riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi · kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri · olmeekide hieroglüüfkirja ei suudeta tänini lugeda · valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi · mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead tähelepanuväärsemad mälestused · Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele · On arvatud et olmeegid on pärit Olmeegi Aafrikast hiigelpea Maajad · Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud
Templite juurde kuulusid traditsiooniliselt ka jumalate ja jumalannade skulptuurid, mille juurde rahvas tavatses kingitusi viia, lootuses sellest oma murele abi saada. Vanakreeka kirjamehe ja geograafi Pausaniase teoses ,,Hellase kirjeldus" on kirjas, et Hygieia skulptuuride juurde Titani ja Parose linnas oli naistel kombeks viia oma mahalõigatud juukseid või kaunemaid rõivaid. Samuti näitavad arheoloogilised leiud, et skulptuuride juurde viidi probleemset organit kujutavaid kujukesi või reljeefe. Roomas tutvustati Hygieiat ja Asclepiust 293. aastal eKr. Nende kultus kujunes kõige populaarsem aks just Vana-Rooma perioodil. Sel ajal võrdsustati meditsiinijumalat ennast päikesega ning Hygieiat kuuga. Neid peeti kaitsejumalusteks. Kui toimus Antiik-Kreeka jumalate ümbernimetamine Rooma jumalateks, sai Hygieiale ekvivalentseks jumalannaks Valetudo, ühtlasi seostati teda heaolujumalanna Saluse ning samuti madu kaasas kandva Sironaga
kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad tsentraliseeritud poliitilist struktuuri ja elavad endiselt suveräänsete peredena. Lobi küla kujutab endast kindlustatud elamute laialipillatud kogumit, kus pered elavad üksteisest üsna kaugel. Lobid ohverdavad esivanematele ja selle tänini elava riituse tarbeks valmistavad nad kujukesi ja amulette, mis on tähelepanuväärselt napid ja silmatorkavalt suure sisemise jõuga. Igal lobi perel on oma kultusese, mille tarvis ehitatakse pere elamisse eraldi ruum. Tema ülesanne on kaitsta perekonda kõige eest, mis on ühiskonnas halba: nõidade, haiguste, halva õnne eest. Olles animistid nagu paljud nende naabridki, on lobid loonud hulga kultusesemeid, mis peaksid neile kindlustama vaimude heatahtlikkuse või vahel ka vastupidi: kaitsma inimesi vaimude viha eest. Lobide maalt
Tätoveeringute ajalugu ulatub iidsesse Egiptusesse. Arheoloogid on leidnud neli tuhat aastat vanu muumiaid, mida kaunistavad tätoveeritud jooned ja täpid. Arvatakse, et selline muster ja tätoveeringukunst üldse on üle võetud nuubialastelt. Tätoveerimine oli levinud ka iidsesse Aasiasse. (http://www.ohtuleht.ee/89307 , ÕL 2000) 1.1 Aasia Jaapani nn Jomoni perioodist (10 000 ... 300 a. e.m.a.) on leitud viljakusjumaluste kujukesi, mille suuümbrusel olid mingid märgid. Teadlased usuvad, et see on tätoveering. Ka meie ajaarvamise alguse aegsest Hiinast on jäänud ürikuid, mis räägivad jaapanlastest ja viitavad ilmselt tätoveeringule. Nende ürikute järgi ehtisid kõik jaapani mehed oma keha tätoveeringutega. Jaapanis pidi tätoveering kaitsma madude ja draakonite eest. Samuti pidi tätoveering eemale peletama kalad ja veelinnud kui jaapani mees sukeldus vette koorikloomi püüdma. Nn. Kofuni perioodil (300-600 a
Vanal ajal olid need eredalt värvitud, kuid tänapäevaks on värv maha kulunud. Peaaegu igas suuremas linnas või maakonnas asus tempel. Üks kõige suurejoonelisem neist oli jumalanna Athena tempel e. Partheon või siis Zeusi pühamu Olümpias. Paljude templite varemed on tänapäevalgi säilinud. Skulptuur Skulptuuriks nimetati kujude ja reljeefide valmistamise kunsti, kuid ka kujusid ja reljeefe endid. Algselt nikerdasid kreeklased väikseid pronksist ja marmorist kujukesi. Hiljem aga võeti kasutusele marmor. Skulptorid üritasid inimesi kujutada võimalikult ilusate ja ehtsatena. Skulptuurid värviti eredate värvidega. Naisi ja jumalannasid kujutati riieta- tult, mehi ja jumalaid aga alasti. Skulptuure võis leida templites, turuplatsidel ja mujal avalikes kohtades. Üks tuntumaid skulptoreid oli Phedias. Tema valmistatud on Partheoni templi reljeefid, jumalanna Athena ja peajumal Zeusi kuju. Kahjuks on enamus Pheidase skulptuure hävinud. Maalikunst
Venemaa aladel. Asulad paiknesid ka enamasti jõgede ja järvere ääres, mõned ka mererannal või isegi väike saartel. Tööriistu valmistati ka tulekivist ja valmistamisoskused olid arenenud. Kasutati ka moondekivi nt kirveste ja talvad jaoks. Kammkeraamika elanike matmiskombeid tuntakse ka paremini. Surnud maeti asulate territooriumile või lausa elamu põranda alla ja neile pandi kaasa ka mingi ese. Kunstitase oli ka kõrge ning vooliti palju loomakeste ja inimeste kujukesi, mida kasutati ka ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 aastat eKr. Savinõusid hakati ilustama nöörijäljenditega. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks oli venet ehk paati meenutava kujuga ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Tegeleti loomakasvatusega ja ka maaviljelusel oli suurem tähtsus. Maad hariti ennekõike kivi-ja puukõblastega
Saaremaa Ühisgümnaasium Sokolaad Referaat Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. SOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Sokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Sokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. SOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu...........................................................................
Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest. Samuti sobib rokokoovaimuga portselani õrnus ja läbipaistvus ning portselanivärvide erksus ja puhtus. Rokokooaegsed toad olid täis toredaid portselanist esemeid, näiteks küünlajalgu, vaase ja lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud, et ei aimugi näiteks temas peituvat supitirinat. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
Järvamaa Kutsehariduskeskus Šokolaad Referaat Koostaja: JKHK 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ŠOKOLAADI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Maiade ja asteekide toit jumalatele................................................................................4 1.2. Šokolaad Euroopas.........................................................................................................4 1.3. Šokolaad Eestis..............................................................................................................5 2. ŠOKOLAADI VALMISTAMINE.....................................................................................7 2.1. Kakaopuu................................................
sümbolit ning väärtuslikku materjali ehete tegemiseks. Inkadele ning ka teistele Andide rahvastele oli kuld "päikese higi" ja väga püha. Inkad omasid ühte ajaloo suurimatest kullakogustest. Cuzco (Inka pealinn) päikesetempli ajast võis leida elusuuruseid kullast taimi, loomi, naisi ning mehi. Valitseva eliidi mehi kaunistasid suured kullast kõrvaehted ja nende naised kinnitasid oma rõivastele suuri nõelu, mida kutsuti tupus. Mägede tippudesse jäeti kullast ning hõbedast kujukesi mägede vaimudele. Need kujukesed saatsid ka noori naisi, keda ohverdati, et ära hoida maavärinaid ning vulkaanipurskeid. Peaaegu kogu Inkade kuld sulatati üles, kui tuli maksata lunaraha hispaanlaste poolt vangistatud inka kuninga eest. Ning peale kuninga hukkamist kahmati kokku veel nii palju kulda kui andis, et täita Hispaania varakambreid. Umbes 1700 a. paiku maalitud portree Inka kuningas Atahualpa'st kujutab teda röövituna ning peale lunaraha maksmist hukatuna
ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Tuunika- koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Termid- Vana-Rooma avalikud saunad. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks, füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. Metseen- rikka kultuurisoosija üldnimetus. Tuleneb Maecenase nimest. Laar- Laarid on Vana-Rooma maja ja perekonna ning põldude ja ristteede kaitsejumalused. Kaitsevaimude kujukesi hoiti kodudes ja ristteedel vastavas kapikeses ning kaunistati pühade ajal lilledega. Nuumen-oli looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Sibyll- naine keda peeti oraakliks või prohvetiks 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. See oli tähtsaim Rooma hipodroom, mis paiknes otse keisrilossi kõrval.
sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud. Tulekiviesemed polnud teritatud enam ühest servast, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Laiemalt levisid kristalsetest kivimitest tehtud kirved ja talvad. · Matmiskombed-surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved.
Ta ei suutnud talle rääkida, et ta poeg tegelikult enne surma kannatas. Viimasel puhkusepäeval manitses ema Pauli naistest (eriti prantslannadest) eemale hoidma. Ta oli pojale muretsenud kaks paari uusi aluspükse, mida sel perioodil ei olnud peaaegu kusagilt saada. VIII Paul suundus õppekursustele. Barakkide kõrval asus vene sõjavangide laager. Sealsed elanikud olid näljas ning olid nõus isegi prügikastidest jääke sööma. Samuti tegelevad vangid kauplemisega. Nad nikerdavad kujukesi ja vahetavad neid leivaviilude vastu. Viimasel pühapäeval enne ärasõitu külastasid Paul õde ja isa Bäumerit. Räägitakse ema operatsioonist, mille eest maksmiseks raha tuleb leida. IX Rügemendi juurde naastes otsis Paul kohe Katczinsky ja Alberti üles. Räägitakse sõja tekimise põhjustest, kellele see kasulik on ja kas keiser sai sõja algamist mõjutada. Luuresalk saadetakse uurima, kui sügav on vastase kaitseliin. Puhkuselt tulnud Paul pakub end vabatahtlikuna luuresalka.
Ajaloo suuline arvestus Pilet nr.1. 1. Eesti ajaloo periodiseerimine Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg algas 9000eKr. Tegu on eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Esimesed teadaolevad inimesed eksisteerisid Pulli küla lähedal Pärnumaal umbes 11 000 aastat tagasi. Keskaeg algas eestlastel 5-11. sajandil pKr. ja kestis kuni Liivisõja alguseni ehk siis 16.sajandi alguseni. Keskaeg algas siis kui eestlastel olid kirjalikud allikad. Uusaeg algas Eestis koos Liivisõjaga (16.sajandi I pool) ja ka Vana-Liivimaa lõplikku kokkuvarisemisega. Uusimaeg algas Eestis pärisorjuse kaotamisega. Lähiajalugu algab Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. 2. Tartu Ülikooli asutamine · 1630 Johan Skytte eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium · 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias · 1632 Gustav II Adolf kirjutab alla ülikooli asutamise ürikule · 15. oktoober ...
riskantset rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus on võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega - niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, kalad, meritähed jne. palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega. Neid peeti seal kodude kaitsjaks. skulptuur oli äärmiselt stiliseeritud. MÜKEENE KUNST sõjakus kultuurile omane Kreetaga võrreldes karm, askeetlik ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. TIRYNSI linnus, Peloponnesose poolsaarel, idaosas. kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud kivimüür. luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal
JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast. Moondekivimist hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad. MATMISKOMBED Tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile. Elamu põranda alla. Lahkunule kaasa noake, kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada. Teravijlade õietolmuterakesed algeline maaviljelus. NÖÖRKERAAMIKA 3000eKr Savinõusid ilustati nöörijäljenditega.
..... kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti E need, mida katavad väga loomulikult kujutatud mereloomad. M U Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannaid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaks. U 13 saj. S Etruskid tutvusid vatakult kreeka E e.m.a
öelda, sest avastatud territooriumile (vahel poole, surnu asetati on väga vähe isegi elamu põranda külili nagu ta magaks. matuseid. alla), kaasa pandi ehteid, kõõvits, noakesi, luust kujukesi, merevaiku, 3. Pronksiaeg: dateering; miks jäi periood suhteliselt lühikeseks, pronksi eelised kiviga võrreldes, Asva asula, kindlustatud ja avaasulad, kooselu, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed, uut tüüpi kinnismuistised. Pronksiaeg (1800-500eKr) jäi lühikeseks, kuna .... Pronksi eelised kivi ees on see, et ta on tugevam ning tänu sulavusele sai teda paremini vajalikku vormi. Uut tüüpi kinnismuistised, mis iseloomustavad pronksiaega on:
Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal 15. sajandi keskel Johann Gutenberg. Teadmiste ja hariduse kiires levikus nägid võimuisandad kindlasti ohtu iseenda jalgealusele. 15. sajandil arenes Saksamaal puuskulptuur. Lisaks mastaapsetele altaritöödele tegid puunikerdajad ka väikesemõõtmelisi töid, näiteks lae-kandelaabreid, kujukesi ja koduse palvetamise puhul kasutatavaid krutsifikse, materjalina kasutati valdavalt kuuske või pärnapuud. 16. sajandi esimesel veerandil arenes Saksamaal maali kõrval ka graafika. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Esile tõusis poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Saksa renessansi kunstnikke huvitas inimeste kordumatu omapära ja tundeelu, ilu mitte eriti.
meenutava riistaga valmistatud lohukesed ja väiksemad täketest read.Enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumsega Eesti aladele. Sisserändajad olid kütid ja kalastajad, kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile ning lahkunutele pandi kaasa ehteid või mõni noake. Märkimisväärne oli ka kõrge kuntsitase. Luust ja merevaigust vooliti erinevaid kujukesi, mida kasutati ehetena. Kammkeraamika kultuur levis peaaegu kõigis Läänemere idaranniku maades. Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks. 6. Venekirveste kultuur Umbes 2500 eKr jõudsid Eestisse uued hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel näärij'ljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed
Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad. Hauapanuseid rohkem, sh ehteid, kujukesi, merevaiku, tööriistu, täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr. Laia leviku tõttu on oletatud, et nöörkeraamika kultuur levis koos inimrühmade liikumisega, samas ei ole ulatuslikku sisserännet Eestis tõestatud
aiandust, koerapidamist, markide kogumist, arvutis surfamist, kirjatuvide kasvatamist. Belglased on aplad kollektsioneerijad. Sellest annavad tunnistust garaazinurk, riiulitega kapp magamistoas, või kogu eeslinna majad, kus on lugematul arvul tikutopside kollektsioone, linnupiltidega marke, vanaaegseid kirjutusmasinaid ja tinast sõdureid. Üle terve riigi on imepisikesi eramuuseume, mis on kõigile avatud ja kuhu on vaatamiseks välja pandud lukke ja võtmeid, portselanist kujukesi, hauakive, nöörirulle ja vanu kelli... Ainuüksi Brüsselis on muuseume, mis on pühendatud salatsigurile, linnupesadele, liftidele või vehklemisele. On olemas isegi aluspükste muuseum mida on raske kirjeldada ja mis kujutab endast ühe anarhistliku filmitegija isikliku kogu. -2- Üks kollektsioon sai alguse autoõnnetusest, mis jättis taksojuhile, hr Alfred Davidile, mõneks ajaks külge isevärki kõnnaku. Kommentaarid, et ta kõnnib nagu
Kammkeraamika kultuur U 3300 eKr jõudis Eestisse, Savinõude välispinda kaunistati lohukeste ja täketest ridadega (kammi meenutava riistaga).Matmiskombed-surnud sängitati nüüd asula territooriumile,vahel isegi elamu põranda alla.Lahkunutele pandi kaasa mõni noake,kõõvits ja ehteid.Kõrge kunstitase-luust vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena.Kammkeraamika kultuuriasukaid ei saa siiski veel pidada otseselt eestlasteks. Venekirveste kultuur III aastatuhande algul enne kristust jõudsid eestisse lõuna poolt uued hõimud.Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks.Omapärased matmiskombed: maasse kaevatud haudadesse
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm, raamat-peatükke kunstiajaloost) 8 Terrakota pisiplastika Pisiplastika ajal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks. Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti
Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714. aastal ehitatud Kizi Preobrazenski (Issanda Muutmise) kirik. Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal. Kalevala "Kalevala", soome rahvuseepose, koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal Rahvusköök 10 Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka
soositi raskemaid, küllastunud toone. Kui väljast katsid majade seinu vääntaimed, siis interjöörides matsid elanikud end eesriiete, sirmide ja sametlinade varju. Kui varemalt oli mööbel asetsenud seinte ääres, siis nüüd paigutati see tubade keskele. Üldse oli iseloomulik mööbli kokku kuhjamine ja eklektilisus. Sinna, kuhu mööblit ei jätkunud, asetati toataimed. Lisaks mööblile eksponeeriti rohkelt nipsasjakesi, maale, kujukesi, vaase, topiseid jms. Mõneti on historitsistlikke interjööre halvustatud maitselageduse tõttu, kuid tol ajal oli see moes ja tasakaalustas eelnenud klassitsistlikku sümmeetriat, korrapära, mis kunstistiilide lainetava iseloomu tõttu on igati mõistetav. 6 3. Mõisaarhitektuur XX sajandi algul. 3.1 Juugend XX sajandi algus on arhitektuuris oluline murranguajastu, mida tingisid suured muutused pea kõigil elualadel
pikka kõrva. Maski külgedes olevad augud lubavad oletada, et seda võisd näiteks kinnitada nuku külge või kanda amuletina. http://www.harappa.com/indus/87.html 4 Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. Paremal pildil kujutatud kujuke on 14 cm kõrge, 7,8 cm laiune ning 5,8 cm paksune olles selliste mõõtmetega üks suurimaid naise kujukesi, mida Harappast leitud. Kujul on peakate, millel on mõlemal pool olnud väikesed anumad kuid nende otstarve pole päris selge. Sealt on leitud jälgi mustast pigmendist (kasutati kui juuksevärv näiteks, mingil kosmeetilisel eesmärgil) või tahmast (esialgselt võis tegemist olla oliga ning kujukest kasutati justkui lambina). Kujukesel on ka mitu rida kaelaehteid.
Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. (Õispuu, 1983) 5 3. Kultuur 3.1 Kunstikultuur Karjalased pidasid väga lugu kunstist. Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitikumist säilinud palju kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast aga pärineb palju erinevaid taimeornamentidega hõbeehteid. (Nõmmevalitsus, 2015) Ka oldi väga heal ja kõrgel tasemel puitarhitektuuris, mida kinnitab 1714. aastal ehitatud 22 kupliga Kiži Preobraženski (Issanda Muutmise) kirik. (vaata joonist 1) Neil oli olemas ka oma rahvuslipp, mida austati ja peeti väga oluliseks osaks nende kultuurist. (vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015) Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp 3
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
Mujal toimub tõeline tohuvabohu, kus rong võib rahumeeli mõnes jaamas tund aega seista. Bussisõit on suhteliselt kiire. Istmed on suhteliselt kitsalt paigutatud, mistõttu pikemal inimesel bussis sõita eriti mugav pole. Turism Egiptuse enamuse sissetulekust moodustabki turismindus. Tänu ainulaadsetele kultuurirajatistele, eeskätt püramiidid, on Egiptus üks turistide poolt külastatavamaid riike üldse. Enim müüakse turistidele seal toodetud vesipiipe, kujukesi, papüürusmaale, lõhnade õlisid jne. Suuremad vaatamisväärsused ja tegevused: - Giza püramiidid (tõeliselt võimas vaatepilt). Kui soovitakse ka mõne püramiidi sisemust kaeda, tuleks külastada paarkümmend kilomeetrit eemal Saqqara kohakeses paiknevaid püramiide. Mõningane võimalus siiski Cheopsi püramiidi sisse pääseda on, aga peab arvestama, et päevas lastakse sinna ainult 300 inimest, mis turistide suure tulva juures on väike arv. - Tõus Siinai mäele
võrreldes tublisti arenenum. Laiemalt olid levinud moondekivimitest hoolikalt lihvitud mituttüüpi kirved ja talvad. Paremini tuntakse kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel ka elamu põranda alla. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikeseid loomade, lindude, madude, inimeste kujukesi, millest osa olid kasutusel ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud olid ühtalsi täiuslikud püügivahendid ja looduse pakutavt osati maksimaalselt ära kasutada. Soo- ja
pikaajalised ja seega vastutusrikkad. AS Kalev Chocolate Factory turustus AS Kalev Chocolate Factory turustus toimub põhiliselt toiduaineid müüvates ettevõtetes. Näiteks Rimis, Selveris, Maximas jne. Kindlasti üheks eeliseks Kalevil on see, et ta müüb tooteid ka Kalevi sokolaadipoodides. Kalevi sokolaadipoodidest leiab laias valikus traditsioonilisi Kalevi maiustusi ja neile lisaks eksklusiivse käsitööna valmivaid hõrke sokolaadikompvekke ning uhkeid martsipanist kujukesi. Ka Kalevi erilised tähtpäevatooted ja uudistoodang on alati esimesena saadaval just Kalevi sokolaadipoodides. Kalevi sokolaadipoed asuvad: Tallinnas Rotermanni kvartalis, Nõmmel, Põrguvälja teel, Tartus ning Kuressaares. Kalevi tooted on müügil üle Eesti ning mille pealmisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa. AS Fazer'i turustus Turustuskanalitena kasutab AS Fazer toidupoode, näiteks Rimi, Konsum või Maxima.
Rahvakalender Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 2 veebruar Rahvakalendri järgi on küünlapäevaks pool talve möödas. Küünlapäevaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade talveks varutud toidust. Vanasti oli küünlapäeval kombeks valmistada küünlaid. Inimesed arvasid, et sellel päeval tehtud küünlad annavad heledat valgust. Vanasti inimesed ütlesid, et küünlapäev on naiste püha. Sel päeval läksid naised külla või kõrtsi. Mehed tegid kodus naiste töid. Vanasti alustasid inimesed küünlapäeval kangakudumist. Seda tööd tegid nad jüripäevani. Jüripäev on 23. aprillil. Küünlapäeval keedeti söögiks tanguputru ja sealiha. Joogiks sobis kõige paremini punast värvi jook. Näiteks punane mahl või vein. Vanasti jõid inimesed ka punaseks värvitud õlut või viina. Võis süüa ka punaseid marju. Inimesed arvasid, et küünlapäeval punase joogi joomine teeb põsed ilusaks punaseks. Punased põsed näitavad, et inimene on terve. Vanasti inimesed ...
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid
ilmselt on tehtud ka suuremaid skulptuure, aga nendest on järel vaid jäänused (savist). Willendorfi Veenus - on rõhutatud naissootunnustega inim kuju. 30 000 - 25 000 aastat vanad. Rõhutatud on suuri rindu, "raseda kõhtu", laiad puusad. sellised on leitud ka koobaste seintelt reljeefidena. kujutatud on kas naisjumalust või midagi muud. Miks on tekkinud selline kujutav kunst, arhitektuurist jäänuseid pole. kujutavast kunstist on säilunud kujukesi ja veidi tarbekunsti? kujutavknst on seotud religioonida, arvatakse, et paleoliitikumis elanu inimestel on tekkinud juba usundlikud vaated ja seda kunsti on üritatud seostada jahimaagiaga. willendorfi veenused võib liigitada viljakusmaagia alla. Kujutades, luuma siis loodeti, et ta saavutab looma üle võimu ja arvati, et siis saadakse see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust.
esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Paremini säilinud olmeekide mälestised on leitud nende pealinnast- La Ventast, kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Kummalisel kombel on need pigem negriidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid es...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Ka nägu paistab harva, osal skulptuuridel kuju- tatakse seda otsekui jäävat lõuani tõmmatud mütsi või kapuutsilaadse pea koti varju. Nende naisekuju kes te tähenduse suhtes on teh tud 8 mitmesuguseid oletusi. Osa uuri- jaid arvab, et need võisid kajastada selleaegsete inimeste iluideaali, ja nimetab kujukesi kiviaja Venus- teks. Samas aga oli naisel sugukon- nas ka tähtis roll, sest sugulust arvestati naisliini pidi. Vahel on kõnealuseid skulptuure seostatud esiemakultuse või lapseootel naiste erilise austamisega.
Ka nägu paistab harva, osal skulptuuridel kuju- tatakse seda otsekui jäävat lõuani tõmmatud mütsi või kapuutsilaadse pea koti varju. Nende naisekuju kes te tähenduse suhtes on teh tud 8 mitmesuguseid oletusi. Osa uuri- jaid arvab, et need võisid kajastada selleaegsete inimeste iluideaali, ja nimetab kujukesi kiviaja Venus- teks. Samas aga oli naisel sugukon- nas ka tähtis roll, sest sugulust arvestati naisliini pidi. Vahel on kõnealuseid skulptuure seostatud esiemakultuse või lapseootel naiste erilise austamisega.
Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Egeuse kunstis mereelu. Arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid on loodi ka terrakottast kujukesi. Kujutati jumalannasi Mükeene lõvivärav. madudega(pilt,skulptuur), mis sümboliseerisid kodukaitsjaid. Kreeta kunsti üks silmapaistvamaid keraamika leide on kaheksajalavaas. Mükeene kujutatavas kunstis oli tähtis
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult
katel ja Tuatha de Danaani rahva emast Danast. Bathi kuumaveeallikate jumalanna oli Sul, mis tähendab allilmapäikest. Keltide maades arvati, et päike vajub igal õhtul vee alla. Mõnikord arvati, et allikavesi ravib silmahaigusi, tuues kannataja silmi päikesevalguse. Matres Suleviaesid (päikeseemasid) leidub Ungaris, Roomas, Gallias, Saksamaal, Briannias- kõik seotud ravi ja päikesega- ning päikesekettaga kaunistatud naisterahva kujukesi leidub suurel hulgal keltide tervistavatel allikatel kõikjal Prantsusmaal ja Saksamaal, Inglismaal aga ainult ühes kohas. J. E. Campbell, 19. saj folklorist, on kirja pannud, et Dia Greinne on vana soti nimi päikesejumalanna jaoks. (Jones, Pennick, 2003) Lugh oli üks vähestest tõeliselt rahvusvahelistest keldi jumalustest.Ideaalset keldi jumala haaret kujutab selgelt lugu Lughist, kes tuli Tarasse ennast jumalate õukonda pakkuma
sõnastustes 21. Perioodid: KIVIAEG- inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust Kivimitest kasutati eelkõige tulekivi kuid ka kvartsitükke. Kivikirved. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Kasutati koeri. Keraamika kasutusele võtt (kammkeraamika ja nöörkeraamika). Surnuid sängitati asula territooriumile vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid, loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku. Tegeleti ka algelise loomakasvatusega ( sead, veised). Kammkeraamika perioodil tekkisid väikesed külad, jäädakse paikseks. Nöörkeraamika perioodil indogermaanlased hakkavad rohkem küttima, vanad asunikud võtavad neilt üle põlluharimist ning lõpuks kõik segunevad. Külad hajuvad ja tekivad üksiktalud. PRONKSIAEG- pronksist valmistati eelkõige kirveid, tehnilise progressi ajastu. Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga
Vanal ajal olid need eredalt värvitud, kuid tänapäevaks on värv maha kulunud. Peaaegu igas suuremas linnas või maakonnas asus tempel. Üks kõige suurejoonelisem neist oli jumalanna Athena tempel e. Partheon või siis Zeusi pühamu Olümpias. Paljude templite varemed on tänapäevalgi säilinud. Skulptuur Skulptuuriks nimetati kujude ja reljeefide valmistamise kunsti, kuid ka kujusid ja reljeefe endid. Algselt nikerdasid kreeklased väikseid pronksist ja marmorist kujukesi. Hiljem aga võeti kasutusele marmor. Skulptorid üritasid inimesi kujutada võimalikult ilusate ja ehtsatena. Skulptuurid värviti eredate värvidega. Naisi ja jumalannasid kujutati riieta- tult, mehi ja jumalaid aga alasti. Skulptuure võis leida templites, turuplatsidel ja mujal avalikes kohtades. Üks tuntumaid skulptoreid oli Phedias. Tema valmistatud on Partheoni templi reljeefid, jumalanna Athena ja peajumal Zeusi kuju. Kahjuks on enamus Pheidase skulptuure hävinud. Maalikunst
Stuupa tipp on ehitud 5448 teemandi ja 2317 rubiiniga ning safiiri ja topaasiga. Kõige tipus olev tohutu suur smaragd püüab kinni nii päikese esimesed kui ka viimased kiired. Ehitise ümbermõõt allpool on 433 m ning selle kaheksanurkset vundamenti ümbritseb 64 väiksemat stuupat. Legendi järgi on kesk-stuupas säilitatud viimase Buddha 8 juuksekarva ja kolme eelneva Buddha säilmed. Enne budismi kummardasid birmalased loodusvaime, kelle kujukesi on Shwedagoni nurkades ja ka teeristidel, et mitte oma usku ära unustada. Vaimude tähelepanu saamiseks on terassil kellad. Kompleksi kuulub ka üks maailma suurimaid kelli, millel kaalub paarkümmend tonni. Stuupa tipus on sada kuld- ja 1400 hõbekellukest. Vaimude kujude vahel on Buddhade kujud ja palverändurid asetavad nende ette ohvriande. Shwedagon on ehitatud tellistest nii, et telliste vahedesse ei mahu nõelgi.
20. sajandi alguseks on Freud saanud rahvusvaheliselt tuntuks. Tal on tekkinud õpilastering. Tema tuntuim õpilane on Jung ja Adler. Iga päev töötas Freud kindla rutiini järgi. Alustas kell 8 patsientide vastuvõtuga. Ühele patsiendile kulutas 55minutit, sellele järgnes 5minutine suitsupaus. Pidas lõunat, siis 3-st 9-ni võttis veel patsiente vastu, siis tegeles artiklitega. Nende peres peeti oluliseks reisimist, tervist ja haridust. Ta oli kirglik kollektsionäär korjas antiikseid kujukesi. ,,Argielu psühholoogia" ilmus 20. sajandil. See on enim tõlgitud. Ta räägib eksitegudest, mille all mõistab unustamisi, kõnekomistusi (kokkusurumusepüüe, miski ei juhtu põhjuseta). Eksiteod on üheks psühhoanalüüsi allikaks. Eksitegude uurimine vihjab inimese alateadvusele. Mis on psühhoanalüüs? Tänapäeval ei tegele see patoloogiliste inimestega. Terved inimesed käivad psühhoanalüütiku juures, kuigi see ravi algas haigete juurest. Psühhoanalüüs koosneb mitmetest
Iseloomulikud on varasemast mitmekesisemad tulekiviesemed, näiteks peenemad laastud kui varem. Nukleusest eraldatud laastukesi kasutati teravate servade tõttu nugadena. Rohkem esemetüüpe. Tööriistade kuju on nüüd rohkem standardiseeritum. Palju tarvitati otsast teritatud kõõvitsaid, mida kasutati loomanahkade töötlemisel. Luust ripatsid, käevõrud, helmed. Tuli esimene monumentaalne kunst, leitud Chauvet- Pont-d´Arci koopast. Valmistati ka kivist ja luust kujukesi, vanimad koopamaalid pärinevad ka sellest ajast. Aurignaci kunst oli esimene, mis läks kaugemale varasematest luusse või kivisse uuristatud loomakontuuridest ning hakkas valmistama savist stiliseeritud lopsakaid naisekujukesi. Aurignaci kultuuri lõpus on sadu koobastesse uuristatud ja maalitud pilte. Kõige kuulsaim neist on Lascaux koobas Prantsusmaal. Aurignaci kultuuriga suures osas samaaegne oli Perigordi kultuur (35 00020 000 a tagasi)
tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais- kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku laulu rutmides. Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa- ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused, lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust, sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti esimenepost ja t
Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum´i mereväebaasist Naapoli lahest. Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas). Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit ja selle põrand oli kas puidust või trambitud liivast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
