Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist
saada abi ja toetust tähelepanu 17. Reisibüroo ja reisikorraldaja funktsioonid Reisibüroo Reisikorraldaja(turismiasutuses) Müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise Koostab ja müüb ise või pakub reisbüroodele osutab, vahendab reisiteenuseid müügiks pakettreise koostab ise reisipakette 18. Turismitoote hinnakujundus: hindu ja müüki kujundavad tegurid toote hinna kujundab reisibüroo, kes saab toote hinnast komisjoni tasusid. Tootesse on arvestatud sisse komisjoni tasud. Klient maksab letihinna.. Toote hinda ja müüki mõjutab hinna paindlikkus 19. Majutusettevõtete liigitus 1. hotellid 2. motellid 3. hostelid 4. külalistemajad 5. puhkeküla ja laagrid 6. puhkemaja 7. külaliskorter 8. kodumajutus
Eesti on oma ajaloopoolest väga noor riik. Kui jätta välja esimene Eesti Vabariik, on meie ajalugu vaid 18 aastat, me oleme selle ajaga väga palju saavutanud. Oleme näidanud, et endine orjarahvas suudab iseseisvalt, ilma suuremate abita, enda riigi väga hästi toimima panna. Nüüd oleme me juba nii kogenud ja arenenud, et saame enda kogemusi jagada ka neile riikidele, kel seda vaja on, nagu näiteks Gruusia. Aga me ei saa jääda loorberitele puhkama. Kuigi me oleme arenenud kiiremini kui ükski teine endise NSV-liidu liikmesriik, on meil veel suur maa minna, et jõuda samale tasemele igas eluvaldkonnas Lääne-Euroopaga. Ennustamine on tänamatu amet, aga riigi tulevast positsiooni ja arengutaset on võimalik ette prognoosida. Kus me siis oleme 10-15 aasta pärast? Kahjuks ei ole see, kus me oleme 10 aasta pärast ainult meie teha, kui see oleks ainult meie teha, ja kui juures ei oleks inimlikku faktorit, siis oleks võib olla tõesti eestlase keskm...
,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning
Eesti Eesti Vabariik on riik Euroopas, mis piirneb läänest ja põhjast Läänemerega (sealhulgas põhjast Soome lahega), lõunast Lätiga ja idast Venemaaga. Üle Soome lahe põhja pool on Soome, üle Läänemere lääne pool on Rootsi. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on ...
Tihedate reljeefsete, valgega segatud värvimassidega maalis ta maharaiutud päid, mis on kaotanud konkreetsuse, kuid säilitanud eksistentsiaalse õudustunde. Kindlast ja selgest vormist loobumise pärast nähti ka Fautrier's informalismi rajajat. Jean Fautrier Uut kunstivoolu mõjutasid juba varem abstrakseks kujunenud maalijate tööd. Neist Pierre Soulages ja Gerard Schneider kujundavad isiklikke võtteid, mida mida nad väikeste muutudega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või õigemini joonistavad laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfitaolist, mis mõjub spontaansena siiski ainult esimesel pilgul. Näilise kaose taga on tunda siiski prantsuslikku kaalutlust ja kompositsioonitunnet. Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone.
· transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) · Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") 9. küsimus Väärtuse definitsioonid: 1. Clyde Kluckhohn (1951): · Tõekspidamised selle kohta, mida peetakse soovitavaks' · Väärtused annavad indiviidile, grupile või ühiskonnale suhteliselt stabiilse ja sarnase orientatsiooni erinevate olukordade suhtes · Tagavad ühiskonna sidususe 1. Talcott Parsons (1939): · Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi.
,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega-mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". Kareva luulest on tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa 1983; Vähejaus 1996) näitavad ka vastava leksika sagenemist, tähtsaks saavad näiteks ,,tõeline", ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning
Minu arvates on see üks parimaid maastikukäsitlusi, kuna maastik on väga hästi lahti sõnastatud ning autor jagab teistega oma mõtteid. Samuti on selline maastikukäsitlus mõistetav ka tavainimesele. Maastik on teatud maa-ala, millel on selged teistest aladest eraldavad piirid ja mille piires maastikukomponendid (pinnamood, veestik, mullastik, kliima, taimakte jne.) on ühetaolised (Kokovkin 2001). Erinevaid geokomplekse kõrvuti vaadeldes on näha, et nad moodustavad kogumeid, mis kujundavad suuremaid, kõrgema järgu geokomplekse. Artikli autor kirjeldab ka maastikke kui mosaiikpõrandaid, mis on kokku pandud värvilistest kivikestest (paikadest). Paika iseloomustab sisemine ühtlus ja jagamatus ning selle piires on ühetaolised pinnakatte litoloogia, mullaerim, reljeefi ja niiskuse iseloom ja biotsönoos. Paigast on autor defineerinud kui mosaiigis moodustunud mustrit, näiteks lille- ja linnumustrit. Artiklist kerkib esile põhiküsimus: kus siis see maastik on
.." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivistunud puuvaik. Igatahes vaik, nagu me tänapäeval teame, mida higistasid neljakümne või rohkem miljoni aasta eest välja Põhja- Euroopa troopikataimestiku ammu väljasurnud männid. Mõnelegi merevaigu tükile väärtust lisavad putuka-ja taimejäänused toovad sõnumeid kaugest ürgajast, millal kujunesid mäed, mis veel tänapäevalgi meie maa palet kujundavad, mil imetajad hakkasid hiidsauruste üle võitu saama ja millal olid veel haljad need metsad, mida tänapäeval pruunsöena kaevandatakse. Nii et midagi muinasjutulist on merevaigus siiski. Ent sellest vaid möödaminnes. Merevaik, mida kreeklased elektroniks nimetasid, äratas erilist tähelepanu nähtuse läbi, mis ilmnes alati, kui teda läigestamiseks hõõruti. Avastuse, et elektron pärast villase lapiga hõõrumist
tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme Põhisõnum: Retsentseeritava kirjatöö põhisõnumiks on, et tuleb hoolikalt mõelda ,mida ütled, enne kui ütled. Kuna hiljem öeldut tagasi ei saa võtta. Tihti loobitakse palju tühjasi sõnu, aga tuleks teadvustada endale, et sõnad ongi need, mis kujundavad suuremas osas meie suhtluse teistega ja teiste arvamuse meist. Positiivsed sõnad toovad peamiselt positiivseid tagajärgi, negatiivsed negatiivseid, loomulikult on olemas ka erandeid. Annotatsioon Kirjatöö räägib sõnast, kui jõust, mida kasutatakse igapäevaselt ilma sellele pikemalt mõtlemata. Tänu mõtlematusele võib ebaselgest sõnakasutusest tekitada rohkem kahju kui kasu, mida hiljem parandada on raske.
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi. Grupi liikmed kujundavad välja oma seisukoha grupi kui terviku suhtes, samuti selle suhtes, kui palju nad selle grupi tegevusest osa võtavad ja selle grupi eesmärke aktsepteerivad. Toimimise staadiumisse on jõutud siis, kui eelmised kolm staadiumit on edukalt läbitud ja grupp saavutab optimaalse sooritustaseme. Mõistetakse ja aktsepteeritakse grupi eesmärke, tulemuslikkust, struktuuri, norme ja käitumist.
Aine-ja energiavahetus Aine-ja energiavahetus on üks elu omadustest.Organismid vajavad elutegevuseks orgaanilisi aineid. Hapnik on ühend, mille katkematu kättesaadavus väliskeskkonnast on inimorganismi elutegevuse vältimatu eeldus.Vesi ja toit on eluks vajalikud, kuid ilma nendeta saab inimene mõnevõrra kauem elada kui hapnikuta. Hapnik ja vesi on ilma eelneva töötluseta inimese organismile vastuvõetavad.Seevastu enamik toitainetest ,mida inimene toiduga saab, lagundatakse seedeelundkonnas põhjalikult,enne kui need lihtsate ühenditena verre imenduvad.Veri kannab toitained kehas kõikjale,kus neid vajatakse. Inimese organism ei kasuta väliskeskkonnast saadavaid aineid ära jäägitult,kehas tekib ka selliseid ühendeid ,millele kasulikku otstarvet ei leidu.Sellistest ainetest peab keha vabanema ,eritades nad ümbritsevasse keskkonda.Vastasel juhul lämbuks organism iseenda toodetud laguproduktidesse. Ainevahetus on kahe vastandliku suunag...
killud mitmevärvilise mustri saamiseks) ja emailiga kaetud. Etruskide sõrmused olid tihti tehtud skarabeusiga või pikad graveeritud ovaalseed lõiketerad kokku pandud koos ühe kalliskiviga. Filigraan ja granulatsiooni tehnikad. Foiniikia pühad embleemid, nagu päikeseketas ja poolkuu, olid ühendatud traditsioonilisse geomeetrilisse repertuaari, aga varsti hakkasid domineerima lilled ja kujundlikud elemendid idamaade inspiratsioonist. Vanemad meetodid surutrükist ja sisselõikest kujundavad sepistatud kuld- ja hõbe lehtedest jätkuva kasutuse, aga aristrokraatide teenistuses olevad juveliirid hakkasid kasutama granulatsiooni- ja filigraantehnikat ilustamaks väärismetallidele ornamente. Sellised dekoratsioonid olid lubatud, külluslikumalt kui kunagi varem, et päritud vormid, mis olid varem olnud pronksis, nagu sõlg, juustespiraal, juuksenõelad, pärlid, sõrmused, käevõrud, kõrvarõngad ja suured prossid
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. 6 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kokkuvõte Niguliste kirik koos Oleviste kirikuga tunduvalt ületades oma kõrguselt ümbritseva hoonestuse, on vanalinna peadominaadid. Nende vertikaalid koos Toomkiriku ja Toompea linnusega kujundavad vanalinna silueti põhiteema. Eri aegadel tehtud uuendused ja täiendused on seejuures pea eranditult realiseerunud eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna
teatud koha ja konteksti jaoks sobilik ja mis ei ole. Inimene seostab tavaliselt mingit kohta looduses sellega, mida ta enda ümber näeb maastik, puud, loomad jpm. Need kindlad tunnused määravadki ära, mida see teatud koht tema jaoks tähendab. Sarnaseid asukohti sarnaste tunnustega on palju, kuid tunded ja mälestused seotud selle asukohaga muudavadki selle inimese jaoks kohaks. Samuti väärtused, mida inimene enda jaoks hindab, kujundavad kohad, kuhu ta paigutab teised inimesed. Kui seostada omavahel kohta ja inimest, siis kus on inimese enda koht? Igaühe jaoks on olemas see paik või koht, kus ta tunneb ennast kõige paremini ja mis on loodud spetsiaalselt temale. Kuid teisest vaatenurgast arvatakse, et inimese koht sõltub tema ametist ja sotsiaalsest staatusest. Vanasti arvati, et naise koht ei ole mehega võrdne. Peeti kohatuks, kui naine ennast vabalt väljendas ja tegeles samade igapäevaste tegevustega nagu mees
suhtlemisest. 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused 6 Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldajast kui kirjeldatavast. Kuigi enamasti suhtutakse stereotüüpidesse halvustavalt, siis tegelikult väljendavad need inimese püüdu maailma grupeerida ja mõista. Stereotüüpe kujundavad tegurid: · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused; · etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes; · geograafilised faktorid · jm. 4. Oma kultuuri prillid Paratamatult vaatleme me maailma enda kultuurist lähtuvalt. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure. Kuigi see on mõistetav, siis tuleks
Seda hüpoteesi on tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Georges Cuvier fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus. Samas arvas, et liigid on muutumatud: alguses loodi lihtsalt väga palju liike, millest osa aja jooksul katastroofiliste sündmuste tõttu välja suri. James Hutton ja Charles Lyell pakkusid välja idee, et Maa on palju vanem kui Piiblis kirjas ning maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. Charles Darwin ja Alfred Wallace jõutsid järelduseni, et liigid ei ole mitte loodud, vaid arenenud varem elanud liikidest (Darwin jõudis ennem selle hüpoteesini). Otsustasid evolutsiooniteooriat kõigepealt tutvustada Wallace'i ja Darwini ühistööna aastal 1858. Aasta hiljem
Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17
numbrilis näitajaid, loob see vale tähenduse, et olukord on kontrolli all. Tekstihooldaja ülesanne ongi ajakirjanike tähelepanu sellele juhtida (Kasik 2002b: 461). 7 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade tekstihooldest ja tekstianalüüsist. Töö käigus selgus, et tekstidel on võime luua oma maailm, kus ajakirjanduslikud tekstid kujundavad inimeste seisukohti ja arvamusi. Selgus, et levinud võte ajakirjanduses on tegija mitte lisamine tekstile, erinevad situatsioonid ja tegevused „juhtuksid“ justkui iseenesest ning tegijateks pole inimesed. Lahti seletati keele uurimismeetodid ning keelehoolde eesmärgid. Tekstianalüüsi poole pealt selgus, et kui analüüsida keelelisi valikuid, on võimalik teada saada, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid.
Siluri kivimid esinevad Kesk-Eestis,parimad paljanduvad Saaremaal.Esineb lubjakivi killustikke. d) Devon-410-355milj.a.t.-settis väga palju punast liivakivi.Maismaataimedest palju sõnajalgtaimi ja osjasid.Loomadest olid hulkraksed,putukad ja kahepaiksed.Selgroogsetel olid kopsud,olemas olid rüükalad,haid.Kivimid paljanduvad Lõuna-Eestis (Pärnu Mustvee joonest lõunapoole).Devonis on oluline ka savi.Devoni lõpus toimus jälle väljasuremine-vulkaaniline tuhk. 5)Maakoort kujundavad geoloogilised protsessid- Need jagunevad kaheks:a)Välised e.eksogeensed protsessid,energiaallikaks on väljaspoolt Maad (näiteks Päike-sellega seotud on vooluvete ja tuule tegevus,kivimite murenemine jne) ja jää. b) Sisesed e. Endogeensed protsessid-Toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvalt.Sellega on seotud maavärinad,kurrutused,maakoore kõikuvliikumised,magmaline tegevus jne.Kurrutusliikumine-kivimite laineline paindu mine ilma nende pidevust katkestamata
http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg http://blog.kingsoutdoorworld.com/wp-content/kevinreid502elk2.jpg Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organi- seeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. http://www.wellesley.edu/Chemistry/chem227/ structproteins/collagen.gif http://cellbio.ebc.ee/rakubio/liidus.html Lisalugemiseks
Nad on leidnud enda asja. Nad on kohal. Need on tudengid, kes võtavad kõiki ajakirjanduse ained, mida ülikool pakub. Ma näen neid oma ainetes semester semestri järel, arvatavasti sellesama tulukese pärast, mida ma mainisin eelmises paragrahvis. Nad kirjutavad tudengi ajalehte. Tudengid, kes töötavad tudengi ajalehe juures, on need, kes 99,999 protsendil juhtudest on edukad ülikoolis ning hiljem ka tööpõllul. Nad kirjutavad lugusid. Nad toimetavad. Nad kirjutavad pealkirju ning kujundavad. Nad on toimetuses öösiti ja nädalavahetustel, samal ajal, kui nad võiksid mujal elu nautida. See viib mind järgmise punkti juurde. Nad töötavad palju, väga palju. Kõige tublimad tudengid, on tavaliselt päris head kirjutajad ning reporterid, kuigi see ei tule neil ehk nii loomulikult. Kuid vaatamata oma oskustele, töötavad need tudengid rohkem, kui keegi teine nende. Nad on tublid oma ainetes ning nad
hoonete projekteerimist, ning samal ajal töötas ka arhitektuuriõppejõuna. "Arhitekti Eliel Saarineni looming on rahvusvaheliselt tuntud üle kogu maailma ning tema projekteeritud majad kujundavad ka tänase Tallinna esindusrajoone," ( Kaia Jäppinen ) Eliel Saarinen Suur- Tallinn projekt 1913 Tallinn hakkas jõudsalt arenema XIX sajandi lõpukümnenditel koos majanduse arenguga Venemaal- rajati Peterburi-Tallinn raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Fr. Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning XX sajandi esimesel kümnendil lähenes see sajale tuhandele. Vastavalt tollastele seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913
1. Suulised traditsioonid. Viimase 30. aasta jooksul on ajaloouurimises toimunud nihe. Nimelt lootus objektiivseid fakte tuvastada on kahanenud ja huvi narratiivi sümboolsete aspektide vastu on suurenenud. 2. Memuaarid ja muud kirjalikud ülestähendused. Sellega on muidugi probleem, kuna neid lugedes me loeme mingite mälestuste teisendusi kirja vahendusel. 3. Kujutised. Maalid, joonistused, fotod, monumendid, hauakivid jne - need kõik väljendavad ja kujundavad rahvuslikku mälu. 4. Tegevused. Erinevate rituaalsete tegevuste jäädvustamine. Näiteks Eestis on kadri- ja mardipäev, mis kujundab ühiskondlikku mälu läbi mineviku tõlgendamise. 5. Ruum. Kui inimene elab enda kodus ja ta peab uude kohta kolima, siis seal loob ta endise elamise järgi sarnase uue kodu. Burke arutleb oma raamatus, et miks osad inimesed on mütogeensemad ehk miks mõnele isikule jääb külge kangelase või hoopis kaabaka imidz
http://alvistorium.ghost.io Mis on juhtimine? Juhtimise kohta leidub avalikus inforuumis hulganisti erinevaid definitsioone. Vastavalt valdkonnale võidakse juhtimise mõistet käsitleda väga erinevate nurkade alt. Käesoleva materjali raames vaatleme juhtimist peamiselt organisatsiooni kontekstis, kuid püüame juhtimise käsitlust ka pisut laiendada. Pakun välja mitu erinevat definitsiooni mõistmaks juhtimise erinevaid tahkusid. ! I Juhtimist võib käsitleda kui teadlikku suunatud protsessi soovitud tagajärgede saavutamiseks teiste isikute kaudu. ! Nii nagu jõul eksisteerib alati suund, ei saa ka juhtimist vaadelda ilma suunata. Juhtimine sisaldab endas alati dünaamikat keskkonna suhtes. Kriitiliseks eelduseks on juhi kui subjekti teadlikkus keskkonna, eesmärgi, võimaldajate ja protsessi suhtes. Eesmärk ehk soovitud tagajärg tulevikus võib seisneda tulemuses, seisundis, mõjus või muutuses, mida...
hoiavad üleval oma kodu. Lapseeas saadud oskused leiavad kasutuse töös. Inimesed töötavad kuni pensionieani või nii kaua kuni nende tervis seda enam ei võimalda. Mida vanemaks inimene muutub, seda raskem on tal ka tööd teha. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295) 5 SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUD Lapsepõlv ja noorukiiga Inimese elus on teatud sõltuvuse ja sõltumatuse perioodid ning see kehtib samuti töötamise ja mängimise kohta. Vanemad kujundavad laste mängimisoskust nii, et ostavad lapsele mänguasju. Tööks vajalike oskusi omandatakse läbi haridussüsteemi. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295) Suuremat tähelepanu ja hoolt vajavad õppimispuudega või kroonilist haigust põdevad lapsed. Nad võivad käia küll üldhariduskoolides, kuid nende elutoimingutes on vaja tugiõpetust, mis omakorda teeb nad sõltuvaks õpetajatest ja vanematest. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 295-296)
· miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats" · sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus) Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt) · avardavad silmaringi · kujundavad eeskujusid (referentgruppe) Kaks seisukohta massimeedia kohta: · maandab pingeid · levitab agressiivsust Sotsialiseerumise mehhanismid: · Õppimine -sotsiaalse kogemuse ülevõtmine verbaalsel teel ja selleks ettevalmistatud kujul · Praktika eesmärgistatud tegevus tegelikkuse muutmisel Isiksus kui sotsialiseerumise resultaat Sotsiaalsed rollid Sotsiaalne roll ootused, mida ühiskond kirjutab ette teatud staatusega inimesele.
Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. Grice'i kooperatiivsuspõhimõte vestlusel on suund ja eesmärk, mida vastastikku püütakse järgida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile. Instrumentaalne koostöö. Väjendub neljas maksiimis: kvaliteet (ära valeta, ära anna
Eetika eesmärk on kujundada Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide õnnelikke ja vooruslikke inimesi, ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei sedalaadi inimesi, kes kujundavad pruugi olla õige islamimaades. 20 õitsvaid ühiskondi. 21 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 4
lubati ise endale uus elukoht leida · Nikolai I haakkas Puskini loomingut isiklikult läbi lugema · Nikolai hakkas ise Puskini tsensoriks · Lubas vabastada Puskini tavapärasest tsensuurist 1820 ndate aastate lõpp · Puskin mõtles väga palju dekabristidele ja nende liikumisele ning muutus nendele vastuoluliseks · Ta leidis, et dekabristidel polnud õigus, et ajalugu kujundavad peamiselt kangelased ja üksikisikud · Dekabristid olid romantikud · Mihhailovskojes taandus Puskinist romantiline külg · Ta arvamus muutus, kui jäi nende toetajaks 1820 ndate aastate lõpp · Tal oli väga palju naissuhteid · Armastas riskida, püssi lasta · Saavutas oma loomingulise küpsuse · Töötas "Jevgeni Onegini" kallal · Kirjutas poeemi "Poltaava" ja palju luuletusi · Küpsesid näidendite ideed · Pöördus proosa juurde · 1827
Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb siis kui tootmise alustamine nüuab suuri investeeringuid ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turutõrked: · Täielikku konkurentsi esineb harva · Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · Turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust Tegeliku nõudluse kujundavad: · Hind · Tarbija vajadused, soovid, maitse, mood · Ostujõud · Teiste kaupade hinnad Nõudmine võib muutuda : · Asenduskaup odavam · Täienduskaup kallim · Ebasoodsad ilmastikutingimused · Seisva kauba tarbimisväärtus väheneb · Hooajalisus · Reklaami mõju tarbija eelistusele · Inimeste tulude suurenemine/vähenemine Kuidas mõjutab hinnatõus tabijat? · Hädavajalikku kaupa ostab ikka ei mõjuta tarbimist elastne hinnatõus.
südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda. Kes tahab õigesti mõelda, see peab kõigepealt saama targaks."Konfutsianismis peetakse eriti tähtsaks vaimu ja südant arendavat kasvatust. 11. sajandil sai Hiina valitsevaks filosoofia koolkonnaks uuskonfutsianism. ZHU ZI esindas dualistlikku lähtepõhimõtet, mille järgi on olemas universaalne vormiloov printsiibi li (maailma mõistus) ja materiaalne toimiv alus qi. Looduses toimivad printsiibid kujundavad ka inimest: li on kõikide inimeste omane ühesugune olemus, mille qi annab individuaalse kuju. Ka inimese kõlbeline loomus kujuneb universaalse vormi eeskuju järgides, niimoodi toimib li nagu üldine tegutsemisvorm. WAN YANGMING seevastu rajas oma õpetuse monistlikule lähteprintsiibile. Tema järgi on maailma ainus lähtealus mõistus. Kui suudab vabaneda isekatest kirgedest, siis on ta suuteline ühtima maailma mõistusega
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku kael on sellepärast nii pikk, et ta ise tahtis seda pikaks saada ja ta tegi sellejaoks igapäev venitusharjutusi.Saarmal on ujulestad sellepärast, et ta ise neid tahtis, on saanud need nii, eton oma jäsemeid venitanud. Inimesed ei tohiks abielluda enne 23 eluaa...
Tänapäeva tarbija jälgib väga tähelepanelikult temale pakutavat teeninduskvaliteeti ning selle põhjal valib edaspidise käitumismaneeri teenindust pakkuva ettevõtte suhtes. Teeninduskvaliteet on üheks suureks kriteeriumiks tarbija ostukäitumise suhtes ning selleks, et seda mõjutada, tuleb seda pidevalt tõsta ja parendada. Selleks, et hakata teeninduskvaliteeti mõistma, looma ja parandama, tuleb enne selgeks teha teeninduskvaliteedi kui mõiste tähendus ja seda kujundavad tegurid. Tänapäeval on teenindusevaldkonna ettevõtetes väga aktuaalne uute kaasaegsete teeninduskvaliteedi hindamise ja tõstmise meetodite uurimine ja rakendamine. Nende meetodite eesmärgiks on konkurentsieelise saamine, ettevõtte üldine edukus ja turupositsiooni säilitamine. Kvaliteedi loomine ja tõstmine on tänapäeval aktuaalsed igas eluvaldkonnas, mitte ainult ärisektoris. Kasvav konkurents on kõiki organisatsioone sundinud pingutama
· Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi. · Päikesekiirguse hulk maakeral sõltub koha geograafiliselt laiusest. Väiksematel
Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv. Seega, kui ei suhtuta stereotüüpidesse teadlikult, kaldub kord alanud negatiivne suhtumine end taastootma. 2. 1 Stereotüüpe kujundavad tegurid Stereotüüpe kujundavad mitmed tegurid nagu · kaudne informatsioon; · isiklikud kogemused; · individuaalsed omadused (isiksus, kasvatus, enesehinnang); · grupikuuluvus, etniline identiteet; · gruppidevahelised suhted; · erinevused kommetes ja rollides; · avaliku elu tegelaste tajumine; · sotsiaalsed ja majanduslikud muutused sihtgrupis; · geograafilised faktorid. 2.2 Eestlaste stereotüübid endi ja teiste suhtes
mõlemaid. Keskkonna suurem ebakindlus toob kaasa vajaduse lühiajalisemate plaanide järele. Kui organisatsiooni keskkond on kiiresti muutuv, peavad juhid olema planeerimisel paindlikud. Juhid planeerivad tuleviku jaoks. Täna tehtud otsused saavad kohustuseks mõne tuleviku tegevuse või väljamineku jaoks. Eesmärgid on planeerimise alus. Eesmärk on soovitud lõpptulemus üksikisiku, rühma või kogu organisatsiooni jaoks. Eesmärgid annavad suuna kõigi juhtkonna otsuste jaoks ja kujundavad kriteeriumi, millega tegelikke saavutusi võrrelda. Strateegilise juhtimise protsess Strateegilise juhtimise protsess on kuueastmeline protsess strateegilisest planeerimisest, teostamisest ja hindamisest. 1) Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine Iga organisatsioon vajab visiooni (tulevikunägemust) ja missiooni, mis määratleb tema ülesande (rajamise sihi). Organisatsiooni missiooni määratlemine sunnib juhte hoolikamalt identifitseerima tooted ja teenused
Alustuseks küsimused, millele toeks esimeses loengus jagatud raamatud 1. Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki 5) Strateegiate rakendamine Kui strateegia on sõnastatud, tuleb see rakendada. Ei ole tähtsust, kui efektiivselt on organisatsioon planeerinud oma strateegia, tulemuslikkus sõltub üksnes sellest, kuidas strateegia rakendatakse. 6) Tulemuste hindamine Viimane samm strateegilise juhtimise protsessis on tulemuste hindamine. Kui
(süsteemid ja tehnoloogiad) Andmed: objektiivsed faktid sündmuste kohta Info: töödeldud ja süstematiseeritud andmed, kommunikeeritav sõnum Teadmine: konteksti asetatud info, mis muudab midagi või kedagi Tarkus: oskus teadmisi sünteesida, luua uut teadmist Meie (tänapäeva) ühiskond põhineb info tootmisel ja jagamisel. Infot on liiga palju (infost küllastunud ühiskond). IKT (info- ja kommunikatsiooniteholoogia) mõjutab ühiskonna toimimist. IKT vahendid kujundavad inimeste väärtusi ja vajadusi. „Ühiskond, kus on järjest enam ja enam informatsiooni ning järjest vähem ja vähem tähenduslikkust“ Jean Beudrillard (Vaikiva enamuse varjus, 1983) „21. sajandil ei ole kirjaoskamatud mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei oska õppida, õpitut unustada või ümber õppida“ Alvin Toffler Suurandmed Big Data – andmed, mille hulk, variatiivsus ja komplekssus nõuavad nende kasutamiseks ja
aastaajale. Suvel on Indias maismaa soojem kui ookean seega tekivad seal tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhuala. Toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Eesti ilmastikku kujundavad parasvöötme kontinentaalne õhk mis toob suvel kaasa palava ja talvel pakaselise ilma ja parasvöötme mereline õhk, see õhumass kandub meie alale läänevooluga. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul on pealetungiv soe õhk. Ilm on pilvine ja tekib madalrõhuala, tuul tugevneb, sajab lausvihma, talvisel aja tuiskab ja sajab lund, temperatuur tõuseb märgatavalt. Sajuala frondi ees. b
dünaamiline, ajas muutuv KULTUUR - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega edastatakse järeltulevatele põlvkondadele muutuv sotsiaalses aeg-ruumis sisemine heterogeensus: sotsiaalsete gruppide eristumine hoiakute, uskumuste, kommete, maitsete jne baasil Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija,
Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. 7. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteoor- ,,langev täht" e. taevakeha, mis jõuab Maa atmosfääri. Meteoriit- on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Boliid- taevas lendav tulekera. Maa atmosfääris põleb ära või kukub meteoriidina maale. 8. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeedid liiguvad gravitatsioonijõu tõttu. Päikesesüsteemi kõige massiivsem keha on Päike, mõjutab kõiki planeete. Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 9. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 10. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Samuti on raskendatud põldude rajamine. Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Mullad on Norras väheviljakad. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%. Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaid riigis ei esine. Kliima: Norra kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Oma asukoha tõttu peaks kliima olema jahedam, aga soe Põhja-Atlandi hoovus muudab talved pehmemaks ja suved soojemaks ning niiskemaks. Mägine pinnamood peab mere pealt tuleva niiskuse kinni ja see sajab maha. Peamine niiskus sajab maha riigi lääneosas. Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril. Madalaim temperatuur, 51 °C. Aasta keskmine
Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. Kliima takistab maakasutust oluliselt vaid külmas Alaska osariigis ja mõningal määral mitmes kuivas lääneosariigis. Loodusvarad Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni
veelahkmeahelik, mis kulgeb 3000km ulatuses rannikuga parralleelselt ning seal paikneb Austraalia kõrgeim mägi Kosciuszko , mille pikkus on 2228. Läänes asetsevad Suur Liivakõrb , Suur Victoria kõrb ja Gribsoni kõrb. Sisemaal asetsevad laubatuslikud tasandikud. Austraalia olulisim jõgi on Murray. Austaalia kliima on valdavalt kuum ja kuiv. Känguru on Austraalia sümbol . Austraalia kõrbed 1550000 km² Maastik Rannajoon on vähe liigestatud , ainus suur saar on Tasmaania. Pinnamoe kujundavad valdavad tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgeim on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Lääneosa hõlmab põhiliselt 400-500m kõrgune lääneplatoo. Kõige rohkem sajab suure veelahkmeaheliku ida nõlval, madri idaosas on väga kuiv. Austaalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed. Kliima Austaalia asub täielikult lõunapoolkeral. Seda ümbritsevad soojaveelised India- ja Vaikne ookean Austraalia põhjaosa asub troopilises kliimavöötmes
Organisatsiooni käitumist mõjutavad sisesed ja välised tegurid. 15. Organisatsiooni ja liikme psühholoogiline lepe. Organisatsiooni ja liikme majanduslik lepe. 16. **Inimese sotsiaalne positsioon. Rollid. Rollikujutlus. Rollikonflikt. 17. Inimese sotsiaalne asend organisastioonis. Staatus.Staatuse hierarhia. Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19. Iseloom. Iseloomujooned. Iseloomu kujundavad tegurid. 20. Võimed. Oskused. 21. Väärtushinnangud. Lõppväärtused. Abistavad väärtused. 22. **Motivatsiooni mõiste. Motivatsiooni mudel. 23. Inimvajadused. Maslow vajaduste hierahia. 24. Herzbergi kahe-teguri mudel. Alderferi E-R-G-mudel. 25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud
siseveesadam Duisburg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. · Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid?Iseloomusta nende mõju. Saksamaa asub alas, kus on mõõdukas kliima. Kliimat mõjutavad Atlandi ookean, kui loodetuuled saavad kokku kirde jahedad õhumassid. · Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuur, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Saksamaa on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
