Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid
Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Surnud sängitati asula territooriumile (vahel elamu põranda alla). Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, amulette, luust kujukesi või merevaiku eluks teises ilmas. Kunstitase oli kõrge, arvati, et kujukestel on maagilised omadused, mis kaitsesid kandjat. Venekirveste kultuur (3.at-2.at keskpaik). Elanikud olid pärit Dnepri ja Reini vahelt. Tegelesid kalastamise, küttimise, maaviljeluse, algelise loomakasvatusega. Kultuur sai nime sellest, et uued hõimud tõid endaga kaasa venet meenutavad hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirved. Uutele
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks (roosa, heleroheline, taevasinine ja sidrunkollane). 4) Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood? Mehed: Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht.
paremini sarve ja luud. Sel ajal tekivad väga erinevad luu- ja sarvtööriistad, nt harpuun, mida heidetakse viskepuu abil. Are Tsirk on tegelenud üle 30 aasta eksperimentaal-arheoloogiaga (?). Ta teeb tulekivitööriistu. Paleoliitikum on esmakordne periood, kus võime märgata kunsti, n Paleoliitilised Veenused. Kunsti teke on seotud religiooniga. Esimesi märke nägime juba neandertaallaste juures, nad on mõningaid liigikaaslasi matnud. Naise kujukesi tehti luust või mammuti mõhast (sarvest). Esimene neist tuli välja 19. saj Villendorfist Austriast. Kõige varasem peaks olema tehtud u 35 000 a tagasi. Nendel kujudel on rõhutatud naise keskkosa ja sootunnuseid väga lopsakates vormides. Pea on enamasti otsas aga detailideta ja lohakas. Jalad ja käed lõppevad enamasti poolest säärest ära. Neid on tõlgendatud kui naise ideaalkuju, kuna toidu saamine ei olnud lihtne, hinnati pakse kõrgelt. Pigem võib olla last ootavate naistega,
Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum ´i mereväebaasist Naapoli lahest. Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas). Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast
muutudes veenvamaks, seda eeskätt filosoofide ja literaatide kujutamisel, valitsejaid aga idealiseeriti endiselt. 13 Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks.Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega
Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad Tegevusalad Küttimine, kalastamine Algeline loomakasvatus, Karjakasvatus, maaviljelus maaviljelus, küttimine, kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade-
Kr. Elanike päritolu Indoeurooplased Läänemeresoome rahvaste Pole nõutud eelkäijad Tegevusalad Küttimine, kalastamine Algeline loomakasvatus, Karjakasvatus, maaviljelus maaviljelus, küttimine, kalapüük Uskumused/aletamine/ Tehti väikseid kujukesi, Mets raiuti maha, puud sest usuti, kujudel on jäeti mõneks ajaks maagilised omadused, mis kuivama. Need põletati ja kaitsesid ja hoidsid saadav tuhk oli hea väetis. kandjat, andes talle osakese nende loomade-
võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid ühtalsi täiuslikud püügivahendid ja looduse pakutavt osati maksimaalselt ära kasutada. Soo- ja järvesetetest on leitud teraviljade õietolmuterakesi, mis viitab algelisele
prügikastist toitu otsimas. Venelased nägid välja heasüdamlikud. Nad kerjasid omale süüa. Nende seljad ja kuklad olid küürus, põlved kõverdunud ja pea vaatas poolviltu alt üles. Õhtuti läksid nad barakkidesse, et kaubelda. Nad kauplesid kõigega, millega võimalik ja vahetasid kõik, mis neil oli, leiva või söögi vastu. Saapapaari hinnaks oli üks sõdurileib ja väiksem täissuitsuvorst. Enamustel neist polnud enam millega kaubelda ja seega müüsid enda nikerdatud kujukesi leivaviilude vastu. Kui Paul vahipostil venelaste laagri juures oli, kogunesid venelased pimeduses traataia juurde ja hingasid nõmme poolt tulevat tuult. Päevad möödusid ja ühel hommikul maeti jälle üht venelast. Nüüd suri neid juba iga päev mitu tükki. Paul tundis juba mõnda venelast ja tutvus ka mehega, kes oskas viiulit mängida ja mängis talle seda üks õhtu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Pauli õde ja ta isa. Pauli ema oli
Elu peale surma: · Usuti et jätkas sama tööd, kui eluajal Töötajad töötasid Ülikud nautisid rikkust Vaarao valitses allilma Osirisena ja mõistis kohut · Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud korrektselt Mumifitseeritud Matusekambri juures ohverdati loomi Linasesse riidesse asetatud muumia asetati sarkofaagi Matusekamber suleti Naiste vali nutulaul Peied haua juures Pandi kaasa lahkunu kujukesi, mis asendaks vajadusel muumiat Seintel stseenid lahkunu elust Seintel ja sarkofaagil loitsud, mis juhendasid surnuuriiki minekut ja tutvustasdi käitumisreegleid Hiljem pandi kaasa surnute raamat (valitseja ja tema alamate elulugu ja surmajärgsus) · Vana riigi ajal oli kohane vaid vaaraole ja ülikkonnale, hiljem ka testele · Kulutused jõukohased vaid ülemkihile · Kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi
kuid eksisteerib ka erandeid, millel näod (Malta naiste vormid pole nii lopsakad ja on olemas näod). Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Hohle Fels (leitud vähem kui 1 a tagasi) kõige vanem teadaolev Veenuse kuju (35 000 vana) tillukese peaga · Mehed paleoliitiliste kujude hulgas praktiliselt ei eksisteeri, kuid on paar erandit, näiteks Hohlenstein Stadel'i (Saksamaa) lõvipeaga mees. · Neid kujukesi valmistati umbes 10 000 aastat. 30-32 000 aasta tagusest ajast leiame ka I koopamaalid, seega umbes samast ajast; neid aga leidub peamiselt vaid Lääne-Euroopas (Hispaania, Prantsusmaa + 1 Siberis) Altamira Kõige tähtsam ja täiuslikum. Leiti 1868, maale märgati hiljem, nende maalimise Sig vahe u 200-500 a. Piisonite kujutised laes üksikjoontega tabatud loomade kuju, ne olemus ja asend
Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma.
b) Suur sfinks Gizas Cheopsi püramiidi ees Ühtne Egiptuse riik tekkis ligi 2800 aastat eKr. Seda valitses piiramatu võimuga, maapealseks jumalaks peetav vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti1 ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguses elus vajalik, sealhulgas ka luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kõige vanemad egiptuse haudehitised olid nn. mastabad2; neile järgnesid astmikpüramiidid. Loomulikult hoolitseti kõige enam vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid, mis rajati nn. Vana riigi 4. dünastia3 valitsemisajal (28.-26. saj. eKr.). Need kolmnurksete tahkudega kivimassid rabavad meid ka praegu oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid püramiidid umbsed; seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti
Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga kirveid. Selle kultuuriga tulid ka uued savinõud ja matmiskombed. Surnud pandi kägardatud asendis hauda, üks käis pea all. Kalmistud olid asulatest eemal
suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879. a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele
aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus. Templid puuduvad, on väiksed kultuseruumid, kust leitud väikeseid kujukesi. Merendus ja põllundus on alad; mõlemate tingimusteks on tugev keskvõim Leitud palju väikseid pajanssplaadikesi, mis kujutavad majade fassaade; puittaladega kuni 3-korruselised majad Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest KUJUTAV KUNST: Lossiseinad kaunistatud seinamaalidega, värvidest esinevad: helesinine, must, valge,
Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda. Matmiskombed: surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi asula elamu põranda alla. Kadunukesele pangi kirstu kaasa erinevaid esemeid-eluks teises ilmas. Kunstitase oli suhteliselt kõrge- tehti erinevaid kujukesi merevaigust- elanikud arvasid kujukestel olevat maagilisi omadusi, mis kaitsesid kujukese kandjat. *Venekirveste Kultuur-3000 aasta algus e. Kr. Eestisse tulid uued hõimud lõuna poolt- indoeurooplased.. Nende poolt kasutati venet ehk paati meenutavat kirvest. Uutele hõimudele oli iseloomulik veel nöörijäljenditega kaunisatud savinõud ja omapärased matmiskombed- surnu asetati hauda külili, tugevasti kägardatud asendis, põlved vastu rinda
Koobastes hakati valmistama naisekujusid (veenused). Rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt tehtud. Jalad allpool põlvi on väiksed või puuduvad, kätega samamoodi, nägu pole. Villendorfi veenus on kõige kuulsam näide. Sellel on mingi eriline asi peas (nagu suusamüts). Arvatakse et tegemist on tolleaegse naise ilu ideaaliga. Või siis oli see kiviaegne porno. Võib-olla olid naised rasedad ja selle pärast on kujudel suur kõht. Võib-olla kasutati kujukesi rituaalides. Naisi austati, nad sünnitasid lapsi ja hoolitsesid nende eest. Meeste ülesanne oli toidu hankimine. Naised otsisid arvatavasti elupaiga ümbrusest taimset toitu. Kui mehed jahisaaki ei saand, siis tulid koju ja nõudsid naistelt süüa. Naistel oli väga oluline roll. Nad õppisid tundma taimede omadusi ja taimi, mille abil oli võimalik ravida. Naised ravisid haavata saanud mehi - panid õigeid lehti õigetele haavadele. See vääris meeste silmis olulist tähelepanu.
Erinevate paleede omavaheline suhe ei ole selge. On oletatud nt linnade liitu. 30 Sellest perioodist palju asulakohti. Asulate juurde kuulusid sageli kuppelhauad (tholos) ja kultusekohad koobastes ja mäetippudel. Paleede ümbrusesse tekkisid asustuskeskused. Ehitati kolmekorruselisi maju, fassaadid sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud läikivmustal, punakal v violetsel foonil. Ornamendid: kolmnurgad, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv, rosetid, aga ka taimed, loomad. Paleedes valmistatud savinõudel mõnikord väga õhuke sein munakoorkeraamikaks. Keraamika vorme v
Nad elasid küll ema juures kodus, aga neil olid ka sportlikud võistlused ja harjutused. Hilisemates allikates on teada, et vendadel võis olla üks naine ja kui mees oli lapsesaamiseks liiga vana, võis ta paluda kedagi teist selle asjaga tegeleda. Spartas on leitud ka palju tüdrukute paljaid kujukesi peeglitena, see võib osutada paljalt sportimisele. Spartiaadid kippusid aja jooksul laostuma, põhjus pole teada. See muutus probleemiks 4/5 saj ja see sai Sparta riigile hukatuslikuks, kuna spartiaatide hulk sellega vähenes. Langus 10 000-lt 1000-le.
1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhiees märgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Arhitektuur Elamu ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsai mad on hauaehitised. Se e on seotud usuga arvati, et ini mese hing, vai mne teisik elab peale sur ma edasi. Hingel peab ole ma koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävine ma, tehti ini mesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli sa muti vaja kaasa panna mitmesuguseid ese m eid. Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr. Se es 3 hauaka mbrit (teistel 1) Chephreni püramiid (142 m kõrge ). Mykerinose püramiid (66 m kõrge ). Kõige hoolika malt ehitatud. Suurte püramiidide kõrval olid väikse mad püramiidid ja mastabad, m o odustusid terved surnute linnad. Püramiidid on
Majandustegevus. Soomest on võetud turbaproove, mis on näidanud kultuurtaimede olemasolu. Kultuurtaimed levisid Eesti alal varakult. Kaer 4000 eKr, oder 3900 eKr ja nisu 3500 eKr. Ei ole leitud jälgi maaharimisriistadest. Maaharimine levis siia kammkeraamika ajal. Kammkeraamika kultuurile on iseloomulik vaimne tegevus. On leitud matmisi. Asulates on surnu mõnikord maetud elamu põranda alla. On leitud loomakujukesi sarvest, luust ja merevaigust. On ka inimkujukesi (näo kujutised). Kujukesi on palju välja tulnud asulatest ja leitud matusekohtadest. Luustikke on mõnikümmend. Erilised inimesed maeti asulasse nt šamaanid või pealikud. Šamaan oli tark, ravitseja, iseloomulik küttide ja kalastajate ühiskonnas. Ripatseid pandi rohkem riiete ja peakatte külge. Merevaigust üritati teha korralikke ehteid, ka nööpe ja helmeid. Merevaigul oli eriline tähendus. Eesti folklooris on merevaigu tähendus kaotsi läinud, Lätis ja Leedus on see palju olulisem.
Alternatiivina Olümpos või Elysioni väljad, sinna võisid inimesed peale surma sattuda. Samastatakse taevaga. Surematus on jumalate privileeg Idee karistusest Metempsühhoos Müsteeriumid pakkusid õnnelikku surmajärgselt elu pühitsetuile. HINDUISM JA BUDISM Budism Indias tänaseks pmst kadunud, hinduism ikka. Mõlemad said alguse Indiast Hinduism on vanem Enne hinduismi oli Induse tsivilisatsioon, eksisteeris 2500-1500 eKr. Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro. Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus, seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist Rigveda.
mammutiluudest karkassiga onnides mis olid kaetud nahkadega. Oskasid tuld süüdata, kasutada ja hoida. Täiustus kivitöötlemise tehnika ja üha tähtsamaks elatusallikaks muutus kalapüük. Kunsti sünd kunstiks olid kujukesed ja koopamaalingus. Tuntuimad kõrgetasemelesid koopamaalingud on Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Arvatakse, et need maalingud seondusid mingite kogukonna jaoks oluliste rituaalidega või nendega pühitseti noori kogukonnaliikmeid täiskasvanuks. On leitud ka kujukesi, tähtsam on Venuse kujuke rõhutatakse pakse ja suuri sootunnstega alasti naistefiguure. Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse. Asustamine u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika
nimetusi kodarapuu. Lääne-Eestis oli kombeks jugapuu okstest punuda pärgi, millega ehiti kalmukünkaid. 82. Perekond kadakas. Harilik kadakas (Juniperus communis) Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. Väikesed poisid meisterdavad tema sitketest okstest vibusid, tüdrukud panevad kokku ilusaid pärgi ja kimpe, pereisa teeb saunas kadakasuitsu ja valmistab õhtuks saunavihad, vanaema teeb marikäbidest tuhandete tõvede vastu aitavat imerohtu, vanaisa nikerdab kauneid kujukesi. Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi, suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kui kadakaokstele valada peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Nii okastest, okstest kui marikäbidest saab valmistada väga erinevate raviomadustega õli
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Quirinius oli seotud Kvirini külaga ning selle kogukonna kaitsja. Ca 500 eKr toimub peajumalustes muudatus, tõenäoliselt etruski mõjudega vahetatakse nendest kolmest kaks välja. Uued peajumalused on Jupiter, Juno ja Minerva, nende auks püstitati Kapitooliumi juurde kolmiktempel. Juno oli abielu ja sünnituste kaitsja (Kreekas Hera). Minerva oli tarkuse ja kunstide jumalanna ning käsitööliste kaitsja (Kreekas Athena). Tõenäoliselt hakati etruskite mõjul valmistama jumalate kujukesi, etruskitelt on kindlasti ülevõetud ennustusviisid: ennustamine loomade sisikonna järgi ja välkude kuju järgi. Spetsiaalseid ennustajaid, keda tähistatakse mõistega Haruspeksid, nad olid tähtsad roomaväejuhtide kaaskonnas. Etruskitelt võeti üle ka surnutega seotud tavad ja matmiskombed. Suured mõjud on ka Kreekal, paljud kangelased ja jumalused võeti ka otse neilt üle. 12. peajumala süsteem, kreeklaste eeskujul, viidi sisse 3saj eKr. Kõik jumalad vastasid kreeka jumalatele:
Teine asi mis pidi toimima , mehi polnud ju kodus, naised pidid siis majapidamist ülal hoidma, pani naised meestest sõltumatuks nad. Lykyrgos sätestas et tüdrukurtel pidid olema ka kindel kasvatus, elasid ema juures, pidasid spordivõistlusi, vb paljalt, (vendadel võis olla kahe peale 1 naine)( kui mees on nii vana et lapsi enam ei saa siis võis paluda kedagi nooremat meest et too lapsi teeks.)Spartas on leitud tüdrukute paljaid kujukesi, peegleid , kuju oli peeglikäepide.naistega seonduva luksuseseme kaunistus elemendid, mujalt kreekas ei leia selliseid. Kõikidel spartiaatidel pidi olema kleros, mingil põhjusel nad aja pikku laostusid, arhailisel perioodil ei olnud märu, aga eiri 5-4 saj klassikalises, langeti välja kui pankrotistiti, spartiaate jäi alles vaid 1000 4 saj keskpaigas, põhjused on meile ebaselged. Lygyrgus sparta riigi autor ja seadluseandja. Rhetra ja gruusia hoidsid sparta ühiskonda koos
võimatuid olukordi. palli üle käe, kõrge õpetatud) Nimetab eset mälu järgi motoorne liikuvus. Alates neljandast Suudab nimetada kolmest Voolib kolmeosalisi eluaastast võivad lapsel esemest puuduva (mälu kujukesi, lõikab tekkida isiklikud 244 maht 3) kääridega ümaraid sõbrasuhted. Kaheksa värvust kujundeid, joonistab Räägib oma tunnetest Numbrite loendamine 120 lihtsaid äratuntavaid Küsib luba asjade
kujunduse, detailide eest võis aga hoolitseda aednik. See raamat äratas suurt tähelepanu ja tekitas kohe suuri vaidlusi. Kiirelt reageeris William Robinson oma raamatuga "Garden Design and Architects Gardens" (1892) samal aastal. Robinson kritiseeris teravalt nii eksootika-hullust, "maastikuarhitektide" aedu, kui ka arhitekte, kes renessansi ideaale taas au sisse tõstsid. Ta põlgas kommet pügada puid ja põõsaid, eriti topiary-kunsti, aga ka purskkaeve ja kujukesi aedades. Vaidlus kestis pikka aega. Arhitektid süüdistasid maastikuarhitekte nende võimetuses aeda kujundada ja need omakorda väitsid, et arhitektid ei tea midagi taimedest. Ajaloo iroonia tõttu kujunes uueks populaarseks aiastiiliks aga just renessansi sugemetega regulaarne stiil, kus pügatud hekkide taustal hakati kasvatama rohkesti vanaaegseid püsililli, kodumaistest sibullilledest rääkimata... D. Arts & Crafts
Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel
Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude 16 seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel
Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 – 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke. Selline leid on üks kuulsamaid ja esimesi leide üldse. Tehnika, kuidas valmistati koopa- ja kaljumaale, oli üsna mitmekesine. Kõige lihtsamad neist olid kontuurid, mille järgi kraabiti kujutised kivisse. Kraabitud kontuur võib olla vahel värvitud. Pehmele pinnale ( näiteks savist seinale ) on joonistatud puupulga või sõrmega. Maalid, milledel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
