Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid. Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel. 1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks.
mõisakoormiste ülempiirid, piirasid mõisnike kodukariõigust 30 vitsahoobini, kohustasid rüütelkonda rajama igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse koole. See ei toonud kaasa erilisi muutusi, kuid algus oli sellega tehtud. 1783. aastaks kehtestati Katariina II poolt uus asehalduskord. Liivimaal asutati 2 uut maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, aadlimatriklid kaotasid kehtivuse. Eesti-ja Liivimaal piirasid uued seadused rüütelkondade ja linnaeliidi privileege. Nendega anti kõigile mõisavaldajatele maapäeval ja maaomavalitsuses võrdsed õigused, kaotati maanõunike kolleegiumid, linnades tulid raadide asemele linnaduumad. Valurahaks kuulutas riik senised läänimõisad nende valdajate pärisomandiks. Balti provintsidele laiendati ka Venemaa
aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn Schnelli tiigi ümber, juba see teeb pargi väga eriliseks, sest mujal on kaitsekraavid täi- detud ja siis park rajatud. Tiik sai oma nime sellel alal kunagi eksisteerinud Tallinna linnaaedniku Schnelli aiaäri järgi. Suuremaid korrastustöid praeguse Toompargi alal alustati 1907. aastal, mil vallile istutati hobukastaniallee ning sellest Toompea poole hõberemmelgaid, samuti kujundati Balti jaama poole jääv ala. Enne pargi rajamist oli see ala kasutusel linlaste heinamaana. 1926 29 rajati Toompea nõlvale jalgteed ning pargi keskossa staadion kesklinnas töötavatele koolide jaoks. Rajati kiviktaimla, mis on tänaseni säilinud. Esmakordselt on parki nimetatud Toompargiks 1934 aastal. Par- gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro "Puhkaja" ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal. Varjurikas vallipealne ja maalili-
gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel nimetati gümnaasiumi esimeks direktoriks Otto Benjamin Gottfried Rosenberger, oli sellel kohal kuni 1838. Aastani. Tallinna Kubermangugümnaasium asutati 13. Jaanuril 1805 senise gümnaasiumi kolme varema klassi baasil. Järelejäänud kahest nooremast klassist kujundati aga üheklassi lisamisega saksa õppekeelega kreiskool, sisuliselt gümnaasiumi ettevalimistuskool. Mõlemad õppeasutused töötasid kuni 1828. Aastani ühistes ruumides. Siis anti kreiskoolile endise kloostihoone põhjatiib, kus vahepeal oli asunud gümnaasiumi trükikoda. Kubermängugümnaasiumi etteosta seati kubermangu koolidirektorina Bogislaus Tideböhl, kes jäi sellesse ametisse kuni 1819. Aastani. Õppetöö ja sisekorra aluseks Tartu õpperingkonna gümnaasiumdes oli 1804
Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis on asustatud kreeka hõimude poolt alates 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised
Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks, kus on konservatiivne rahapoliitika ja laissez-faire süsteem. Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete. Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti ERLE MAIDO 28.09.2015 liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks
Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vaja...
neljatahuline, teine kaheksatahuline. Kõrvalhooneid ei ole mõisas säilinud. Peahoone taha, osalt endise mõisapargi territooriumile on 1930. aastatel ehitatud raadiojaam. Praegu asuvad lossipargis mitmed labürindid. Park: Varasema peahoone ümber oli rajatud regulaarse kujundusega park. Praegune vabakujunduslik park on ümber planeeritud ilmselt pärast uue, historitsistliku härrastemaja valmimist. Arvatavasti kujundati regulaarpargist just sel perioodil puuvilja- ja marjaaed, mis nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja
Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904, aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse: 3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades
saadik. http://blog.moment.ee/2005/09/vooremaa.html Turism · Vooremaa maastikukaitsealal on palju matka- ja õpperadasid. · Endises Elistvere mõisapargis asub 1997.a. avatud loomapark. · Vooremaal Saadjärve ääres asub Äksi külas asuv Jääaja Keskus. · Vooremaa maastikupilti ilmestavad ka arvukad mõisahooned, kõrtsid, vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Inimmõju · Nõukogude ajal kujundati maastikku maaparanduse ja erinevate kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas. · Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa
sõlmitud rahu, mis lõpetas 1 maailmasõja. Versailles`rahu- Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uud poliitiline süsteem. Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, kaotas kõik meretagused alad, kehtestati saksamaa relvajõudude ülempiir, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT( pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisi rahumeelselt lahendada. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused. 21. Rahvasteliit - Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa 22. reparatsioonid – sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline
Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn
asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. E.Werenskiold ja THEODOR KITTELSEN (18571914) lõid tänaseni mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. Norra maalikunstnik ja graafik GERHARD MUNTHE (18491929) püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890.aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Munthe stiil mõjutas ka teisi Põhjamaid. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ning kasutaisd nende tehnikat ja ornamentikat, näiteks viikingilaevadele omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti
* maailmasõja abiga ei õnnestunud lahendada ühtki suuremat probleemi, need püsisid ja viisid teise maailmasõjani. Uued riigid: *venemaast: soome, poola, eesti, läti, leedu *A-U: austria, ungari, Tsehhoslovakkia * serbia ja senised A-U lõunaslaavi piirkonnad liitusid * serbia +horvaatia +sloveenia= jugoslaavia kuningriik * Türgis toimus ilmalik revolutsioon 18.01.1919- 21.01.1920 Pariisi rahukonverents sõlmiti rahulepingud ja lõpetati 1MS juriidiliselt. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning saksamaa militarismialused. Osales 27 keskriikidega konfliktis olnud riiki: saksamaa ja liitlased kutsuti vaid rahulepingute allkirjastamiseks. Venemaa polnud kutsutud. Baltiriigid osalesid mitteametlikult. Kaotajatega koostati 5 rahulepingut, mis olulisim: versailles rahuleping Versaille rahuleping saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee
Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon. On antiiktempli
totaalset sõda. Neljandaks: Kogu Napoleoni diplomaatia oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. 6)Mis kujunes Napoleoni lõpliku lüüasaamise põhjuseks? Napoleoni lõpliku lüüsaamise põhjuseks kujunes liiga intensiivne sõjategevus, mis viis viis rikka ja võimsa Prantsusmaa ressursside täielikule välja kurnamisele. Pärast seda ei aidanud Prantsusmaad ka Napoleoni vaieldamatu väejuhi talent. 7)Milles seisnes 1814. a alanud Viini kongressi peamine tähtsus? Viini kongressiga kujundati ümber Euroopa poliitiline kaart, mis seejärel püsis muutumatuna pea I maailmasõja puhkemiseni. Kongress kavandas ka abinõud, taastamaks Napoleoni eelse jõududetasakaalu Euroopas. 8)Milles seisnes 1919. a Versaille rahulepnigu olulisus? See 26 võitja riigi ja Saksamaa vahel sõlmitud leping lõpetas ametlikult I maailmasõja, jagas maailma võitja riikide vahel ebaõiglaselt ümber ja pani aluse Rahvaste Liidu loomisele. Seda
ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst. Lk: 157-162 Kunst Eestis 17. sajandil. Kadrioru loss, barokkstiilis, Loss on kahe/kolme korruseline. sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused . Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole .allegoorilised tondod,peasaalis laemaalid,fujees asub Veenuse marmkuju koopiaAlumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga Inglise stiilis Rajada lasi Peeter 1.. Lk: 175-177 Klassitsismi ja romantismi iseloomustus. Klassitsism16-19saj.- tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtus Romantism Romantism taotles loomingu ja isikuvabadust, seadis
hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli
Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. 19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa
Saksamaa: Saksamaa skulptorid õppisid Prantsusmaal, gooti skulptuur on Saksamaal varem. Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid. Gooti maalikunst: Sellekõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Gooti maalikunst on pmst klaasikunst. Itaalia: Endiselt on au sees seina- ja tahvelmaal. Areneb välja kaks koolkonda, ühe esindajaks Giotto di Bondone, kes tegutses Firenzes ja tema pildid on väga jutustavad ja täis dramaatikat
• Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr
moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: lihtsus, rangus sirgjoon ülekaalus sümmeetria suured siledad (liigendamata) seinapinnad antiikkunsti elemendid (sambad!) hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid: * Panteon Pariisis, Ladina kvartalis. Ehitatud 1764-1781. Arhitekt Soufflot. Varaklassitsism. On ristkuppelkirik, ees korintose sammastega portikus. Ka kupli tambuuri ümber sambad, samuti sees korintose sambad ja pilastrid. 1791 muudeti autempliks. Panteoni on maetud filosoofid Voltaire ja Rousseau, kirjanik Zola ja seal on paljude kuulsuste mälestusmärgid. * Madeleine`i kirik Pariisis. Ehitatud 1806-1842. Arhitekt B. Vignon
praktiliselt säilinud. 3 Mõisa ajalugu ja arhitektuur Varaseimaid teated Riisipere mõisast (saksa k algselt Riesenberg) pärinevad 1394. aastast. Kuni 19. sajandi alguseni asus mõisakeskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. 19. sajandi algul viis mõisa tollane omanik Peter Gustav von Stackelberg mõisakeskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (saksa k Neu-Riesenberg). 20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski
Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Sellega kaasnes eesti rahvale palju raskusi samuti ka rõõme kuid kumba rohkem? Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga
järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad. Samast materjalist oli valmistatud väravakaar hauaplatsile suunduval teel ning kõrge alus, millele paigaldati marmorrist. Hiljem maeti sinna ka Nicolai von Glehni tütre Elsbethi kaks last.Pärast Glehnide perekonna lahkumist Eestist jäi mälestuspark unarusse. Aegade jooksul lõhuti marmorpingid, võeti maha rist,
(teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise k...
Ma vaid lootsin , et tuleb sõbralik ja tore kollektiiv ja enam-vähem nii see ka oli . 1.Ettevõtte iseloomustus Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le Selver. Selveri kauplusketile pandi alus Eestis 1995.aastal , mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
taanlaste valdusse 1224 august Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 1227 3. veebruar Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa jagamise pärast. Võõrvõimud on: Riia peapiiskop ja piiskopid, Mõõgavendade ordu ja Taani kuningas. Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana- Liivimaa ajajärk. 5) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Loetle ja analüüsi. Milline nendest põhjustest sai kõige määravamaks? 6) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega: · Kas venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? · Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem agressioon?
Etruski kunst · Elasid Kesk- ja Põhja -Itaalias praeguse Toscana maakonna aladel · Võimsate müüride ja väravatega linnad · Templid, teed ja veehoidlad- templid puidust · Akveduktid ja drenaaz · Langesid Rooma võimu alla 265 e. Kr. · Uskusid hauatagusesse ellu Rooma kunst · Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a. e. Kr. Romulus. · Etruskidelt õpiti kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kasutati lubimörti. · Kreeklastelt võeti üle sambad, neist kujundati pilastrid. · Alates 3. saj. e.Kr. hakkasid roomlased kogu oma eluviisis jäljendama kreeklasi · Esimese keisri Augustuse ajal (valitses 31 e.Kr.-14 p.Kr.) toimus Rooma kunsti iseseisvumine. · Keiser Nero ajal ( valises54-68) sai kunsti kogumine ja nautimine elunormiks. · Keiser Hadrianuse ajal(117-138) ehitati Panteon. Rooma lähedal Tivolis asus keisri villa. Asusid ka teised paleed, raamatukogud, teatrid, termid ja palestra.
6) Ühisturg: tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja ka seadusandluse teatav ühtlustamine. 7) Majandusliit: Kõige laiahaardelisem liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus-ja rahanduspoliitika ning ühisraha 8) Euroopa Liit(EU): tekkis algus 6 Lääne-Euroopa riigi osalise koostöö organisatsioonina söetööstuse, metallurgia ja tuumatehnika vallas. 1957 kujundati see Rooma lepinguga ümber Euroopa Majandusühenduseks, mis pidi tagama ühisturu. Seejärel võttis ühendus endale eesmärgiks arendada majandusliiduks ( 1993. Maastrichti leping) 9) NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon(1994.a Kanada, USA ja Mehhiko). Eesmärk on aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid. Ükskõik, millised riigid võivad liituda. 10) ASEAN: Kagu-Aasia maade assotsiatsioon (1967. a 5 riiki). Eesmärk on liikmesmaade
Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet
Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
Kujundas riigis hirmuvalitsuse. Kedagi ei tohtinud usaldada. Üleliigsete sõnade eest saadi kohe karistada. Majandust planeeriti ja asendati 5.a kaupa. Tööpuudust polnud( palk väike, poes palju asju). Pidi andma toit käest, kes ei andnud, tapeti. Pidi mõtlema meelepäraselt. Must turg. Industraliseerimine (rasketööstuse eelistus) 1934 a suur terror. Kujundati välja üleriigiline vangilaagri süsteem (ebainimlikud tingimused, orjad=tasuta tööjõud) Inimesed olid mitu pere ühes väikses korteris. 4. Adolf Hitler Saksamaa valitsejana ja inimesena. Juudi verd võib olla. Suur pere oli. Tahtis kunstikooli minna, aga ei võetud vastu. Vanglas tegi raamatu „Minu võitlus“. Oli hulkur. 1933 sai Hitler valitsusjuhiks. Peatselt haaras ainuvõimu (majanduskriisi ajal).
See oli J. S. Bachi ,,Prelüüd süidist C- duur soolotsellole". Koor läks lavalt ära. See oli ilus vaheldus ja ei kestnud ka väga kaua. Järgmine osa kontserdist meeldis mulle kõige rohkem. Kolme laulu juhatas külalisdirigent lätlane Ilmars Millers. Need teosed olid R.Dubra ,,O Crux Ave" ja ,,Rorando Coeli". Ta juhatas tõesti väga hästi. Ta käsi oli väga täpne ja kujundas väga hästi muusikat. Laulud ei olnud lihtsalt ära lauldud vaid kujundati ka dünaamikat. Oli, mida kuulata ja vaadata. Minu lemmikesitus oli Urmas Sisaski ,,Laudate Dominum". Teos on lihtsalt hea ja esitati ka lisaks väga hästi. Ilmars Millersi osa kontserdil oli kindlasti kõige proffessionaalsem ja nauditavam. Kontserdi lõpulugu oli Kadri Hundi seatud rahvapärane koraaliviis ,,Mu mano tulge latse". Saatis ka tsello. Üldmulje kontserdist oli pettumus. Kava valik oli väga ühetaoline ja igav. Lihtne eesti inimene ei jaksa nii keerulist muusikat kaua kuulata
paljudest, ent seejuures üks, ühtne ja raudne rahvas. Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust, ehatäht põdra pea kohal aga pataljoni võitlejate sihikindlust, alalist valmisolekut ja alistamatust. Scoutspataljoni embleem 4 Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule. Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem. Scoutspataljoni lipp 5 Relvastus ja varustus Pataljon kasutab jalaväe lahingumasinaid ''CV-90'', lisaks sellele ka veel soomustransportööre ''Sisu XA-180EST'' ja ''Sisu XA-188''
Lisaks veel koogileti teenindajad, puuvilja väljapanijad ja gulinaarialeti teenindajad ). Mina töötasin mitmetes erinevates osakondades põhiliselt veetsin oma aja kaubasid väljapannes. 3 1. SELVERI ISELOOMUSTUS 1.1. A - Selver Paide Ajalugu Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel 34 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
haritud mehi keda leegioni arvepidajateks määrata. Impeeriumi lõpuaastatel toimus sõjaväe mandumine mida nimetati sõjaväe barbariseerumiseks. Üha rohkem värvati leegionitesse barbareid, kuni lõpuks ainult murdosa sõjaväest koosnes roomlastest. Selline tendents tõi kaasa traditsioonide hajumise, barbaritest üksused viisid käske täide oma äranägemise järgi ja kunagine range distsipliin ja efektiivsus kadus. Ründavate barbarite ratsaväe vastu võitlemiseks kujundati leegion ümber kergejalaväeks, selle tulemusel auksiliaarvägede ja leegionite erinevus hajus. Riigi lõpuaastatel oli kunagisest organiseeritud sõjamasinast järel ainult suutmatu, distsiplineerimata barbarite mass. Tänu sellele hävines üks maailma mõjuvõimsamaid riike ajaloos. Kasutatud kirjandus: Antiigileksikon http://en.wikipedia.org/wiki/Roman_army
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ...................... lektor Inga Raudvassar Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................
sajandi algus) 3 1.1 Varakeskaeg feodaalse korra kujunemine valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel. Rooma-aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Tehnoloogiline taandareng: kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust varakeskajal peamine ehitusmaterjal
ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures
kuidas on lavastaja/koreograaf teose sisu edasi andnud, kas lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. Kuigi teose sisu oli natuke muudetud ning kõne ja tegevus leebemalt edasi antud, siis toese enda mõtet - näidata inimeste igapäevaelu (labast, ülepaisutatud) draamat, siiski ära ei kaotatud. See, et lava kujundati võimalikult maagiliselt ning näitlejad riietati lohakalt, räpakalt, mõisaaegselt, talupoeglikult, oli ka hea, sest just nii oli ka teoses. Üldine kujundus ise oleks võib-olla pidanud isegi räpakam olema. Kuigi visuaalses pooles midagi väga rohket ei kasutanud, oli tehtud töö huvitav - on väga teistsugune ja omapärane ehitada terve visuaalne külg üles mingisugustest alustest. Kuna üldine ülesehitus oli lihtne, oli ka publikul
kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., ühendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lõplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvõimu tekkides säilitati vormiliselt riikide liidu süsteem, kuid
Toimus ka sisepoliitilisi reforme nagu justiitsreform. Selle käigus ühtsustati kohtusüsteemi, piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Kaotati Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomisariaadile, mille juurde loodi ka Riiklik Poliitvalitsus. Sellele allutati võitlus spinaazi, banditsismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudtee kaitse. Ellu viidi ka sõjareform, mille käigus vähendati relvajõude ning osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeeks, moodustati territoriaalsed miilitsaüksused ja kujundati välja rahvusväeosad. Suurimaks reformiks oli NL moodustamine. Stalini võimu kindlustamine ja sellega kaasnenud muudatused Et oma võimu kindlustada viis Stalin läbi mitmeid olulisi muudatusi. Lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil, alustati talurahva massilist, kiiret
peokoht. Sangaste loss on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis. Sangaste loss Sangaste park Palju meeldejäävat leiab loodusesõber Sangaste pargist, mis on üks suuremaid ja huvitavamaid. Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark. Esimene neist asub peahoone ümber, on segastiilis, s.o. alleedega, terrassidega lossi tagaküljel, tiikide süsteemiga all orus. Park rajati ja kujundati mitmekesise reljeefiga maa- alale ühel ajal lossi ehitamisega. Lossilähedane pargiosa on liigirikas ja siin kasvab mitmeid haruldasi puid. Muu hulgas äratab tähelepanu lossi taga kasvav hiigeltamm ( kõrgus 28 m, läbimõõt 170 cm), mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud
Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine). Majanduses säilis eraomand nii tööstuses kui ka põllumajanduses, ent kasvas riiklik sekkumine majandusse
Baggehufwudt, kes oma eesisa eeskujul valis elus edasijõudmiseks lihtsama mooduse: ta abiellus kuulsast perekonnast pärit, rikka pärijannaga, Josephine Ungern-Sternbergiga Nõvalt, kellelt olevatki tulnud uue peahoone ehitamise rahad ja idee. Poeg Eduard ( kutsuti Nediks ) sai mõisaomanikuks 1892. Aastast. Ja ka temagi valis elus edasijõudmiseks lihtsama tee: Abiellus laialt tuntud perekonnast pärit Nikolai Glehni tütre Elisabethiga. Märkimisväärne on ka, et just Baggehufwudtide ajal kujundati ka mõisa iseseisev ja omanäoline majanduselu. Mõisa Välisarhitektuur Vasalemma mõis on üks parimaid Neogooti stiilis mõisasi Eestis. Vasalemma mõis on tuntud vabama ruumilis-mahulise plaanilahendusega, mille aluseks oli ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi.
toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros *Büblos , mis said oma rikkuse transiitkaubandusest EesAasia, Egiptuse ja l nepoolsete Vahemeremaade
Selver on Eestis ja Lätis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver. Selver alustas üksiku kauplusega, visioon areneda ühtsetel põhimõtetel toimivaks kaupluseketiks kasvas välja igapäevase töö käigus. Aastatel 1998-2001 kujundati Selver ketiks, millel on ühtsed väärtused, arengueesmärgid ning identiteet. 2002. aasta oli Selveri jaoks aktiivse laienemise ja arengu aasta, mil Selver kahekordistas oma kaupluste arvu ning laienes pealinnast väljapoole. Teine aktiivne laienemisaasta oli 2005 - lisandus 9 uut Selverit. Selveri ketti kuulub hetkel kolmkümmend kauplust, neist kümme Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
