Kujundi nim. Definitsioon Joonis Ümbermõõt P Pindala S Kolmnurk Hulknurk,millel on P=a+b+c S=ah 3 nurka 2 Täisnurkne Kolmnurk, mille P=a+b+c S=ab kolmnurk üks nurk on 2 täisnurk Võrdhaarne Kolmnurk, mille P=a+2b S=ah kolmnurk kõik küljed on 2 võrdsed Romb Rööpkülik, mille P=4a S=ah kõik küljed on S=d1*d2 võrdsed 2 Rööpkülik Nelinurk, mille P=2*(a+b) S=ah=b*h vastasküljed on paralleelsed Trapets Nelinurk, mille üks P=a+b+c+d S=ab*H paar...
VII kursus STEREOMEETRIA Keha Põhja pindala Külgpindala Täispindala Ruumala -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- TAHKKEHAD .................................................................................................................................................................................................................. Prisma Sk=ür l St =Sk +2Sp V=Sp h Püstprisma ...
Geomeetrilised kehad 2013 Kuup ja risttahukas Kolmnurkne püstprisma ja püströöptahukas Prisma ja püramiid Silinder Koonus Kera
Geomeetrilised kujundid Nurk Õppematerjal 5.klassile Türi Põhikool Külli Jäätma Mida õpetab geomeetria? Oled juba õppinud mitmeid geomeetrilisi kujundeid, nii tasapinnalisi.. ... kui ka ruumilisi. Geomeetrilisi kujundeid ja nende omadusi uuritakse matemaatika harus, mis kannab nimetust GEOMEETRIA. See sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab maamõõtmist. Geomeetria hakkas kujunema umbes 4000 aastat tagasi, sest tekkis vajadus mõõta maatükkide ümbermõõte ja pindalasid. Geomeetriateadmisi oli vaja ka mitmesuguste tööriistade valmistamisel, anumate mahu mõõtmiseks jm. Vana-Kreekas kogutud ja süstematiseeritud geomeetria- teadmised on kokku võetud õpetlase Eukleidese töös „Elemendid“, mis on koostatud umbes 2300 aastat tagasi ja säilinud meie ajani. Fragment Eukleidese tööst. Leitud Oxyrhynchus´est ...
Nurk Geomeetria- uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa) Nurk- on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Kaks nurka on võrdsed kui neid saab ühtida. Nurgakraad Nurga mõõtühikuks on 1 nurgakraad. Täisnurk- on alati 90 kraadi Sirgnurk- on alati 180 kraadi Nurga mõõtmine Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudek...
Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0 o 2 0 6 5 8 8 5 6 0 p 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 a 2 0 6 5 8 8 5 6 0 i 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 x 2 0 6 5 8 8 5 6 0 Kokku 20 0 60 50 80 80 50 60 0 27.09.2012 x Kesk 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 20 Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L ...
Ruumilised kujundid Hulktahukad e. Polüeeder on hulknurkade piiratud geomeetriline keha. Hulktahukas koosneb: · Tahkudest (külgtahud, 2põhitahku) · Servadest · Tipudest Hulktahukas jaguneb:
kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund. Kujundid saab kujundiretoorika alusel jagada foneetilisteks ja süntaktilisteks kujunditeks ehk kõlakujundid, piltkujundid ja lausekujundid, kõnekujundid, mis on kujunditele ka põhilised avaldumisvormid. Kujundeid kasutatakse eelkõige luules, ent samuti ka proosas, seega igasuguses ilukirjanduslikus vormis. 7. Kõla- ehk häälikukujundid 1. eufooria/ kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond Üliõpilane Andrei Nagorski Õppejõud Ahti Lohk Tehnikaülikool ikainstituut ökeskkond Õppemärkmik 95103 Õpperühm AAVB10 Andrei Nagorski 95103 AAVB10 A n d r e i x x x x N 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 a 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 g 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 o 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 r 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 s 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 k 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 i 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 x 9 5 1 0 3 3 0 1 5 9 x 9 5 ...
Geomeetrilised ruumilised kujundid meie ümber Grete Jürjental Mari-Liis Tenson Piret Kostina Linda Randoja 12B klass Koonus Silinder Kera Kolmnurkne püstprisma Prisma Püramiid Risttahukas Kuup Aitäh kuulamast!
Mäemetafoori kasutati Euroopa luules, sh Eestis, palju. Ükskõik mis rahvusest luuletaja loomingus oli mägedemotiiv, mis on omane hilisromantismile. Kogemus Alpidest on kandunud üle kogu Euroopa, millest sai alguse poeetiline vahend, millega maa-ala iseloomustada. Tugev on ka meremotiiv. Nt J. Kunderi luuletuses on Munamäelt vahutav merd. Tähelepanu pöörati ka maapinnale (metsa- või põllukujund). Ennekõike metsad, siis aasad ja heinamaad olid loodusluule tähtsad kujundid. Maapinda kujutatakse viljaka, energiat sisaldava ja rikkalikuna (vrd Vilde realistliku luulega: selgub, et tegelikult oli Eesti muld soine ja vilets). Ärkamisaegsetes tekstides ei esine enam soo-motiivi, sest soo on ohtlik, põllumaaks kasutu. Võõrsil/paguluses olek ja naasmise motiiv. Koduigatsus luulemotiivina tekib, kui eestlased rändavad välja ja suhtlevad enam Euroopaga, põgenevad või lähevad välismaale õppima. Ei räägita veel
docstxt/1336120892103680.txt
Mõtlemine on ... · laialt määratletuna kogu arukas käitumine · kitsamalt teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid, tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada pildina, mis sarnaneb reaalse kassiga http://etc.usf.edu/clipart/ Kujundiline mõtlemine: mõtteline pööramine
14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale:
sin = cos = cos = sin = tan = tan = Trapets Pindala: Trapetsiks nimetataksenelinurka,mille kaks vastaskülge on paralleelsed, kuid teised küljed ei ole paralleelsed Ringjoon, ring Ringjoone pikkus: C = 2 · · r Pindala: S = · r2 Ruumilised kujundid Kuup Ruumala: V = a3 Täispindala: St = 6 · a2 AB - diagonaal Risttahukas Ruumala: V = a · b · c Täispindala: St = 2(ab + ac + bc) AB - diagonaal Püströöptahukas Põhja pindala: Sp = a · ha Külgpindala: Sk = P · h Ruumala: V = Sp · h
teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) · Teksti eesmärgistamine ja kavandamine mida tahad õelda? (lõplik mõte) · Sünonüümide ja antonüümide leidmine · Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht
...: Vali üks: a. negatiivset kinnitamist b. karistamist c. frustreerivat tasumatust Küsimus 4 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Tähelepanu liigid on: Vali üks: a. tahtelisjärgne tähelepanu b. motoorne tähelepanu c. jagatud tähelepanu d. kõik variandid on õiged ÕIGE!! Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Mõtlemisel opereerib inimene selliste elementidega nagu: Vali üks: a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b
Kumb koletis on suurem? · Mõlemad koletised tegelikult ühepikkused 2. Painutused ja kõverdused. Kas jooned on paralleelsed? Kas need jooned on paralleelsed? · Raske uskuda, et kõik diagonaaljooned on tegelikult paralleelsed. Kas kolmnurga küljed on sirged? · Kolmnurga küljed tunduvad sissepainutatutena, tegelikult on sirged. Kas ring on lopergune? · väärarvamuse põhjustab tagaplaanikujund (joonte murdumine) 3. Muutlikud kujundid. Kas sa näed kuubi sisemist või alumist põhja? Mitut erinevat pilti sa näed? · Võimalik on näha vähemalt nelja erinevat varianti Kas trepp läheb üles või alla? 4. Kaksipidi pildid. Mida näed pildil? · Kas vaas või kaks nägu? Mida näed pildil? · Kas te näete noort või vana naist? Mida näed pildil? · Kas saksofoni mängiv mees või tütarlapse portree? 5. Võimatud kujundid. Kolmnurgad Veel kujundeid
Õpiküsimus Vastus Allikad Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on ÕO5 1. Mis on kujund (image)? kvaasitajulised kogemused. Kujundid on seotud mälu ning L5 ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna ÕO5 2.Mis on mõiste (concept)? või mõne teise sümboliga tähistatud L5 objektide klass või kategooria.
Ambivalentsed kujundid(nt vaas ja nägu), võimatud(saab joonistada, ei saa teha kolmemõõtmeliselt) Nägemine- Nägemisillusioonid. Eksitaju, tegelikkuse eksisteerivate objektide või nähtuste moondundu. -- või >----< daltonism Saltonism- Kromaatilised värvid- värviringid kuuluvad värvid( punane, sinine, kollane jne...) Akromaatilised värvid- ei kuulu värviringi (must, valge ja hall) Võimatud kujundid- kujundid, mida on võimalik paberil, kuid mitte päris. Ambivalentsed kujundid- kujundid, mida saab vaadata mitmet pidi (ühel pildil näed kaht erinevat asja) Võimatud- 5. Tähelepanu. Liigid ja omaduse, maht. Tahtmatu, tahtlik, järeltähelepanu. Tähelepanu- valikuline info töötlus Tahtmatu- Eeltähelepanu- alateadlik (kui keegi räägib ja sa kuuled oma nimme ning kuulad)
abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, abstraktsionism. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline
Menüü ilmub, kui muuta aktiivseks mõni kujund. Pilte(Pictures) saab redigeerida ja vormindada menüü PICTURES TOOLS/ Format käskudega. NB! Menüü ilmub, kui muuta aktiivseks mõni pilt. Pilte(Pictures) saab redigeerida ja vormindada menüü PICTURES TOOLS/ Format käskudega. NB! Menüü ilmub, kui muuta aktiivseks mõni pilt. See on tekstikast Proovige lisada mõned kujundid.NB! Ruudu ja ringi tegemiseks hoida klahvi Shift Saab määrata kujundite suurust, joonte paksust, stiili, värvi, täitevärvi jm. Täpsemalt vaatame hiljem Proovige valida mõned pildid s hoida klahvi Shift evärvi jm. Võrgu määramine Proovige: lisage tööleht ja määrake sobiv võrk Kiri Arial 12 Kiri Calibri 11 Võrk 5*5 mm Võrk 5*5 mm Veeru laius: 1,35 märki Veeru laius: 2 märki
- logaritm eksponentfunktsioon ja eksponentvõrrandid 1. eksponentvõrrand 2. eksponentvõrrand 3. kolmeliikmeline eksponentvõrrand ehk logaritmfunktsioon ja logaritmvõrrand logaritmfunktsioon: logaritmvõrrandite lahendusvõtted: 1. potentseerimine 2. asendusvõte 3. logaritmi definitsiooni kasutamine võrrandisüsteem ja võrratussüsteem liitmis- või asendusvõte! GEOMEETRIA Tasandilised kujundid kolmnurk Heroni valem: r – siseringjoone raadius täisnurkne kolmnurk koosinusteoreem siinusteoreem R – ümberringjoone raadius ruut ristkülik rööpkülik trapets romb ringjoon, ring, sektor l – sektori kaare pikkus S – sektori pindala korrapärane kuusnurk Ruumilised kujundid risttahukas kuup püst- ja kaldprisma korrapärane püramiid silinder koonus
Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida elu, ilma et keegi peaks kartma oma pattude pärast igaviku kohut, või uskuma, et hauatagune elu on parem kui praegune. Põhimõtteliselt, et me peaksime elu nautima (sööma, jooma jne) nii kaua kui võimalik, ilma surmale mõtlemata. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid
4. Nähtavad esemed: pildid, kujud, ehitised- (mida käsitleme just kunstiajaloo ainet läbides) MÄRGID või KUJUNDID- tehisobjektid kultuuriteabe vahendaja rollis. Muidugi ei ole kultuuriteavet kõikides tehisobjektides ühepalju. Inimesed on loonud tehisobjekte, mille peamine või isegi ainus ülesanne on olnud olla kujund ja vahendada kultuuriteavet- selliseid visuaalseid kujundeid uuribki kunstiajalugu. Et kõik tehisobjektid on mingil määral kujundid, siis pole piir visuaalse kunsti ja lihtsate esemete vahel range, vaid on aja jooksul muutunud. Kunstiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid (usulisi), poliitilisi või eetilisi ideid. Kõigist erinevustest hoolimata näib, et ilusaks peetud nähtused jagunevad kahte põhitüüpi: 1. Ilusaks peetakse objekte või nähtusi, milles avaldub ebatavaliselt kõrge korrastatuse aste ja suur reeglipära 2. Ilusaks peetakse just ootamatut ja erandlikku
erudeeritud, kujundlik stiil; viskumine maailma meelelisse olemusse, asjade „sisse“ minek luules, ohjeldamatu kujunditele või kujutlustele andumine, seejuures objektide nähtumusliku külje jäägitu usaldamine; keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks. Francisco de Quevedo (1580 – 1645) Tõlkinud Jüri Talvet (1987) ÜHELE TRÜKITUD TRAKTAADILE, MILLE KEEGI HIRMUÄRATAV LOBISEJA KIRJUTAS ÕPETATUD STIILIS1 Sain lugeda ma koidikute algeist ja päeva raugest, rammast sädelusest ja tunni tuleriidast, ehitusest ja tõusust, roosjalt õhetavaist palgeist ja purpurist ja lõkkeist verevvalgeist ja laipja päikse surmaväsimusest
3 Looming 2. Elo Viidingu esimene luulekogu kandis pealkirja ,,Telg“. Kolmes esimeses luulekogus kasutas ta varjunime Elo Vee, millest ta hiljem loobus. Tema kõige silmapaistvamaks luulekoguks peetakse raamatut ,,Teatud erandid“. Elo Viidingu luule on vaimne ning terav, tema luules on irooniat ja kriitilisust. Viidingu uuemas luules on tähtsal kohal vabavärss millele on omased hämarad kujundid. 4 Teemad Elo Viidingu luulekogus ,,Meie paremas maailmas” on luuletusi üksindusest, eluolust, iseloomust, surmast, luulest, armastusest ja inimestest. Üksindus Eluolu Iseloom Surm Kurjus Luule Inimesed Teine I Teine II Teine III Varjud I Varjud + Valimised IV Teine V Helsingi Teine IV Varjud II Saarikoskit Võit
.......................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 Kirjandus......................................................................................................................9 3 1
ja korraga, liiguvad korraga mitmes suunas ja siis ma pean kõike korraga kirjutama … ja ma pean nii kiiresti kirjutama, no et laiali ei jookseks, aga ma ei jõua nii kiiresti kirjutada. Hiljem panen tähele, et olen kirjutanud sõnast ainult kaks kuni kolm tähte“ (5) Madis Kõivu teostes mängib olulist rolli aeg. Ta näeb oma näidendites aega nagu muutumatut suurust, aeg ei liigu, aeg on paigal. Selles ajatus ajas ilmuvad erinevad karakterid, vahelduvad pildid ja meeleolud, visioonid, kujundid. Pinget ei loo nendes näidendites mitte aja kulgemine, sündmuste arenemine ajas, vaid kujundite vastastikune mõjutamine. Kujundid on suured, tervet näidendit läbivad hoovused. Neid antakse edasi remarkide, kõnerütmi, mõistatuslike situatsioonide loomisega. Nad on sageli visuaalsed, enam kino- kui teatripärased. Paljud võtted, kujundid ja värvid korduvad näidendist näidendisse. (7) Katkend näidendist „Tagasitulek isa juurde“ Tagasitulija: Isa, mis see on?
Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A
Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste maalisid reaalseid, sageli naturalistlike, kuid fantastilistes, ebareaalsetes, lausa jampslikes kooslustes. Max Ernst- Tema alustas automaatse joonistamisega. Hiljem maalis detailseid ja läbimaalitud pilte. ,,Elevant Celebes" Juan Miró- ,,Alrekiini karneval". Maalis arusaamatu kujuga vorme ja maalides kasutas ta esmalt automaatjoonistust ja seejärel viimistles kujutisi ja lisas sinna ka mõne äratuntava eseme.
PABLO PICASSO HISPAANIA MAALI- JA LAVAKUNSTNIK; KOMMUNIST, KUBISMI RAJAJA, ILLUSTREERIS RAAMATUID, SÜMBOLISTLIK KUNSTIMAAILM, INIMESED TRAAGILISTE EMOTSIOONIDEGA, ROOSA JA SININE PERIOOD. ,,GUERNICA", ,,LA CELESTINA", ,,TRAGÖÖDIA", ,,ARLEKIINIDE PEREKOND", ,,POISS PIIBUGA", ,,AVIGNONI NAISED". FERNARD LEGER PRANTSUSE MAALIKUNSTNIK, SKULPTOR, FILMITEGIJA; TUMEDAD VÄRVID, SILINDRID, TORUD, INIMESTE JA MASINATE ÜHTEKUULUVUS, GEOMEETRILISED KUJUNDID. ,,LINN", ,,NAINE SINISES", ,,ÕLLEKANN", ,,RAUDTEE ÜLEPÄÄS". ABSTRAKTSIONISM: - VÄRVIDE, JOONTE, PUNKTIDE JA ERINEVATE PINDADE ABIL KUJUTAMINE, TUNDED, MEELEOLUD, REAALSUSE PUUDUMINE, 3 SUUNDA (EKSPRESSIIVNE, GEOMEETRILINE, ÄÄRMUSLIK), EBAMÄÄRASED VÄRVILAIGUD, TÖÖ EI OMA SEOST ÜMBRITSEVAGA, SÜGAVA MÕTTE EDASIANDMINE. VASSILY KANDINSKY VENE MAALIKUNSTNIK,
hakkasin surema ingli unelusse'. Nurgad on arhitekti, totaalse ruumi dirigendi tööriistad, kuid ka väikesed lapsed peidavad ennast tihti nurkadesse. Ümaruse fenomenoloogia Eriti huvipakkuv on raamatu viimane peatükk "Ümaruse fenomenoloogia". Van Gogh ütles ilma igasuguste kommentaarideta: "Elu on tõenäoliselt ümmargune." Karl Jaspersi tsitaat on järgmine: "Iga eksistents näib iseenesest ümar." Joe Bousquet aga kirjutas: "Talle öeldi, et elu on ilus. Ei! Elu on ümmargune." Need kujundid kustutavad maailma ja neil ei ole minevikku. Nad ei lähtu varasemast kogemusest. Me võime olla kindlad, et nad on metafüüsilised. Mitmed kaasaegsed skulptorid (Long, Merz) on jõudnud äratundmisele, et ring ja kuppel on ainsad kujundid, millega tasub tegeleda. Melnikovi kahest silindrist koosnev eramu oma kahesaja väikese aknaga suhtleb valguse müsteeriumiga igal ajahetkel. Indiaanlaste püha puu on ümmargune, samuti taiaratas. Taeva kuppel on ümar. Seda toetab maailmasammas, mis on
II Skulptuur e. voolimiskunst, raidkunst • Skulptuuri peamiseks väljendusvahendiks on vorm. • Skulptor ehk kujur on inimene, kes kavandab ja valmistab skulptuure. MATERJAL Skulptuure tehakse mitmesugustest kiviliikidest (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puidust, elevandiluust, metallist, savist (terrakota, keraamika, portselan jt). • https://et.wikipedia.org/wiki/Skulptuur Reljeef Süvendreljeef * kujundid uuristatud pinda Kõrg- ja madalreljeef *kujundid eenduvad pinnast, millega seotud Ümarplastika Vabaplas Monument tika aal pole plastika seotud aluse peal Ehitusplast kindla ika ruumiga III Maalikunst: • Seinamaal • Tahvelmaal • Raamatu- ehk miniatuurmaal • Klaasimaal ehk vitraažikunst • Mosaiikmaal
Arvan, et 2008.a üldeesmärgid on kõige paremad eelnevatest õppekavadest, sest seal toetatakse kõige enim last, tema individuaalsust, loovust, arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada. ,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid, esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine, matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asnditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loengamistegevust ja
nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest, lääne ühiskonna lammutamise soov viis koostööle kommunistidega, Automaatne joonistamine maalimine ja kollektiivne joonistamine, asjade, situatsioonide jne. meelevaldne ühendamine, 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes, enamasti realistlik, veristlik, illusionistlik ruumilisus salapärane tardunud elutu valgus. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Pehmed kellad" Rene Margritte (Belgia) optilised petted. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et
Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on 1. Mis on kujund (image)? seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria.
Tähised ja valemid Tähised P= ümbermõõt H= ruumilise kujundi kõrgus (suur kõrgus) S= pindala Sp = põhjapindala Sk = külgpindala St = täispindala V= ruumala C= ringjoone pikkus a, b, c, jne = kujundi küljed h = tasapinnalise kujundi kõrgus (väike kõrgus) valemid Rööpkülik S= ah P=2a + 2b Romb S= d1d2 2 P= 4a Kolmnurk S = ah 2 P=a+b+c Ruumilised kujundid (püströöptahukas, risttahukas, kuup, kolmnurkne püstprisma) Sk = PH St = Sk + 2Sp V= SpH Ring C= 2r S=r² π = 3,14
Mängimiseks on vaja mängukaaslasi, õiget keskkonda ning piisavalt aega. Mänge on palju erinevaid ning mängimisviis muutub aja jooksul. Erinevad mängud ilmuvad ellu lapse meelte ning kehaliigutuste aredamiseks. Hiljem sõltub nende kasutamisest palju- lapse suutlikus suhtlemisel, teistega koos tegutsemisel ning loovuse ja ettekujutlusvõime arendamisel. Mänguasjad on mängimise tööriistad. Tänu neile õpib laps ära värvid, kujundid ja koostise. Fantaasiamängud arendavad mõtlemist, kuid liigne unistamine ja fantaseerimine võivad tekitada lapsele psühholoogilisi haigusi ning. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294-295) 4 Töötamine lapseeas Mängul ja töötamisel hakatakse vahet tegema koolis. Algkoolis pole mänguja töö vahe kuigi suur, isegi mõned kodutööd on mänguga tihedalt läbi põimunud. Keskkoolis on töö ja mängu erinevs juba selgemalt välja kujunenud. Koolid on
Ei lähtuta reaalsetest objektidest. . Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. b) abstraktsionism, kuna puuduvad äratuntavad detailid ning ei lähtuta reaalsetest objektidest. (meenutab veidi VASSILI KANDINSKY. Kompositsioon VIII ning see on abstraktsionism, järelikult on siin olev pilt ka ehk abstraktsionism) c)supermatism- geomeetrilised kujundid, muutus ajapikku minimalistlikuks 2. Abstraktsionism, Vassili Kandinsky, Jaguneb ekspressiivseks ja konstruktiivseks e geomeetriliseks eristamise alused: ekspressiivne- eesmärgiks on tunnete ja meeleolude väljendamine värvide, rütmide ja erinevate pindade abil. Geomeetriline- väljendusvahendiks on teatud kindlad geomeetrilised vormid, värvid ja rütm. 3. Oletagem, et järgmisel aastal soovivad christo ja jeanne calude korralda oma suurejoonelise kuntsiaktsiooni Eestis
loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja- Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid, dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav
Värvusaisting Värvusaistingud Värvusaistingud on subjektiivsed. Aistingud on erinevad. Tekkemehhanism on lõplikult lahendamata. Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika X...
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli Salvador Dali- „Sulanud kellad“ „Uni“ „Leda atomica“ Joan Miro „Naine,linnud,täht“ „Poetess“ Rene Magritte „Igavene otsus“ „Mälestuste rada“
OP-kunst Markus-Christopher Kitt 11.B Tuleneb sõnadest optiline kunst. Arenes välja abstraktsionismist. 1960. aastad. Levis peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. Võib ärritada silmi. On tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti Üldiselt reklaamikunsti. Rohked optilised efektid. Liikumine. Ruumiline mulje. Tunnusjooned Ärrituse tekitamine. Suhteliselt lihtsad kujundid. OP-kunsti looja. Tähtsaim esindaja. Ungarlane. Uuris 1930. aastatel nägemistaju olemust. Arendas välja oma stiili, kus ta kasutas vaid minimaalseid vorme ja värve, saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Victor Vasarely Teine kuulus op-kunstnik. Inglane. Tuntuse tõid talle tema must- valged tööd, kus kasutas vaid Bridget Riley lihtsaid geomeetrilisi kujundeid. Soovis tekitada inimestes peapööritust.
MINIMALISM 1960. aastate keskpaik USA vastureaktsioon avangardismile Minimalismi tunnused *tonaalne, heaklaline helikeel *algmaterjali nappus, leidlikkus *lhikesed ja lihtsad muusikalised kujundid *muusikalis-dramaturgilise arenduse puudumine *he kujundi vi fraasi pidev kordamine *meditatiivsus, nimetatud seisundimuusikaks Steve Reich 1936 Minimalism on popmuusika intellektuaalidele Minimalismi teerajajaid Knekompositsioon Its Gonna Rain 1965 metafoor kardetavale tuuakatastroofile salvestas katkendi preestri jutlusest veeuputusest Faasinihketehnika (phasing) omavahelisest faasist vlja libisevad makilinditsklid nimetas kontrollitud kaoseks City Life 1995 Steve Reich Ensemble
,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste" kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, ,,Sireenid", sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid. Klaveril oli tema loomingus eriline koht, stiili iseloomustab faktuuri mitmeplaanilisus, harmoonilisse tausta põimitud varjatud meloodilised liinid ning komplitseeritud laadilis- harmoonilised kujundid, millega kaasnevad kaugete helistike ootamatud vastandamised. Eriline tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20. sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Peamisteks 5
Lapse tundlikkuse etapid: o - 0-3 a meeleorganite arendamine, aistingute, tajude arendamine o - 1,5-4 a lihaste ja koordinatsiooni arendamine, käe ja silma koostöö o - 2-4 a liigutuste peenmotoorika, aja-ruumi suhted, osade ja terviku suhe o - 3,5-4,5 a kirjutamine o - 4-4,5 a kompimistaju arendamine o - 4,5-5,5 a lugemine ja matemaatika alged Olulised metoodilised vahendid: o Geomeetrilised kujundid – erinev vorm, värvus, suurus; o Paberile liimitud geomeetrilised kujundid; o Erinevad pinnamaterjalid (liivapaber, kumm, siid, puuvill, kare, linane); o Puust plaadid (erinev kaal, värv, vorm); o Silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, muusikakellad, eri lõhnad; o Kõneharjutused; o Kirjutamisharjutused (enne lugemist) nt liivapaberist tähed, laps häälib, puudutab, õhku, lumele jms;
eurootika, (päevalilled jne) loodus looduslapsed 7. Tavaline Harmooniline Rahutu, kärsitu, Pingutatud Kompositsioon liikuv, järsk 8. Ruumilisus Perspektiiv Tasapind Tavaline Pole oluline 9. Vorm Geomeetrilised Lihtsustatud Rahutu, pinges Välised kujundid dekoratsioonid, inetud inimesed 10. Äärejoon, Polnud oluline Ilmekas joon, Jõulised Sujuvad kontuur jõuline ja piirjooned nurgeline 11. Keda nemad 20. saj kubiste Impressionismi Ekspressionismi Plakatikunsti mõjutasid
TEKSTIFY Kujundite lisamine ja paigutamine Kujundid asuvad 1. 2. 3. TEKSTIFY Kujundi värv (kujunditäide), kujundikontuur, kujundiefektid Kõigepealt peab kujundi aktiivseks tegema (vajuta kujundi peale) Tiitliribale tekib uus aken nimega ,,Vorming" Vormingu all on kujunditäide, kujundikontuur ja kujundiefektid 1. Kujunditäide Ilma värvita/täiteta Veel värve Kujundi täiteks saab valida pildi Astmikud (varjundid) ...
Juhendaja: Andres Talts Hulknurga mõiste Hulknurga moodustab tasandil olev kinnine murdjoon. Murdjooneks nimetatakse niisugust kujundit, mis koosneb punkte järjestikku ühendavatest lõikudest, kusjuures kolm järjestikust punkti ei asu ühel sirgel. Sarnasus Kahte võrdset kujundit saab asetada nii teineteise peale, et nad ühtivad. Kui kaks kujundit on ühesuguse kujuga, kuid erineva suurusega, siis need kujundid on sarnased. Reegel! KAKS HULKNURKA ON TEINETEISEGA SARNASED SIIS, KUI NENDE HULKNURKADE VASTAVAD NURGAD ON VÕRDSED JA VASTAVAD KÜLJED ON VÕRDELISED. Kahe hulknurga võrdelisus tähendab seda, et vastavate külgede jagatised on võrdsed. Sarnasuse märkimine Kahe hulknurga, nt viisnurkade ABCDE ja FGHIJ sarnasust märgitakse lühidalt nii: ABCDE~FGHIJ Sarnaste hulknurkade ümbermõõtude suhe Teoreem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
