Pärast kuju kadumist tehti selles päris mitu koopiat , üks nendest asub Nashvilles,Tennesee´s. Kuigi koopia mis on pannud paljud kulme tõstma ilmus Rooma impeeriumisse väga vähe aega pärast seda kui originaal kaduma läks ning mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. Paljud usuvad et see ongi originaal kuju. See juhtus pärast seda kui 426. aastal lasi Rooma keiser Athena kuju Konstantinoopolisse viia, kuid kuju ei jõudnud kunagi kohale ning keegi ei tea mis kujust sai ja mis sai trantsportijatest. Paljud usuvad et see varastati, tükeldati ning müüdi maha. Valisin selle teose sest mind on alati huvitanud Vana-Kreeka ajastu teosed ja mütoloogia ning loomulikult ka müsteeriumid .
Eesti Kunstnike Liidu liige • Anton Lembit Soans (1885 –1966) oli • Nõukogude võimude käsul lammutati sammas 23. septembril 1940. aastal kogu koolirahva silme all • Õpilasi hoidsid tagasi monumendi kaitsele tormast lukku keeratud kooliuksed • Hiljem austati leianseisakuga äraviidud monumendi asukohta • Esialgne kavand nägi ette keskse kuju kõrvale veel kaht kuju, mis kujutanuks kaht surmavalt haavatud sõdurpoissi • Kolmest kujust valmis vaid keskmine • Kuju modell oli Nikolai Matvejev, viimistlemisel Harry Neumanskraft • Pärast selle taaspüstitamist 1941. aastal hävitati see 1948. aastal • 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes
Teoreetiline eeltöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust kust kasutatakse energiat keha asukoha muutmiseks. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=F*s. 2.Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? Töö, mida teeb mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. Mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse?
tuletis aja järgi. 6. Näidata, et konstantse kiirendusega liikudes avaldub kiirus ajahetkel t järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. Kui a = const v = ∫ a dt = a ∫dt = at + v0 7. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, kõigile kehadele mõjub sama raskuskiirendus, olenemata keha massist, materjalist või kujust. 8. Leida, kuidas avaldub vabalt langeva keha lennuaeg? z1 = z0 + v0t – (gt2/2) z1 – z0 = (gt2/2) t = 2(z1-z0)/-g 9. Leida, millest sõltub horisontaalselt visatud keha lennukaugus? 10. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Nurkkiirus on füüsikaline suurus,
1. mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? 2. kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? 3. kas raskusjõu töö sõltkub keha liikumistrajektoori kujust? 4. millise märgiga on raskusjõu tö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub
HOMOGEENNE ELEKTRIVÄLI elektriväli, kus elektrivälja tugevus on igal pool üheusugne. *tekib kahe ühesuuruselt ja erimärgiliselt laetud tasase plaadi vahel. *Vektor E on välja igas punktis ühesugune nii pikkuselt kui suunalt *Homogeense elektrivälja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu TÖÖ ELEKTRIVÄLJAS / POTENTSIAALNE ENERGIA *Potentsiaal ja pinge- suurused, mis kirjeldavad elektrivälja töö kaudu *Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest *Elektrivälja nimetatakse potentsiaalseks väljaks, s.t. töö ei sõltu trajektoori kujust. *Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel *Potentsiaalse energia nulltasemeks valitakse keha selline asend, millest keha edasi liikuda ei saa negatiivselt laetud plaat. ELEKTRIVÄLJA POTENTSIAAL *Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia
Superpositsiooniprintsiip- laetud kehade süsteemivälja tugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektoreid liita. Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeennseks nim elektrivälja, kus e-vektor on kõigis ruumipunktides ühesugune, suuruselt ja suunalt. Homogeennse elektrivälja jõujooned on paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväljas tehtud töö ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Välja, milles töö ei sõltu liikumistee kujust nim potensiaalseks väljaks. Potensiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Elektrivälja potensiaal näitab, kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Elektriliseks pingeks (U) nim kahe punkti potensiaalide vahet. Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühikulist laengut
selle joone puutujat, positiivse punktlaengu e-vektor on suunatud laengust eemale, elektrivälja superpositsiooni printsiip-selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga, homogeenne on selline elektriväli mille väljatugevus on igas punktis suuruselt ja summalt sama. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, Töö elektriväljas ei sõltu trajektoori kujust vaid jõujoone sihis sooritatud nihkest A=F*s*cosa. AeEp=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus (V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J),potentsiaalne väli on väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust, kuna tema kirjeldamisel võib kasut. Potensiaalse en. mõistet.punktlaengu potensiaalse en. arvutamine homogeenses väljas- wp=q*E*d,d-laengu kaugus en. nulltasemest. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis
algkiirus. 2. kuuli massist- mida väiksem on kuuli mass, seda suurem on kiirus. 3. püssirohu massist,temp. ja niiskusest- mida rohkem on püssirohtu, seda suurem on rõhk-järelikult on ka kiirus suurem. Püssirohu temperatuuri tõusuga kasvab selle põlemiskiirus,suurenenvad maksimaalne rõhk ja kuuli kiirus. Niiskus vähendab nii põlemiskiirust kui ka kuuli kiirust. 4. püssirohu terade kujust ja mõõtmetest- põlemiskiirus sõltub ka püssirohu terade kujust ja laadimistihedusest. Kui padrun on laetud püssirohuga täielikult ja maksimaalselt tihedalt, tekib oht, et relvaraud võib puruneda. Seepärast on keelatud laadida padruneid ise ja kasutada sama tüüpi, kuid mõne teise relva jaoks mõeldud laskemoona, näiteks püstolkuulipilduja padruneid püstolis jne. 5. laadimistihedusest. Põhjuste hulka,mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse, kuuluvad: 1
Tõmbedeformatsioon (kummipael), survedeformatsioon (svamm, vedru), paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon 2. Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 3. Elastsusjõu suund- deformatsioonile vastupidine ehk elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada 4. Elastsusjõu sõltuvus erinevatest teguritest - materjalist, keha kujust, suurusest 5. Hooke'i seadus (elastsusjõu valem) - Fe= -K (Keha jäikuse tegur)*(pikkus) l (pikkuse muut) Võimalike ülesannete teemad 1. Gravitatsiooniseaduse valemi rakendamine 2. Raskusjõu valemi rakendamine 3. Hõõrdejõu valemi rakendamine 4. Hooke'i seaduse rakendamine
Graafik 2. Läbilöögi sõltuvus elektroodide vahekaugusest domineeriva tangentsiaalkomponendiga ja domineeriva normaalkomponendiga. 8 4. Järeldus Töö eesmärgiks oli lahenduspingete määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul 50 Hz sagedusega vahelduvpingel. Õhu elektriline tugevus sõltub elektrivälja kujust, rakendatud pinge kujust, atmosfääri parameetritest ja elektroodidevahelisest kaugusest. Graafikult 1 on näha, et õhul on maksimaalne elektriline tugevus ühtlases väljas, mille tekitamiseks kasutati Rogowski elektroode, mis on ümardatud servadega tasapinnalised elektroodid. Mitteühtlases väljas sõltuvad läbilöögipinged vähe elektroodide kujust, seetõttu on kasutatud kahte elektroodide süsteemi: teravik – teravik ja tasapind – teravik. Võrdsetel elektroodide
enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust mille tulemusel keha asukoht muutub ja selleks kulub energia. Seda arvutatakse valemiga A=F*s. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab leida valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, kuna Maa tõmbab ühtlaselt asju enda poole. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Juhul kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? Töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb on samal ajal positiivne. A>0. 6. Mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse?
Mehaaniliseks tööks nimetatakse tööd, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Seda arvutatakse valemi abil: A=Fs, kus F on jõud ja s nihe. Töö mõõtühik on 1J. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab arvutada valemiga F=mg, kus m on keha mass ja g raskusjõu poolt tehtud töö 9,81m/s². 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu liikumistrajektoori kujust ega pikkusest, vaid alg- ja lõpp-punkti asendist. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Kui keha liigub üles, siis on raskusjõu töö negatiivne. 5. Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? Töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb, on samal ajal positiivne. 6. Mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse?
· Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid Jõudude liigitamine · Ühtlane mitteühtlane liikumine · Konservatiivsed kui väljajõudude töö · Kiirendusega-aeglustusega liikumine keha nihutamisel ei sõltu trajektoori · Nende kombinatsioonid kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, asukohast (koordinaatidest). näitab vaid et kiirendus ajas on jääv · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka Liikumine trajektoorist näiteks hõõrdejõud. Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi Töö arvutamine Dünaamika miks toimuvad liikumised? Staatika tasakaalutingimuste määratlemine, Newtoni 1. seadus
Elektrivälja töö Mehaanika võrdub töö jõu nihke , ning nendevahelise nurga koosinuse korrutisega: Elektriväli teeb tööd laengute ümberpaigutamisel. Ümberpaigutamisel tehtav töö ei olene trajektoori kujust, vaid välja suunas käidud teepikkusest ehk pikki välja tugevuse joont. Samanimeliste laengute vahel mõjub tõukejõud ja seega süsteemi potentsiaalne energia väheneb ja mida suuremad on kaugused laengute vahel , seda väiksem on kogu süsteemi energia
- ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Punktlaengu q pot energia homogeenses elektriväljas tugevusega E on esitatav kujul Ep=qEd, kus d on selle kaengu kaugus energia nulltasemest.|Välja pot-näitab,kui suur on vaadeldavas punktis ühikulise + laenguga keha pot en. Potentsiaal aga näitab, kui suur
Ei= ∆Φ/∆t Endoinduktsioon: Muutuva voolutugevusega vooluringi ümber olev muutub magnetväli indutseerib induktsiooni elektromotoorjõu selles samas vooluringis, milles kulgeb muutuva magnetvälja põhjustaja (muutuva voolutugevusega vool. Induktsiivsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis arvuliselt võrdub endoinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolu tugevus muutub selles juhis 1s jooksul 1A võrra. Ta sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. Valemid: Ei=Blvsina ; Eei=L ∆J∆/t ; Wmagn=LJ2/2
Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus- kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia. roo= Es homogeenne elektriväli- elektriväli, kus kogu ruumis on E vektor ühesuguse pikkuse ja suunaga. Jõujooned on paralleelsed ja sirged, mille vahekaugus ei muutu
Malme ei saa survetöödelda f. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad g. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 5/5 Küsimus 16 (7 points) Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust c. Metalse põhimassi struktuurist d. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust c. Metalse põhimassi struktuurist
Pöörisvoole võib kasutada juhtide soojendamiseks. Paljudel juhtudel on pöörisvoolud kahjulikud, põhjustades energiakadusid. Eneseinduktsioonnähtus, kus tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis võrdube arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorjõuga, kui voolutugevus selles muutub ühe ühiku võrra ajaühikus.Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust, kuid ei sõltu voolutugevusest juhis. Induktiivsus sõltub veel juhti ümbritseva keskkonna magnetilistest omadusest.
"Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul" Kolmas isamaakõne " Nõiausk ja nõiaprotsessid" Põnev info C. R. Jakobson on 500 kroonise rahatähe peal Carl Robert Jakobsoni kujust tehti monument C. R. Jakobsoni tegevust kajastavad temanimelises Torma Põhikoolis asuvad museaalid nn Jakobsoni toas ja Kurgja Talumuuseumis Viited http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/ http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/ 8kaitumine/68_5k.htm http://paulamarit.deviantart.com/art/tum e55374926 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_ Jakobson "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", lk 104
riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha liigub kiirendusega üles p=mg+ ma /keha liigub kiirendusega alla p=mg- ma Liugehõõrde teguri suurus sõltub pinna materjalist, pinna töötluskvaliteedist, pinna puhutsest ja määrdeainete kasutamisest Veerehõõrde tegur sõltub ratta suurusest ja pinna kõvadusest ja vedelike ja gaaside hõõrdetegur sõltub keha kujust ja keha liikumisekiirusest. Liugehõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga ja võrdeteguriks on hõõrdetegur Fh= Nµ
Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse nähtust, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine. Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju
· Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist. Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. Sulavkaitsmed minu kodus: · Arvuti · Televiisor · Raadio Ülejäänud elektriseadmetest on minu kodus ka bimetallkaitsmed või automaatkaitsmed. Sulavkaitsme tähis: Sulavkaitsme pilt: Kasutatud kirjandus: K.Timpmann ,,Füüsika IX klassile Elektriõpetus" lk. 117, Koolibri 1999. http://et.wikipedia.org/wiki/Sulavkaitse
Rhontose koolkond. 2. sajandi alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime „Samothrake Nike“. Rhontose koolkonda kuulub ka „Milose Veenus“. Kuju leiti 1820 aastal Melose saarelt. Tuntud töö samast koolkonnast on „Laokoonia grupp“. Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga
Evektori suund määrab ka jõujoone suuna, kus väli tugevam, jooned tihedamalt, väljamõeldis, tegelikult neid pole olemas Näitavad *Suunda *Kuju *Tugevust Homogeene väli- jõujooned on paralleelsed sirged, vahekaugus ei muutu (ühtlaselt laetud) Potensiaal ja pinge- suurused mis kirjeldavad elv võimet teha laengu nihutamisel tööd Elv tugevuse E punktlaengu q nihutamisel töö: Elektriväljas töö ei sõltu liikumistee e trajektoori kujust, sõltub jõujoone sihis sooritatud nihkest. Potentsiaalne väli- voli, mille töö ei sõltu liikumistee kujust Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elv tugevusega E: Potensiaal -kui suur on mingis punktis proovikeha potentsiaalne energia, suunata suurus (skalaarne) Punktlaengu elektrivälja potentsiaal Kehade liikumine ei sõltu potenisaali nulltasemest. Pot üksi ei ole oluline, oluline on pot vahe. Pinge on potentsiaalide vahe (alati vaja 2 punkti)
3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud, sepistatud või keevitatud täävid - vöörtääv ja ahtertääv. Lõige pikitasandis annab ettekujutuse täävide kujust, teki ja kiilujoone kujust. 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A)
Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli....
Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s
molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust. Anatoomia all mõistetakse tavaliselt palja silmaga nähtavat ehitust käsitlevat teadusharu (makroanatoomia), mikroskoopilise anatoomiaga tegeleb histoloogia (mikroanatoomia).Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka sõnast anatom 'lahtilõikamine või väljalõikamine' .neuraalne regulatsioon -erinevate elundite ja elundkondade koostöö närvisüsteemi kaudu humoraalne regulatsioon --------------------------------------------------hormoonide abil
Märkimiseks nimetatakse töödeldavale detailile või toorikule niisuguste joonte pealekandmist, mis määravad detaili kontuuri või töötlemisele kuuluva koha. Märkimise viisid võib jaotada kolme põhigruppi: masina-, katla- ja laevaehituslik märkimine. Masinaehituslik märkimine on enamlevinud lukksepatööoperatsioon. Katla- ja laevaehituslikul märkimisel on mõningad erinevused. Olenevalt märgitavate toorikute ja detailide kujust eristatakse kahte liiki märkimist: tasapinnalist (tasandilist) ja ruumilist. Joonte tõmbamiseks märkimisel kasutatakse märknõela, rismust ja kärni. Joonte tõmbamisel peab märknõel olema kaldu nii joonlaua serva kui ka märknõela liikumise sihis. Joont tuleb tõmmata ainult üks kord ja see peab olema võimalikult peenike. Seepärast tuleb jälgida, et märknõela ots oleks hästi teritatud. Märknõelad valmistatakse 3...5mm läbimõõduga ümarast tööriistaterasest Y10 või Y12
kahe jõe (Progo ja Elo) vahel Ehitati kõrgustikule Ehitamine Ehitus võttis hinnanguliselt 75 aastat ning on lõpetati Samaratungga valitsemisajal aastal 825. Ehituseks kulus umbes 55 000 kuupmeetrit kivisid, mis toodi jõest. Konstruktsioon Kandiline, ~118 m mõlemalt küljelt Üheksa platvormi, millest madalam kuus on nelinurkne ja ülemine kolm on ümmargune . Enamus kunagisest arvatavast 504st Buddha kujust on kahjuks dekapituleeritud loodusjõudude, kollektsionääride ja läänemaailma muuseumide poolt. Borobudur erineb oluliselt üldise disaini poolest teistest struktuuridest Borobuduril põhilne mõte oli tuua stuupa templisse sisse Eesmärk Monumendi kolm osa sümboliseerivad kolme etappi vaimse ettevalmistuse suunas. Lõppeesmärk on budistlik kosmoloogia, nimelt Kamadhatu (maailma soovidele), Rupadhatu (maailma vormide) ja lõpuks
Imre Nadyga. Moskva otsustas seepeale Ungari sõjaliselt okupeerida Imre Nady juhitud valitsus teatas Ungari väljaastumisest VLO-st ja palus ÜRO-d tunnustada Ungarit neutraalse riigina Nõukogude meelseks ja lojaalseks juhiks sai Janos Kadar Faktid revolutsioonist Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud Hukkusid tuhanded inimesed Ülestõusus kasutati: Tanke, Molotovi kokteile 200 000 inimest põgenes kodumaalt Hukati 213 Ungari kommunistliku partei liiget Stalini kujust jäi järele vaid paar saapaid Stalini saapad Tulemused Lääneriigid vaatasid Ungari tragöödiat osavõtmatult pealt Nõukogude väeüksused hõivasid kogu Ungari Imre Nady üle mõisteti kohut ja poodi üles Nõukogude meelseks ja lojaalseks juhiks sai Janos Kadar Ungari ülestõus lõppes NSV Liidu sõjalise võiduga, kuigi Kadar ei taastanud Ungaris enam partei endist joont täielikult
(poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit,
Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis on võrdne magnetilise induktsiooni vektori mooduli, kontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ning induktsioonivektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Induktsiooni emj. tekkimist juhis selles juhis esineva elektrivoolu tugevuse muutumise tõttu nimetatakse eneseinduktsiooniks. Induktiivsus on juhti iseloomustav füüsikaline suurus, mis sõltub juhi mõõtmetest ja kujust. Magnetvälja energia on võrdeline magnetinduktsiooni ruuduga. Võnkeringiks nimetatakse kinnist kontuuri, milles on mähis ja kondensaator. Elektromagnetlaineks nimetatakse elektri- ja magnetvälja vastastikkust muundumist ruumis. Elektromagnetlainete skaala: madalsageduslained, raadiolained, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. Elektromagnetlained levivad ruumis ühtlase kiirusega - 300 000 km/s. See on suurim kiirus looduses. 3. Seadused ja reeglid
1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (pole usulised, loom pigem romant ja lüürlne, truu valgusele ja varjule. Maal "Äike" on maastikumaali eelkäija.) Tizian ( maalilised maalid; punase ja sinise varjundid, samuti murtud toone; jätab maalides
selle ehitamiseks kulus palju hinnalisi materjale- tonni jagu vandlit ja veelgi rohkem kulda. Kuju suurus ning selle väljatöötamise erakordne peenus võlus vaatajaid. Zeusi keha oli tahutud elevandiluust juuksed ja habe olid valmistatud kullast ning silmad hinnalistest kalliskivitest. Zeusi parema käe peopesal seisis Kreeka jumalanna väike kuju vasakus käes hoidis Zeuz säravat spektrit mille otsas istus kotkas, see sümboliseeris Zeuzi võimu. Ehitise saatus: Zeuzi kujust endast ei leitud loomulikult kildugi, sest neljandal sajandi lõpul käskis keiser Theodosius esimene viia kuju Konstanoopolisse kus ta selle paganliku iidoli oma paleese paigutas. Seal see lõpuks tulekahjus häviski. Huvitavaid fakte: Kuju ehitamine kestis kaheksa aastat. Kirjanik Strabon arvutas välja, et kui Zeuzi kuju oleks võimeline püsti tõusma, oleks ta pea läbi templi katuse välja kerkinud.
nimetatakse A termideks. T E A D U S www.earthscienceworld.org geisrid: M perioodiliselt purskavad A kuumavee- ja A auruallikad. Pursete korra-pärane rütm on T tingitud väljavoolukanali E põlvjast kujust ja A lõõris asuva vee kõrgest D temperatuurist. U S www.earthscienceworld.org Mudavulkaanid e. salsid: M mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, A mille keskel on väike kraater. Pude materjal (nt. A vulkaaniline tuhk, savi) muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks
deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus: F=k*delta*l (kjäikus, delta l keha kuju muutus).jäikus sõltub keha kujust. impulss iseloomustab liikuvat keha ja on jääv. suletud ruumis on kehade liikumishulk ehk impulss alati jääv. p1+p2=p1+p2. p=m*v (ühik: kg*m/s)
Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline.
5. Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjateümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud onindutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspoolmõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhispuudub. 6. Potensiaalsetes elektriväljades ei sõltu välja töö laengu ümberpaigutamisel välja ühest punktist teise laengu trajektoori kujust. 7. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengupotentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 8. Mahtuvus on arvuliselt võrdne laenguga, mida on tarvis üle kanda ühelt kehalt teisele, et kehadevaheline pinge tõuseks ühe ühiku võrra. Mahtuvuse ühikuks on 1 F(farad) Kui juhi mahtuvus on 3 pF( 1 pF= 10 astmel -12F) 9
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatak...
Elemtromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja pööriselektrivälja (selle jõujooned on kinnised jooned). Elektromagnetiline induktsioon Induktsioonivoolu tekkimine suletud kontuuris. Tekib seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise tõttu: 1) Kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas 2) Kontuur liigub magnetvälja suhtes või muutuvad mõõtmed. Induktsioonivool elektrivool, mis tekib suletud kontuuris, kui muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist. Induktsiooni elektromotoorjõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktsioonielektrivälja (pööriselektrivälja) ning võrdub välja poolt laengu ümberpaigutamisel kogu suletud kontuuri ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. Ei = Ak / q. Ei [1V = 1J / 1C]. Elektromagnetilise induktsi...
Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil? Student Response Feedback A. molekulide ahelad orienteeruvad tõmbesuunas B. amorfne struktuur muutub kristalseks C
A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response Feedback A. termoplastid B. sõltub temperatuurist C. termoreaktiivid D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Missugused aatomsidemed on monomeerides? Student Response Feedback A. elekrtostaatilised (Van der Waalsi jõud) B. metalsed C. kovalentsed D
U-kahe punkti vaheline pinge(V) 8. Keha elektrimahtuvuseks nimetatakse tema laadumisvõimet kirjeldavat suurust. Lihtsaim kondensaator koosneb kahest elektrit juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektriku kiht. 9. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks, nimetatakse kondensaatoriks. 10. C=q/U, kus q-kondensaatori laeng(c), U-katetevaheline pinge(v), C-kondensaatori mahtuvus(F). Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust, mõõtmetest ja katetevahelisest dielektrikust. C=(e*e0*S)/d , kus C-plaatkondensaatori mahtuvus(F), e-dielektriline läbitavus, e0=elektriline konstant, S-ühe katte pindala(ruutmeeter), d-katetevaheline kaugus(m) Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suure laengu q andmisel ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühe ühiku võrra.
Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on pinna pikkus ja alfa pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pindala. *Pindpinevusjõuks nim jõudu, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele
duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna. Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen! Pasta jaguneb : - värske pasta ( toorpasta ) / värske ja kuivatamata pastatoode - kuivatatud pasta / kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga , kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni . * Inimesed , kes on kõrgete nõudmistega toiduvalimisel peaksid kindlasti valima värske pasta. Pastatoodete jagunevus sõltuvalt kujust: 1. torukujulised - seest tühjad tooted ( penne ...) 2. niidikujulised - peened tooted ( spagetid , nuudlid ... ) 3. lindikujulised - taignaribad , pessa keeratud ( tagliatelle , papardelle ... ) 4. plaadikujulised - lasagne 5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... ) 6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
