. Osa kiiri peegeldub kristalli välispinnalt, osa kiiri tungib aga kristalli sisse. Kui päikesevalgus siseneb jääkristalli läbi ühe tahu ja väljub kristallist läbi teise tahu, mis ei ole esimese tahuga paralleelne, siis väljuvad erinevate lainepikkustega kiired eri suundades. Ebapäikesed tekib siis, kui Päike on horisondi lähedal. See on laik, mis asub
Vastus: Majusklid suurtähed, tähed, mis paigutuvad kahejoonelisse skeemi, sest neil pole üla- ja alapikendusi. Antiikajal kasutati ainult m-eid, näit ladina kapitalkirjana ja hiljem untsiaalina. Pärast minusklite tekkimist, jäid majusklid kasutusele ehiskirjana. Minusklid väiketähed, tähed, mis oma ala- ja ülepikendustega mahuvad neljajoonelisse skeemi. Ladina m-d kujunesid 4. saj m.a.j.; nende arenenumast kujust Karolingide minusklitest- lähtuvad nüüdisaegsed m-kirjad. Kreeka m-d tekkisid 8.-9. Sajand m.a.j. 11. Mis on palimpsest? (kr. K. ,,uuesti maha kraabitud" ), ka codex rescriptus. Käsikiri, mille esialgne tekst on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki
Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. Linnumunade morfoloogiline koostis (%) Munakoor Munavalge Munarebu Liik (kiudkestadega) Kana 9,0 63,8 27,2
- Sotsiobioloogia sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest kus ta asub, riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - Etnotsentrism teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal - Kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal - Universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal Kultuur 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hoonet 2. Vaimne kultuur:
5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata
¯=const. N=M Steineri lause järgi keha inertsmoment 1.3.Töö ja energia suvalise pöörlemistelje suhtes,mis ei läbi raskuskeset on järgmine: 1.3.1.Töö I=I0+ma² Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- Masspunkt-m,pöörleb ümber z,ringne lõppasukohast,neid jõude nimetatakse trajektoor,raadius R,joonkiirus V,nurkkiirus konservatiivseteks. => V= R Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse I0 inertsmoment telje suhtes ,mis läbib potentsiaalseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
