"Juurdlus"-Auschwitzi koonduslaagri juhtide üle peetud protsessi materjalid."Marat/Sade"(kasutab teater teatris tehnikat)-Marat kaitseb revolutsiooni kui sots õigluse tööriista de Sade'i anarhilise ja individualistliku vaatekoha vastu. Postmodernistlik draama:*mitmetähenduslik ja mänguline kujutusviis*vihjelisus ja tsitaadid nii klassikalisest kui ka popkultuuri tekstidest*mäng kultuurielementidega võtab sageli iroonilise või paroodilise värvingu*visuaalsed kujundid,piltide keel*klassikalise draamavormi radikaalne lammutamine. Peter Handke-teatritõelus,mis toimib oma seaduste järgi.Uurib teatri ja keele suhet reaalsusega.Näidend"Kaspar"-keele abil vormitakse Kaspar individuaalsuse kaotamise hinnaga ,,normaalseks" ühiskonnaliikmeks. ,,Publikumõnitus"-publik ujutatakse üle käibeväljendite,meelituste ja solvangutega, millets puudub loogika ja sisemine seos."Tund,mil me üksteisest midagi ei teadnud"-
See oli kaare kujuline, istmete vastas oli kõrge ja väike lava, lava ees oli orkestra. Jõukamatele kreeklastele ehitati hauakambreid(mausaleume). Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega. Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse. a) Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr olid sik-sak nurgad, levind olid geomeetrilised kujundid. b) Arhailine periood 7 - 6 saj. e.Kr sellest ajast on säilinud esimesed algelised templid ja linnade kindlused. c) Klassikaline ajajärk 5 - 4 saj. e.Kr levis joonia stiil, nii skulptuuri kui kogu Kreeka õitsenguaeg. d) Hellenistlik ajastu 3 saj. e.Kr 1 saj. p.Kr Makedoonia ja Aleksandri valitsusaeg. Seda ajastut kujutabtundeküllane laad, emotsioonide ja vägivalla kujutamine. Keskus nihkub Ateenast Aleksandriasse.
Artur Alliksaar Liis Lippus, Marit Raud, Silja Hallik, Maris Nikopensius 2008 Elulugu Sündis 15. 04. 1923. a. Tartus. Alates 1937 õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust (19411942). 1943 värvati sõjaväkke, kust ta põgenes. 19441949 töötas ENSV Raudteevalitsuses. 1949 arreteeriti süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises. 1954 lisandus süüdistus kodumaa reetmise eest. 19491957 oli sundasumisel Siberis, oli vangis Narvas ja Mordvas. 19571958 elas Vologda oblastis. 1958 tuli loata Tartusse, kus töötas juhutöödel. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. 12.08.1966 suri vähki. Looming "Olematus võiks ju ka olemata Click to edit Master text styles olla" (koostanud PaulEerik Second level Rummo 1968) ...
Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3. Kesk-ja hilisminose ajajärgu nõud. Kreeta maalikunst on vaasimaal populaarseim, hästi palju ornamentikat ja geomeetrilised kujundid. Minosel olid vaasidel spiraalid-heledad. (valged) taimed, lehed, õied, hilises- loodusmotiivid. Tumedad. Taust oli heledam. 4. Mis iseloomustab Kreeta keraamikat? Selle arengus võib iseloomustada mitut etappi, kusjuures kõigelie on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on looduslähedane. Hästi loomulikult. 5. Mille poolest erinevad Peloponnesose ps kindlustatud lossid kreeta lossidest? Peloponnesos Kreeta
Teda ei rahuldanud tegutsevate rühmituste programmid, sestap lõi ta oma rühmituse "Leaf", mis astus välja esteeditsemise vastu, rõhutas sisulise poole tähtsust, vajadust kujutada kaasaega. Majakovski loomingu peateemad on uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine (luuletus "Seltsimees Nettele- aurikule ja inimesele", 1926; poeem "Hästi", 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem "Armastan", 1922). Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente- sugestiivsed kujundid, pauside rõhutamine (nn. Treppvärss), originaalsed riimileiud jm. Äärmiselt tundliku inimesena mõistis Majakovski ka kõige pisemaid ebakõlasid inimestes ja maailmas. 1920.aastate lõpul vastuolud süvenesid. Näidendi "Saun" lavastused kukkusid läbi, sagenes kolleegide kriitika tema aadressil. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga olles 37 aastat vana. Ta on maetus Moskvasse Novodevitsje kalmistule. Majakovski on esimene vene luuletaja, kes on avalikult teatanud, et ta
Tatsijad olid väga head, esituse tase oli minu arvates väga kvaliteetne. Poleks uskunud, et mulle võiks isegi ballett meeldida. See oli väga moderne ja kaasahaarav, täis energilisi massistseene. Terve etenduse ajal ei räägitud kordagi, kõik anti väga täpselt edasi tantsu ja muusika vastastikusel kombineerimisel. Mulle meeldis, et kõik tanstsijad olid professionaalid ning oli näha nende suurt tööd ja vaeva läbi nende tantsu. Kõik oli väga perfektne: kujundid ja ringid. Väga hea lavastus oli ning kõik oli hästi älgitav ja arusaadav ka inimesele kellele see lugu oli võõras. Kava oli oma ülesehituse poolest huvitav kuna teosest oli valitutd täpselt õiged kokkuvõtlikumad kohad. Ma sain teada, et Venemaal on väga head baleriinid. Varasemalt olen ma näinud ka teisi balette nagu näiteks "Luikede järv", kuid see ei haaranud mind nii palju kaasa kui "Onegin". Kaasahaaravus võis sõltuda ka sellest, et olen seda raamatut varasemalt
eeskujudest. Seejuures pole Euroopa kunst sugugi ühtne, vaid selles võib uuesti eraldada rahvuslikke koolkondi. Saksa kunsti areng oli 1980. aastatel kõige iseseisvam ja dünaamilisem. Kaua kestnud vaimne surutis hakkas lõpuks järele andma ja rahvusliku identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. A.R.Penckil õnnestus ühendada ekspressionistliku traditsiooniga ürgsed koopamaalid või grafiti naiivsus ja räpakad märgitaolised kujundid. Penck mõjutas ka tugevalt Jörg Immendorf'I, kes enne Penckiga kohtumist omas veidi lihtsameelset maailmapilti, kuid nüüd kujutas ta oma töödel Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid. Immendorf'I kunstis võidutseb äärmine literatuursus. Piltide aineks on enamasti allegooriad ja paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega.
Piibli kontrolltöö X klassile 1. Vana ja Uue Testamendi erinevus, tekkeaeg, algkeel, jagunemine. Vana Testament: Oli algselt kirja pandud heebrea keeles, Sisaldab 39 raamatut Juutide pühakiri Loodi enne kristuse sündi, 1200 eKr Jaguneb neljaks suuremaks grupiks: Seadus- ja, Ajalooraamatud, Õpetusraamatud, Prohvetiraamatud. Uus Testament: Kreeka keeles. Sisaldab 27 raamatut Kristlaste pühakiri Loodi pärast Vana Testamenti Raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: Evangeeliumid, Ajaloolised raamatud (õpetussõnad, prohvetiraamat) 2. Testamentide 5-6 olulisemat tegelast, nende roll. · Aabraham - Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa. Et ta on Iisraeli rahva esiisa. ...
Mozarti üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud
1 arvutatav ja pindintegraalid on hõlpsasti arvtutatavad. 2.8. Mis on liitkujund? Liitkujund on kujund, mille pinnakeskme asukoht ei ole teada, pindala ja pindintegraalide arvutamine on keerukas ja teda saab jaotada lihtkujunditeks. 2.9. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? Kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.). Leida nende kujundite inertsimomendid, seejärel need kokku liita ja saab osakujundite inertsimomentide summa, sama telje suhtes. 2.10. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes. 2.11. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2( x ja y) 2.12. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? Kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud,
tuntud kui minimalismi põhiidee "Less is more" ("Vähem on rohkem") populariseerijana. 3 Minimalistlik sisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest. Tunnusjooned: Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid, mida on kõigest kaks või kolm, tungivad igas teoses esile ning kaotavad igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. Minimalistliku monumentaalplastika kogemus näitas, et mida lihtsamaks ja napimaks
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused). Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus, koondamine, püsivus, ...
Natuke kahju on, et nüüd enam ühtegi raamatut ei pea lugema ei tea kas võtan oma enese initsiatiivist mõne kunstiraamatu kätte. Nüüd aga asun Karl Ristikivi lugema. Aitäh seekordse soovituse eest! Tõelised sedöövrid ei muutu ajaga ega vanane. Täna, mil maailm on tunda saanud n ii palju pettumusi, mil rahamaailma ühtlane inetus on iga päev labastmas indiaani kiltuuride ilu, on Diegost ja Fridast maha jäänud kujundid armastus ja tõeotsingud, kus tundlikkus seuneb kannatusega ikka veel muljetavaldavad, ikka vajalikud. Mehhiko ajaloos jäävad nad särana kui elaad tulukesed ja nende sädemed on tõelised aadred kõgest ilma jäetud lastele.
Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad. Paleed olid alati seest väga rikkalikult kaunistatud.Moseed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehivad erksavärvilised geomeetrilised kujundid koos dekoratiiv- krohviga.Väga palju on templites näha ornamenti,paljudes templites on ka kullast ja marmorist mosaiike.Araabias ei kasutatud ikoone ega portreesi. Mosee koosneb enamasti müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read.Meka poolses seinas (nn. kilbamüüris) on poolümar palveniss (nn. mihrab).Mosee õues asub kaev.Tavaliselt
Inglismaal populaarseks. Henry Moore 1951 Reclining Figure Barbara Hepworth 1943 Oval sculpture Küsimused ja vastused 1.Mis teeb eriti omapäraseks inglise kunstniku Francis Baconi teosed? Fotod või reproduktsioonid ta võttis maalide lähtekohaks ning maalis neilt võetud kujundid hirmuäratavalt koledaks. 2.Kas Henry Moore'i skulptuurid olid realistlikud või abstraktsed? Milline eriline võte oli Moore'ile omane? Pigem rohkem abstraktsed. Toetus loodusele ja arhailisele kunstile. 3.Milles seisneb Anthony Caro poolt inglise skulptuurikunsti toodud oluline uuendus? Hakkas kasutama tehiskeskkonnast leitud elemente (nt. rööbaste tükke). 4.Milline kollaaz tähistab inglise popkunsti algust? Mida sellel kujutatakse? Richard Hamiltoni ''Mis teeb tänapäevased
Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb säilitamine · Laps mõtestab mõisted ainult kindlate käelis-sõnaliste tegevuste teol. · Koolieelikud ei ole võimelised loogiliselt mõtlema isegi mitte konkreetsete operatsioonide ...
Arvo Pärt 1. Iseloomusta Arvo Pärdi loomingulisi otsinguid ja nendega kaasnevaid muutusi. Nimeta erinevate loomeperioodide tuntumaid teoseid. Arvo Pärdi loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga, kuid tema looming jaotatakse kaheks perioodiks, millest on tuntumad teise perioodi tööd .Esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist (kaks sonatiini ja "Partiita" klaverile, 1958-1959). Edasi ilmnes aga, et Pärt oli kõige julgem 20. sajandi väljendusvahendeid kasutusele võtma(tol ajal keelatud). Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loomin...
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 18...
3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle. Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid (spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat). Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma. Monopson – ühe ostjaga turg. Nt riikides sõjatööstuses ainus ostja valitsus. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi
1950.-60. aastatel üllitatud paraadlikest fotoalbumitest, mida leidis Viljandi Kultuurimaja pööningult (töötas koristajana). Rajangu sai tuntuks paari lööva teosega 1980. aastatel, samal ajal teenis ta leiba peamiselt hauakaevajana. Debüteerides täiesti puhta lehena, tundmatuna ning ametlikke koole põhimõtteliselt mitte läbinuna, mõjus ta tookordses kunstisituatsioonis kui sõõm puhast õhku. Esimesena tõi ta oma maalidesse sisse nihestatud nõukogudeaegsed / sotsrealistlikud kujundid. Rajangu alustas maalidega, kus ta ühendas assamblaazi ruumilisuse erinevate tasapinnaliste väljalõigete ja maaliga. Rajangu viibib oma varastes joonistustes - ja paradoksaalselt kogu oma loomingus hic et nunc - täiuslikus simulaakrumis - surnud ja (veel) elavad tegelased/sugulased/loomad asetuvad oma kohale/kohatusele kunstniku personaalses kosmoloogias. Kunstnikuna ei piira ta ennast kindlate tehnikatega, vaid valib teostuse ideest lähtuvalt. 2003
Volz) kaetud Tallinnas, 1909-1910 "Draakonigalerii" Pikaltn-l. 1910 http://web.zone.ee/marjukodukas3/Eestijuugend.htm http://web.zone.ee/marjukodukas3/Eestijuugend.htm Maalikunstis Juugendi tunnusteks pisut pikaks venitatud figuurid kujundid on veniva, lookleva kontuuriga, mõneti stiliseeritud kompositsioonis pole oluline mitte ruumiline illusoorsus vaid dekoratiivsus Walter Crane - inglise maalikunstnik tuntuim töö on "Neptuni hobused", 1892 http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17830&onepagefree=fec98ae09e902180e6d190606207385a Alphonse Mucha "TANTS" (1860-1939) Tsehhi maalikunstnik, graafik ja plakatikunstnik.
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõp...
Maalitud õlivärvidega paplipuust alusele 5. Suurus 77x53 cm 6. Periood Kõrgrenessans 7. Asukoht Itaalia 8. Kunstiliik Kujutav kunst 9. Žanr Portree 2. SISULINE ANALÜÜS a. Maalil kujutatu, teose kujundid ja allegooriad Maalil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. b. Teose sisu – jutusta, kirjelda ( tegelased, ilmed, suhted jne), teema (armastus, viha, sõjakoledused jne.) Maalil on päris mitu olulist aspekti, mis tervikuna annavad edasi enneolematu emotsiooni täiuslikust portreemaalist. Maalil on väga oluline Mona Lisa
kude- või pintsakute, kleitide, lõimkarusriie, Koosneb pesu, pluuside, lühikestest ja tihedatest seelikute valmistamisel karvakestest, hästi 4 pehme, luksuslik. Zakaar /Jacquard/ Suuremõõtmelised Kleitide valmistamisel, kujundid, mis kasutatakse ka saavutatakse koe- ja sisustustekstiilina. lõimeatlase vaheldumise teel, Muster tehakse masinaga. Raske ning väga Peamiselt polstrina või Brokaat /Brocade/ dekoratiivne riie, draperiina. millesse on kootud Valmistatakse pidulike
Kehtiva õppekava järgi õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: Modelleerimine on käeline, sõnaline ja /või mõtteline tegevus, mis: koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi asendab reaalsed objektid neid lihtsustavate mudelitega rühmitab esemeid asendi- ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi Ruumilised kujundid on: võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt kera järjestab kuni viit eset suuruse järgi silinder Paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine on ... nelitahukas rühmitamine kuup
- 20. sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust. Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. 16. Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku. Aja- ja nimelt ahistava aja!- kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuste pealkirjades. 17. Dekadents - Tähendab langust ja ning viitab kultuuri allakäigule- haiglane, mandunud,
Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal.
sisaldava värvitu või värvilise pastaga kujund. Siin kinnitatakse kogu trükis üheaegselt, kujundipastas sisalduv reservaine ei lase taustavärvil kujundi kohal kinnituda ning see pestakse välja. VÄRVILISE RESERVTRÜKI puhul kasutatakse ära kahe reaktiiv-värvirühma erinevat vastupanuvõimet väävliühenditele: Monokloortriatsiin-rühma värvidele (Cibacron) lisatakse väävliühendeid sisaldavat BASF reservainet ja trükitakse väiksemad kujundid. Üle kujundite trükitakse suurema pinnana Vinüülsulfoon-rühma värv (Remazol), mis reageerib 1 väävliühenditega ega saa Cibacronvärviga kujundite kohal kiudu kinnituda. Peale kinnitust ja pesemist ilmuvad värvilised kujundid teist värvi taustal ilma, et toonid omavahel seguneksid. Eriti mõjuvalt tuleb reservtrüki eelis välja kontrastseid värvusi kasutades.
1968. aastani oli Pärt eeskätt instrumentaalhelilooja. Tema loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga: esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed (Pärdil kaks sonatiini ja "Partiita" klaverile, 19581959). Edasi ilmnes aga, et Pärt oli kõige varmam 20. sajandi (siin seni keelatud) väljendusvahendeid kasutusele võtma. Näiteks on tema orkestriteos "Nekroloog" (1960) esimene dodekafooniline teos eesti muusikas. Tema tollaste teoste kujundid olid eredad ja meeldejäävad, teoste ehitus kuulamisel kergesti jälgitav, muusika väga mõjuv. Eriti haaravad on teosed, kus Pärt on kasutanud lõiguti varasemate aegade muusikat. Näiteks kolmeosaline "Collage BACH" (1964), mille keskmises osas vahelduvad Bachi ja Pärdi muusika lõigud. Kui Bachi muusika on aeglane, rahulik ja ilus, siis Pärdi muusika jätkab samas rütmis ja tempos, kuid kriipivate klastritena. Tekkiv kontrast on väga suur.
UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee
Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärne on nende piltide loomutruudus. Ka keerulisi liigutusi on kiviaja meister osanud hästi tabada. Loomade pildid ei ole maalitud lihtsalt niisama, vaid koopad võisid olla asupaigaks kus viidi läbi igasuguseid rituaale.
Kaunistamine suhkrumassiga Suhkrumass on martsipaniga sarnane materjal kookide ja tortide katmiseks ning figuuride voolimiseks. Martsipanist erineb suhkrumass oma värvuse poolest ( suhkrumass on täiesti valge), ta on plastilisem, aga mitte nii hea maitsega. Kaunistamine sokolaadiga Sokolaadist kaunistuste valmistamiseks on mitmeid mooduseid: Tempereeritud sokolaadimass valatakse madalale alusele ning hangunud sokolaadist lüüakse vormiga või lõigatakse terava noaga välja soovitud kujundid. Sablooni abil - soovitud kujund asetatakse näiteks tordile, valatakse sisse temereeritud sokolaad ning peale hangumist eemaldatakse vorm. Puistetega (riivitud sokolaad, sokolaadist rullid, laastud). Laastude valmistamiseks valatakse tempereeritud sokolaad plaadile või lauale ning hangunud sokolaadist kraabitakse risti 45 kraadise nurga all õhukesed laiad laastud, mis ise keerduvad. Pritistakse erinevaid kaunistusi. Keerulised mustrid joonistatakse paberile ning selle
5 Teosed 1969. aastal meeskoorile loodud "Maarjamaa ballaad" (tekst Jaan Kaplinski) on erakordselt ekspressiivse väljenduslaadiga, jõulise poliitilise alltekstiga teos, üks dramaatilisemaid eesti koorimuusikas üldse 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm" 6 Kasutatud allikad http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis https://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis#Teosed https://www.google.ee/search?
tõuse sisimast, pühi mu tänapäev tühi! Luuletuste iseloomustus · Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. · Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Luulede struktuur · Kareva kujundid on võimalikult puhastatud liigsetest kõrvalassotsiatsioonidest, luuletus keskendub ühele nägemusele, pildile või kesksele motiivile. · Kareva armastuslüürika on originaalne, liigub tundeväljenduses pigem ütlematajätmistes kui otsesõnu väljendatud tunnetes. Reliigiast · Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See
pronksi, hõbedat, kivi, puud ja elevandiluud. Veelgi tähtsamaks muutusid taimemotiivid 11. saj. alguses Mammenile järgnenud Ringerke perioodil(980-1050a) Selleks ajaks oli lehemuster juba tavaline ning väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. ka loomad muutuvad veel väänlevamateks. Loomakehasi ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Viimane ja kõige levinum ornamentikastiil oli Urnes (1040-1150a). Kujundid olid keerukad, üksteisega olid läbi põimunud loomad, oksad ja köitraagud, mis meenutasid 11.saj Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks
iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. ERIK WERENSKIOLD (18551938) ja tema mõttekaaslased püüdsid võimalikult täpselt edasi anda Norra looduse ja inimeste omapära. 1890.aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realism asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. E.Werenskiold ja THEODOR KITTELSEN (18571914) lõid tänaseni mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. Norra maalikunstnik ja graafik GERHARD MUNTHE (18491929) püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890.aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava MÄNGUD SÕIMEEALISTELE LASTELE Mängumapp Tartu 2010 RÕÕMU PABERIST! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: piiramatu Aeg: 15 minutit 1 tund Eesmärgid: *areneb lapse peenmotoorika *laps saab aru mõistetest korjama, viskama *laps tunneb mängust rõõmu Vahendid: ämber/kauss, vanad ajalehed Tegevuskäik: Vanadest ajalehtedest rebitakse/käristatakse pisikesed tükid ämbrisse/kaussi. Kui nõus on piisavalt palju pisikesi tükke, hakkavad lapsed neid sealt õpetaja korralduse peale peoga võtma ning kõrgele enda kohale või teistele lastele viskama. Õpetaja võib lastele kõrgemalt visata, siis saavad lapsed jälgida, kuidas paberitükk põrandale langeb või neid isegi kinni püüda. Kui nõust on kõik paberitükid otsa saanud...
keelele ka inglise, saksa, prantsuse, rootsi, soome, itaalia ja hispaania keeles. Elu lõpul tegeles aktiivselt tõlkimisega ja häälutustega. Ilmar Laabanit peetakse eesti sürrealismi rajajaks. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946, Stockholm) Kogus esineb: 1. assotsiatsioonide vaba voolamine 2. võõrsõnalembus 3. vabavärss 4. tahtlikult rabav sõnade valik 5. rütmi puudumine Raamatu olulised kujundid on meri, liiv, neitsi ja lumi, mis sümboliseerivad Tõde ja Ilu. Kogule heideti ette sonimist, roppust, rütmi puudumist. ,,Rroosi Selaviste" (1957, Stockholm) Kogu on selgelt dadaistlik ning selles esineb palju ,,mitte-teri". Tegelaseks on ekstravagantne daam, kes nimetab end Rroosi Selavisteks, kelle maailm on ennekõike humoristlik, mille muudavad naljakaks üllatuslikud keelesuhted. Tal on mitu nimekuju: Prantsusmaal Rrose Sélavy, Inglismaal Rrosee Sellaway, Venemaal Rroza Selova
Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks. Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1. ,,Türklase kaebed" · Kirjutas välismaalasele. Epiteedid paljad tasandikud, Kirjeldas oma kodu. julge põud, õilis võitlustahe jne. Isikustamine salud koltuvad, põu ilmub jne. Võrdlus mõistus nagu
Ka Aristotelese arvates, kelle järgi peeti eriti kauniks kuulsat, väärikat, edukat ja vaba inimest. Vaimne ilu arvati väljenduvat kehalises ilus. Seetõttu kõik, mis oli kellegi jaoks hea, osutus tema jaoks ka ilusaks. Kunstnikud seevastu aga lõid teoseid nägemise, mitte reaalsuse järgi. Näiteks saavutatakse Myron´i “Kettaheitja” kilbi näiline täiuslik ümarus vaataja nägemisnurga arvestamisega. Vormidest otsitakse kooskõla hinge ja keha vahel, mistõttu tekivad kujundid, mis näivad staatilised, kuid samas ka rahulikud (Nt Laokoon). Keskaeg oli väga keeruline ajaperiood. Ta erineb antiikajast nii elukorralduse poolest kui ka on antiigiga võrreldes kahestunud. Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest ilust, kõlbelisest harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Ilu juures väärtustati ka nii proportsioone, terviklikkust, sära kui kõlbelisust
paljunduse ja töötlemisega omaette kunstiteosed luua, kuni kooli näituse või stendi valmimiseni. 2) 2.või 3. klassis ebakindla lapse (õpilane joonistab väikeselt, paberi ääreosale, kustutab palju ega julge end väljendada) julgustamisks saab kunstitunnis talle anda suuremas formaadis paber, ise valada paar laiku, mida õpilane papitüki v suure pintsliga ühendab, värve segab ja lõpuks saab kogu klassiga mõistatada, mis kujundid pildile tekkinud. Annab lapsele eneseusku, arendab fantaasiat tervel klassil, aga samas saab muidu tagasihoidlik laps tunnustust ja tähelepanu, tema loovus on avardunud. 3) Kolleeg-pedagoog on ironiseerimas keeleõppe tunni vormilise muutmise suhtes: "Kas ma pean siis lapsi nagu Alzheimerihaigeid objektide juurde viima ja nimesid nimetama?". Nimelt peavad ju õppeained omavahel lõimuma, õuesõpet soovitatakse kõigile
BALLA – „Ketikoera dünaamika“ (taksikoer). BOCCIONI – „Tänav tungib majja“. DELAUNAY – „Eiffeli torn“ (peetakse ka kubistlikuks). MUYBRIDGE – fotoseeriad liikumisest ABSTRAKTSIONISM ISELOOMUSTAB o Loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest o Puudub seos ümbritsevaga o Kasutati punkte, jooni, värvipindu o Kunstniku tunded, meeleolud, suhtumine maailma o Kujundid ja värv mõjutavad emotsionaalselt, tähenduslikult ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD: o 1910 KANDINSKY Iga lõuend „värviteater“ Kompositsioon: musta kaarega vihmavari o 1913 MALEVITCH Suprematist (reaalsusest kõrgemal olev) Kompositsioon: ristkülikud, ruudud Must ruut valgel pinnal, valge uut valgel pinnal
Mäesuusatamise võistlusalade seas on: · Slalom · Alpi kahevõistlus · Suurslalom · Kiirsuusatamine · Ülisuurslalom · Võistkonnavõistlus · Kiirlaskumine Slalom Slalomivõistlus on mäest laskumine suuskadel mööda kindlat rada. Viimane tähistatakse pikkade lippude abil, mis moodustavad väravad ja kujundid, mida suusataja peab läbima. Võistlused viiakse läbi hästi kinnitallatud lumel. See võimaldab igal suusatajal valida laskumistee oma äranägemise ja soovi järgi. Peale selle kinnitallatud lumel ei teki sügavaid rööpaid ja auke. Suusataja peab läbima kõik tema teel seisvad väravad ja kujundid. Kui ta jätab vahele kas või ainult ühe, siis kõrvaldatakse ta võistluselt. Kui ta väravate läbimisel teeb vea
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused.
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde.
vaasimaalid jagunevad : 1. Geomeetriline stiil - esimene kreeka kunsti mälestusmärk 2. Mustafiguuriline stiil - figuurid värviti mustaga helepunasele savipinnale (heledamad detailid kraabiti), kujutati kangelasi/olümpiavõitjaid 3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4. Stiliseeritud stiil - meandrid, inimfiguurid, geomeetrilised kujundid 3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega
türanniat. 11. Kes on see väärastunud inimloom, keda filmi algult näidatakse? Miks teda filmi algul näidatakse? Väärastunud (inim)loomad olid inimesed kelle peal tehti Lossis igasuguseid katseid, mille tulemusel nad hakkasid käituma ebainimlikult ja putukalikult, mis võib näiteks viidata ühele Kafka teosele nimega “Metamorfoos”. 12. Millised olid sinu jaoks filmi kõige mõjuvamad visuaalsed kujundid? (Missuguseid seoseid need tekitasid või kuidas annavad edasi kafkalikku maailmatunnetust?) Minu jaoks on filmi kõige mõjuvam visuaalne kujund mustvalges filmimine. Varjutatud kompositsiooni ja hallid toonid annavad sündmustele halvaendelise ja unenäolise rõhutatuse. 13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga? Kafka toeses “Protsess” oli peategelase põhiliseks missiooniks mõista Seadust ja seda
Bahama saarestikus laialt levinud madalad ja korallrifid võivad saada laevadele saatuslikuks. Metaanhüdraadi eraldumine merepõhjast võib põhjustada laeva uppumise ujuvuse kadumise tõttu. Tihti üritatakse Florida ja Bahama vahelist merd ületada viletsate paatidega ja ilma päästevarustuseta, mis võib kergelt lõppeda õnnetusega. Viljaringid on viljapõldudel mahamurtud kõrtest loodud või tekkinud kujundid. Kuigi nimetuse järgi on tegu ringidega, esineb ka muid kujundeid ja nende kombinatsioone. Viljaringidest on teateid alates 1950. aastatest, kuid massiliseks muutus see nähtus 1970. aastatel Inglismaal. Sellest ajast alates on viljaringe leitud ka Venemaal, Kanadas, Prantsusmaal, Brasiilias, Argentiinas, Hiinas ja paljudes teistes riikides, kus kasvatatkse kõrrelisi. Mõned uurijad on leidnud
Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Gustab Suits inspireeris Underit. Siuru Printsess ja ajalaulik. August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises tualetis daam. Kõige siurulikum luulekogu: Sonetid(1917). Tema loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Underi kujutuslaad on impressionistlik. Tema luuletus Ehtides iseloomustab hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma. Tema kujundid toetuvad hästi eristavatele võtetele- võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele. Kleit ja sellesse riietuv naine sarnanevad lillede, kuupaiste ja taevaga- loodusega. Kleidiriie on pehme ja erutav nagu armastatu puudutus, meenutus suudlusest ergab mälestuses nagu rubiin. Tähtsal kohal olidki riided, ehted, tubased interjöörid. 1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla(1920) ja Pärisosa(1923)
Edasi minnes näeme, et esitatakse kõigepealt- esimeses stroofi ühe värsi kordamisega- põhimulje ( Ja mõtteis nägu) ning lisatakse sinna uued külad ja kujutelmad ( nii aus ta). Kolmanda stroofi esimesed värsid kinnistavad nii neid teise stroofi uusi kõlasid ( nii aus, nii vaikne) kui ka esimese stroofi kõlaelementi (kui mullake) pisut teistsugusel kujul ( nii mullane) ja lisavad uued, osalt riimkõlalised ( nii selge ja õige / ja kullane ). Need läbivoolavad kujundid jäävad helisema ka lugejas: mõtteis nägu, nii aus, nii vaikne ning lisanduvad ka mullake ja kullake, samal ajal, kui teistegi kaasakõlamine veel ei lakka. Taolisi näiteid võib Juhan Liivi luulest tuua hulgaliselt, ka luuletuse ,, Üle vee", mida me täna juba kuulasime. Pikemas luuletuses ,,Emale" skitseerib kirjanik oma arenemisloo, mida iseloomustavad rõõmutu lapseiga mõisniku poolt tagakuisatud vanemate vaeses kodus, heledamaid hetki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
