*Gaasiline osa(mulla õhk) 3. Selgita mulla teket. Muld hakkab arenema kui mineraalne aine on piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid, et taimed saaksid alustada kasvu + orgaaniline ainestik. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad.
Klaas ja metall peegeld.avad valgust ning soojust veel suuremal määral ja tekibki ,,kasvuhoone efekt". Ekstreemolukordadel moodustub udu ja suitsu segust nn. sudu ehk ,,suitsukate". Tänu sellele on kliima linnas veidi soojem kui maapiirkondades, seetõttu puhkevad ka teatud taimeliigid linnas varem õide kui maal. Ka sajab linnas näiteks rohkem vett kui maal, ent suurem osa sellest voolab niredena kiiresti jõgedesse. Suur hulk vett ka aurustub, seetõttu on pinnas linnas üldiselt kuivem. Veel üks probleem linnades on loomad. Paljud metsades elanud loomaliigid on muutunud keskkonnatingimustega harjunud. Veel enam loomi oleks suutnud tänapäevani ellu jääda, kui neid poleks mürgitanud kodusest majapidamisest, eeskätt aga tööstusest pärinevad jäätmed. Paljudes jäätmetes sisalduvad mürkained tapavad loomi vahetult või avaldavad mõju nende viljakusele, põhjustades viljatust või geneetilisi muutusi. Tõelised oaasid linnades on
Seene hea maitse on samaaegselt nii peen kui ka tugev. Shiitakes on palju kasulikke toitaineid, nagu valkained, aminohapped (leutsiin ja lüsiin) ja vitamiinid (D-vitamiini, B1- vitamiini, B2-vitamiini ja PP-vitamiini). Selles on vähe kaloreid, kuid seda võrra rohkem maitset. Shiitakes on hulgaliselt tervist mõjutavaid toitaineid, mis lisavad immuunsust, alandavad vere kolesterooli sisaldust ja vererõhku. Seene niiskusesisaldus on umbes 85%, nii et ta on kuivem kui enamus seened, mille tõttu säilib shiitake kõige paremini võrreldes teiste seentega. Temperatuurivahemikus 0 kuni 2C on säilivusaeg kolm nädalat, mis võimaldab teda transportida ka kaugematele turgudele (Kesk-Euroopas). Lepa - Shiitake kasutamisel Nõukogude ajal võsastusid paljud endised põllu-, heina- ja karjamaad, mida me esivanemad olid higi ja vaevaga kultuuristanud. Nendel söötijäänud maatükkidel oli sageli pioneerseks asukaks hall-lepp
Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud: Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn
pole süüa ja pole midagi teistele müüja ega vahetada. 14.Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? Väheste sademete tõttu on piiratud kõrbes ka joogiks kõlbliku vee hankimine. Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. 15.Kuidas mõjutab kliima soojenemine kõrbestumist? Loob kõrbestumiseks veel soodsamad tingimused. On kuivem ja kõrgem temperatuur. 16.Kuidas mõjutab kõrbestumine meie elu Eestis? Me ostame mõningaid kaupu, mida toodetakse aladel mida ohustab kõrbestumine või on juba kõrbestunud ja seetõttu selle toote kättesaadavus väheneb ja hind kasvab. 17.Kelle vastutus on kõrbestumise tõkestamine? Miks? Kuidas saame meie kõrbestumise vähendamisele kaasa aidata? Mida teised (riigid, organisatsioonid, inimesed jne) peaksid tegema? Meie kõigi, sest see kõik
Taimestik. Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks
lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke.
perioodiliste muutustega Marsi ekvaatori kalletes orbiiditasapinnal. Samuti võib pikematel laiuskraadidel olla pinna alla peidetud jääd. Aastaajalised muutused polaaralade ulatuses muudavad täielikku atmosfäärilist rõhku umbes 25%. Hiljutised vaatlused HubbleKosmose Teleskoobiga on näidanud, et tingimused Vikingi ekspeditsiooni ajal võisid olla ebatüüpilised. Marsi atmosfäär paistab praegu olevat külmem ja kuivem kui mõõdeti Viking'i maandurite poolt. Viking- maandurid teostasid eksperimente, et määrata kindlaks elu olemasolu Marsil. Tulemused olid negatiivsed. Optimistid juhtisid tähelepanu sellele, et võeti ainult kaks pisikest proovi ja mitte kõige soodsamatest asukohtadest. Rohkem eksperimente teostatakse tulevaste Marsi missioonide käigus. Usutakse, et mõningad meteoriidid on tekkinud Marsil. 6. augustil 1996. aastal teatas David McKay meeskond esimesest Marsi meteoriidist
Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse
Madalal teraviljad ürgorus Leidub mägesi. PÕLLUMAADE SPETSIALISEERUMINE · Mida sooojem ja niiskem, seda suurem osakaal on taimekasvatuses (ekvatoriaalses, lähistroop, mereline parasvööde, niiskem lähisekvatoriaalne kliima vööde · Mida külmem ja kuivem, seda suurem osakaal on loomakasvatus ( parasvöötme põhj- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas ekvatoriaalses) · Troopikas tegelatakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatamisega ( suurt karja pidada ei saa, taimkate hävineb kiiresti.) * nomaadid · Niisketel mägistel aladel levib terasspõllundus; kuivematel Loomakasvatus. - Miks on lõuna rikide põllumajandus vähem arenenud kui põhja riikide põllumajandus?
aastas veebruaris. Kõige vähem (alla 30 mm sademete kuus) sajab juulis ja reziim augustis. Pinnamoe Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Põhjapool on mägine, kus kirjeldus: Zagorje piirkond on mägine maa. on viljakad orud. Loode- Drava, Doonau ja Sava jõega Portugal on kuivem. Riigi piiratud Pannoonia tasandik idas lõunaosa on madalam ja on seevastu viljakas künkliku pinnamoega. 850 põllumajanduspiirkond. kilomeetri pikkusel Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik rannaribal laiub rohkete . soode ja järvedega ulatuslik
lihamahlade liikumine peatuks. Samas ärge sel laske liigselt jahtuda, vaid sööge kuumalt. Paar näpunäidet, mis kehtivad kõigi lihavalmistamise meetodite kohta - Enne kuumtöötlemist laske lihal seista umbes tund aega toasoojas, et ahju pannes ei toimuks kiiret temperatuuri muutust ja pruunistumine oleks edukas. - Liha ei tohi küpsetamise ja töötlemise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ja liha jääb kuivem. - Toiduohutuse tagamiseks tuleks kõikide küpsetusviiside puhul saavutada liha sisetemperatuuriks 72°C (küps ehk welldone). Samas küpsetatakse/praetakse veiseliha tihti ka poolküpse (medium, sisetemp 60-65°C) ja pooltoorena (rare, sisetemp 50-55°C). Sealiha ja linnuliha sisetemperatuuriks peaksite saavutama 72°C. - Enne söömist võiks lasta valmis lihal 5-15 minutit seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Liha
Õhutemperatuur 1) Normi piires, kuid halvasti reguleeritav; Kõik ruumid II 2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires 3) lubatud alumise piirnormi tasemel (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem Kõik ruumid II optimaalsest Õhuvahetus- 1) ventilatsioon puudub kõik ruumid; II üldventilatsioon 2) Ei võimalda reguleerida õhuvahetust, töötab koridor III ilma eelsoojendatud õhu pealevooluta, mistõttu III tõmbe töötamise ajal imetakse ruumides saastatud õhku koridorist või külma õhku
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli...
õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elektromagnetväljad, negatiivne isolatsioon ja staatiline elekter, mis on seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. õhuniiskus. Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. Energia auditi võimalused: õhupidavus on üks olulisemaid hoonete kvaliteedinäitajaid. Mõõtmisega saab kindlaks teha kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ja kus on lekete täpsed asukohad. Blower- door test on üks vähestest võimalustest ehituse kvaliteeti mõistlike kuludega kontrollida.
Tsiili paiknemine piirkondade ja ümberasuvate linnade suhtes. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna- Tsiilis on ainult mõned üksikud suuremad linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 3 Geograafiline asend. Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse ookeani rannad, ja metsiku loodusega inimtühi Tsiili Patagoonia. Tsiili piirneb põhjas. Lõuna-Tsiilit võiks kutsuda ka fjordide, kanalite, poolsaarte, vulkaanide ja saarte labürindiks. Põhjas paiknevas Atacama kõrbes leidub palju erinevad mineraale. Keskosas on ka parimad põlluharimise tingimused
1 KESKAEG · Keskaja mõiste: termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse...
Inimesi elab seal ikkagi palju ning suvitama sõidab ka väga palju inimesi. KLIIMA Portugalis on Vahemere kliima, Csa lõunas ja Csb põhjas, vastavalt Köppeni kliima klassifikatsioonile. Portugal on üks soojemaid euroopa riike. Keskmine maismaa temperatuur vareieerub 13°C mägises põhjas kuni üle 18 °C lõunas. Suvel võivad temperatuurid ületada 50°C. Kuumusrekord 50,5 °C sündis Riodadesis. Lõunas on kliima kuivem ja soojem kui põhjas. Algarve, mis on Alentejost erladatud mägedega, omab kliimat, mis on sarnane Lõuna-Hispaania rannikualadele. Portugalis on umbes 2500-3200 päikesepaistelist tundi aastas, keskmiselt 4-6 tundi talvel ja 10-12 tundi suvel. Madeira ja Azorese arhipelaagidel on väiksem temperatuuri kõikumine aastas, ulatudes 20 kraadini, seda portugali metroloogia instituudi andmetel, mis asub madeira lõuna rannikul.
sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina ning tundlikel inimestel isegi nahka.
Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Oranje jõe lähedal sajab väikeses koguses vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem. Namibi kõrbe keskosas on aga väga kuiv kliima ja vähe taimi. Temperatuur on aastaringi 15-20º C. Maapinnal on kuumarekordiks mõõdetud 66º C. Namibi kõrbe lõunaosa on liivakõrb ning põhjaosa on peamiselt kivikõrb. Joonis 3. Kliimadiagramm Namibi kõrbe lõunaosas asuvast Lüderitz''ist Joonis 2. Kliimadiagramm Namibi kõrbe keskosas asuvast Wavis Bay'st 3. Kõrbete tüübid
Évora, Faro, Funchal, Guarda, Leiria, Ponta Delgada, Portalegre, Porto, Santarém, Setúbal, Viana do Castelo, Vila Real, Viseu Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril.
P RS = 5.39. a ∙b 5.40. 5.41. P – graafikust määratav jõud [kgf] 5.42. a, b – survepinna mõõtmed [mm] 5.43. 5.44. 6. Järeldused 6.1. Mänd, mis on kuivatus kapis olnud, selle niiskus on 0% ja immutatud puidul on ~60 %. Katse andmetest tuleb ka välja, et mida niiskem on puit seda tihedam see on. Täiesti kuiva puu (0% niiskust) tihedus on ~450 kg/m³ ja immutatud puu (niiskust ~60%) tihedus on üle 600 kg/m³. Katseandmetest järeldub, mida kuivem on puit seda tugevam see on. Kuiva puidu survetugevus on 70,9 N/mm² ja immutatul 17,2 N/mm². 6.2.
siiski OECD riikide hulgas esirinnas. 6 Kliima: Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, ranikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. 7 Soome Eestis:
grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga. Kindlasti ei tohi liha keeramiseks kasutada kahvlit, mis jätab lihasse augud, millest maitsev lihamahl välja voolab ja liha jääb kuivem. Parim on kasutada liha ja teiste toiduainete pööramiseks grilltange. Grillimistarvikute nimekirja võib lisada traatkorvid ehk paarisrestid õrnema liha ja kala jaoks (hoiab neid kindlalt paigal), kuumuskindlad ahjukindad, põlle ja majapidamispaberi. Suuremate lihatükkide jaoks liha sisetermomeetri, vajadusel veel lihanoa, kokanoa, lõikelaua jne. [1] 5. METOS INDUKTSIOONGRILLID Metose Griddle-Line-induktsioongrillidel on kõik induktsioonseadmete eelised kiirus,
Soome keskmine temperatuur on nagu Eestiski 6-10*Cvõrra kõrgem kui mujal vastavatel laiuskraadidel.Kõige külmema ja soojema kuu keskmiste temperatuuride vahe on Soomes 20-28*C. 4 Käroli Linder Soome Madalaim Soomes mõõdetud temperatuur on-50,4*C(1985.aastal Sallas)ja kõrgeim +39.9*C(1914.aastal Turus). Kõige kuivem kuu on märts. Sademetest langeb umbes 30-40% lumena. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel üldse 51 päeva. AJALUGU Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud
·Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks nim. aurumiseks. ·Aurumine on põhjustatud sellest, et kiiremad aineosakesed väljuvad vedeliku pinnalt. ·Aurumine on seda kiirem, mida kõrgem on vedeliku temperatuur. ·Temperatuur on seda kõrgem, mida kiiremini osakesed keskmiselt liiguvad. ·Kui osakeste liikumise keskmine kiirus on suurem, leidub rohkem kiireid osakesi, mis on võimelised vedelikust väljuma. ·Aurumine on seda kiirem, mida kuivem on õhk. ·Õhus on alati veeauru. ·Veeauru hulk õhus on piiratud. ·Kui õhk on niiske ei mahu õhku enam palju auru juurde ja aurumine on aeglane. ·Aurumise kiirus sõltub ainest ·Aurumisel vedelik jahtub ·Et hoida lahtise pinnaga vedelikku samal temperatuuril, on vaja vedelikule energiat juurde anda. ·Näit. higistamine ·Soojushulka, mis tuleb anda kindlal temperatuuril olevale ühele kilogrammile vedelikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nim
4 2. SINGAPURI KLIIMA Singapuris on ekvatoriaalne kliima, kus ei saa eristada aastaaegu. Riigis on kõrge õhuniiskus ja sademete hulk, kuid temperatuur ja rõhk on peaaegu alati ühtlane ja seda tänu geograafilisele asendile. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 2,340mm. Kõrgeim 24-tunnise sademete hulk ajaloos on olnud seal 512mm ning Ida Singapur on palju kuivem ja veidi kuumem kui Lääne Singapur. Kuna Lõuna-Aasia on tuntuim mussoonidest haaratud piirkond, siis seetõttu on Singapuris see tavaline nähtus. Esimene neist algab kirdes, mis toimub alates novembri keskapaigast märtsi alguseni ning teine asub edelas ning algab juunis ja lõppeb septembris. Temperatuur jääb tavaliselt 22-35°C vahemikku ning kõige kuumemad kuud Singapuris on mai ja aprill. Kõige tuulisemad ajad on jaanuaris ja veebruaris, kus tuulekiirus võib ulatuda mõnikord 30-
veeauru rõhu vahe. 10. mis on kastepunkt? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks ( nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine). Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust
Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puidu...
1.3 Loodus Pealinn Luxembourg asub 300 meetri kõrgusel merepinnast. Riigi põhjapoolse kolmandiku nimi on Oesling, mis on riigi mägine osa. Seal asub ka Luksemburgi kõrgeim punkt, Wilwerdange, mis on 560 meetri kõrgusel merepinnast. Lõunapoolse kahe kolmandiku nimi on Gutland, mis on riigi tasasem ala. Luksemburgi kliima on suhteliselt pehme. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0.80 C, juulis 17.5 C. Oesling on jahedam ja niiskem ala. Gutland on soojem ja kuivem. Enim sademeid on riigi edelaosas. 1.4 Riigi arengutase Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus. Tööstussektoris, kus hiljuti domineeris terasetootmine on nüüd mitmekesistunud kummi- ja keemiatööstusega. Luksemburg kuulub erinevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, näiteks Euroopa Liit, NATO, OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon), ÜRO
kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar. 5. Kliima Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse
Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch · Jan Vermeer van Delft. Üks suurim Hollandi maalija, kujutab interjööre, tavaliselt kas 1 või 2 inimesega. Tegevus on vähe tähtis, kasutas kargeid toone. · Natüürmort. Willwm Klaf ja Willwm Claesz Heda. Maalivad lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaaki. · Maastikumaal. Puhtrealistlik maastikumaali alusepanijad
Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Asend:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.2 Kliima Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse-ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse. Talvel on temperatuur tavaliselt 13-18 kraadi ning suvel 23-38 kraadi. Kõige soojem ning ka kõige kuivem koht Brasiilias on Kirdes, kus temperatuur võib ulatuda 38 kraadini. Lõuna-Brasiilias on aga kõige külmem, kus talviti võivad temperatuurid minna ka alla nulli, kuid lumi on siiski harv nähtus. Brasiilias sajab aastaringselt keskmiselt 1000-2000mm. Kliima:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.3 Pinnamood Pindalalt on Brasiilia Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas viies. Ometi on ta oma pinnaehituse ja maastike poolest üsna üksluine
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse
mitte kriivade kõverus, vaid tõik, et tegemist oli kõrgemate kuivade küngastega (Eesti Loodus, 2010/8) Ja just nimelt „küngas” sobitub hästi venekeelse sõnaga грива. Vene-eesti sõnastikud annavad грива vasteks sõna „lakk” – pikenenud kehakarvadest moodustis loomadel. Näiteks Vene leksikograafi Vladimir Dali vene keele seletav sõnaraamat annab pärast „lakaga” seonduva temaatika käsitlemist veel teisegi üldise tähenduse: „ümbritsevast kõrgem ja kuivem koht, mida mööda on märjal ajal hea kõndida; koht, mis üleujutuse ajal ei upu ära” (Eesti Loodus, 2010/8) Koostis ja vanus Geomorfoloogid pole kriivade ehituses ega vanuses ühel meelel. Esimene kui ka vanem versioon käsitleb kriivasid kui otsamoreene, teise tõlgenduse kohaselt on aga kriivad kujunenud hilisjääaegsel kuival ja külmad perioodil mandriluidetena. Kriivad morfoloogias ei ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008).
Õhutemperatuur 1) Normi piires, kuid halvasti reguleeritav; Kõik ruumid II 2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires 3) lubatud alumise piirnormi tasemel (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem Kõik ruumid II või niiskem optimaalsest (olenevalt aastaajast) Õhuvahetus- 1) Aegunud, mitteefektiivne Enamus ruume II üldventilatsioon 2) Olemas, kuid esineb pretensioone Ruumis nr II 3) Olemas, vastab nõuetele Enamus ruume; II
Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust, kui Kalevipoeg ta kotist välja võttis pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast mälestuskõne pidamist ning hüvastijätmist kinnitas ta pisut keha ning tassis endale asemeks liiva, et oleks kuivem küljealune ja parem puhata. Pelae pikka ning väsitavat päeva langes magus uni peagi noore mehe laugele. 3.2. Pikk magamine ja unenäod Vaevalt oli Kalevipoeg sõba silmale saanud, kui teda hakkasid piinama möödunud päevasündmustest painavad unenäod kuidas ta kohtus pisikese naljaka mehikesega, kes oli metsatalus vanaeidele tantsinud ning hiljem tolle poegade käest põgenenud, kuidas ta oli
lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed, edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur- Kaukasuse Peaahelik.Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 730 miljonit. Euroopa on madal ja suhteliselt tasane. Euroopas on paraskliima, läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat mõjutab soe Atlandi hoovus, Lõuna Euroopas aga lähistroopiline kliima. Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest. Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid. Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad
on temperatuur seda tumedam on linnas. Humal annab õllele iseloomuliku mõrkja maitse ja vahu. Pinnapärmiõlled Ale see on traditsiooniline õlletüüp Inglismaal ja Põhja Ameerikas . Reeglina kääritatakse soojas , ning käärimise lõppedes tõusevad pärmiseened õlle pinnale . Alt maitselt kergem kui Ale , valmistatakse Saksamaal Porter tume , kõrbenud maitseline õlu .Tugev humalamaitse . Stout tugevam ja kuivem kui porter . Jaguneb järgmiselt : - dry stout ( Quiness ); - imperial stout; - sweet stout magus inglise õlu , mida kutsutakse ka milk stout-iks. Nisuõlu valmistatakse Lõuna-Saksamaal .Nimetatakse ka valgeks õlleks, sest käärimise ajal tekib õllel palju valgem vaht kui tavalisele laagriõllele. Põhjapärmi õlled Põhjapärmi õlu ehk Lager ehk Pilsner e. Pils ehk Pilsen. Kerge kollane ja hästi vahutav õlu, saanud oma nime Tsehhi linna Pilzeni järgi.
Külgvaade Päikesepoolne/põhjapoolne tuba Aiapoolne/ õuepoolne tuba Vaade hotelli territooriumile/ tänavapoolne tuba Eriotstarbelised toad Allergikute tuba Invatuba Temperatuur tavalisest Ukseavad laiemad soojem (21-22*C) Uks peab avanema Õhuniiskus kuivem evakuatsiooni suunas Ventilatsioon peab tagama Toas peab olema vaba ruumi kogu õhu vahetuse 2 tunni jooksul ratastooli Suitsetamine on rangelt pöörderaadiuseks keelatud Uksepakud kuni 25mm
· SOBIVAD TÖÖRIISTAD Traditsiooniliselt töötati Marrakesis suhteliselt lihtsate vahenditega. Kõige olulisem oli poleerimiskivi, mis läks kasutamisega järjest siledamaks ja väärtuslikumaks. Segu pealekandmiseks kasutati väikeseid puust krohvilabidaid 4 x 8 cm kuni 7 x 20 cm. Silumiseks kasutati ka väikesi plastist tükke. Me oleme seni kasutanud Tadelakti pealekandmiseks ja silumiseks Veneetsia kellusid. Metallist liipide korral on oht, et pinnale jäävad metalli jäljed. Mida kuivem on segu, seda suurem on oht metallijälje tekkimiseks. Segu ei tohiks silumise jaoks olla seega liiga kuiv. Sobiva kivi võib leida otse loodusest või mõnest poolvääriskive müüvast poest. Kõige sobivamaks peetakse kõva ja tihedat basalti või ahhaati. Kivi läbimõõt võiks olla maksimaalselt 8 cm, sellel peaks olema üks tasasem, suhteliselt sile pind. Et ideaalset kivi on suhteliselt raske leida, poleeritakse kivi tavaliselt lihvimispasta abil märjal klaaspinnal üle
tagasi) (jahe ja niiske kliima) *Rohttaimed: pujud, maltsad, lõikeheinad, kõrrelised,... *Põõsad: paju, astelpaju, lepad,... *Tundrataimed: vaevakask, rabamurakas, kivirikud, ubaleht,... *Soostumine: soosamblad jt. sootaimed *Puud ja metsastumine kask, kuusk, mänd,... *Siseveetaimed: kuuskhein, jõgitakjas, vesikupp *Puistu muutumine: kuusk, mänd, kask, kadakas, haab 2) Varaholotseeni taimkate (10 000- 9000 a. tagasi) (kliima kuivem ja soojem) *Puistu muutumine: kask, mänd, haab, saar, jalakas,... *Veetaimed: vesikupud, vesiroosid,... *sood (turbasamblad, hundinuiad,...) ja lammid (lepp, künnapuu,...) *lubjalembesed taimed: leesikas, lõikeheinad,... *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn,
Meteoroloogias on enamkasutatavad psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a. Psühromeetriline meetod. Kohas, kus soovitakse õhuniiskust mõõta, asetsevad kaks ühesugust termomeetrit, milledest ühe reservuaari hoitakse märjana (märg lapp reservuaari ümber). Märjalt temomeetrilt aurustub pidevalt vett, milleks võetakse soojust termomeetri reservuaarilt ja ümbritsevalt õhult. Märja termomeetri temperatuur on seetõttu madalam kui kuival termomeetril. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on aurustumine ja suurem kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Kuna kuiva ja märja termomeetri näitude vahe sõltub ümbritseva õhu niiskusest, siis kasutatakse seda õhuniiskuse määramisel. Õhus oleva veeauru rõhk arvutatakse pühromeetrilisest valemist: e = E´- k ( t - t´ ) p kus e - ümbritseva õhus veeauru rõhk E´- küllastav veeauru rõhk märja termomeetri temperaruuril
Tuulealustes idapiirkondades on külmem, näiteks Christchurchis on keskmine temperatuur 5 °C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20 °C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem. · Aasta keskmine sademete hulk on läänepiirkondades 10001500 mm, tuulepealsetel nõlvadel ja nende lähedal isegi üle 2000 mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 6001000 mm. Linnadest on kõige kuivem Christchurch (640 mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem. Elustik · Uus-Meremaa loodus on väga omalaadne: eelkõige eraldatuse, ent ühtlasi üsna suure pindala ja vahelduvate loodusolude tõttu. See kauge ja kaunis paik on ühtaegu omapärane loodusmuuseum, aga ka hoiatus selle eest, mida mõtlematu inimtegevus võib endaga kaasa tuua. · Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadne, kogu maailmas.
leevendada end madratsi vastu hõõrudes. Kui motoorika on arenenud, õpitakse ennast kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS Atoopiline dermatiit väikelastel ilmneb kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012). Nahk silmade ümbruses on lillakashall, silmalaud sageli punetavad ja ketendavad. Suunurkadest võib leida lõhesid (Nahahaigused i.a). 4.3 AD TEISMELISTEL JA TÄISKASVANUTEL Vanematel lastel ja täiskasvanutel tekib allergiline reaktsioon peamiselt painutuspindadel, näol ja kaelapiirkonnas, sageli kahjustunud ka käed. Nahk on kuiv ja paksenenud. Sügelustunne võib süveneda emotsionaalse stressi ajal ja pärast higistamist
omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa saagist läheb müügiks, natuke jäetakse ka endale. põllumajanduse spetsialiseerumine, MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (EKVATORIAALSES, LÄHISTROOPILISES, NIISKEMAS LÄHISEKVATORIAALSES KLIIMA-VÖÖTMES, MERELISES PARASVÖÖTMES). MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (PARASVÖÖTME PÕHJA- JA SISEOSADES, LÄHISARKTILISES VÖÖTMES, KUIVEMAS LÄHISEKVATORIAALSES VÖÖTMES) TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASS-PÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS. rannikupüük – kalapüük toimub merel, rannikuala lähedal ookeanipüük – kalapüük toimub keset ookeani, sellega on seotud terve laevastik
SEGA-JA LEHTMETS Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida- Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks
erinevalt hakkab tootma juba korjamisküpseks saamisel. Söögiks pruugitakse austerservikut samal viisil kui shampinjone; suuri austerservikuid võib ka paneerida ja pannil praadida. Shiitake Shiitake on suurepärane tugevamaitseline seen, mille viljaliha on kreemikaskollane ja suhteliselt tihe, maitse on tugev, nõrga suitsumaitsega ja väga meeldiv. Niiskusesisalduse poolest on shiitake teistest seentest kuivem, mis pikendab säilivusaega temperatuurivahemikus 0 kuni +2° kuni kolme nädalani. Aasias on shiitaket kasvatatud vähemalt tuhat aastat, paarkümmend aastat tagasi kodunes seen ka USA-s ja Euroopas. Meie põhjanaabridki viljelevad seda juba 15 aastat. Fotol näete shiitake kasvatamist seeneeostega nakakatud puupakkudel. Shiitake on kõrge toiteväärtusega Kasutada saab teda samuti kui teisigi seeni; eriti hinnatud aga on kuivatatud shiitakest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
