Parmupill - Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutub ka helikõrgus. Ilmselt tulnud sakslaste kaudu. Vanim Eestist leitud parmupill pärineb 13. saj. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Rahvamuusika Tegurid, mis kujundavad traditsiooni on: järjepidevus, mis ühendab olevikku minevikuga; varieerumine, mis tuleneb üksikisiku või grupi loomingulisest impulsist; sotsiaalne valik, mis määrab, millis(t)es vormi(de)s muusika edasi elab. Instrumentaalne rahvamuusika: 1) vanem instrumentaalne rahvamuusika - modaalne ehk laadiline mõtlemine, kitsas meloodia ulatus, ühehäälsus, lühikesed vormid, varieerumine. Harmoonias on põhiliseks kahe erineva nn. harmoonia grupi vaheldumine
teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest. Kolmas suurem väljaränne algas peale iseseisvuse taastamist ning kasvas pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja suurenes veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes, mil kiiresti kasvas tööpuudus. Nüüdisaja väljarände mõjutegur on nõukogude aja suur sisseränne. Kui nõukogude aastatel eristus Eesti teistest Ida-Euroopa riikidest suure sisserände poolest, siis need samad sisserändajad kujundavad olulisel määral tänase ERLE MAIDO 155635TAAB11 07.09.2015 väljarände ulatust. Lisaks mõjutab nüüdisaja väljarännet demograafiline koosseis, sest
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil Vali üks: a. Kõik tarbijad on hinnavõtjad b. Kõik tootjad on hinnavõtjad c. Tootjad kujundavad hinna, tarbijad on hinnavõtjad d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a
Kui ilu on vaataja silmades, siis ilu ei eksisteeri Esimene arvamus inimesest kujuneb välja 7 sekundi jooksul. See on piisavalt pikk aeg, et võtta teise inimese suhtes sisse oma arvamuste põhine hoiak, kuid liialt lühike, et jätta soovitud mulje. Iga inimene toetub enda põhimõtetele ja väärtushinnangutele. Ilu seisukohalt ei ole ju ainult inimesed need, keda me ilusaks peame, ilus võib olla ka ilm või mõni ese minu toas. Kuid mis on ilu ja kas seda üldse eksisteeribki? Vanasõna ilu on vaataja silmades on küll positiivse kõlaga, kuid kas seal on ka tõepõhi all, on suuresti kaheldav. Vaadates enda ümber ringi näeme sadu, kui mitte tuhandeid inimesi päevast päeva. Kõigil neil on erinev arusaam ilust ja ilusaks olemisest, mis ühele tohutult meeldib, ei pruugi teise jaoks mitte mingisugust tähtsust omada. See seab kahtluse alla fakti, et ilu eksisteerib. Matemaatikastki ju õppisime, et kui korrutame positiivse negatiivsega on tulemus neg...
töökoht pole kindel, et neid pole õigeaegselt edutatud või olla rahulolematu oma karjääri alaste eesmärkide ning antud hetkeks saavutatuga. Karjääriprobleemid võivad olla põhjustatud tööga mitte seotud faktorite poolt. Inimese mure karjääriredelil edasijõudmatuse tõttu võib olla seotud kahtlustega elu mõtte suhtes. Seda juhtub eriti sageli keskealiste meestega. Organisatsioonikultuur. Organisatsioonidel on oma isikupära, mille suures osas kujundavad selle tippjuhid. Autokraatlik juhtkond võib luua kultuuri, mis on täidetud hirmuga. Tagasiside puudumine. Lapseeast saadik oleme saanud tagasisidet oma tegevuse kohta vanematelt, kaaslastelt, õpetajatelt jne. Ometi ei suuda enamus juhte pakkuda tagasisidet oma alluvatele, ning kui seda tehakse, omab see harva positiivset mõju. Ebaõiglane / vale hindamine. Juht ei suuda alluvaid adekvaatselt ja õiglaselt hinnata kiites ühte töötajat põhjendamatult ja laites teise jõupingutusi
Oma riigi põllumajandus Elizabeth Põllu 11M KLIIMAVÖÖDE Kanada India · Kanada asub peamiselt parasvöötmes, põhjapoolsed alad · India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. paiknevad lähisarktikas ja osa arkitilises vöötmes India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused Kliima KANADA INDIA · Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev
inimestevahelises suhtluses niivõrd suure riigi kohta väga vähe. USA puhul saab eristada nii osariike kogu ühendriikidest, piirkondi osariikide sees, kui ka sarnaste sotsiaal-majanduslike ülesehitustega metropolipiirkondi erinevates osariikides. Kultuurilised, majanduslikud ning poliitilised erinevused piirkondade vahel seavad piiranguid ning tekitavad seaduspärasusi inimeste paiknemises kogu riigis. Kõik kolm on omavahel ka tihedas korrelatsioonis. Kultuurilised mõjutused piirkonnas kujundavad poliitikat ning poliitika mõjutab suurel määral majandusliku olukorda. Ameerika Ühendriikide majandus on majandusliku toodangu koondmõõtmiste näitajatelt maailma tipus. Nominaalset sisemajanduse koguprodukti arvestades on USA majandus maailma suurim, ostujõu pariteedilt on USA teisel kohal. Suurejooneline majanduslik edu ei tähenda kahjuks edu kõikidele kodanikele. USA on OECD andmetel sissetuleku ebavõrdsuselt
ja esimesed inimsuhted on tema sotsiaalsele arengule väga tähtsad. Mahleri teooria peamõte peitub selles, et sündides on laps psüühiliselt eikeegi. See ei tähenda, et ta oleks psüühiliselt tühi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmismina, seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ning kannab ta tegude ja otsustuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist mina kujundavad tema ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted, mis teevad temast erilise, kordumatu isiksuse. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja; isegi näljane laps on võimeline mõneks ajaks rahunema, kui hoidja ta sülle võtab. See esimene kiindumuseside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta
reklaam, teenindus; ajakirjanduse arvamus, vastukaja; tootekasutuskogemus; tootetest; tarbijakommentaar; lähedaste ja tuttavate arvamus). (1: lk190). Oluline on sõnumi järjepidevus (one voice communication, seamless communication)- üks ja selge imidz, põhisõnum, teema, müügilubadus jne. Arvestada tuleb ka nende sõnumitega, mis pole turunduslikult kontrollitavad. (K.Kerem). Firma filosoofia, missioon ja põhiväärtused kujundavad strateegilise järjepidevuse. Ka integreeritult planeeritud turunduskommunikatsioon ning planeerimata ja tootest suunduvad sõnumid loovad järjepidevust. S. E. Moriarty järgi: · firma imagot kujundavad erinevad liitunud sõnumid; · kui sõnumid väljendavad ühte ja sama, on imago tugev ning arenemisvõimeline; · kui sõnumid on vastuolus, on firmal imagokonflikt. Positiivne planeerimata sõnum säilitab ja parandab firma mainet, negatiivne planeerimata sõnum aga rikub seda
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaugh...
vastu. Sarnaselt teiste teadustega valitseb arvamuste erinevus ja seda loetakse normaalseks(kehtib ka teooriate kohta) Sotsioloogia peamised lähtekohad: Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, st seoste otsimist nt perekonna , majanduse, kuritegevuse, usu ja teiste valdkondade vahel. Uuritakse kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile e välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidi otsuseid. Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni e vastasmõju tulemusena. Rõhu aset. Ühiskonna ja indiviidivahelistele suhetele, sest need kujundavad ühiskonnaelu. Sotsiaalne fakt Tehes igapäevaelus otsuseid toodavad erigruppide liikmed sotsiaalseid fakte e korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid liikmeid. DURKHEIM(ENESETAPU UURIJA) Ühtesid sotsiaalseid fakte saab seletada teiste sotsiaalsete faktide abil
Liider tegeleb pikaajaliste eesmärkidega, mis on oma olemuselt uudsed ja muutustele orienteeritud: organisatsiooni visiooni väljatöötamine, võimustamise strateegiate rakendamine, väärtuste, hoiakute ja käitumise muutmine. Kui juhil on alluvad, siis liidril on järgijad. Liidri tegevus toimub alati vastastikuses mõjutuses oma järgijatega, nii nagu liider kujundab oma järgijate käitumist, on liidri käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine. (Randmann 2011: 16,17) EMT juhatuse esimehe Peep Aaviksoo arvates on juhil ja liidril vahe. ''Usun, et liidril peavad olema teatud kaasasündinud liidriomadused,'' märgib Aaviksoo. ''Ta on suuteline oma olemise ja tegutsemisega andma inimestele usku, et talle tasub järgneda.'' Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus märgib samas, et tema ei
maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040 7 Neuwied 64,885 8 Neustadt 53,658 9 Speyer 49,930 10 Frankenthal 46,948 LOODUS Rheinland-Pfalzi maastiku kujundavad neli madalat mäestikku: Eifel, Westerwald, Hunsruck ja Taunus ning Moseli ja Reini jõgi. Samuti on märgitud piirkondlikke erinevusi kliimas, näiteks madalates piirkondades (orgudes) on soojem kui kõrgustikel, kus on palju karmimad tingimused. Põllumaad kasutatakse rohkem või vähem intensiivselt sõltuvalt asukohast ja pinnase tüübist, sest mõned maalapid on vulkaanilise päritoluga. Vorderpfalz ja Rheinhessen on eriti sobivad eri põllusaaduste kasvatamiseks
-21. sajandi jooksul on Kuubas esinenud 8 suuremat maavärinat, millest tugevaim leidis aset 1992. aastal ning tugevuseks mõõdeti tol korral 6,9 magnituudi. Suurima hukkunute arvuga maavärin leidis aset 1932. aastal, kui hukkus 6,75 magnituudise maavärina käigus 1500 inimest. Tegevvulkaane Kuubas ei ole. 4 Kliima Kuuba kliima on troopiline ja seda kujundavad kirdepassaadid. Tänu oma paiknemisele tuulte suunaga pikiti idast-läände , puhuvad Kuubal värskendavad passadid. Talvel toovad need tuuled põhjast külmad õhumassid, mis küll ei valitse saare kohal väga kaua. Saare idapoolne osa on soojema ilmaga, kui läänepoolne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine suureneb, kui liikuda rannikult rohkem sisemaa poole. Keskmine aastane temperatuur on 24O ja temperatuuri amplituud 13O. Kõige soojem kuu on august, kus keskmine temperatuur
(Kasutatud www.diplomaatia.ee artiklit ,,Energiajulgeolek: hunt ikkagi tuli metsast") Viimase neist muudab eriti keeruliseks maavarade ammendumine, mis mõjutab seeläbi esimest ehk majanduslikku poolt. On loomulik, et nafta ja teiste kütuste hinnad tõusevad, sest vajadus nende järele ainult kasvab. Näib, et hetkel loeb maailmaturul vaid tooraine kättesaamine, mitte selle hind. Seda oskavad väga hästi ära kasutada nii-öelda ,,naftariigid", kes kujundavad kütuste olemasolule oma välispoliitikat. Seeläbi on võimalik manipuleerida pea kõigi riikidega, kus vajadus nafta ja teiste kütuste järele on piisavalt suur. Näiteks kujutame ette, et Eestil on suured naftavarud ja Venemaa omad on ammendumas. Ilmselgelt oleks meil sel juhul oma idanaabrite üle teatud võim ning kahe riigi vahelised suhted muutuksid. Teisest küljest vaadatuna tungiks Venemaa varem või hiljem Eesti aladele, et saada ligipääs nii Läänemerele kui nafta
1. Millised on viis islamiusu alussammast? Usutunnistus, palve, almus, paast ja palverännak. 2. Milles need seisnevad? 5 samba tähendus: · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; · ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada;
Islam Küsimuste vastused 1.Millesed on viis islamiusu alussammast? Moslemi elu raamistvad usk ainujumalasse, palvetamine viis korda päevas, vaeste toetamine, paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2.Milles need seisnevad? Viie samba tähendus: need kujundavad moslemi eluviisi; loovad pinna usklikkusele ja headusele; tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole
ettevõtjatele, on väga ebatõenäoline, et otsese väljaõppeta inimene võiks saada iga kuu palka 12 000 krooni. Tavaliselt jääb noorte palk miinimumpalga, ehk 4300 krooni juurde. Paljude sõnul võtab kool õpilastelt isikupära, eriti siis kui tegu on asutusega kus on nõutud koolivorm. Säärasel väitel on kindlasti tõepõhi all. Kellele meeldiks olla sarnase välimusega nagu kõik koolikaaslased, olla lihtsalt üks paljudest. Oma riietumisstiiliga kujundavad inimesed suuresti enese olemuse ja esmamulje. Säärase eelise ära võtmine võib mõjuda vabariigi kodanikule üsnagi häirivalt. Samuti võib ühe nooruki jaoks olla küllaltki ebameeldiv istuda päeval tunde ühe koha peal ja teha tugevat vaimset tööd. Seda võib käsitleda kui inimese vaimset ja füüsilist piiramist. Räägitakse, et gümnaasiumid, tehnikumid ja ülikoolid on kõik vabatahtlikud asutused. Siiski, kes meist oleks valmis niiöelda vabaduse nimel loobuma haridusest ja
võimeline andma oma panuse ühiskondade parandamiseks. Kas Sa tunned ennast kaasosalisena globaalprobleemide lahendamisel? (globaalprobleemid) Ma tunnen, et mina üksikisikuna olen liiga väike tegur muutmaks üleilmselt midagi, kuid samas, kui leida mõtte- ja tegutsemiskaaslaseid, pole miski võimatu. Kas Sa oled nõus väitega, et kõik me oleme ühe ühiskonna liikmed, mis asub hukatuse äärel? Põhjenda oma arvamus! (globaalprobleemid) Olen nous, sest kõik inimesed kujundavad kõigi elu siin maamuna peal. Tooge välja põhilised erinevused (väga lühidalt) unitaarriigi, föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel. (riigivormid) Unitaarriik on riik, mille koosseisu ei kuulu või mis ei koosne autonoomsetest haldusterritoriaalsetest üksustest. Unitaarriigid on näiteks Jaapan ja Prantsusmaa. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.
toodete struktuuri ja kvaliteedi muutudes, mis on tingitud tootmisprotsessi muutusest, võib näiliselt tööviljakuse näitajat halvendada tegelikult rahuldatakse ühiskonna/tarbija muutunud vajadust. Tööviljakuse kasvu tegurid Tegurid: TEHNIKA ORGANISATSIOON TEHNOLOOGIA Tööviljakuse tegurid põllumajanduses Tööviljakust kujundavad: 1. Toodangut rohkendavad tegurid: · Kohalikud looduslikud tegurid, · Organisatsioonilis-majanduslikud tegurid, · Tehnilised tegurid 2. Töökulutusi vähendavad tegurid · Tehnoloogiline progress, · Tehnika ulatuslikum kasutamine, · Tööjõu kvalifikatsiooni tõus, · Töötajate motivatsiooni tõus Maa tootlikku võimet tõstvad tegurid: 1
kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine. Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähtemonomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. 3. Milleks kasutatakse polümeere? Mida sisaldavad plastmassid ja milleks? Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka Plastmassidena. Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad polümeeri kulu ja kujundavad materjali omadused), stabilisaatoreid (suurendavad plastmasside valgus ja kuumuskindlust ning kaitsevad oksüdeerumise eest), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid (annavad plastmassile soovitud värvi). 4. Too näiteid polüeteeni asendusderivaatide kasutamisest igapäevaelus. (nimetus, kasutamine). Kasutatakse isolatsioonmaterjalide, kilekottide, mahutite, ämbrite, joogipudelite ja pudelikastide valmistamiseks. 5
kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi. Kirjutatud tekst esineb meie kogemuses tootena, esemena, asjana. See on tähendustervik, mille sisu ja vormi kujundavad selle elemendid sõnad, laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada kaasa iseenesest nagu emakeele kõnelemise oskust. Emakeelde ja emakeelsesse
2 Euroopa Liit ning ka muu maailm peab hakkama saama demograafilise protsessiga, kus 20 aasta pärast on tööealiste inimeste keskmine vanus kasvanud ja tööealiste inimeste arv vähenenud. Ainuke vanusegrupp, mis aastani 2030 kasvab, on üle 50aastased. Kõikide teiste vanusegruppide suurus kahaneb. See tähendab, et kogu tööturg on tulevikus vanemaealisem. Samuti tuleb teadvustada tegureid, mis muudavad tuleviku töökoha mõnevõrra teistsuguseks, kui ta on praegu. Tuleviku töökohta kujundavad globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Ühiskond ja tööturg peaks märkama ka seda, et tööturul on korraga nii mitmest erinevast põlvkonnast inimesi, kellel kõigil on erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused. Seega ootab iga põlvkond töökohalt erinevaid nüansse. Eri vanusest töötajatel on kindlasti erinevad lähenemised selle suhtes, kuidas
Kombed ja tavad kui rahvaväärtused on väga olulised ja nendeta meie maailmas oleks kõik teisiti ning ühelt poolt traditsioonid segavad progressi, aga teiselt aitavad. Kõik sõltub sellest, kuidas võim kasutab seda majanduses. Minu arvates, traditsioonid on sarnane kirikuga, kui vaadelda keskaega, siis näeme, et kui kirikul on majanduslik võim siis kaob usu tähtsus, traditsioonidega on sama jutt. Traditsioon ja majandus ei pea olema omavahel seotud, vaid tavad kujundavad rahva vaimset tervist ja määrab just inimeste progressi mitte majandusliku.
1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus
Kirjanik väidab, et kui inimene tahab olla enesekindel ning järjepidev, ei tohi ta kunagi enda otsustega ega arvamustega eksida. Kuid tekib küsimus, kas sellist inimest on olemas, kellel ei teki mitte kunagi eelarvamust ega läbimõtlemata tundmusi mõne teise isiku osas? Olen arvamusel, et sellist inimest ei ole meie maailma loodud. Inimaju ei taluks seda, kui esimesel kohtumisel teataks uuest tutvusest kõiki fakte ning küsimusi, mis arvamust kujundavad. Me elaksime veel suuremas infotulvas ning saaksime veelgi vähem keskenduda tõelistele iseloomuväärtustele. Samuti on autor enda teosega näidanud, et ka kõige kindlama arvamusega inimene (siinkohal Elizabeth) võib tegelikult eksida, mõistes seda alles hiljem, kui on tutvuse käigus kaaslast rohkem tundma õppinud. Kirjanik on teoses suure hoolega välja joonistanud kõigi tegelaste iseloomulikud jooned, pisema detailini välja
Eesti majutusettevõtete konkurentsivõime suurendamine. Turismisektoris säästva majandamise põhimõttete propageerimine. Kriteeriumid on seotud majutusettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt. elekter, küte, vesi, jäätmed, puhastus). Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas. Rohelise Võtmega Eestis liitunud majutusettevõtted kujundavad ettevõtte keskkonnapoliitika, seavad keskkonnaga seotud eesmärke ning täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Rohelise Võtme märgisega on õigus liituda kõigil majutusettevõtetel, kes vastavad Turismiseadusest tulenevatele tingimustele ja kehtestatud nõuetele ning kes on kantud majandustegevuse registrisse majutusteenuse pakkujana. . 3. Nõuded Teavitama RV sekretariaati soovist omistada ettevõttele RV märgis,
Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: 1) majanduslik üleilmastumine- tekivad riigiülesed ehk korporatsioonid (põhja-ameerik suurkorporatsioonide rajatud tehased vähemarenenud maadesse) 2) kultuuriline üleil.-kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja -väärtused 3) poliitiline üleil.-tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Neokolonism- nüüdisaegne kolonialismi vorm, mis tähendab välisriikide mõjuvõimu mitte otseselt valitsemises, vaid sotsiaal-majanduslikult. nt. Endiste FRA kolooniate Kameruni, Tsaadi ja Sengeli majandus sõltub FRAst. Ülemaailmselt on tunnuseks arengumaade tohutu välisvõlg arenenud maadele. Euroopa integratsiooni süvendamise peamiseks tunnuseks on EL-i institutsioonide tugevnemine,
Kehv idee, hea teostus. Operatiivne planeerimine Operatiivplaanid on suunatud lähimate eesmärkida saavutamisele. Operatiivplaanid on kitsa suunitlusega ja lühiajaliseks täitmiseks. Programmid, projektid Protseduurid ja reeglid Operatiivplaanid Korporatsiooni filosoofia Strateegiline planeerimine Korporatsioonitasandi Äritasandi strateegia Porter (1979) pakub välja 5 konkureerivat mõjujõudu, mis kujundavad strateegia 1) Potentsiaalsete uute sisenejate oht 2) Informeeritud ostja võim (kogu toodangu ostab üks) 3) Tarnija võim (toorme tarnib üks) 4) Asendustoodete tekkimine 5) Rivaalitsemine (a la Pepsi vs Coca Cola) 3 võimalikku strateegiat Erinemine- eristumine (brand) Hinnajuhtimine (efektiivsus, omadused vs hind) Fokuseerimine (ostja rühm, geograafia) Kes millist strateegiat kasutab Kes millist strateegiat kasutab Kes millist strateegiat kasutab
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma ning sademe vaest talve. Eestit mõjutab kõige rohkem Aasi...
perekond;turg,keskpank) • institutsioon ≠ organisatsioon, vaid selle plaan,näidis • suhteliselt stabiilsed ajas • formaliseeritud: seadusandlus, standardid; informaalsus: traditsioonid, normid, rutiinid Institutsioonide funktsioon majanduses: • Määratlevad tegevuste legitiimsust(selle sisu ja piirid; osalejad; vahetusobjektid) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid • Kujundavad eelistuste kujunemistja realiseerimist • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda • Formaalsete reeglite muutumine kiirem • Formaalsed reeglid ei toimi ilma täiendusstrukuuride teotuseta • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteidhuvigruppide vahel 3. KAPITALIDE KÄSITLUSEST Inimkapital- kapital, mis ei ole kandjast “eraldatav”(haridus, oskused, tervis; mortiveeritus, väärtused; indiviidipõhine kapital)
Võim - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda(M.Weber) • Võim kellegi üle: sotsiaalne suhe • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, vaja ressursse • Otsene: formaliseeritud, nt alluvsuhe, omand • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt konkurentsi suhted • Max Weber - legitiimsuskäsitlus( vt eelnev pilt) Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust • Üksikisik - seotus sotsiaalsete suhetega; individuaalsed valikuvõimalused ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas
(Work and Family researchers network, 2001) Roll on kogum ootsusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete kontekstis tuleb alati arvestada rolle, sest rollid ilmnevad ainult suhetes. Teatud mõttes 3 Laura-Roberta Ründva kujundavad rollid meie identiteedi nii nagu teised seda näevad, ja selle tõttu kujundavad ka meie arusaamisi meie endi indetiteedist (ruddock, 1969) (Payne, 1995, lk 128). Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Rolle võidakse omistada mingite asjaolude tõttu (näit. naine, värviline, puudega inimene) või on omandatud meie endi poolt millegi kaudu, mis me oleme teinud (Payne, 1995, lk 128). Rolliteooria kohaselt on inimesed sotsiaalsetes struktuurides saanud teatavad positsioonid, mis võivad tuleneda kas meie endi või teiste
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in
Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus
vaadete ja ideede süsteemid tulevad organisatsiooni mitmel viisil. 1.laiaulatuslikest rahvusvahelistest liikumistest, kus eri ajajärkudel domineerivad mitmesugused poliitilised ja religioossed vaated. Nt keskkonna säästliku kasutamise põhimõtted, 2.rahvuskultuuride mõjus org.kultuurile ei kahelda, kuid sellealased uurimused on pinnapealsed. 3.paikkonna ja kohalikust eripärast tingitud tõekspidamised sisenevad organisatsiooni kiiremini kui eespool nim. 4.tegevusvaldkonna ideoloogiad kujundavad organisatsiooni ideoloogiad, sest tegevuste järgnevuse loogika kujundab tõekspidamiste kogumi 5.sidusgruppide suhted ehk organisatsiooni toimimisega seotud olulised grupid, kel on ootused ja ettekujutus koostegevusest 6.erialade ideoloogiad saavad domineerivaks siis , kui selle esindajate kontsentratsioon organisatsioonis on kõrge.Nt meditsiinis või teadustööl kehtestatud nõuded kujundavad organisatsioonide ideoloogiaid. Ideoloogiad on abstraktsed! 4 peamist kultuurivormi: 1
lõbu-kultuur Tagasiside kiirus protsessi-kultuur sinu-panuste-ettevõtte- kultuur aeglane Väike Riski võtmine suur Vinskete-meeste-kultuur: Riske võetakse palju ja kõrgeid. Tagasiside oma tegevusele on kiire. Nt. kinnisvaramaaklerid, kiirabitöötajad. Tihti kujundavad sellised kultuurid noored juhid, kes ei karda võtta riski. Kõva-töö-ja-täieliku-lõbu-kultuur: Tehakse palju tööd aga osatakse ka hästi lõõgastuda. Tagasiside tegemisele saadakse kiiresti aga risk on väike. Nt. ühe tehingu ebaõnnestumine ei tekita probleeme organisatsioonile. Nt. kasutatud autode müümine. Suhteliselt kiire töö tempo, kõik koguaeg keeb ja liigub. Nt. ajalehe toimetus. Suhetliselt hea kultuur meeskonnaks ning koostööks.
• habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid – Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss
1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlus ja osalusvaatlus Juhtumite kirjeldus ja analüüs Küsitlus Eksperiment ja laboratoorne eksperiment Intervjuu Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni:
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni:
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Suvel on väga soe ja vihmane. Sellise kliima põhjuseks on mussoonid. Omapärased on mangroovtihnikud, kus tõusu ajal paistavad ainult puude võrad. Seale elustik on rikkalik, seal on kalu, kahepaikseid, linde ja krabisid. Taimedel on hea soolataluvus, harunev õhujuurestik. Loomadest on seal tiiger, haigur, panda, puuma, alligaator, madukael. · Savannid, lähisekvatoriaalsed metsad. Asuvad lähisekvatoriaalses vöötmes. Nende alade kliimat kujundavad suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised õhumassid. Suvepoolaastal on päike seniidis ja kujundab ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur on aastaringi väga kõrge. Aasta sademete hulk võib olla 250-2000mm piires. Lähisekvatoriaalse kliimaga alade põhiline taimkattetüüp on savann. Seda iseloomustavad kõrrelised, rohttaimed ja torkpõõsad. Kuiva ja niiske perioodi vaheldumine mõjutab muldade teket(punakaspruunidmulad). Loomadest
Tallinn 2008 2 Mina tahaksin käsitleda probleeme, mis võivad tekkida ettevõtete ühinemisel, jagunemisel või ümberkujundamisel. Arvan, et need probleemid on tõesti aktuaalsed. Proovin ka välja pakkuda, kuidas võib nendest probleemidest hoiduda. Eestis on tohutult palju (umbes 40 000) erinevaid ettevõtteid ja nende arv pidevalt kasvab. Muidugi mõned neist ühinevad, mõned jagunevad, mõned kujundavad ümber, mõned aga lihtsalt lõpetavad oma tegevust. Me ei hakka räägima sellest, miks nad seda teevad, räägime aga sellest, mis probleeme need muutused kaasnevad. Kõigepealt, jõuame selgusele, mis tähendab ettevõtete ühinemine, jagunemine ja ümberkujundmine. Ühinemine on protsess, mille käigus äriühingud ühinevad ja asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks või äriühing (ühendatav
· Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse aurustumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse ning liigub edasi toote sisemuse poole.(sest läheb soojemast jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini · kooriku värvumine toimub valkude ja suhkrute toimel: suhktutest ja valkudest moodustuvad MELANOIDID ,mis pruunistuvad. Samas annavad need ka koorikule aroomi ja maitse,need ained tungivad ka koorikust sisusse,seega kujundavad need ka toote sisu maitset. · Kõva sile ja koorik säilitab tootes pikemalt aromaatseid aineid ja niiskust.Seega kahvatu ja õrna koorikuga leival/saial ei olehead maitset ja need tahkuvad kiiremini. · 100-115 kraadi juures tärklisest amülaasi ja kuumuse toimel moodustuvad dekstriinid,mis temperatuuritõustes pruunistuvad. · 140-150 kraadi juures koorikus olevad suhkrud hakkavad karamellistuma,mis temperatuuri tõustes pruunistuvad
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 http://et.wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast,
arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad. Inimese karakterit ja saatust kujundavad keskkonnatingimused ning tema enda subjektiivsed omadused ja eeldused. Vanema põlve kriitilised realistid kujutasid eelistavalt ülekohtust sotsiaalset keskkonda, mis muserdas inimest. Moodsa suuna esindajad ( ka A. H. Tammsaare oma mõnedes intelligentsinovellides) vaatlesid inimest liigagi kitsuti, teda sotsiaalsest keskkonnast välja rebides. Meistriaastate teostes jälgib A. H. Tammsaare isiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes
Võttes kuulda oma südametunnistust, võib tark inimene kuulda Jumala häält, kes temaga räägib. Inimese väärikus nõuab õiget südametunnistust mis tähendab, et see oleks kooskõlas sellega, mis mõistuse ja Jumala seaduse järgi on õiglane ja hea. Inimese isikuväärikuse tõttu ei saa kedagi sundida toimima tema südametunnistuse vastaselt ega ühise hüve raames takistada toimimast südametunnistusega kooskõlas, eriti religiooni valdkonnas. Õige ja tõese südametunnistuse kujundavad kasvatus, Jumala sõna tundmaõppimine ja Kiriku õpetus. Kujundamist toetavad Püha Vaimu annid ja nõuanded tarkadelt inimestelt. Inimese kõlbelisele kujunemisele aitab samuti kaasa palvetamine ja südametunnistuse läbiuurimine. Eksimine on tõese seisukoha pidamine vääraks või väära seisukoha pidamine tõeseks. Valetamine erineb eksimusest, sest eeldab tõe teadmist või vähemalt usku, et teatakse tõde. Valetamine on tõde teades teadlik väära seisukoha esitamine
Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soojem õhk paisub ja kerkib, jahedam õhk liigub maa poole. 40.laiuskraadidel valitseb Lähis-Troopiline kliima, kus esineb sademeid talvel. Ekvaatori lähedane piirkond saab rohkesti kiirgust aasta läbi. Polaaraladel on päikesekiirguse langemisnurk väga väike. Auramise käigus maapind jahtub. Ekvaatoril on öö ja päev kogu aasta ühepikkused. 60.laiuskraadidel on ülekaalus Lääne-ja edelatuuled. Poolustel idatuuled. Kliimat kujundavad tegurid 1. geograafiline laius (asend), millest sõltub päiksekiirguse hulk 2. valitsevad õhumassid ja tuuled 3. mere (ookeani) lähedus ja hoovuste mõju 4. pinnamood (mäestike, tasandike kõrgus merepinnast ja asetus) 1. 1kraad ll, 2. aasta läbi valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid, aasta keskmine temp. 13kraadi, sademeid üle 1000mm 3. ookeani lähedal, ekvatoriaalne vastuhoovus kaudselt 4. paikneb kõrgell mäenõlval, siis temp ja sademete hulk madalam, kui samal
teksti kohta. 4. Millisena paistab ühiskond ja inimene A. Tšehhovi novellide põhjal? Põhjenda väiteid näidetega loetud novellidest. 5. Analüüsi vabalt valitud S. Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ tegelast neljast eri aspektist ning kirjelda tema suhet iseenda, kaaslaste ja ühiskonnaga. 6. Tõlgenda lugejakeskselt R. Brautigani romaani „Arbuusisuhkrus“ atmosfääri. Mis kujundavad teose meeleolu? Kuidas autor loob tekstilünki? Too näiteid. On see sinu jaoks maailma korrastav või võõritav tekst? 7. Analüüsi F. S. Fitzgeraldi romaani „Suur Gatsby“ tegelaskonda. 8. Millest lähtub lugejakeskne kirjandusteose analüüs (seleta mõisteid)? Tõlgenda vabalt valitud teost lugejakeskselt. 9. Millest lähtub autorikeskne kirjandusteose analüüs? Tõlgenda vabalt valitud teost autorikeskselt. 10
• Sotsiaalteemad: karsklus, heategevus, propagada • Riiklike & rahvuslike väärtuste propageerimine !2 • Eesti tutvustamine välismaal • Valimisvõitlus 4. Meediasuhted ja nende toimimiseks vajalikud oskused. Avalik arvamus toimib järgnevalt: Suhtumine ➡ Arvamus ➡ Tegevus Suhtumine (positiivne, negatiivne, olematu) on hinnang millelegi, mida kujundavad: • Isik • Kultur • Haridus • Perekond • Usk • Sotsiaalne taust • Rahvus Meediasuhted on vajalikud selleks, et: • Olla nähtav • Oma seisukohti esitada • Arutelus osaleda • Avalikku arvamust mõjutada Meediasuhted on edukad, kui: • Esinevad mõlemapoolsed (lugeja & kanali) head suhted • Need on strateegiliselt planeeritud (plaanipärane tegutsemine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
