Kunst Kunst- ajaviiteks, eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa. Profaanarhitektuur- ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid) Sakraalarhitektuur- usu ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid, kloostrid) Kunst jaguneb 1) Kujutav: skulptuurid (monument, dekoratiiv, pisiplastika-väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal) 2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekk...
Surnukeha balsameeriti, muudeti muumiaks ning maeti kindlatesse haudehitistesse. Lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Vaarao tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Tänapäeval nimetatakse sageli
peades. Sõltumata sellest, kas lennuk viib meid praegu mõnekümne minutiga sinna, kuhu veel kahesaja aasta eest kulunuks ööpäev (XIX sajandi esimesel poolel sõitis postitõld Tallinnast Tartusse just nii kaua), või kas saame arvuti kaudu välgukiirusel suhelda teisel pool maakera elavate sõpradega, oleme muus osas täpselt samasugused inimesed nagu ennegi. Isegi kui kõik elektroonilised vidinad, mis ripuvad meie küljes nagu muistsete samaanide rituaalsed kujukesed ja kaitsevaimud, aitavad meil paremini «multitaskida» ja kiiremini tööd teha, siis meie mõtlemise kiirus on ikka sama. See aga paneb piirid kõigele. Nii ei olegi vaja hakata aeglust avastama näiteks konkreetselt kirjanduse kaudu. Piisab elutervest enesekriitikast. Peaksime endalt küsima, milleks ja kuhu me kiirustame. Kas tõesti vajame kõike seda, mida ülimoodne tehnika
vaatad taevasse, kõikide losside ümber oli väga kaunilt kujundatud aiad, mille kujundus väga selgepiiriline ja väljajoonistatud, purskkaeve palju, aias kaunistatud paviljonid, millel oli ka väga ilus valgustus, küttesüsteemid muutusid, puhtad ahjud, lõõrisüsteemid, mis olid hästi suletavad, ruumid olid soojad ja puhtad tuhast/tolmud, seina kattematerjal muutusid kalliks ja peeneks. Suur tähelepanu oli nipsasjadel (peened küünlajalad, kujukesed, toosid/topsid). Talvepalee Peterburis, sinna lähedale rajati Tsaari Küla: ehitati tsaarile ja tema perele, avatud merele, puhas barokk. 17 sajandil hakkas igal pool maad võtma absolutism. Tekkisid suured õukonnad, kuningavõim tugevnes, sagenesid pidustused, tulid uued vajadused. Tekkis tänapäeva mõistes korralik mood. Töötati välja etiketinormid. Tekkis kolm erinevat piirkonda Euroopas: selle tõttu on ka kunstilevik erinev. 1)need maad, kus absolutism tegutses
2004.a. rajati interneti püsiühendus ja uuest ruumist sai Avalik Internetipunkt. 1.1 Mis on hetkel koolimajas ja mida seal korraldatakse Hetkel asub vanas mõisamajas puuetega inimeste Tööõppe keskus, raamatukogu ja mingisugune kasutatud riiete pood ehk kaltsukas. Maja on väga hästi säilinud. Seal oleks ka nagu väikene park, sest koolimaja taga on mägi, kus saab talvel kelgutada, kiik, jalgpalli plats, korvpalli plats ja jaanitule koht. Koolimaja ees on tiik ja kaev ning kujukesed. Eriti ilus on seal ees lõvi, kus peal saab istuda ja see vaatab otse koolimaja poole. Suvel korraldatakse seal laatasi. See aasta oli üks eriti suur rahva mass ja inimesi oli tulnud igalt poolt kokku asju müüma ning ostma. Tiigi põhi on küll reostunud igasugu asjadega (nt: klaasikillud, pudelid jne). Sealt voolab osa vett mõõda jõge ära. Koolimaja piirab kiviaed ja selle sees kasvad palju puid. Kogu see, mis paikneb kiviaia sees on väga
Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud
kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. 6 Reljeefikunst on kunstiliik, mis jääb skulptuuri ja maalikunsti vahele. Need on tihti eredalt värvilised, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost. Pealmiselt kasutati neid templite seintel, sammastel, isegi skulptuuridel ja tarbeesemetel. Uue riigi ajal hakkasid kunstis muutused toimuma
Kirjeldage Kreeka hellenistlikku kunsti ning tooge välja olulised erinevused klassikalise perioodiga. Umbkaudne dateering. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 te...
intonatsioonimallide kasutamine tundmuste väljendamiseks omandatakse ammu enne fonoloogilist väljendusoskust (kõnet). Selline võime on olemas ka loomadel, samuti väikelastel. Muusika on kommunikatsioonivahend. Juba ahvid tagusid vastu püütüve rütme, eesmärgiks territooriumi kaitsmine. Tekib dialoog, kus suhtlemine toimub märkide abil ja märgisüsteemi nimetatakse keeleks. Inimene areneb: visuaalselt koopamaalingud, kujukesed, ornamendid, ehitised jne verbaalselt väljendamine suulisel teel See väljendus erinevates · heli kõrgustes, mis algselt olid gissando taolised · tämbrites ehk kõlavärvides (tingitud emotsioonidest) · rütmides (algselt rütmilised hüüatused) · teistes kunstides (miimika, tants) Eelajaloolised tantsud täitsid kindlaid rolle: olid rituaalsed, tervendavad, erootilised, soosingut taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle
Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad kogukondadena väikesaartel loomadele ja mullakihti Hütid ümmargused Elamud ridastikku, maaviljeluseks, suured
Triptühhonisse kuuluvad teose osad moodustavad terviku, neid ei tohi üksteisest eraldada ja neid eksponeeritakse üksteise kõrval autori poolt määratud järjestuses. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Smalt on pulbristatud klaasi , värvitud sügavat pulber sinine toon kasutades koobaltit . Smalt kasutatakse kaunistamiseks , värvimine ja pesemine . Karüatiid-naisekujulised sambad Terrakota on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud, drenaazitorud jt. keraamilised esemed. Põletamine annab savile veekindluse.Tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Kontrapost - on visuaalne kunst on võimalus määrata, nii et kogu massi oma keha põhineb ühel etapil , samas teine on kergendasid ja õrnalt toetub maapinnale
★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kasutusel geomeetriline ornament ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm tehti keraamilisi nõusid ja ehteid kasutati kivi, vaik, hambad (savi ka vist) Skulptuur paleoliitikumist pärinevad vanimad luust, kivist ja savist kujukesed. Hulgaliselt rõhutati sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja
Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Reljeefikunst on kunstiliik, mille puhul figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Need on tihti eredalt värvitud, figuuride vahele oli lükitud palju hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kunstiteost.
Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Abstraktsionism 1910.aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky. Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomuli...
Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. Kunstiajaloo mapp Kätlin Õun 12.klass 2009...
Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad,
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
· Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas
Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu. · Nöörkeraamika kultuur nöörijäljendiga savinõud. Venekirved (lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed maeti asulast välja külili kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus. c) Eesti rahva kujunemislugu: · vanem teooria kolm suurt rännet kiviajal: kunda kultuuri rahvas lõuna poolt, soome-ugri hõimud ida poolt, lõunapoolt sisserännannud indoeuroopa hõimud. · uus teooria 8
- Kas ta on kullast? - Ei, puust. - Puu ei ole kallis. - Ära ütle! Näiteks meil on laekad Palehast ja Fedoksinost.Nad on tehtud kartongist. Aga nad maksavad väga palju, mida väksem laegas, seda hinnalisem. - Kartongist. - Jah, kujuta ette! Hinnatakse mitte materjali, aga loomingut! Kõiik rahvislik käsitöö, see on autori käsitsi tehtud töö! - Siis on meil veel gzel. - Kas ka kartongist! - Ise oled kartongist! Need on nõud või kujukesed portselanist. Nad on alati valge-sinised. - Portselan, keraamika, see on juba kallim! - Kui sa tahad kallimat, siis võib olla ,,finift".(emailkaunistusega ese). See on metall ja peal on email. - Mõnikord metall, mõnikord hõbe ja mõnikord isegi kuld. ,,Finift"- see on tavaliselt juveelehted. Emal on selline käevõru, ma näitan sulle. - Kuld, hõbe, vaat see on teemale lähemal. Ma ei usu, et vanavanaisa jättis matrjoska. Isegi kui se oli Palehast või Fedoskinost.
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
Oluline saakloom metshobune. Metshobuste karja püüti taga ajades kaljuservadelt alla kukutada. Madeleine'i kultuur (18k - 10k e.m.a.) Kesk- ja Lääne-Euroopa viimane paleoliitiline kultuur. Hõlmas ala Ibeeria ps-st Poolani. Elanikud tegelesid peamiselt põdrajahiga. Iseloomulikeks esemeteks mitmesugused lõiketerad, luuriistad, mikroliidid (hästi väikesed tulekiviesemed), kujukesed, merikarpidest ehted, luudest ripatsid. Hamburgi kultuur (13k - 10k e.m.a.) Madeleine'i kultuurist mõjustatud hilispaleoliitiumi kultuur, mis levis Põhja- Prantsusmaalt Põhja-Saksamaale, Lõuna-Skandinaaviasse ja Poola aladele. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist tehtud "nokaga" puurid, millega on hea sarvi uuristada. Rohkesti kasutati ka mitmesuguseid luuriistu. Tähtsaim saakloom põhjapõder.
aarjalaste religioonid. Induse oru ühiskonnal oli oma tähestik, millele pole tänini lahendust leitud. Teave selle ühiskonna olemuse kohta pärineb arheoloogiliste väljakaevamiste leidudest ja aarjalaste ürikutest, kus kirjeldatakse alistatud rahvaste religioosseid uskumusi ja kombeid. Leitud esemete seas on hulganisti usulise tähtsusega ja budismile iseloomulikke kujutisi: Bodhi-puu (Virgumise puu) ning elevandi ja hirve kujutised, inimeste kujukesed, kes istuvad jalad risti, käed põlvedel, silmad poolkinni, olles mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli vaimse elu eesmärgiks, loobuti järglaste saamisest. Loobumist perekonnast, eelistades auväärsemat ränderaku elu, tegeldi mõtluse ehk vaimse keskendumisega, usuti läbi paljude elude kestvat taassündi
staatua — ümarplastiline seisvat inimest kujutav skulptuur. stiliseerima — 1) dekoratiivselt kujundama või vormima; 2) teatud stiili tunnustega varustama. tahvelmaal — transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend; vastand seinamaalile. tempel — pühakoda. teravkaar — gooti stiilile iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga. termid - avalik saun Vana-Roomas. terrakota - põletatud savi, samuti sellest tehtud kujukesed, nõud ja muud esemed. tiibaltar - õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altari-kaunistus ristiusu kirikus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega tempera - värv, mille sideaineks on kas munavalge või kummiaraabik. Kasutati peamiselt keskajal enne õlivärvide kasutuseletulekut. tooga - vanarooma meeste pealis-rõivas, volditud suurest ovaalsest riidetükist. tornikiiver - järsult tõusev tornikatus triumfi- e
Dnepri ja Reini jõgede vahel. Tegemist oli indoeurooplastega. Selle kultuuri muisteid esineb kõigis Läänemeremaades. Venekirveste kultuuri asukad võisid juba teatud määral mõjutada eestlaste väljanägemist (sinised silmad, heledad juuksed). 2. Millised muutused toimusid: a) Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) b) Venekirveste kultuuris võrreldes kammkeraamika kultuuriga? - Tööriistade valmistamisoskus paranes (silmaaukudega paremini lihvitud kirved) - Tegeldi algelise loomakasvatusega - Hakati tegelema algelise maaviljelusega 1.3. METALLIAEG EESTIS · PRONKSIAEG (II at keskpaik e.Kr. V saj. e.Kr.) Asva kultuur sai alguse u II at keskpaiku eKr
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, ...
Alabastrit kasutati kõigis antiikkultuurides. Viimastel sajanditel on alabastrist tehtud siseruumides olevaid käsipuid. Välistingimustes ei saa alabastrist esemeid säilitada, sest ta on vees lahustuv. Pildil alabastrist kujuke Vana-Egiptusest, 22-23 saj. e. Kr. 14 Terrakota ( it. k. terra cotta - põletatud muld, küpsetatud maa) on põletatud savi või sellest tehtud kujukesed, nõud drenaazitorud jt keraamilised esemed. Terrakota tähendab ka punase savi põletusjärgset oranzikas-pruuni värvust. Terrakotatooteid tehti vormis ja seejärel põletati. Nii valmistati antiigiajal templite jm hoonete katteplaate, kujusid, reljeefe, nõusid. Eriti palju tehti terrakota kujukesi. Maalitud pisikujukesed pühendati jumalaile, pandi matmisel hauda kaasa või anti ka lastele mängida. Terrakota
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad....................................................................................................................
küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. http://www.travelmasti.com/domestic/mp/bhimbetka.htm Induse orust arheoloogilistel kaevamistel leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi (Britannica, 1953: 216-217). Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju. Habemega mehe büsti on dateeritud umbes 2100 eKr aastaga ja see leiti Mohenjo Daro elamurajooni varemetest. (Morris, N., Grant, N jt. 2003: 48). Kuju on 17,5 cm kõrgune ja 11 cm laiune
· Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal · Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale · Valge lakiga on maalitud loomad ja inimkeha katmata osad · Punasefiguuriline stiil tõrjus teised vaasimaalistiilid kõrvale · Peamiselt kujutatakse mütoloogilisi stseene, kuid ilmuvad ka olmestseenid · Väga armastatud olid ka väikesed savist kujukesed, mida tehti peamiselt Kesk-Kreekas Tanagra linnas Tanagra kujud · Kujud olid väikesed, u. 20 cm, enamasti humoristlikud, valmistatud värvitud terrakotast · Kujud kujutasid olmestseene, naisi, lapsi ja loomi · Olid kujunenud ka tüüpkujud, mida tehti vormide abil kümnete kaupa · Kujudega kaunistasid kreeklased oma kodusid · Küllaltki kõrgelt oli arenenud ka kreeklaste ehtekunst · Iseloomulikud olid väikesed reljeefidega kaunistatud vääriskivid gemmid
Meie käsutuses olevate leidude põhjal on äärmiselt raske öelda,milline oli religioon pika aja vältel varases Paleoliitikumis. Kogu selle aja vältel ani usku edasi vaid suulises vormis ning matkiva tegevusega. 30 000- 10 000 eKr. Vara- Paleoliitikumi alguseks olid neandertallased nö. Areenilt lahkunud ja nende asemele asunud Homo Sapiens. Matmiskomed annavad kindlaid tundemärke usust hauatgusesse ellu. Sellest ajast põrinevad kuulsad luust ja kivist nikerdatud Veenuse kujukesed. Rõhk seksuaalsusel näitab selgesti , et tegu oli viljakus jumalannadega. Esimene kohtumine jumala tõeliste kujutistega. 10 000 -3000 eKr. Neoliitikumi usundid olid kohandunud kolme põllundus tsivilisatsiooniga ( Lähis Ida, Kagu- Aasia, Kesk Ameerika)ja arenesid koos nenedega. Rändkarja kasvatuse tekkimisega ilmnes religioonis uus külg , mis muutis kogu usundite kulgu. * Tekkisid erinevad matmis viisid olenevalt seisusest või klassist
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat põllukultuuride saagikust ning koduloomade sigivust ja kasvu. Esi- kohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujunesid uued maagi- lised toimingud päikesele väe lisamiseks, maa viljakuse suurendami- seks, vihma esilekutsumiseks jne. Maaharijate asulatest leitakse sageli väikesi naisekujusid. Et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt 10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt
lahingujärel laipu sööma tulnud raisakullid. Verine lahing,jne. Avers- esikülg revers-tagakülg Kuninglikud hauad Kuninganna Puabi haud Uris Kaevas välja 1920 L. Woolley šahthauad kus kaaskond läks valitsejaga kaasa, tapeti ka loomad, kes inimesed hauda viisid. Nn. Uri standart. Mosaiik: lasuriit ja teokarbid. Arvatavasti kõlakast mingile tundmatule muusikariistale 2400ekr. Kujutatud sõjakäiku, teisel pool religioosset protsessi. Akalandug ja meskalandug? Kuldsed kujukesed, mingi kits tagajalgadel Lüürataolised muusikariistad, kaunistatud härjapeadega, mitmest materjalist kokku pandud Kuldnõud šub-as'i ehted hauast Ur'is Peen ja filigraanne kullasepakunst. Silinderpitsat ja jäljend. Võivad olla kirjamärkidega või figuratiivsete kujutistega pitsat-jäljendi tegemiseks pitser- see mis järgib Tänapäeva allkirja funktsioon, Selleks et anda kiirelt edasi sõnum, ka siis kui ise ei ole kirjaoskaja. Akkadi periood 2350-2150ekr
Seetõttu asendus senine metsloomade ja -lindude austamine nende jõudude kultusega, keda arvati mõjutavat põllukultuuride saagikust ning koduloomade sigivust ja kasvu. Esi- kohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujunesid uued maagi- lised toimingud päikesele väe lisamiseks, maa viljakuse suurendami- seks, vihma esilekutsumiseks jne. Maaharijate asulatest leitakse sageli väikesi naisekujusid. Et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena, siis võisid need kujukesed sümboliseerida põllu- viljakust edendavaid jumalannasid. Pühvel Altamira koopamaalilt 10 Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament. Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Orna- mentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). Metallide kasutuselevõtt
Kristus.” Aasia Hiina: Paleemuuseum Pekingis – Aadress: taevase rahu väljak, Peking. Hiinlaste kunst. Teoseid: 2.sajandist pärinev pronkskuju, mis kujutab päikesevarjuga hobukaarikut, Qi baishi rullmaal “Krevetid,” nefriitplaatidest surirüü (u 200a eKr), u 2500a vanune kultusnõu. Iraak: Rahvusmuuseum Bagdadis- Aadress: Rashidi tänav/ Shuhada silla lähedal. Muuseumisse on kogutud Mesopotaamia aarded ja kiilkirja varajased näidised. Teoseid: Sumeri kujukesed palvetajatest, kolmekandilise krihvliga pehmesse savitahvlisse pressitud kiilkirjamärgid, 3. aastatuhandest eKr pärinev härja pea. Iraan: Rahvusmuuseum Teheranis – Aadress: Imaam Homeini avenüü, Si-e-Tiri nurgal, Teheran. Eksponeerib kuni seitsme aastatuhande vanuseid kunstiväärtusi. Teoseid: Dareios I audientsireljeef, ahhemeniidide ajastust pärinev kuldne lõvi-peeker, vana-pärsia jooginõu, Skulptor Shami loodud sõjamehe pronkskuju. Jaapan:
eKr ) asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Kõige enam hoolitseti selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole, iidsed vaaraod hakkasid endale hauakambreid ehitama kohe siis kui nad valitsejaks tõusid. Suurde püramiidi maetud vaarao Hufu sai valitsejaks 2470. aastal eKr. Vaarao Hufu lasi püramiidi ehitada aastatel 2551- 2471 eKr. Esimene teooria püramiidi
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....
2.3 m kõrguse friisiga. Figuuurid on haratud võitlusesse ja see väljendub ka nende nägudelt. Lakooni grupp on kuju, mis väljendab samanimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. ,,Laokoon" leiti 16. saj alguses. ,,Milose Venus" on Aphtodite kuju, mis väljendas täielikku inimest. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunst Kreeka kunstis on näha huumorit, kujutatud on lapsi, vanured, loomi jt. Tanagra kujukesed Kreeka ehete puhul on enamasti kasutatud sandoonüksit. Gemmid 5-6 cm läbimõõduga ümmargused ehted Gemmid jagunevad kameedeks ja intaljodeks Livia + Augustus = lessthanthree, muud abielud olid Augustusel poliitililstel eesmärkidel. Livia otsustas ka riigiasju, nad seadsid palju abielukaitseseadusi. Nende tütar Julial oli afäär abielumehega. Ta pagendati Roomast terveks eluks Rooma arhitektuuri süsteem Rooma kunstis oli omapära, mis eriti väljendus arhitektuuris
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
Pärast neid on olnud palju andekaid muusikuid, heliloojaid ja interpretaatoreid, muusika sai orjuse-aastate tunnistuseks ja väljenduseks, relvaks opositsiooni vastu diktatuuri ajal ning võimaluseks väljendada armastust, surma, inimlikke hirme, mis saatsid Kreeka igapäevaelu.7 Fakte muusika ajaloost Esimesi muusikasse puutuvaid fakte Vana-Kreeka ajaloos on Kerose saarelt Küklaadide saarestikus leitud kaks marmorkujukest, mis pärinevad hilisneoliitikumist ajast umbes 2900-2000 a eKr. Kujukesed avastati 19. Sajandil välja akevatud hauast. Nad kujutavad kahte muusikut üks neist seismas ja mängimas kaksikflööti, teine neist istumas ja mängimas kolmnurgakujulist lüürat või harfi. Viimatimainitud kujuke on umbes 23 cm pikkune ning arvatavasti pärineb ajast 2700-2500 a eKr. Tema näolt on lugeda keskendumist ning pingul tundeid, pea kallutatud üles valguse poole. Nende, nagu ka paljude teiste kujukeste tähendus pole teada, võimalik, et neid kasutati tõrjemaagilistel
punasefiguurilise maali korral kasutatakse ikka musta lakki, kujundid tekivad punaste kujutstena, kuna värvitakse taust. punasefiguurilises vaasimaalis kasutatakse valget lakki lusta asemel, loomad on vrvitud valge lakiga ja samuti on valge lakiga tehtud katmata kehaosad. neid kreeka vaase on välja veetud vahemerepiirkonnas teistesse maadesse, kreeka käsitöötase oli parem kui foiniiklastel või kartaagolastel. üks omapäraseid nähtusi keeka kunstis olid Tanagra kujukesed, mis on paarikümne sentimeetri kõrgused kujukesed, nipsasjad. nede kaudu tehti nalja. neid kujukesi oli jõukama perekonna majas paarkümmend, humoristlikult on edasi antud loomi, lapsi, naisi ja vigaseid. alguse tehti neid tanagra kujukesi vaid tanagra linnas, hiljem see levis. kõrgel tasemel oli ka kreeklaste ehtekunst, kreeklastele ja roomlastele iseloomulikud ehted olid gemmid, kas rõivaste või soengu koos hoidmiseks, kuid võis kanda ka niisama.
Istar Veenus Samas Marduk Jupiter Tunti 7-5 planeeti Elu on nagu pilliroog, jumalad otsustavad, millal läbi lõigata, inimene muutub saviks, läheb surnuteriiki, kus on igavesed piinad. Kuningate matused olid suursugused. Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva. Kiilkirja teke Vana - Babüloonias Tänapäevase taseme saavutas 2.at Kirjandus ja kunst Tähtsaim teos on Gilgamesi eepos. Müüd veeuputusest. Arhitektuurist palju säilinud ei ole. Säilinud on kujukesed, amuletid, liivakivist esemed. Kujukeste väline sarnasus ei olnud oluline pungis silmad, suured kõrvad. Teadus 1. Matemaatika 60 põhiarvu, õpiti kraadides nurka mõõtma, ringjoon jagati sektoriteks, pii(3,14), ruutjuur, ruutvõrrandid. Tase ületati Vanas-Kreekas 2. Astronoomia - Maailma esimene kuukalender, 12 kuud + 11p. Hetiitide riik Väike-Aasia poolsaarel. Kuiv ala. Põlluharimine oli võimati, kunstlik niisutus. Suured hobusekasvatajad.
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
Kindlasti tehti aga mai alguses tuld. Varasemast traditsioonist on teada ka, et mõnel pool külvati ube. Maipäev oli väga tuntud aga ka 16.-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid. Mida mujal tehakse Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades. Jaanipäev - 24. juuni Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga
koju ja nõudsid naistelt süüa. Naistel oli väga oluline roll. Nad õppisid tundma taimede omadusi ja taimi, mille abil oli võimalik ravida. Naised ravisid haavata saanud mehi - panid õigeid lehti õigetele haavadele. See vääris meeste silmis olulist tähelepanu. Kujukesed olid esimesed märgid Euroopa kunstist. Mõned neist olid ka kivi peale tehtud. Ainuke leitud meeskuju on lõvipeaga mees, mis leiti saksamaalt Hohlenstein-Stadelist. Läänepool olevat olnud koopamaalid, idas kujukesed, kuigi mõlemaid esineb mõlemas kohas. Võib- olla on nii seepärast, et idapool pole nii palju mägesid kus oleks koopad. Altamira koopas avastati esimene koopamaaling 1868. See on umbes 15k aastat vana. Kujutatud on väga erinevaid loomi, põhiliselt piisoneid. Joonistatud on nii lakke kui ka seintele. Lascaux koobas on ka oluline. Seal on väga palju pilte - umbes 800 maali, millel on kujutatud loomi, inimesi ja linde. Paljud pildid on väga sügaval koopas
Hoone on ehitatud savitellistest (kivi polnud) ja kõik kihid on seotud betuumeniga. Seintes olid nn. nutuavad, et võimalid nutuaur välja juhtida. Olid ka rennid vihma jaoks. KUJUTAV KUNST: vanemad reljeefkunsti teosed on veel primitiivsed ja kehavormid nendel kohmakad. Ümarplastikas leidub isegi 4. aastatuhandest eKr meisterlikult modelleeritud töid: Urukist leitud naisepea, mis jäädvustab arvatavasti mõne jumalanna uhke ja sensuaalse näo. Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
