dolmenid. 1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad.Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad
Isegi ta hääl kõlab tuhkselt." ,,Sõda uhtus meid ära.Teistele, meist vanematele, on sõda ajutine vaheaeg ja nad oskavad sellest kaugemale mõelda. Meid aga haaras ta oma küüsi ja meie ei tea, millega see lõppeb. Esialgu teame ainult seda, et me kummalisel ja raskemeelsel kombel tooreks oleme muutunud, ehhki me isegi nii sageli enam ei kurvatse." ,,Meie sõjaväeline väljaõpe kestis 10 nädalat ja selle aja vältel kujundati meid otsustavamalt ümber kui kümne kooliaasta jooksul. Me veendusime, algul imestunult, siis kibestunult ja viimaks ükskõikselt, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill." ,,Kõige tähtsam oli see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud: seltsimehelikkuse!" Kui Himmelstofi kiusasid. (20)
kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Valgusallikat tema teostes ei ole. Tuntud ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes samad põhimõtted mis maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJ ARHITEKTUUR Jätkub Fontaineblau koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt FRANCOIS MANSART paigutas katuse alla lisakorruse mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louis XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad kujundati ning arhitektiks oli Claude Perrault. Eristatakse kõrgrenessanssi ja antiiki, seega Louvre'i fassaad ongi klassitsistlik, 3 korruseline, paarissambad, kesksel kohal kolmnurkviil. Sai eeskujuks kuninga esinduskojale. Algselt kutsuti Itaaliast Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. *Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN-MANSART. Varem samas kohas
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
-19.sajandil. tuntuimas variandis sisaldab rõivastus kaunistatud mütsi, mida on kahes variandis. Alguses kanti suurt kullast traatpaeltega kaunistatud mütsi, kuid hiljem, umbes 18.sajandil asendus see lihtsama sabaga mütsiga. Kyrtill Kyrtill on naiste rõivastus, mille kujundas kunstnik Sigurur Gumundsson 19.sajandil. see disainiti vanade viikingiaegsete rõivaste järgi. Kui Sigururi nägemus viikingiaegsest kostüümist populaarseks sai, kujundati see arheoloogiliste leidude järgi veelgi viikingiaegsemaks. Skautbúningur Skautbúninguri disainis samuti Sigurur Gumundsson. See oli moderniseeritud variant faldbúningurist, mis oli 19.sajandi keskpaigaks kasutuselt kaotatud. Rõivastuse juurde kuulub müts, mis on inspireeritud sellest, mida kanti faldbúninguriga. jóbúningur karla See on kõige tavalisem mehe rõivastus, mis koosneb villastest pükstest, nööpidega vestist ja jakist, mida kutsutakse treyjaks
roheline, punane, kollane, must. Ornament. Etruskide ornament oli mõjutatud kreeka ornamendist, palju kasutati paletti, seinamaalid tihti piiritletud suhteliselt laiade joontega. Mööbel. Etruski mööbel pärineb suures osas hauakambritest, kas originaalmööblina või freskodel kujutatuna. Etruskid valdasid suurepäraselt metallehistööd, palju mööbliesemeid oli dekoreeritud metallist kaunistustega. Sarkofaagikaaned kujundati tihti lebatsitena, see on etruski puhkemööbli kõige tuntum variant. Lebatseid kaunistati voluutide, loomakäpakujutiste ja ornamendiga. Lihtsad voodid olid metallist, pronksvitstest punutud põhjaga. Pronksist punuti ka istmete põhju. Etruski istemööblist on tuntud ka elegantse joonega troon (kuruuliste), hauakambritest on leitud pronkstoole. Pronksist valmistati kandelaabreid, etruskide metallieelistus väljendus ka pronksist silindrikujulistes kapikestes. Esemeid hoiti kirstudes.
skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. SKULPTUUR
Uussadamas viidi lõpule senise puidust “ühendusmuuli” uuendamine. 304 meetri pikkune kivimuul sai nüüd täies pikkuses tarvitamiskõlblikuks ning selle äärde jäid laevad kas remondiks või talvekorterisse. 7 1938.aastal oli Vanasadama põhjamuulile rajatud raudbetoonist tuletorn koos sadamasuu tulega. Torni kõrgus veepinnast ulatus 17 meetrini. Sadama peavärav kujundati arhitekt Karl Lüüsi projekti järgi, mis oli saanud Veeteede Valitsuse korraldatud konkursil teise koha, kuid osutus paremini rakendatavaks. Torni juurde ehitati vahimaja muulivahi korteri ja kuuriga. 3. Sõjaaeg Tallinna sadamas 1944. aasta Jaanuaris hakkasid saksa väed tegema ettevalmistusi sadamarajatiste purustamiseks juba tõsiasjaks saanud taandumisel. Sadamasildadesse ja ladudesse paigutati iga paarikümne meetri tagant fugasspommid. 25
EESTLASTE ÄRKAMISAEG JA ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo-fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon. Saksa kultuuriareaalis harrastatavate suurte laulmispidustuste eeskujul arenes baltisaksa Liedertafel lauluseltside avatud ühistegevuse vormiks laulupidude korraldamine, esimene neist toimus 1836. aastal Riias. Oluliseks tõukejõuks koorilaulu energiliseks propageerimiseks maarahva hulgas sai 1857. aastal Tallinnas peetud baltisaksa. Koorikultuuri areng, kooride arvuline kasv ning nende järjest suurem tähtsus
viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Oleviste kirik Oleviste kirik on keskaegse Euroopa kõige kõrgem kirik. Esimesed andmed selle
Ametisse nimetas armee, senat ja rahvas. Määras endale järeltulija ja valitsesid koos, hiljem päriti võim. Krooniti Konstantinoopoli patriarhi poolt. 6. Millised olulised muutused toimusid armees? Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus strateegidele ehk väepealikele kuulus sõjaline- ja tsiviilvõim. Stratioodid ehk maakaitseväelased said maatüki ja pidid sed aharides end elatama ja relvastama. Talupoegadele maksti oldud aja eest. Pärast talupoegade laostumist kujundati uuesti armee ja see koosnes suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest. 7. Miks hakkasid talupojad laostuma? Sest nad pidid võlgu võtma, et makse maksta ja nende maa oli pandiks. Enamus ei suutnud võlga tasuda seega võeti maad ära. 8. Miks ja mil moel sekkus riik eraettevõtlusesse? Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendi ja nõudis ametieksameid kollegiumi soovijatelt. Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist. Riik kontrollis kuna toimusid
aastatel. Laemaal Kadrioru lossist Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 19331934 ja 1938 valmis tema juurde Alar Kotli projekti järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse
aiakujunduse elemendiks kanalid, rohked purskkaevud ja kaskaadi 13. Prantsuse renessanssaiad Prantsuse renessansaedade tekkimise eeldused: 1) Itaalia ren.arh ja kujutatava kunsti levik euroopasse 2) Looduslik keskond ei sobinud ning põhjapool rajati tagasihoidlikumad aiad 3) Kindlustatud lossid vaheldusid viljapõldudega Geograafilised tingimused: 1) Soised alad, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatav pinnas 2) Soised madalikud kujundati järvedeks, losse ümbritsenud vallikraavid asendati kanalitega 3) Tiikides kasvatati kalu 4) Kanalaiad Itaalia aedades mäenõlvad kaetud viinamarja ja oliiviistandustega kanalite rajamine Itaalia loodusega kohandumine loodusa alistamine (pügamine) 14. Prantsuse barokkaiad Aja jooksul hakati Itaalia renessanssaia põhimõitteid kohandama ka Prantsusmaal. Seal oli erinevalt Itaaliast maastik tasasem. Uus stiil sobitati laugema ja metsarohkema
geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik
musitseerimine. Eesmärgiks oli kasvatada hingehellust, rahustada sõjakust ning viia mõtted verest, vägivallast ja lahingust kaugemale. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend. Rituaalne enesetapp- seppuku_ oli üks kindel mõiste samurai kasvatuses. Selle sooritamine oli auasi. Talupoja kasvatuses rõhutati eelkõige töökuse tähtsust. Jaapani valitsev ladvik oli kindlalt veendunud hariduse tähtsuses. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda, mida nõuab etikett ühe või teise külalise tervitamise puhul jms. Kõige olulisem samurai naise kasvatuses oli võtta omaks oma mehe maailmavaade. Tüdrukute kasvatus eeldas nende üldist ettevalmistust eluks mehe kodus.
lahingus lüüa. Lõpetas elu paguluses enesetapuga. o Kolmas Puunia sõda vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. See juhtus 146. a eKr. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagoga, laiendas ta oma võimu ka ida suunas. 146.a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133.a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike- Aasias roomlastele. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr. Kujundati ümber Rooma armee, seni kodanikest koosnenud vägi asendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes ja riigi asju otsustasid nüüd enamasti väepealikud. Võimsamad väepealikud olid Pompeius(vallutas riike Väike-Aasias ja Süürias) ja Caear(vallutas Gallia ehk Prantsusmaa), kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49.a eKr puhkes nende vahel kodusõda
Lõunatornis on katedraali kuulsaim kell nimega Emmanuel. Kell kaalub 13 tonni, ainuüksi tema tila kaalub 500 kilogrammi. Kell on Notre Dame'i vanim, taastati ta 1631.aastal. Kimääride galerii ühendab kahte torni ja seal on katedraali legendaarsed kimäärid. Lääne roosakna diameeter on meetrit ja eranditult ilus. Paljud vitraazid pärinevad 13.sajandi ülesehitusest. Akna ees seisab Neitsi Maarja kuju, kätel Jeesulast. Kuningate galerii on 28 Iisraeli ja Juuda kuninga kujude rida, mis kujundati Viollet-le- Duci poolt ümber, et asendada Prantsuse revolutsioonis hävinud kujusid. Revolutsionäärid arvasid, et kujud kujutavad Prantsuse kuningaid, niisiis raiusid nad neil pead maha. Montmartre Montmartre on 130 meetri kõrgune mägi, mis asub Pariisi põhjaosas, peamiselt tuntud valgekuplilise Sacre Coueri basiilika tõttu mäe tipus ja ööklubi alana. Teine vanem kirik sellel mäel on Püha Pierre Montmartre'i kirik, mis on väidetavasti koha peal, kus asutati Jesuiitide ordu
industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATOga. Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt
1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,Noor-Eesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende
lõimimine. 18. aprill 1951 allkirjastavad Schumanni plaani põhjal Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa lepingu oma rasketööstuse ehk söe- ja terasetootmise ühiseks haldamiseks. Külm sõda ida ja lääne vahel iseloomustas 1950ndaid ning aastal 1956 surusid Nõukogude Liidu tankid maha kommunismivastased meeleavaldused Ungaris. Toetudes Söe- ja Teraseühenduse edule, laiendavad kuus riiki koostööd ka muudesse majandusvaldkondadesse. Aastaks 1992 kujundati senine ühendus Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks. (Euroopa Liit, Diana Tandru 2011) (Europa, Euroopa Liidu ajalugu) ELi aluslepingud Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mis tähendab, et ELi tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi
Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne. Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist tulenevalt. Kõlavärvid
asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige A raskete laugudega veidi viltused K mandlisilmad ja lopsakad huuled. omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka U roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati U tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad E S patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vastluses või eine juures. N K
kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis saavutas suure populaarsuse. 5)Nunnatorn Nunnatorn sai oma nime tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. Tänapäeval tegutseb kloostriruumides Gustav Adolfi gümnaasium. See ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina.1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 meetrit ja kõrgus 24,5 meetrit. 19.sajandi lõpul tehti Riiast pärit arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi kohaselt läbimurre Nunnatorni ja Saunatorni vahelisesse linnamüüri Kloostri tänaval ning ehitati teravatipuline värav, millest kahel pool paiknesid eraldi avad jalakäijate jaoks. Aastatel 1958- 1960. aastal ehitati Nunne torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel
materjalide omapära maksimaalset arvestamist. Ühtlasi on eelistatud lihtsaid risttahukakujulised mahud, värvilised detailid ja kõiksugu uudsed ehitustehnilisi võimalusi arvestav projekteerimine, kus otsitakse seninägematuid lahendusi nt kõrgustesse pürgiv Taipei 101 või linnupesa meenutav Bekingi olümpiastaadion. Oluliseks on muutunud avarus ning kooskõla ümbritseva loodusega erinevalt barokist, kus ümbritsev loodus korrastati ja kujundati väga suuretes ulatustes. 1.9 Türi ärihoone Eesti kevadpealinn Türi on tuntuks saanud oma väikeste eramute ja neid ümbritsevate aedadega, mille heakorrastamise eest jagatakse tiitleid juba 1977. aastast. 2008. aastal alustati väikesesse aedlinna Järvamaa modernseima hoone, T-keskuse (vt joonis 1.9), rajamist. OÜ Postman & Postman tellimisel ja arhitektibüroo OÜ ArcSolution projekteerija Gert Kösteri poolt kavandatud kaasaegne klaasmaja valmis 2009. aasta mai kuuks. Hoone
industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga. Kultuur Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre....................................................................................................
juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine 4) Reparatsioonide maksmine kohustus Pariisi rahukonverentsi tähtsus: 1. Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult 2. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks 3. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused; 2) kadunud põlvkonna kujunemine sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse; 3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi; 4) Vene revolutsioonid; 5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. 4) Inglise-hiina aed / park (Chambers)- Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid tekitavaid maastikuosasid. 14. Barokk Eestis *, näited Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud
Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 34 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
Sõja lõpp. Sõja tagajärjed. Iseloomustage muutusi, mida tõi kaasa sõda majanduses ja eluolus. Milliste sündmuste tulemusena ja millal lõppes sõda Idarindel, millistega Läänerindel. Iseloomustage olulisemaid tagajärgi, mida sõda kaasa tõi. Muutused majanduses ja eluolus rindel vajati-relvi, toitu, riietust, jalanõusid tööle naised ja noorukid, traditsiooniline peremudel purunes tootmine kujundati ümber vastavalt sõjavajadustele, palk väike, streikimine keelatud elutaseme langus – inflatsioon, tarbekaupade ja toidu puudus alad sõja tallermaad-neid polnud võimalik kasutada elutaseme langusega kasvanud nälg tõi kaasa sõjavastased meeleolud (ka revulutsioonilised meeleolud) tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast. Juminda miinilahing. Lahingud Lääne-Eesti saartel. Punaarmee 22. Laskurkorpus SaksaNõukogude sõja puhkemine Saksamaa alustas operatsiooni ,,Barbarossa" ja ründas N.L. 22. juunil 1941, ennetades arvatavat Nõukogude Liidu rünnakut Saksamaa vastu umbes kahe nädala võrra. Oletatav Punaarmee rünnakupäev Päev "M" oli 6. juuli 1941. 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissar...
ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus ja muusika-hõlmas ka kirjandust. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatus kirjapandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Raamatut ei pruukinud olla kättesaadavad õpilastele oma kõrge hinna ja koopiate vähesuse tõttu. Dispuutidel õpiti loengus omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud. 10. Skolastika. Aquino Thomas. (lk 184-185) Skolastika keskaegne teadus, mis koosnes teoloogiast ja filosoofiast. Teoloogia osa
Boulton, tõi kaasa tööstusliku revolutsiooni 1-2 tuntumat teost/ehitist, pildid nende kohta, lugu nende kohta. Maailmanäitused , alates oma sünniajast London Hyde parkis 1851 aastal, on olnud korduvalt uute ahrhitektiliste ideede katsetamise alaks/kohaks.. Joseph Paxtoni Kristall Palee sai kiiresti/peagi eeskujuks teistele eksperimentidele raua ja klaasiga. Kristall Palee kujundati Joseph Paxtoni poolt 1851 aasta maailmanäituse jaoks, mida korraldati Hyde Parkis, Londonis. See püstitati hiljem uuesti Sydenham Hillis, kus see seisis/püsis kuni 1936 aastal hävis kogemata tulekahjus. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus
kirjutati ka mitmeid eestikeelseid luuletusi. Aastatest 1631-1710 on teada 45 eestikeelset trükist. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool • Rootsi ajal hakati Eestis andma ka kõrgemat haridust. Kuningas Gustav II Adolfi nõuandja Johann Skytte, 1629 aastast Liivimaa kindralkuberner, asutas 1630. aastal Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid. Tallinnas toimib tänini Gustav Adolfi Gümnaasium, Tartu gümnaasium aga kujundati aastal 1632 ülikooliks. • Ülikool rajati Tartusse, et saada Lõuna-Eestisse, kus katoliikluse mõju oli Poola ajal olnud kõige tugevam, tugev luterlik hariduskeskus. Kool nimetati kuninga auks Academia Gustavianaks. • Avamispidustustel kuulutati, et uus kool on mõeldud ka talupoegadele. Siiski ei ole Rootsiaegse Tartu Ülikooli tudengite seast teada ühtki eestlast (siiski 1 lätlane). • Ülikoolis oli neli teaduskonda – filosoofia-, teoloogia-,
katoliku peakiriku ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725.aastal jäid nad poolunarusse; lossi interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu. 6) Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur). Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Eesti ala ühendamisel
lahingus 216 eKr. 202 eKr said kartaagolased Põhja-Aafrikas lüüa. Kaotasid oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago lõplikult aastal 146 eKr. Kodusõdade periood ja vabariigi langus Kujundati ümber Rooma armee. 133-30 eKr Kodanikest koosnenud vägi asendati palgasõduritega. Kodusõjad populaarsete väepealike vahel. Senati võimu vähenemine. Esile tõusid riigimehed ja väepealikud, Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu
sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu
linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka
meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,NoorEesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti mahategev oli Friedebert Tuglase hinnang, millega läksid kaasa ka teised nooreestlased. Enno ei olnud nende arvates mingi intellektuaal ning teadlik
hukkunuid oli rohkem). Haavata sai vägedes 14 000 meest(2600 invaliidiks), vangi langes 1000 eestlast (punaväelasi 10 000). Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, kuid NSV Liit on seda palju rikkunud(1930-40). Eestlaste õigus oma riigile rajaneb iga rahva loomulikul ja vääramatul enesemääramisõigusel oma põlisterritooriumil. Riigivõimu rajamine : EV esimese põhiseaduse võttis 15.juunil 1920 vastu Asutav Kogu(enamus sotsialistlikel erakondadel). EV-st kujundati mitmete teiste riikide põhiseaduste eeskujul parlamentaarne demokraatia. Seadusandlik organ oli ühekojaline 100liikmeline parlament Riigikogu(3 aastaks salajasel hääletusel).Välissuhetes esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks (presidenti polnud). Igapäevaelu juhtis Vabariigi Valitsus(7-10 ministrit), EV jaotati 11 maakonnaks, kohalikku elu korraldasid maa-, linna- ja vallavalitsused. Siseriiklik elu 1920 : Riigikogus olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasaktsentristlikud
ehitajana. Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725.aastal jäid nad poolunarusse; lossi interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu.. . Katariina elukäik Kui pärast keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na,
Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt. Isegi jumalad pärinevad Kreekast, ainult teiste nimedega
kogudele ja teatmeteostele Internetis. o Üle-eestiliste raamatukogupäevade raames korraldati ülikooli võtmeisikutele infotund "TTÜR - mitmepalgeline raamatukogu". o Raamatukogu laenutusosakonna töötajad Siret Mikumets ja Katri Mägi asusid õppima TPÜ infoteaduste osakonna magistrantuuris. · 2004 o 1. jaanuarist 2004 hakkas kehtima raamatukogu uus põhikiri, millega raamatukogu kujundati TTÜ tugistruktuuriüksusest ümber teadus- ja arendusasutuseks. o Raamatukogu kanti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusasutuste registrisse (ministri kk 212 08.märtsist 2004). o 23. aprillil valiti Jüri Järs raamatukogu direktoriks (perioodiks 01.05.2004 - 30.04.2009). (1. jaanuarist 30. aprillini 2004 töötas Jüri Järs raamatukogu direktori kohusetäitjana) o Jõustus haridus- ja teadusministri määrus nr 19 29
kodanikele teatavaks tsaari ukaas.Kõik, kes aga soovivad, võivad valitseja parki jalutama minna.Vahimehed on pargis selleks välja pandud,et korrapidamist jälgida. Sestpeale sai tulevane Kadriorg avalikuks linnapargiks ning on seda siiamaani. 1929 sai Kadrioru lossist Eesti riigipea residents. 1930. aastatel muudeti lossi sisustust ja arhitektuuri ehitati juurde banketisaal, söögisaal ja talveaed, osa ruume kujundati rahvuslikus stiilis. Lossi ümbrus eraldati kõrge aiaga, kuid ülejäänud park jäi avatuks. Pargi lõunaossa rajati Rahvapark koos kontsertväljaku ja Noorte pargiga. Kadrioru merepoolsel küljel asus omal ajal saun, mis pole säilinud, kuid mille maketti saab näha Peeter I majakeses. Hiljem sai saunast Tallinna loomaaia kontor." Sauna meenutab ka loomaaia direktor Mati Kaal: "Olin tervelt 15 aastat selle saunaga seotud. Uksed olid nii
miljoneid inimesi o Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 1. sõjaväereform o Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni. o loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed. o kujundati välja kodusõja ajal tekkinud rahvusväeosad (N: Gruusia, Valgevene jne) 1. NSVL-i (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamine 30.12.1922 o tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume
aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats. Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallu...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
- isikuid (maastikukujundaja, patroon, võimukas ametnik jne), - liikumist, kujundustraditsioone, koolkondi või stiile; rajab "fakte" (deskriptiivseid, objektiivseid): - mis kunagi oli, milline see välja nägi, - kus see oli - keskkondlikud kontekstimuutused (nt viljakast orust kuni kõrbeni), poliitilised kontekstimuutused (nt Mesopotaamiast tänapäeva Iraagini), - millal see kujundati (daatumid), - kes selle kujundas, kelle jaoks see kujundati, kes mõjutas kujundust; kõige huvitavam küsimus ajaloolaste jaoks on MIKS?: - interpretatsioon versus objektiivsus, - vastus põhineb faktilisel informatsioonil, kuid fakte esitavad tavaliselt vaid ajaloolased, - ajaloolased tahavad mõista, seletada, õigeks tunnistada, ülistada.
Loodi julgeolekuorganid NKVD (siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks aga ka mahalaskmiseks. Kuna riigi peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülesannete täitmiseks orjatöölised, laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG ), kus 1920. aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. 1922. aastal kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Algselt oli tegemist riikide liiduga, mis ühendas endas kuus Nõukogude vabariiki Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan ja Gruusia. Hiljem, aastatel 1924-1945, ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume, kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15. Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide