Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kuivaine" - 228 õppematerjali

kuivaine - aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel  (sageli puul) viimast kahjustamata. 
thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

udara-koosneb näärmekoest(seotud piima produktsiooniga); sidekoelisest toestikust. 1l piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-400l verd. Piima tekkimine- algab sünnitusega. Piima väljutamine- vallandub hormoom oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise ja need omakorda mõjutavad teisi osi kuni lõpuks piim väljub nisade kaudu. 24)Lehmapiima keemiline koostis- vesi 87%, kuivaine 12%, rasv 4%, valk 3%, piimasuhkur e. laktoos 4% ja mineraalained 0.8%. oleneb tõust ja laktatsiooniperioodist. 25)Piimajõudlust mõjutavad tegurid- poegimisvahemik (periood ühest poegimisest teise poegimiseni, vahemik peaks olema vähemalt aasta) ja selle alaosade pikkus. Laktatsioonikõver- laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafik. Laktatsiooniperiood- lüpsiperioodiks nim. piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni...

Loomakasvatus
189 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Värvid

Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega ­ segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg/l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus....

Maalritööd
92 allalaadimist
thumbnail
2
docx

VEISEKASVATUS

Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...

Veisekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid ­ liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda...

Tööstuslikud protsessid
117 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Eritaimekasvatus

On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...

Eritaimekasvatus
61 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Talinisu kasvatamine söödaks

Võrsumise algusest kuni loomiseni kulub 30...35 päeva. Õitsemine. Nisu on isetolmleja. Emakasuudmed tolemldatakse oma õietolmuga. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad kasvama. Pärast viljastumist emakasuudmed närbuvad, sigimik aga hakkab kasvama. Sellest kujuneb teris ehk tera. Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha...

Eritaimekasvatus
84 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Söötmisõpetuse kordamisküsimuste vastused

) taime- ja loomorganismist põhiosa ­ 98,5 %. Keemilise koostise andmed näitavad, kui palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Sama skeemi ja metoodika järgi määratakse ka looma keha keemiline koostis. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest . Kuivaine jääb järele pärast vee täielikku eemaldamist söödast (või looma kehast). Kuivainesisaldus määratakse peenestatud aineproovi kuivatamisel termostaadis konstantse kaaluni (105° C juures 6 t või 135° C juures 45 minutit). Kuumutamisel aurustub kogu proovis leiduv vesi ning jääb järele kuivaine. Veesisaldus leitakse matemaatiliselt: 100 ­ kuivaine = vesi. Kuivaine jaguneb kaheks osaks: * orgaaniline osa, * anorgaaniline osa ehk toortuhk....

Loomakasvatus
161 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus. · Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine , niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel...

Soojustehnika
84 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5...10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Väetusturvas- Madalsooturvas, mida kasut. kergete ja raskete muldade süüdikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Lag. aste mitte alla 20%; kuivaine mitte alla30% 7 Aiandusturvas- Rabaturvas, mida kasut. kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses. Kuivaine mitte alla 40%; Lag. aste mitte üle 15% 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena Vedelsõnnik ­ Tekib loomade väljaheidete vee lisamisel. Hästi pumbatav, lämmastiku kadu väike, saab kasutada pealtväetisena. Virts ­ Kiiretoimeline N- ja K-väetis...

Agrokeemia
162 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Murutaimed

Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele. Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid Kvaliteet rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb. Rohu söödana: kuivaine toorproteiini- ja energiasisaldus ning seeduvus on eriti kõrged. Taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas- kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras Kvaliteet 3,0-3,5 mm laiused, tihedas vanemas murus kitsamad. muruna: Moodustab hea mullapinna katvusega, tallamise kindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne ja enamkordsele 3-4...

Aiandus
58 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Taastumatud loodusvarad

Prioriteetsena tuleb põlevkivi kasutada elektri ja põlevkiviõli tootmiseks riigisisese tarbimise katteks. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel(nt: Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena....

Looduskaitse
39 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Biokeemia

Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel. Roiskumine. Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni ja sellistena kasutatakse organismis kas plastiliseks otstarbeks või energeetilise lähteainena. Suus ei toimu erilisi muutusi, sest süljes puuduvad proteolüütilised ensüümid. Valkude seedimine algab maos, kus toiduvalkudele toimib maonõre selles leiduvate ensüümidega. Maonõre kuivaine orgaaniline osa sisaldab mitmeid valke (mutsiini, seerumialbumiine ja ­ globuliine), ensüüme, aminohappeid ja vitamiine. Pepsiin on tähtsaim ensüüm, mis katalüüsib valkude lõhustumist. Pepsiini toimel lõhustuvad valgu molekulid üle peptoonide ja teiste hüdrolüüsi vaheproduktide osaliselt kuni aminohapeteni. Peensooles toimub toitainete edasine lõhustumine ja laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt...

Biokeemia
191 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Metsade hindamise konspekt

Mahukaalu meetodil töötamisel jagatakse uuritav objekt, näiteks võra, fraktsioonidesse ­ lehed/okkad, peened oksad, keskmise jämedusega oksad ja jämedad oksad ning määratakse kõigi fraktsioonide kaal. Igast fraktsioonist võetakse väiksem proov, soovitavalt mitu, mis samuti koheselt kaalutakse ja määratakse proovi maht kas ksülomeetriliselt või hüdrostaatiliselt, korrapärase kujuga proovide korral saab määrata mahtu ka vastavate valemitega. Kui soovitakse teada fraktsiooni kuivaine kaalu, siis proov kuivatatakse absoluutkuivaks ning kaalutakse uuesti. Maht= suurem mass * proovi maht Proovi mass 11. Puistu ja puistuelemendi ning põlvkonna mõisted. Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes...

Mõõtmistulemuste...
119 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...

Toitumisõpetus
153 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines

Puuliikide valgusnõudlikkus. Erinevate puuliikide 1-aastaseid seemikuid kasvatati taimlas peenardel. Igat liiki kasvatati kahes variandis: a) täisvalguses b) 50% valgustatuse juures. Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi puuliikide valgusnõudlikkust ning reastasin puuliigid valgusnõudlikkuse järgi. 100 istiku kuivaine aastane Puuliik juurdekasv (g) Järjestus valgustatuse Juurdekasvu juures vähenemine % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,3 2 Arukask 246,1 142,8 42,0 3...

Üldmetsakasvatus
70 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Õpimapp - eritoit

Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Juustus hinnatakse kõvadust rasvavaba kuivaine veesisalduse ning rasvasust kuivaine rasvasisalduse järgi. Kõvaduse määrab põhiliselt kalgenditöötlus ja pressimine. Liigitustunnustest kirjeldatakse esmaselt kõvadust, siis rasvasust ja viimasena valmimisviisi. Juustutootmise tehnoloogia sõltub väga palju sellest, millise juustuliigi või klassiga on tegu. Võrreldes pehmete juustudega on kõvade ja poolkõvade juustude tootmine keerukam. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit...

Toidukaubandus
96 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

Liigmuda eemaldatakse kas otse aerotankist või tagastusmudatorust. Liigmuda juhitakse tavaliselt eelsetititesse, kus ta settib koos eelsetiti settega, ja nn. segamuda pumbatakse mudakäitlusele. On selgunud, et segamuda käitlus on hõlpsam mudade eraldi käitlusest. Eelsetitus ei ole aktiivmudaprotsessi puhul alati vajalik, kuigi ta vähendab aerotanki reostuskoormust ja kõrvaldab suurema osa vees olevast heljumist. Olenevalt 1 g muda orgaanilise kuivaine kohta reoveega ööpäevas tulevast BHT koormusest (g) jaotatakse aktiivmuda protsesse: kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks e. kestusaeratsiooniprotsessiks, kuna siin reovee viibeaeg on muudest variantidest pikem. +Samuti on selles protsessis: orgaanilise aine mineraliseerumine täielikum puhastusefekt kõrgem liigmuda tekib vähem ­Samal ajal on vajalik: aerotanki suurem maht. Aktiivmudaprotsessil on mitmeid modifikatsioone olenevalt reovee sisseandmisest ja...

Ökoloogia ja...
167 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vundamentide isoleerimine

STYRBIT 2000 omadused: - modifitseeritud kummibituumen - kasutusvalmis dispersioonmass - lahustivaba - moodustab jätkudeta elastse hüdroisolatsioonimembraani - lihtne paigaldada ka keerulise konfiguratsiooniga pindadele - nakkub betooni, kivimüüritise, puidu, kipskartongi jt materjalidega Kasutamine - keldriseinte ja vundamentide hüdroisoleerimiseks - terrasside, rõdude hüdroisoleerimiseks - vahtpolüstüroolplaatide liimimiseks Tehnilised näitajad - Värvus: mustjaspruun - Kuivaine sisaldus: ca 70% - Kihtide arv: min 2 kihti - Ooteaeg kahe kihi paigaldamise vahel: ca 24 tundi temperatuuril +20C - Paigaldustemperatuur: +5C .... +35C - Paigaldusvahendid: kellu või pahtlilabidas - Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm - Lubatud koormused: Pinnase tagasitäidet võib alustada ca 7 päeva möödudes pärast viimase kihi pealekandmist. - Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused:...

Hooned
225 allalaadimist
thumbnail
24
pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed...

Loodusvarade kasutamise...
64 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eesti energiamajandus

Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist. Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim, mis on sinna tekkinud 400­450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Turvas Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel · Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast...

Geograafia
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun