J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal ,,Eesti rahva ennemuistsete juttude" eessõnas. Juba 140 aastat on eestlased Kreutzwaldi rahva suust korjatud ja üles kirjutatud lugusid nautinud, alates 1951. aastast koos Günther Reindorffi imetabaste illustratsioonidega. 43 lugu, millele lisanduvad 18 paikkondlikku juttu, on sügavale eestlaste südamesse pugenud, jäädvustades ja edasi andes eestlasele igiomast
singulaarsus, millest algas aeg ja ruum ja suur plahvatus lõi kõik. Punkt, millest universum sai alguse oli mõeldamatult väike, väiksemgi kui üks aatom. Kuid siiski sisaldas see tohutut energiat ja mateeriat. See üks väike punkt sisaldas kogu universumi massi. Selle punkti plahvatades vabanes kogu mateeria, millest hiljem moodustuvad tähed ja planeedid, kujunesid välja ka füüsikaseadused. Kõik jõud, mis kujundavad universumi hakkasid välja kujunema. Kogu universum ja kõik selles sai otsustatuks just sel momendil. Esimene neist oli gravitatsioon. See on universumi pindapanev jõud. Gravitatsioon on see mis määrab universumi kuju. Ilma gravitatsioonita ei saaks tekkida päikesesüsteemid, ei oleks kuud, ei oleks galaktikaid, ilma gravitatsioonita ei olekski midagi, vaid ainult ainued hõljumas ringi ruumis, kuna ilma gravitatsioonita ei oleks saanud ka tähed, ega planeedid moodustuda.
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt.Frondi lähenedes tõmbub taevad pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama. Külm front-tekib,kui külmem õhumass liigub soojale peale. Tekivad võimsad rünksajupilver, sajab paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb järsult. 20.Kliimat kujundavad tegurid- Arktiline õhumass: külm , kuiv . Parasvöötme mereline õhumass: niiske,suhteliselt soe. Parasvöötme kontinentaalne õhumass:suvel soe, talvel külm. Troopiline mereline: soe, niiske. Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust.
Sõnavara kitsus on ka üks põhjustest, mis tekitab keelelist rahvusvahelistumist. Selge oht on kosmopoliidistumine. Maailmakodanikuks olemine nii vaimult, füüsiliselt kui ka keeleliselt. Polüglotid on teretulnud, peaasi, et ei toimuks massilist leksikate põimumist. Probleem pole siiski keeletarkades, kes suudavad oma sõnakasutust kõrgemal tasemel kontrollida. Küsimus on igapäeva lävimises. Keel on suhtlusvahend, mis on ajaga kaasaskäiv ja selles muutuv. Üldiselt kujundavad seda vähem keeletundlikud, kes toovad sisse ebavajalikke välissõnu või ,,sõnavärdjaid", mis jäävad käibele. Kui mingisugused sõnad on pidevalt käibel, pole filoloogidel muud võimalust, kui need ametlikuks teha. Keel muudab inimest ja inimene keelt, peamiselt toimub see viimane. Usun, et liigume lihtsuse poole. Samal ajal kindlasti ka inglise keele poole. Keeleteadlased peavad rangeid reegleid pehmendama. Grammatika ja keelereeglid lihtsustuvad. Normid muutuvad suupärasemaks
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turu definitsioon Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate või müüdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid. 2. Millised on majapidamise ehk leibkonna tunnused? Leibkond on ühises põhieluruumis elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid rahalisi ja/või toiduressursse. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik. 3. Kes on tarbija? Tarbija on toodete ja teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse 4. Mida tähendab eraomand Eraomand on omand, mis ei kuulu riigile ega omavalitsusele 5. Mis on konkurents?
väga väärt. Uued mõtted, kontaktid, inimesed, sõbrad. elamused ja kogemused. Põhilisem selle juures, et mujal maailmas mitte ei muretseta vaid elatakse ja nauditakse. Seda positiivses mõttes. Teame, et erinevates piirkondades on võimalused erinevad. Mis võimalik Tartus, pole võimalik Raplas jne. Arvan, et noored peaksid tahtma end arendada ning oma silmaringi laiendama. Laia silmaringiga ning haritud noored peaksid olema need, kes tuleviku Eestit kujundavad, sest, et meie riigi tulevik on noorte käes. Ilma keskmiste ja vanadeta me niikuinii ei saaks ja ka ei tahaks, sest nendelt on siiski palju õppida, meeldigu see meile või mitte. Paljuski sõltume oma eelkäijate tegudest ja oleme neile tänulikud või vähemtänulikud. Täna elame globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Sel on omad võlud, aga samas ka teatavad puudused. Ilmselgelt on noored tolerantsemad, kui vanem generatsioon. Kõik
Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!! Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega. Just planeerimisega luuakse alus tulevasele juhtimisarvestusele. Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on ...
seada hüpoteeki c. Konservatiivne valitsus müüs sotsiaalmaju d. Ehitati vähem maju 15. Kui ühe hüvise hinna langus põhjustab teise hüvise nõudluse vähenemise, hüvised on: a. Täiendkaubad b. Asenduskaubad c. Rämpskaubad d. Normaalsed kaubad 16. Ökonomistid kasutavad mõistet „täiuslik konkurents“ situatsioonile, mil: a. Tootjad ja tarbjad on hinnavõtjad b. Tootjad kujundavad hinna, tarbjad on hinnavõtjad c. Kõik tarbjad on hinnavõtjad d. Kõik tootjad on hinnavõtjad 17. Internetioksjonid on hea näide: a. Effektiivsest turus b. Barterist c. E-kriminaalsusest d. Vaidlusest (haggling) 18. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: a. Täiendavad tarbiva hüvise ühiku eest kasulikkus langeb b. Me peame täiendavalt tarbitava ühiku eest rohke maksma c
elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". Paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks.
Kunst-vlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tnapev on) Niteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate tpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipra ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmrk? Enesevljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede vljendaja. Visuaalste kunstide olulisemad valdkonnad 1.arhitetktuur(ehituskunst) 2.skulptuur 3.maalikunst 4.graafika-trkkimise abil loodud 5.tarbekunst-kunstilise thendusega tarbeese Misted stiliseerima-looduslike vormide muutmine(taimelehed nt) kaanonid-ranged,psivad reeglid(reeglid nevad ette et koguaeg tuleb hte moodi teha)
tuleks laste puhul senisest rangemalt piirata. Taiwan keelab alla 2-aastastel nutiseadmete kasutamise, trahvib vanemaid 1320 euroga. Seadusega, mis jõustus 23. jaanuaril 2015.a, piiratakse ka kuni 18-aastaste laste elektroonika kasutamist -- see peab jääma "mõistlikkuse piiresse" ehk umbes 30 minutit. Peamised probleemid nii lastel kui ka meil ehk täiskasvanutel Takistab arengut, laps peab ju vanematega suhtlema. Lapse aju arengu oluliseks stiimuliks on keskkond. Aju kujundavad rikkalikud ja mitmekesised kogemused, suhtlus vanematega. Esimeste eluaastate jooksul omandab aju suurema osa oma potentsiaalist. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevuse, kontrollimatu käitumise. Lapsel on raskusi keskendumisega, tähelepanuga, enesevalitsemisega. Ta on impulsiivne ja turtsakas. Hilisem areng Tehnoloogia ületarbimine võib kaasa tuua selle, et laps jääb arengust maha. Pea iga kolmas laps
gramm annab 4 kcal energiat; on suhkrust 1,5 korda magusam. Võib põhjustada kõhulahtisust. Kuumutamisel magus maitse kaob. Ksülitoolil on hambakaariest vältiv toime. Sünteetilised suhkruasendajad (E 950 - E 954) Leidub karastusjookides, närimiskummides, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur - nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. VERESUHKRUT TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: suhkur mesi siirupid fruktoos sorbitool ksülitool maltitool Need magustusained sisaldavad palju süsivesikuid ja nende tarbimine on piiratud. Fruktoosi annus täiskasvanule on 30-40 grammi päevas. Korraga ei tohitarbida üle 10 grammi. VERESUHKRUT MITTE TÕSTVAD MAGUSTUSAINED: aspartaam asesulfaam tsüklamaat sahhariin Valik tooterühmadest mis on
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 192...
Disskusiooniseminari esimene töö Kettli Arand Ajakirjaniku ja suhtekorraldaja konflikt · Lühike sündmus(t)e kirjeldus, kes on tegelased, mis on juhtunud? Võtsin analüüsiks artikli ,,Hambaaugu parandamise hinnad erinevad kuni neli korda", avaldatud 18.septembril aastal 2013. Artiklis on välja toodud erinevad hambaravi keskused ja nende hinnakirjad. Lugeja saab ise näha, kus ja kui palju erineb ühe protseduuri hind. Tegelasteks on hambaravi keskuste kliendid ja antud kliinikud ise. · Kus on konflikt ja millest see tuleb? Artiklist tuleb välja, et ühe ja sama hambaravi protseduur võib erineda hinnaliselt lausa neljakordselt. ,,Näiteks algab valguskõvastuva komposiittäidise hind Tallinna südalinna hambaravis Kliinik32 60 eurost, samal ajal kui Väike-Õismäel asuvas Sapiensis 16 eurost, " kirjutab ajakirjanik. Hinna erinevus on märgatav ning selles seisnebki konflikt. Artikli sisuks ongi välja uurida, et millest tu...
Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu
Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik,
Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega. PINNAMOOD: Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik,
[1] Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega suuremal hulgal sademeid. Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja- Atlandil tekkinud tsüklonid ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: · Ekvatoriaalne õhumass · Troopiline õhumass · Parasvöötme õhumass · Polaarne (arktiline õhumass ja antarktiline õhumass) Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18
suureneb toodang ajaühikus, on majandusliku efektiivsuse üks põhikomponente, kuid mitte ainuke kriteerium. 51) Antud näitaja ei pruugi mitte alati näidata majanduslikku efektiivsust, sest oluline ka toodete kvaliteedi ja struktuuri muutumine. Toodangu struktuuri ja kvaliteedi muutudes, mis on tingitud... 52) 53) 5.2. Tööviljakuse tegurid põllumajanduses 54) Tööviljakust kujundavad: 55) 1) Toodangut rohkendavad tegurid: · kohalikud looduslikud tegurid · organisatsioonilis-majanduslikud tegurid · tehnilised tegurid 56) 2) Töökulutusi vähendavad tegurid: · tehnoloogiline progress · tehnika ulatuslikum kasutamine · tööjõu kvalifikatsiooni tõus · töötajate motivatsiooni tõus 57) Maa tootlikku võimet tõstvad tegurid 1. tootmise otstarbekohasem paigutus, st looduslike tingimuste parema ärakasutamise eesmärgil 2
Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, metaani ning naerugaasi hulk suurenenud. Arvatavasti on see ka üheks kliima soojenemise põhjuseks. Täna globaalsele kliimamuutusele on ilmastik muutunud ebapüsivamaks, paljudes riikides on ilmastikust tekitatud materiaalne kahju viimastel aastatel kasvanud mitmekordselt. Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud ning tõuseb maailmamere tase. Kliimad kujundavad tegurid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirgus sõltub: Päikese kõrgusest, päeva pikkusest, pilvkattest, aluspinna albeedost, õhkkonna seisundist. Aastaaegade vahetumine on päikesekiirguse muutuse peamine põhjus. Kliimat kujundavad tegurid Kliima on maailma eri paigus väga erinev. Ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe ja sajab palju, parasvöötmes esineb neli erinevat aastaaega, polaaraladel on kogu aasta külm
takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1. Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. (päikese kõrgus/päikesekiirte langemisnurk, päeva pikkus, aluspinna värvus) 2. Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujundavad välja: a) Külmvöös- idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadid, kagupassaadid
aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel.
järjest vähenev sündimus ka seda, et maksumaksjaid jääb vähemaks. Puuduvad rahalised vahendid, et tõsta lapsetoetusi ja pensione. Nii süvenebki ebakindlus homse ees. Arvan, et valitsus peaks vastu võtma otsuseid, mis kindlustaksid kõigile lastele võrdsed võimalused hariduse saamiseks ja vanematele nende kasvatamiseks. Praegune emapalk on siiski suhteliselt ebaõiglane, sest laps ei saa valida, kas sünnib perekonda, kus ema saab 20 000 või 3 000 krooni kuus. Meie homset päeva kujundavad ka need lapsed, kes peavad ära elama vaesusepiiril. Vaevalt, et nad usuvad valitsusse, kes on loonud nii ebavõrdsed seadused nende jaoks. On ka näiteid, mille puhul võib öelda, et juba praegu mõeldakse homse peale. Augustis korraldas MTÜ EuroNoor heategevusfestivali Kultuurikatlas, mille eest korjatud raha anti üle Tallinna Lastekodu Mustamäe keskusele. Korraldajad olid kindlad, et lapsed on meie tulevik
mürsu kestale. Kaitseala töötajad on otsustanud nõmme sellisel kujul säilitada - seetõttu võetakse seal maha kõik väiksemad puud, jääb vaid samblik ja põõsad. 29 oktoober 1991 loodi Kõrvemaa kaitseala eesmärgiga, piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormisega maastiku, inimtegevusest mõhemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, eriilmeliste järvede nind teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike kosluste ja haruldaste liikide kaitseks. Kõrvemaa ilme kujundavad metsad, rabad, salapärased metsajärved ja nõmmed. Põhja- Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist nõukogude sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Simisalus tagavad siin looduse püsimise kõigi matkajate ja lihtsalt omaette oleku nautijate rõõmuks. Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi
Maa kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud kiirguste vahe. Maa soojuskiirgus kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt....
Lastevanematel on suur roll kujundamaks meie väärtushinnanguid. Tänapäeval jagunevad inimesed ühiskondlikult kaheks: maa ja linnainimesed. Kuid kummana oleks Eestis parem elada ja lihtsam elus läbi lüüa? Igal ühel on kujunenud erinevad väärtushinnangud. Kellele on tähtis raha, kellele sõbrad ja perekond. Enamjaolt on selleks perekond. Lapsele on väga tähtis, et temaga tegeletaks ja räägitaks. Lapsevanemad ongi need, kes kujundavad meie väärtushinnangud. Kui vanemad ei tegele oma lastega piisvalt, siis peab laps rohkem lugu sõpradest. Linnas elades on võimalus saada endale palju sõpru, kellega oma vaba aega sisustada. Maal on seevastu parimateks sõpradeks just vanemad. Näiteks enamus linnalapsi saadetakse varakult lasteaeda, et vanematel oleks rohkem vaba aega. Maal on see võimalus praktiliselt olematu, sest selliseid kohti on vähe ja lähimasse lasteaeda oleks väga kulukas viia
Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tuultele ja murdlainetele on liiva pindmine osa läbi uhutud ja ümber setitatud. Nüüdispinnamoodi kujundavad kõige ulatuslikumal alal liivased vallilised meretasandikud, rannikuvallistikud ja luited. Hiiumaa loode- ja idaosas ja ka Emmaste poolsaarel katab moreen aluspõhjakõvikuid. Basseinimoreen ja viirsavi katavad suuremaid alasid kaguosas, Käina ja Heltermaa ümbruses. Basseinimoreen on raske liivsavi või kerge savi, milles on palju kruusateri. Selle kujunemist seostatakse liustiku taandumisega. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega. Tahkuna poolsaarel esinevad
Just sõpradele saab kurta oma muresid ja rääkida rõõme ja seda just sellepärast, et vanematel ei ole aega. Noored on aina rohkem koos oma sõpradega, vanematel pole aimugi millega nende laps tegeleb. Ja ega neid ei huvita ka, nende jaoks on töö kõige tähtsam, et perele leib lauale tuua ja võimalikult hästi end ära elatada. Aga noored vajavad vanemate tuge, nad ei ütle seda alati välja, aga vajavad. (199) Just sõbrad on need, kes kujundavad noore maailmapildi. Sõprade tegusid jäljendatakse ja proovitakse erinevaid asju koos. Tihti on sõpradest sõltuvad noored ka väga kergesti mõjutatavad. Piisab vaid sellest, et keegi räägib kui hea ja tore see kõik on ja ollaksegi nõus seda proovima. Siin samamoodi noored ei tea, millega seovad end, kuna vanemad ei ole neid hoiatanud. (56) Kuna noored ei ole kõike elus näinud ja kogenud, siis tundubki kõik uus ja huvitav. Kõike
mul kõik raskused üle elada, sest samapalju kui on inimesi on ka erinevaid arusaamisi heaoluühistkonnast ja selle tähendusest, meil kõigil on omad nõudmised ja ootused ühiskonnale kus me elame. Minu vaadet ideaalsest ühiskonnast kirjeldab kaks sõna sotsiaalne kindlustunne. Mina soovin elada ühiskonnas kus ma saan tunda ennast turvaliselt, olenemata sellest kas ma olen rikas või vaene, tark või rumal, andekas või andetu. Iga riigi heaolu ning elukeskkonna kujundavad selle riigi elanikud, ning nende rahulolu ja elukvaliteet. Elanikkonna heaolu määravad mitmed erinevad aspektid nagu näiteks varaline kindlustunne, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ning kultuur. Kui varaline osa on enamjaolt iga inimese enda kanda, hoolitseb ju igaüks ise oma hariduse ning sissetulekute- väljaminekute eest, siis teiste heaolu kujundavate määrajate eest vastutab riik kus inimene elab, kellele ta on usaldanud oma
Töö nimetus: Valutehnoloogia(vedelvormimine) Töö nr. 1 Üliõpilane: Rühm. MAHB31 Töö esitatud: Arvestatud: LIIVVORMVALU Valandi saamine algab mudeli valmistamisega. Mudel jätab vormi jäljendi. Mudelid valmistatakse puidust, metallist või plastist. Konstruktsiooni järgi võivad mudelid olla terviklikud või koostatavad, enamasti poolitatavad. Mudel on varustatud kärnmärkidega, mis kujundavad vormis kärnile toetuspinna. Mudeli valmistamisel lisatakse detaili töödeldavatele pindadele töötlus varu vastavalt nõuetele. Järgmine protsess valandi saamisel on mudeli paigutamine vormikasti ning vormikasti täitmine vormiseguga. Vormisegu on vormimaterjalide segu liivvormide valmistamiseks. Vormkast on jäik metallist raam, mis ümbritseb vormisegu valuvormi valmistamise, teisaldamise ja sulametalliga täitmise ajal. Vormimaterjalide all mõistetakse
Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED
ei ole järelevalvatava organi suhtes kõrgemalseisvaks organiks halduse hierarhias) ning järelevalve ei laiene järelevalvatava organi või isiku tegevuse otstarbekusele. 10. Kirjelda lühidalt kuidas ja kelle poolt teostatakse avaliku halduse üle kontrolli. Kodanike poolt, taotluste, märgukirjade ning teabenõuete kaudu. Samas vaide esitamise teel. Meedia poolt : küsitlused, intervjueerimine. Need vahendid kujundavad arvamust avaliku halduse tööst kodanike poolt. Halduskohus aitab kodanikke vaidlustada otsustusi avaliku halduse poolt.
Pidev välismaailma areng ja tähelepanu sellele on jätnud varju ja muutnud vähetähtsaks iga inimese eraldiseisva võimeka isiksuse. Üha enam tuntakse maailmas muret selle pärast, et arenev tehnika hakkab asendama inimesi ja võtma neilt töökohti. Nii masinaid kui ka inimesi niiöelda ostetakse töötama, kui aga masin pikemas perspektiivis odavam on, lastakse inimene lahti ja ta asendatakse uue tehnoloogiaimega. See tekitabki inimestes tunde, et raha eest ostetavad reaalsed esemed kujundavad kogu elu ja on tähtsamad kui inimesed. Kellele aga on vaja tehnoloogiat, kui puudub maksujõuline klientuur, sest töökohtadel on masinad.Üha arenev maailm ei tohiks vahetada esimesel kohal olevat inimest mille muu vastu välja, sest kaotatud töökoht tehases võrdub ka kaotatud lõpptoodangu kliendiga. Inimesed peaksid jõudma tõdemuseni, et raha teeb elu vaid lihtsamaks, kui rohkemate pingutustega saavutatud
naised korilusest. Muidugi on tänapäeval nende kahe tegevuse iva muutunud, kuid siiski leidub palju asju ja tegevusi, millest ainult üks sugupool naudingu saab. Kuna iseloom sõltub nii mitmest osast, siis on ka taju õnne suhtes väga sõltuv. Igaüks mõistab ja tõlgendab seda omamoodi, mis on määratud üksikisiku omadustest. Oluline roll õnnest arusaamisel on kultuuril ja tõekspidamistel. Rahvaste ühised maailmavaated ja läbielamised ajaloo vältel kujundavad etnilised väärtused, mis emapiimaga pärandatakse ka oma järglastele. Seal saavadki alguse lahkhelid ja möödarääkimised. Lõunamaalased Hispaaniast ei suuda mõista, mis mõnu pakub soomlastele mitu korda nädalas istuda väikses hämaras ruumis, kus temperatuur on 100C. Samamoodi jääb arusaamatuks põlisele eestlasele prantslase kombel konnakoibade söömise võlu. Ühe riigi elanike tavad on välja kujunenud pika aja jooksul ning sellega leidnud ka koha nende südame ja osaks saanud
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad meile tööd, teaduse ja tehnika toodangut me tarbime ja mis peamine, need muudavad meie maailmapilti ja meie igapäevaelu. Inimesed on teaduse ja tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Teadus ja tehnika panevad meid mõtlema suurelt. Tänu nende hiilgavatele saavutustele oleme me kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda üle terve maailma inimestega ja kui sul on olemas arvuti või mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub sulle seljakotti. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on olemas
mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning teed jne) mullaosa biosfääris- Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal, vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne taimejuured mullas. Mullas elavad mõned ussid, aga ka pisiimetajad. koostis ei muutu. porsumine- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks Mullastiku struktuuri kujundavad bakterid. Mullahorisont,koostis, nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinik happelisus , veereziim, paksus,iseloomulikud protsessid(mullaprofiil), viljakus,lõimis,huumusevaru
maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür,
kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õppimine on üks kohanemisnähtus, mille abil organism
pidevalt suurenenud. 2000. aastal oli see 48,6% ja 2012. aasta esimesel poolel oli see tõusnud juba 50,4%, samal ajal kui naiste osakaal tööealises elanikkonnas on ~53%. Tööjõus osalemise määr tõusis 2012. aasta esimesel poolel 67,8%-ni. See tähendab seda, et kuigi tööealiste arv jätkas vähenemist, kasvas aktiivne tööjõud samal ajal 2000 võrra (vt joonis 1). 4 Tööjõus osalemist kujundavad nii erinevate rahvastikurühmade osalemise määrad kui ka nende rühmade osakaalud kogu elanikkonnas. Eesti rahvastiku vanusestruktuuri muutused on tööjõus osalemise aktiivsuse kasvu oluliselt mõjutanud. Samuti on sooliste ja vanuseliste rühmade sisemised osalemisotsused viimastel aastatel teinud suuri muutusi, mis mõjutab üldist keskmist näitajat. Meeste tööjõus osalemise kogumäär on alates 2000. aastast püsinud suhteliselt kõrge (vt tabel 3)
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14. Kuidas nimetatakse nähtust, kui linna ja linnastu rahvaarv ei kasva või väheneb, kuid kasvab linnastust välja jäävate asulate rahvaarv? 15
``5 tüdrukut ja 8 poissi`` (1977). Hiljem tuli välja esikkogu ´´Päevapildid`` (1978). Võrreldes järgnevate luuletustega see raamat on eraldiseisev-see ühindub generatsioonilie omase stiiliga: nooruslik ilu ja võlu, aga ka mängumotiivid, iroonilisus,linlikkus, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektne pauseerimistehnika. 1980.aastad Tekstid on palju individuaalsemad ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse “karevalikkusest”. On ilmunud järgmised luuletuskogud: “Ööpildid” (1980); “Puudutus” (1981); “Salateadvus” (1983) ning “Vari ja viiv” (1986). Armastus on esiplaanil, kuid tähtsad on ka sõnad “taevas”, “valgus”, “püha”, “sära”,”tõeline”, “jumal”, “igavik”, “ime”. Luuletuste iseloomustus
asuvad ekliptika tasandis. 21. Kirjeldage komeetide liikumist? Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes tasandikes ning suvalises suunas 22. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteoor on nn. langev täht, sagedus on 3-5 korda ühe tunni jooksul. Nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakset. Meteoriit on maapinnale langenud kosmiline osa.(90% raud, hapnik, räni, mangaan). 23. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 24. Kuidas tekivad looded(tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 25. Millest tekkisid planeedid
Sellistel puhkudel lahendused ja kompensatsioonid jäävad tavaliselt kulisside taha ning teemat üritatakse kiiresti maha vaikida. Vasakul fotol 24-aastase briti moedisaineri Yasmin Kianfar’i kleit, tema 2011. A kevad/suve kollektsioonist. Paremal plagiaat Topshopi laserlõikega kleit. Teistmoodi on aga arhitekti eriala esindajatega. Teatavasti arhitektid kujundavad meie igapäevaelu ümbritsevat keskkonda. Arhitektuur erineb aga paljuski teistest kunstivaldkondadest, sest arhitekt ei ole oma loometöös täiesti vaba. Ta peab arvestama hoone omaniku soove ja avalikku huvi ning seda, et hoone täidaks kõige paremini talle antavat eesmärki. Arhitekt kui autor peab juba algselt arvestama sellega, et tema teost hakatakse muutma ja täiendama. Mõeldamatu oleks näiteks
tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis , sest puudusid altarimaal ja tornid. Lääne Euroopa katedraalide sarnaselt on kirik kahe torniga. Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Pühakoja väärtuslikumaks ehteks on kutsuvat Kristust kujundav freskotehnikas altarimaal "Tulge minu juurde kõik kes Te vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". Selle Eesti esimese fresco teostas Eesti soost kunsnik Johan Köler. Altari maal valmis 10-ne päevaga ehk 23. Juuliks 1879. Põhjatornis olev kell on kingitud 1670
Hugo Raudsepp ,, Mikumärdi'' Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
