harvem öökülma ja äikesevihma, 10 m kõrgust lisab 1% sademeid, tuuleroos diagramm, mis iseloomustab tuule suunda ja selle esinemis sagedust. Õhutemperatuur külmem kuu veebruar -5,2´C (-43,5´C võrus, jõgeval), soojem kuu juuli 16,6`C (35,6´C võrus), valitsevad edela- ja läänetuuled, novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus ja tugev tuul, tromb, sademed 550- 800 mm, sademete rikkad (aprill oktoober, vihmasem august) kõrgustikud ja vaesed (september november, kuivem veebruar) lääne eesti saared ja madalikud, lumikate kõrgustikel (40-50 cm) detsember, saared (mõni cm) jaanuaris, sulab saartel märtsis, kõrgustikel aprill. Läänemeri e Balti meri, sisemeri mis on ühendatud Põhja mere ja Atlandi ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade, pindala 373 000 km2 (võrreldav musta merega 423 00 km2), koos väinadega 415 000 km2, maht 21 720 km3 (võrreldav baikaliga 23 000 km3), sügavus 50m
Eesti ilmastik on ka üpris pilvine kõige pilvisem aeg aastas on hilissügis november-detsember, selgeim periood hiliskevad mai-juuni. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80-83%, see on maksimumis talvekuudel ja väikseim maikuus. Kliima merelisuse tõttu on Eesti taevas pilves üle poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool. Enim sademeid on kõrgustikel ja läänerannikust 30-60 km kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool
iseloomulik tsüklonite liikumine läänest itta. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima üsna erinevad. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustab üsna jahe suvi ja pehme talv. POLAARKLIIMAVÖÖDE: Polaarkliima on selgesti arusaadav Gröönimaal ja Antarktises. Polaarkliimas pole suve. Aastaringselt on väga külm. Polaarpäeva ajal on veidike soojem 10-15 külmakraadi, kuid polaaröö ajal on väga külm umbes 50 külmakraadi. Polaarkliima on väga kuiv. Kesk-Antarktika on kõige kuivem koht maakeral. Seal ei saja isegi lund! Õhk sisaldab vähe niiskust.Sellisel alal ei saa inimesed elada. Loomadest saavad elada seal ainult mõned. Antarktist nimetatakse sageli maakera külmkapiks. Seal on registreeritud kõige külmem temperatuur meie planeedil. Kliimavöötme mõju maale Mõju maakera pindmisele osale ja pinnamoele. Otseselt sõltub kliimast päikesekiirgusest. näiteks kivimite murenemise kiirus. Paljudes kohtades maakeral on tuul oluline pinnamoe
Ühel hetkel kodustati hobune ning peagi hakati teda kasutama ratsaloomana. Selgus, et hobune on hindamatu abimees ka lahinguväljal. Mehed kasvasid maast madalast hobustega kokku ja neist said osavad ratsaväelased. Ratsaväelased hakkasid hiljem vallutama rahvaid, hävitati ja loodi riike. Ilm sundis inimesi liikuma idast läände. Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjuseid (vägivald, sunnitöölised). Tänapäeval on põhjuseks välismaa kõrgemad palgad ja parem elutingimus. Välismaal on kergem saavutada midagi oma elus, eriti noortel. Paremad elutingimused, kus on soojem ja parem kliima
Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb. *kaardil märgitud kõrbe piirkond. 2. Üldandmed Tsiilis elab umbkaudu 17,25 miljonit inimest. Pealinnaks on Tsiilil Santiago, kus elab lausa 5,42 miljonit inimest. Kolm suuremat linna on Santiago, Puente Alto (4,63 mln inimest), Concepcion (4,04 mln inimest). Pindala on 756,960 km2. Riigikeeleks on Tsiilis hispaania keel. Rahaühikuks on peeso. Ajavöönd Tsiilis on GTM-4. Eesti ja Tsiili ajavahe on näiteks 7 tundi.
" Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale Õnn oli Vargamäe õuele tulnud, sest keegi ei ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt tahtnud sealt enam lahkuda. alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Inimesed olid Vargamäel õnnelikud Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda ja ei tahtnud sealt ära näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." Maa oli viljakam ja kuivem Ott-Oli Vargamäe sulane, Nautis elu täiel Elanikud olid leplikumad ja rinnal, Naistemees,Kaval, sihikindel ja sõbralikumad põikpäine, Valetas palju ja pani teisi Indrek panustas nüüd Vargamäe proovile,Riiukukk- kakles Oskariga tulevikule mitte oma elule Suri oma pahede tõttu Rohkem tänapäevalisust kui I osa
(Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Maa lõunaosas Algarves kerkib silmapiiril mitu mäeahelikku. Kliima: Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike, aasta keskmine temperatuur on 13°C põhjaosas ja 18 °C lõunas
Pinnas, õhk ja vesi saastuvad radioaktiivsete ainetega. Metsas hakkavad kasvama TOHUTUD seened. Loomade pojad sünnivad väärarengutega. Tahked kütused kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Millised piirkonnad on ebasoodsad või sobimatud troopilised kõrbed, pooluste lähedal, vihmametsad. Piimakarja (Kanada kirde ja loode osa) karjamaad ja sademete hulk piisavalt suur Lihakarja (USA Kesk ja lääneos) rohtlad ja parasvöötme lehtmetsad. Kuivem kliima. Lambakasvatus Aasia kesk ja lõuna osa. Austraalia (seal on mägised alad. Argentiin, brasiilia L. osa. Kuivendamine Põhjavee aland. põllumaade väh. Niidud, karjamaa. Niisutamine Sooldumine Piirata niisutamist Üleväetamine põhjavee reostum. Väh. väetised koguseid. Mürkkem. kas
· Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga · Prantsusmaad eraldab Inglismaast La Manchi väin · Raudteeühendus on Portugali,Hispaaniaga · Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu · Maa põhjaosa on jahe ja niiske, kuus sajab keskmiselt 35 mm vihma · Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 · Prantsuse põllumehed kasvatavad nisu, otra, kaera, lina, suhkrupeeti, puu- ja köögivilju, loomadest peetakse veiseid ja lambaid · Prantsuse juustud ja veinid on kuulsad ja prantsuse kööki imetletakse ning jäljendatakse kõikjal maailmas nisu oder kaer · Pariis on haldus-, kunsti- ja moekeskus · Ta on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust
1000 km pikkuse vööndi ja kõrgus on kuni 4000m üle merepinna. Joonis 1. Atacama kõrbe asend 3. Kliimatingimused Kliima on kõrbetes väga kuiv, ning temperatuur päeval väga kõrge. Näiteks ei pruugi kümne aasta jooksul kordagi vihma sadada. Atacama kõrbes on tingitud see sellest, et Lõuna-Ameerika lääneküljest möödub külm Peruu hoovus ning tekitab sinna kõrgrõhuala. Atacama kõrb on üks kõige kuivem koht Maal. Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku) asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid Atacama kõrb on lössikõrb ning seal on palju sooldunud alasid. Asukoht kahe
Detailne. Siiras, esemelisus, fantaasiaküllas, objektide muutmine jõulisteks embleemitaolisteks märkideks Pirosmanasvili, Generalic Naivistide koolkond Helbina külas Horvaatias Eestis Oad detailirohked laevad ja rannaelu; Kondas lüürilised ja humoorikad pildid; Utrillo mõjutasid teda impressionistid ja postimpressionistid, sellepärast on ta võrreldes teistega rohkem seotud modernistliku kunstiga. Linnavaated, maalimisviis kuivem õhuvaesem ja joonistuslikum, erksad ja kaunikõlalised värvid. SÜMBOLISM 1880-ndad Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid.
Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole. - Vesi tõuseb mööda puidusooni varde ja sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. Mida kuivem on pinnas, seda sügavamale lähevad juured. Mida niiskem on pinnas seda maalähedasem on juurestik, et saada hapniku. Säilitusjuured-Juured, mis on enamasti kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Seal täituvad sügiseks pea-külgjuured säilitusainetega. -Peajuur muutub lihakaks. (peet,kaalikas,porgand). - Külgjuured paksenevad.(daalial,kanakoomel). - varuainetega külgjuured-juuremugulad - varuainete arvel kasvab järgmisel aastal taime maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad.
Suuskade määrimine Suuskade hooldamine,miks? Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb järgida järgmiseid punkte: 1. Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms. 2. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest 3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. 4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määri...
saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Kliima on vahemereline. Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub Assooridel. Põhjapoolel, rannikumägedes on sademete hulk aastas ~2500mm ja kaguosas aga alla 400mm/a. Portugali maismaale on omane pikkade ja kuumade suvedega ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on võrreldes teiste Portugali regioonidega talved külmemad ja niisked, suved keskmiselt kuumemad. Jaanuaris kõigub temperatuur keskmiselt 4-13 C , juulis 15-27 C vahel.
sademete hulk, pilvede ja sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad nähtavusega seonduvad vaatlused vaatlused, mulla temperatuur Allikas: EMHI 2. Kliimarekordid Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades? Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm 3. Kliimanormid Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid Kuu T T Sademed Sademed Sademed Sademed Tuul Tuul Pilvisus Pilvisus Virtsu Võru mm mm päevad päevad m/s m/s Pall Pall °C °C Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru Virtsu Võru J -3,0 -5,1 47 41 11 11 4,6 3,3 6,4 8,1
lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). MULLAHORISONDID 16.Muld jaotub erineva värvuse, paksuse jms erinevateks kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega viljakust. Hall huumushorisont* - see on toitaine vaesem ja kuivem Horisondi sinakashall toon* - märg, gleistunud muld Hele horisont huumushorisondi all* - väljauhte horisont 18. Väljauhte horisont* – Happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa mureneb ja saadused uhutakse koos laskuva veega sügavamale ehk toimub väljauhe. Sisseuhte horisont* – Kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid. Gleihorisont * - See toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus
Neljandal päeval olid olulised muutused III saial: sai oli niiske ning natuke kõvenenud. KOKKUVÕTE 2 Saia kõvenemine on vee aurustumine saiast. Uurisin, mis keskkonnas sai kõige kiiremini muutus. Sai, mis oli kuivas, kivistus. Külmkapis olev sai läks küll kõvaks, kuid teda andis siiski voolida. Neli päeva kilekotis päikese käes olev sai läks natuke kõvaks, kuid oli niiske. Mida kuivem on õhk, seda kiiremini sai kõveneb. Minu hüpotees pidas paika kuivamise koha pealt, kuid selle ajaga ei suutnud sai hallitama hakata. KASUTATUD KIRJANDUS 3 http://www.bbc.co.uk/food/white_bread [08.04.2014] http://en.wikipedia.org/wiki/Evaporation [08.04.2014] http://en.wikipedia.org/wiki/White_bread [09.04.2014] http://water.usgs.gov/edu/watercycleevaporation.html [09.04.2014] http://www.hkhk
negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. · tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi · elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad elektromagnetväljad, negatiivne isolatsioon ja staatiline elekter, mis on seotud eelkõige õhu liikumisega ruumis ja viimistlusmaterjalidega. · õhuniiskus. Inimesele tervisliku õhuniiskuse vahemik jääb 50-60% piiresse, kuivem ja niiskem õhk põhjustab tervise häireid. · ebapiisav valgustus võib põhjustada stressi ja tõsiseid tervise häireid. gaaside olukord ruumis vingugaas, maagaas ja vedelgaas. Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, mis levib nii, et meil sellest aimugi pole. Maagaasi peamine koostisaine on metaan, mis muidu on värvitu ja lõhnatu gaas, kuid gaasilekkest arusaamiseks on sellele lisatud väikeses kogused lõhnaaineid
pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kliimavööde: troopiline kliimavööde, aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes Õhumassid: troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme) Temperatuur: päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli Tuuled: parasvöötmes läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad: kaks aastaaega
Ülejäänud 6% on toimunud õhutusavad loodes tippkohtumisel, eemal mõra tsoone.Seismilise varjud paljastuvad magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma. Sademete hulk toetab ulatuslikku metsaistutamist. Lääne (allatuule) pool on palju kuivem kliima. Suuremate tõusude, sademete hulk väheneb, ja taevas on väga sageli selge. Väga madalatel temperatuuridel esineb sademeid tihti lume kujul, tippkohtumine Mauna Loa piirkonnas, kus külmutamine ja sulatamine võib mängida olulist rolli maastiku kujundamisel.Vulkaanipursked on Hawaiil harva põhjustanud õnnetusjuhtumeid. Siiski, varalised kahjud on sagedased. Mauna Loa on Decade Volcano, mis tähendab, et see on tuvastatud kui väärt eelkõige teadusuuringutele, pidades silmas selle
Portugali majanduse analüüs Karl Kõiv 11B 1. Looduskeskonna mõja Portugali majandusele. Portugalis on peamiselt mereline ja mahe kliima, mis tähendab, et talved ei ole väga külmad ja suved ei ole liiga palavad ega kuivad. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood on aprillist septembrini. Riigi põhjaosa on pigem jahedam ja vihmasem, lõunaosa on seevastu soojem ja natuke kuivem.Portugali riigi mandriosa on keskelt poolitatud Tejo jõe poolt, kus põhjapoole jäävad olad on rohkem mägised ja lõunapoole jäävad alad rohkem tasasemad. Kõrgeimad mäed jäävad. Portugali rannajoon on 943 meetrit pikk. Põllumajandus oli vanasti Portugalis väga tähtis, kuna seal on head tingimuse karja kasvatamiseks ja põllu harimiseks
– Niiskuse mõõtmiseks. 24) Kirjelda: 1) juushügromeetri, 2) psühromeetri ehitust ja töötamist (lk 26,27)? – Juushügromeetri töötamine põhineb juuksekarva pikkuse sõltuvusel õhuniiskusest. Õhuniiskuse suurenedes karv pikeneb. Psühromeeter: osadeks on kuiv ja märg termomeeter, mille näitude erinevus sõltub õhuniiskusest: kuivas õhus toimub märjalt termomeetrilt intensiivne aurustumine, mille tõttu temperatuur langeb seda rohkem mida kuivem on õhk. Selle juurde kuulub tabel, mille vertikaalsuunas (vasakus) on kuiva termomeetri näidu, ülemises horisontaalsuunas on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Õhuniiskuse protsent asub nende näitude ristumiskohas. 25) Kirjelda, kus ja kuidas tekib pindpinevus (lk 28)? –Vaatleme vedeliku molekule kahes olukorras. 1) vedeliku sees: molekul on tasakaalus, sest naabermolekulid mõjutavad seda ühtlaselt
Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood Kõrgemate piirkondade kliima on soe ja niiske, madalamal on kuivem. Etioopia poolkõrbelised ajal on ühed maailma kuumemad, temp. Ulatub seal 50 kraadini. Keskmine temperatuur on 16 kraadi Sademete hulk varieerub, kuid enamasti on neid vähe. Taimestik ja loomastik Taimed: Loomad Kõrgemal mägedes Elevandid kasvavad alpitaimed Lõvid Parassoojavööndis võib Kaelkirjakud kohata savannimaastikke Jõehobud ja rohumaid
Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega. Mulla koostis: elus osa(mikroorganismid, loomad, taimed), eluta osa(vedel osa: mulla vesi ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära. G-horisont gleistumine, pidev liigniiskus. Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
segunemisel. · Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Põhi-ja Lõunaosa · Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. · Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. · Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. · Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Jõed · Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani (Mihno , Douro , Tejo , Gaudiana) · Minho voolab riigi põhjapiiril. · Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures.
karjamaadena, eelkõige lihaveistele, vähem lammastele rohtlad maailma ,,viljaait", mida see tähendab? nn. maisivöönd Põhja- Ameerikas preerias; nisuvöönd Euraasia steppides sagedased on ikaldused kuiva (põua) tõttu peamised kultuurtaimed (teada 6) nisu, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, raps, lina kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud
segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et liha ei jääks varda külge kinni, määrige vardaid toiduõli või küüslauguga. Kindlasti ei tohi liha keeramiseks kasutada kahvlit, mis jätab lihasse augud, millest maitsev lihamahl välja voolab ja liha jääb kuivem. Parim on kasutada liha ja ka teiste toiduainete pööramiseks grilltange. Grillimistarvikute nimekirja võib lisada ka traatkorvid ehk paarisrestid õrnema liha ja kala jaoks (hoiab neid kindlalt paigal), kuumuskindlad ahjukindad, põlle ja majapidamispaberi. Suuremate lihatükkide jaoks ka liha sisetermomeetri, vajadusel veel lihanoa, kokanoa, lõikelaua jne. 2. Wokkimine Wokkimine on Idamaine kuumtöötlemismeetod, mille puhul toitu kuumutatakse suhteliselt
meremeeste hulgas kujunes välja lausa naivistlike kunstnike koolkond. Kihnust pärist JAAN OAD maalis detailirohkelt laevu ja rannaelu. Kuulsaim eesti naivist oli PAUL KONDAS oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. · Pariisist kõige menukam oli MAURICE UTRILLO. Tegelikult on ta rohkem seotud modernistliku kunstiga ning ta pildid on esmapilgul üsna sarnased impressionismiga. Maalis linnavaateid, eriti tänavaid Montmartre'i künkal. Tema maalimisviis oli kuivem, õhuvaesem ja joonistuslikum, kuid erksate ja kaunikõlaliste värvidega.
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC. Seetõttu on Lõuna- Soomes põllumajandusega tegelemine võimalik
merebriis- rannikutel esinev tuul, troopilistel aladel. Maapind soojeneb kiiremini kui meri. Kui maa kohal on madalam rohk(madalrohkkond) kui mere kohal, siis toimub ohuliikumine merelt maale maabriis-öösel, maapind jahtub kiiresti ja meri sailitab paevase soojuse. Mere kohal madalam rohk kui maa kohal ja toimub ohuliikumine maalt merele. föön- kuiv ja kuum magedest laskuv tuul///chinook(föön Kaljumaestiku idajalamil.Et Kaljumaestik on Alpidest korgem, on chinook veel kuivem ja soojem kui Alpide föön.) · Selgitada moisteid Hadley tsirkulatsiooniring, polaarfront,Rossby lained- Hadley tsirkulatsiooniring- Üldine tsirkulatsioon on pohjustatud paikesekiirgusest ja selle ebauhtlasest jaotusest, seejuures voib öelda, et ohuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus ohk touseb suurtesse korgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab moneti suletud ringi (Hadley ring) Polaarfront-kitsas vöönd, kus saavad kokku kulm polaarne ja soe troopiline
(Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. LoodePortugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Portugal paikneb vahemerelises kuivalembelise põõsastiku loodusvööndis. Atlase järgi asub Portugalist lõuna pool Atlandi ookeanis vähesel määral veealuseid tegevvulkaane ja Portugali lõunaosa on seismiliselt aktiivne (1755
temperatuur on +10 C. Temperatuurid, aastaajad, valdavad õhumassid: Suvel ulatub temperatuur 15 kuni 25 soojakraadini, kõige soojem kuu on august, kus maksimumtemperatuurid on kuni +30 C. Suvel toovad merelis-troopilised õhumassid Põhja- Atlandilt kaasa sademeid, seega suved on sajused. Sügisel jäävad temperatuurid +1 kuni +15 kraadi vahele, sügis on pilvine, sajune, tuuline. Sügisene pööripäev on 23. september. Kevad on kuivem, temperatuurid jäävad +3 kuni +17 kraadi vahele, kevadine pööripäev on 23. märts. Talve kujundavad mandrilis-troopilised ja mandrilis-arktilised õhumassid. Talvel jääb temperatuur -20 kuni +1 kraadi vahele. Külmemad kuud on detsember ja jaanuar, kui miinuskraadid võivad ulatuda kuni -30 kraadini. Talved on külmad, lumised, tuulised. Talvine pööripäev on 22. detsember. Sademed: Aasta keskmine sademetehulk on kuni 1000 mm. Sademe amplituudi aastane kõikuvus on
p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg. Kuiv termomeeter näitab toatemperatuuri. Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit. 18)Millist auru nimetatakse küllastunud auruks? Küllastunud auruks nimetatakse niisugust auru, mis on tasakaalus oma vedelikuga. See tasakaal on liikuv ehk dünaamiline. St. Ühes ajaühikus lahkub vedelikust samapalju molekule kui aurust tagasi pöördub. 19)Kuidas sõltub küllastunud auru rõhk temperatuurist + graafik? Küllastunud auru rõhk temperatuuri tõstmisel kasvab kahel põhjusel:
Preboreaalne kliimaperiood Kliima jahe ja niiske Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud Metsasus suurenes!- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes, kobras Tekkis maakoore kerkimise tulemusena Veetase kerkis Väljavool Taani väinade kaudu Boreaalne kliimaperiood Soojem ja kuivem Männikud Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka, pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt. Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik.
Jämeda 1/4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 fraktsioonilisest kihist imbub vihmavesi kiiremini maasse, mille tulemuseks on kuivem pind terrassi all. Samas parandab kiht esteetilist väljanägemist ja hoiab ära kanga liikumise. Geotekstiilist kangaga eraldatakse pinnas terrassi aluspinnasest ja selle tulemusena väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m)
tõttu kliima suuresti erinev lõuna omast. Põhja pool on talved jahedad ja niisked, sest mäed takistavad pilvede liikumist. Mida rohkem lõuna poole, seda kõrgem temperatuur ja vähem sademeid, kuni vahemerelise kliimaga Algarveni välja. 5 Mandriosas on meeldiv kliima pikkade soojade suvede ja pehmete talvedega. Madeira põhjaosa on vihmane, lõunaosa aga soojem ja kuivem. Assooride kliima on mahe, ent seal on aasta läbi vihmane ja tuuline. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevaid mõjusid. 5.1. Temperatuur Portugal on üks soojemaid Euroopa riike kus keskmine temperatuur on 10ºC 20ºC. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC
keskmise näitaja kuivad. 2. võrdle sademete hulka Tartus perioodidel jaanuar märts ja juuli september 30 aasta keskmise näitajaga. 2006. Aasta jaanuar, veebruar ja märts olid võrdsed keskmise näitajaga. Juulikuu oli alla keskmise näitaja kuiv, augustis oli keskmine näitajaga võrdne sademete hulk ja septembris oli alla keskmise näitaja kuiv. 3. kuidas kommenteeriksid väidet: " 2006. aasta on olnud sajandi kõige kuivem aasta" Ma nõustuksin väitega, kuna see aasta on sademete hulk olnud mitmeid kordi väiksem kui on keskmine näitaja. 4. Millist mõju võib selline sademete jaotus aastal 2006 avaldada põllumajandusele? Loodusele? Looduses oli väheste sademete tõttu suur tuleoht. Põllumajanduse saadusi oli tavalisest vähem kuna polnud piisavalt niiske. 7. küsimus Kuidas sõltub taimelehtede paksus valgusoludest? Põhjenda! Seda paremad valgusolud
( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii viljakad maad, kui Kõrbojal. Katku pinnas oli kuivem. Katkul olid ilusad maad. 2. Villu sattus sellepärast vanglasse, kuna tappis inimese. Omal väitel ta kaitses Eevit, kuna see mees tüütas teda.( Künka Otto). 3. Katku Jüri suhtub Villusse põlgavalt, kuna Villu tegi alati oma tahtmist mööda. Ehitas kivist hooned, keldri. Läks lõhkuma kivimäele. Jüri ütles, et ta ei oska kunagi midagi õieti teha, ainult pahandustesse sattuda. 4. Villu armastas teda ning neil oli laps(samuti Villu)
suurbritannia sademete hulk on suurem kui eestis.Suurbritannia veevarud on suhtlelised suured kuna on ju siiski mere ääres ning saab merevett filtreerida nii joogiveeks või muuks otstarveks.Suurimad jõed saarel on Thames,Severn.Nende toiteallikateks on nii vihmavesi,allikad ja muud teised lisajõed.Kuna Suurbritannia on mereline kliima,siis seal on ümpriski palju sademeid ning mida rohkem sajab,seda suuremaks,kogukamaks läheb jõgi.Ning vastupidiselt,mida kuivem on seda rohkem aurustub ning vähemaks vett jääb.Mida suurem on jõgi,seda suurem on oht üleujutusele.Selleks ohuks on Suurbritannia Thames-i jõgi.Saare kuulsaim järv on kindlasti Lock Ness-i järv,kus arvatakse olevad eelajalooline dinosaurus.Järve vesi on on tume. Sellega lõppeb minu uurimustöö Inglismaalt.Täpsustaks ,et mõtlesin kogu saart,mitte teatud riiki.
10.4 Soo Soo- Liigniiske ala, mille tunnuseks on turba olemasolu. Turbasammal Põhiline taimeliik soodes, mis puhastab vett ning puhastab õhku. Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust. Soode tüübid 1) Madalsoo Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm) 2) Siirdesoo Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht (10cm) 3) Raba Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm) Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht. Peatükk 11 Muldkate Eesti mullakatet iseloomustavad 1) Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe) 2) Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) Lubjarikaste muldade rohkus 4) Muldade kivisus Mulla tüübid - 1) Paepealne muld Tume, õhuke, all paekivi
On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga. KLIIMA. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.Sademeid on suhteliselt vähe ja on miinuskraadid põhimõtteliselt aastaringselt. Tugevaimaiks tuulteks on mõõdetud 90 m/s. Kõige madalamaks temperatuuriks ajaloos on mõõdetud 89,2 0C. Antarktis on kõige külmem, tuulisem, kuivem ja isoleeritum manner maakeral. Pooluste lähedal on väga külm sellepärast, et päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga alt, peamiselt peegelduvad kiired valgelt lumepinnalt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb pool aastat pilkane pimedus ehk polaaröö, taevast võivad sellal valgustada imeilusad virmalised. Talvekuudel temperatuur üle 20 kraadi ei tõuse, sademeid langeb ainult lumena (aga väga vähe neidki). Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ja tuul
ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine. Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis, kuna arvutis tekkiva kuumuse tõttu paikselt õhu relatiivne niiskus langeb. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm
Liivadesse süstitakse vesiklaasi ja kaltsiumikloriidi segu tolmuliivadesse vesiklaasi ja fosforhappe segu. Seda moodust võib kasutada pinnasevee vähese liikumiskiiruse puhul. Ternukusek töötamisel Surutakse pinnasesse 600...800kraadi kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnased tugevamaks. Protsess on väga energiamahukas ja see pärast suhteliselt vähe kasutatav. Pinnas kuivendamine Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu
ehk alanevas järjekorras. 16. Õige lõunasöögi pikkus on 20-30 minutit. 17. Valkude ülesanne on rakkude ehitamine ja parandamine. 18. Karatinoidid on värvained. 19. Orgaanilised happed annavad maitse. 20. Steriliseerimine on üle 100°C, kasutatakse pikaajaliseks hoidistamiseks. 21. Pastöriseerimine on alla 100°C, kasutatakse lühiajaliseks hoidistamiseks. 22. Kuumsuitsutatud toode on mahlasem, õrnem, kollaka värvusega, aga säilib vähem. Külsuitsutatud toode on kuivem, naturaalse värviga, säilib kauem. 23. Külmutaud tooteid hoida temperatuuril -18°C 24. Jahutatud tooteid +2°C kuni +6°C 25. Külmutada, ei tohi muna ja majoneesi ja teisi valku sisaldavaid toiduaineid. 26. Alkaloidid on looduslikud mürgid, mis on kohvis ja tees. 27. Fütonsiite leidub küüslaugus ja sibulas. 28. Toote kvaliteet sõltub, koostisest ja valmistamis tehnikast. 29. GMO on geneetiliselt muundatud organism, näiteks kahjureid ise tappev mais. 30
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC...
Ilmajagu Euroopa Keel itaalia keel Transpordikorraldus Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Riietus Õhukesed suveks, keskmised riided talveks. Mägedes vajalikud soojad riided. Toit ja jook- Itaalia köök on tuntud. Toidu kõrvale juuakse veini. Kliima - Suvi on kuum, eriti lõunas. Kevad ja sügis on mahedad, kena päikselise ilmaga. Talv on lõunas palju kuivem ja soojem, kui põhja- ja keskosas. Mägedes on külmem ja sajab lund. Vihma sajab peamiselt talvel, aprillist novembrini paistab enamasti päike. Ajad Itaallased ei jõua kohale kokkulepitud ajaks. Sõltuvalt riigi rajoonist võib oodata 15-45 minutit. Võib ka ise hiljem minna. Perekond Itaallastele meeldib perekonna üksikasju teistele rääkida, näidata laste fotosid. Pere on tähtis. Suhtumine välismaalastesse Itaallased peavad välismaalasi puisteks ja äraolevateks (suhtluse mõttes).
temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30C-ni, suvel temperatuur võib tõusta kuni 27C-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5C. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
