Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu. Kui organism kaotab 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus veise kehas on 55-65%, vastsündinud vasika kehas 75-80% ning nuumatud looma kehas 50%. Veerikkaid söötasi nimetatakse mahlakateks söötadeks, milleks on juurviljad, silod, haljasrohud ja kartulid. Vähe vett on terades, seemnetes, heintes, põhkudes ja kalajahus. 1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks ja toodangu moodustamiseks. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks – aminohapeteks
Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia Hõimkond- õistaimed Klass- üheidulehelised Selts- kõrreliselaadsed Sugukond- kõrrelised Perekond- Mais zea Liik- harilik mais Üheaastane teravili Ajalugu Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Morfoloogia Mais on kõrreline ja kasva...
Sööda nimetus Kuivaine Metaboliseeruv energiProteiin % veis siga % Kultuurniidu rohi 20 11.2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku...
Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue erinevate sortide põllud peavad puhta seemne saamiseks maastikul üksteisest eraldatud olema.
Söötade võrdlemisel on õigem võrrelda söötade proteiinisisaldust kuivaines või õhukuivas söödas (õhu niiskusesisalduseni kuivatatud söödad), kuna naturaalses söödas oleneb proteiinisisaldus veesisaldusest. Nii näiteks on naturaalses täispiimas vähem proteiini kui põhus (vastavalt 3,3% ja 3,7%, veesisaldus vastavalt 87,5% ja 17%). Ometi ei peeta põhku täispiimast proteiinirikkamaks. Vahe saab selgeks, kui arvestada põhu ja piima proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Kuivaine proteiinisisalduse järgi jaotataksegi söödad: väga proteiinirikkad: üle 40% proteiini kuivaines: verejahu 94% kalajahu 65-70% sojasrott 50% maapähklisrott 48%
mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,3 Aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 Kõrgemad alkoholid väljendatuna(isobutüülalkoholi) metüül-2- propanool-1 grammides 0,5 Metanooli grammides 50 Kuivaine grammides 1,5 Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1 Furfurool ei ole lubatud Fermentpreparaadid Tärklise suhkrustamiseks piirituse valmistamise protsessi käigus kasutatakse peale linnaste veel mikrobioloogilise päritoluga fermentpreparaate, mille valmistamiseks kasutatakse hallitusseeni.
kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest. Kui stabiilsusega pole korras, siis valgud sadenevad välja, tekivad kontsistentsi vead. 12. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. Pastöriseerimine Stabiliseerimissoolade lisamine 13. Selgitada kontsentreerimise olemust ja tähtsust piimakonservide tootmisel? Vee eemaldamine. Tähtsus: Osmootne rõhk tõuseb, kuivaine sisaldus kasvab, veeaktiivsus väheneb, see mõjutab mikroorganismide arengut. 14. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Toimub vaakumi all, sest see alandab keemistemperatuuri ( peab olema alla 70 kraadi). 1) Soojusenergia kokkuhoid 2) Temperatuuri mõju kvaliteedi langusele on väiksem 15
1.Mis on pasta ja millest valmistatakse? Pasta on spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus,mis valmistatakse veest ja jahust. 2. Mis on makaron? Pasta on üks arvukatest pastaliikidest. 3. Kui palju võetakse pasta keetmisel 100 g kuivaine kohta vett? 1L 4. Pasta keetmise põhimõtted ja erisused (+ohud): Pasta keedetakse suures potis ja rohkes vees. Arvestatakse 100 g pasta kohta 1 l vett. Vesi peab olema suhteliselt soolane, et pasta kastmest maitseid endasse imades ei muudaks kogu toitu maitsetuks. Kvaliteetsele pasta, rohkes vees keetmisel. ei ole vaja õli lisada. Küll lisatakse õli, kokkukleepumise vältimiseks, värske pasta keetmisel. Pastat keedetakse valmidusastmeni al dente. See
tärkliserikkaid söödateravilju. Mõned katsed on näidanud, et manustades energiajoogina 1 kg glütserooli päevas väheneb NEFA- de taset veres ja sellega ketoosioht. · Parandab eriti silo söömust. Maaleht jutustab · Marko Kassi doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit. · Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju piimatoodangule ning piima laktoosisisaldusele. ,,Uurimistulemused näitasid, et odrajahu osaline asendamine rohusilol baseeruvas täisratsioonilises segasöödas
Piimarasv on piima kõige kõikuvam koostisosa. Lehm Inimene Vesi 87,6 % 87,2 % Süsivesikud 4,6 % 7,0 % Rasvad 3,9 % 4,0 % Valgud 3,2 % 4,5 % Mineraalained 0,7 % 0,4 % Rasvata kuivaine 8,8 % (7,9 - 10,0 %) 2. Piima vastuvõtt ettevõttes ja säilitamine Enne vastuvõtmist tehakse ettevõttes järgmised analüüsid: - Määratakse piima tiitritav happesus ja pH - Antibiootikumide jääkide määramine - Temperetuur - Külmumistäpp/tihedus - Mikrobioloogilised analüüsid - Lõhn ja maitse Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ja välistanke.
tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad. Ka antud juhul leiti need tarbed keskmise kuivaine tarbimise soovituslike kontsentratsioonimäärade abil. Summaarsed toitefaktorite tarbenormid arvutati välja noorkitsedele kehamassiga 10, 20, 30, 40, 50 kg, vabadele ja algtiinetele kitsedele kehamassiga 40, 50 ja 60 kg eraldi väikese liikumisaktiivsuse (laudaspidamine) ja suurema liikuvusaktiivsuse (karjatamine, vabapidamine) puhul
..100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5...10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise. 32. turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses Väetusturvas- Madalsooturvas, mida kasut. kergete ja raskete muldade süüdikaliste ning agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Lag. aste mitte alla 20%; kuivaine mitte alla30% 7 Aiandusturvas- Rabaturvas, mida kasut. kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses. Kuivaine mitte alla 40%; Lag. aste mitte üle 15% 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena Vedelsõnnik Tekib loomade väljaheidete vee lisamisel. Hästi pumbatav, lämmastiku kadu väike, saab kasutada pealtväetisena. Virts Kiiretoimeline N- ja K-väetis
Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega segades muutuvad tiksotroopsed värvid vedelamaks, seistes saavutavad aga ajapikku oma esialgse viskoossuse. Tiheduse kaudu väljendatakse värvi kaalu mahuühiku kohta (kg / l). Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike
TOORAINETE ÕPETUS PIIM PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad
• Lagunemisel moodustub CO2, mis soodustab fotosünteesi. • Suureneb mineraalväetiste efektiivsus. Sõnnik Varem nimetati sõnnikuks põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbi teinud kuumkäärimise. Tänapäevasema definitsiooni järgi on sõnnik loomakasvatuse üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel (Veeseadus 2019): • Sügavallapanusõnnik – kuivainet >25% • Tahesõnnik – 20,0 – 24,9% • Poolvedel sõnnik – kuivainet 8 – 19,9% • Vedelsõnnik ehk läga – kuivainet <7,9% • Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne. • Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne.
Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskuse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Kütuse elementaaranalüüsi tulemusena määratakse põlevaine süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli (üldväävli) sisaldus. Tarbijale saabuvat kütust nimetatakse tarbimiskütuseks. Kütuse tarbimisaine koostis: Ct Ht Ot Nt Sto Stp At W t 100% Kütuse kuivaines puudub niiskus. Kütuse kuivaine koostis: Ck Hk Ok Nk Sok Skp Ak 100% Niiskuseta ja tuhavaba kütust nimetatakse kütuse põlevaineks. Kütuse põlevaine koostis: C H O N S S 100% p p p p o p p p
3. Veendu, et patsiendil on nitroglütseriini-infusioon 4. Anna patsiendile atsetüülsalitsüülhappe (ASA) 250mg närimistablett või kihisev tablett, kui ta ei ole seda saanud või tal on ASA-allergia 5. Vajadusel iv beetablokaator 6. Trombolüütilisele ainele oma infusiooninõel 7. Kontrolli, kas patsiendilt on võetud Hb, K, Na, CK; CK-MB, APTT ja on tehtud EKG 8. Lahustamine a. Streptokinaas (Kabikinase® 1 500 000 IU) kuivaine lahustatakse 10ml-s steriilses vees. Lahus lahjendatakse 100ml-s NaCl 0,9% ja tilgutatakse 1 tunni jooksul. Pööra tähelepanu voolikusse jäävale ravimikogusele ja loputa süsteemi sama kiiruse juures füsioloogilise soolalahusega b. T-PA (Actilyse® 20mg või 50mg) kuivaine lahustatakse pakendis oleva lahustiga vastavalt kaasasolevale instruktsioonile. Annus sõltub patsiendi
· 1955. aastal oli maisipõldude kogupindala 39 000 ha. · Peagi selgus, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. · Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ning seetõttu kasvatatakse meil maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana, - silo valmistamiseks. · Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 1215 t/ha. 23 24 25 26 27 Kasutamine 28 · Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. · Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 29 · Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu-
TTÜ Keemiainstituut, Biorgaanilise keemia õppetool, YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 3 Töö pealkiri: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 15.03.2010 Protokoll esitatud: 28.03.2010 3.5 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö teoreetilised alused: · Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. · GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). · GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva...
SÕNNIK Sõnnik on loomakasvatuses üks põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu (vastavalt loomade pidamisviisile). Varasem sõnniku definitsioon: Sõnnik on põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbinud kuumkäärimise. Kuumkäärimise mõju hävitab 60-70% umbrohu seemne ja patogeenid haiguste tekitajad. Sõnniku liigitused: a) kuivaine sisalduse järgi: 1. tahe sõnnik, kuivaine üle 17%, soovitav üle 20% 2. poolvedel sõnnik kuivainet 8-14% 3. vedel sõnnik alla 8% kuivainet (läga = vedel sõnnik) (14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe. See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. TAHE SÕNNIK 15 Saadakse kui väljaheidetele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%
uurimistel on vesi Kesk- ja Lõuna-Euroopas muutunud taimekasvu piiravaks faktoriks. Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine. Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks. Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt. Mesofiilselt tº 20...40ºC Termofiilselt tº 50...70ºC Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1...35%, soovitav 25...35%. Kompostimise protsess koosneb: kasutatavate materjalide kihtidena paigutamine, segamine, aeratsioon ehk õhutamine, käärimisprotsessi käivitamine, temperatuuri tõus, mis algab heades tingimustes vahetult peale materjalide segamist aeratsioonis. Hügieniseerumisperiood kestab rahuldava intensiivsuse korral 5...10 päeva, kuni
Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on mitme piimhappebakteri segu. Nende koostöö muudabki piima lõpuks jogurtiks. Juuretise piimhappebakterid lõhustavad laktoosi ja toodavad sellest happeid, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid aroomi- ja maitseaineid, kindlustavad tootele vajaliku konsistentsi jne. Lühidalt jogurti koostisest. Jogurti kuivainete sisaldus on tavaliselt 14...18 %. Võrdluseks lehmapiimal on see näitaja väiksem. Kuidas siis kuivaine sisaldust jogurtis suurendatakse? Siin kasutab maailma piimatööstus erinevaid tehnovõtteid. Esiteks, jogurti toorainele lisatakse piimapulbrit/lõssipulbrit. Et piimapulbri koostises on ülekaalus valk, siis suureneb sellega ka jogurti valgusisaldus, mis on tarbijale igati kasulik. Teiseks võimaluseks on toorainest vee väljaaurutamine. Eemaldatud vee kogus võib küündida 10...25 %. Kolmandaks variandiks on ultrafiltratsioon
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Õhulõhede kaudu siseneb välisõhk, tungib sügavale leherakkude vahele. Ksüleem lehe juhtkimbus on ülalosas, floeem alaosas. Lehtede tähtsaim funktsioon on fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele langenud energiast, suurem osa energiast neeldub ja kasutatakse transpiratsioonil. Selle tulemusena toimub taimes pidev veevool, 1 kg kuivaine moodustamiseks kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis
2 SISSEJUHATUS Sooritasin oma praktika Järvamaal Paide Selveris. Selver on üle eestiline kaubanduskett mis tegeleb jaekaubandusega. Paide Selveris töötab 124 töölist, kõik on ära jaotatud erinevatesse osakondadesse. Selveris on 11 osakonda kokku kuhu on töölised tööle määratud ( Juhataja, assistendid, info töötaja, kassapidajad, tööstuskauba töölised, kuivaine,-külmaletitöölised. Lisaks veel koogileti teenindajad, puuvilja väljapanijad ja gulinaarialeti teenindajad ). Mina töötasin mitmetes erinevates osakondades põhiliselt veetsin oma aja kaubasid väljapannes. 3 1. SELVERI ISELOOMUSTUS 1.1. A - Selver Paide Ajalugu Selveri kauplusteketile pandi alus 1995. aastal, mil Tallinnas Lasnamäel avati Punane Selver.
vartest, seejärel hekseldab lehed ja varred Loomasööda jaoks kombainile lisatakse muljur – muljub puruks tõlvikus oleva tera Optimaalne niitmise kõrgus 20 cm maapinnast Heksli pikkus 0,8-2 cm, optimaalne 1,5-2 cm lühem heksel, kui mais kuivainerikkam (üle 33%), söödaratsioonis kasutatakse vähem jõusööta; sobib noorkarjale ja lammastele; lihtsam kinni tallata hoidlas Pikem heksel, kui mais madalama kuivaine sisaldusega (alla 25%), sööt läheb lüpsikarjale ja kasutataksee söödaratsioonis suuremaid jõusöödakoguseid ning hoidlad on kitsamad https://www.youtube.com/watch?v=uoLxHeTNUWg Sügavkünd 20cm sügavuselt peale koristust CornHead •Ridade arv: 4, 6, 8, 12 või 16 •Realaius: 70 cm, 75 cm või 80 cm •Töölaius: 2,80 m kuni 12,80 m •Horisontaalne hekseldi: Mais Star SC, Mais Star Horizon, Horizon Star II Pilt 8
- rottide ja hiirte väljaheiteid või närimisjälgi – viitab kahjuritele. 22. Kuidas ennetada toitlustusettevõtte ruumides kahjurite teket? Uksed aknad kinni hoida, tooted jahutatakse ja säilitatakse ettenähtud kohas , mitte ukse taga või akna peal. Jäätmed eemaldatakse tööruumidest võimalikult kiiresti. Puhastus ja heakorrastus on tähtsaimad kahjurite ennetumise tegurid. 23. Kuidas saab vältida kuivainete kahjurite paljunemist? Jahe kuivaine ladu Toodete hoidmine riiulitel, mitte põrandal Kauba kontroll vastuvõtul Kiire laoringlus, et mitte tekitada liiga suuri laovarusid Laos kasutatavate mahutite puhastamine pärast tühjenemist
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK K-16B Kevin Suur Moodul TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Moodul RESTORANITÖÖ KORRALDUS PIDULIK KOLMEKÄIGULINE ÕHTUSÖÖK Kirjalik aruanne Juhendajad: Pärnu 2019 1 SISUKORD ( Pealkiri 1, kirjasuurus 18 pt, läbiv suur täht) !Siia tee ise automaatsisukord kõige viimasena 2 MENÜÜ PÕHJENDUS Pakun kolmekäigulist romantilist õhtusöögiks eelroaks Spinati- ja brokolipüreesupp pearoaks Ahjus küpsetatud veise välisfilee, kartulipüree, punase veini kaste, blanšeeritud porgandi mix ja desserdiks Šokolaadifondant, toorjuustu ja sidrunikreemiga, vaniljejäätisega. Valisin need toidud sellepärast et need sobivad oma vahel kokku. Road sobivad noorpaaridele, kes soov...
Kuna poorsem, samas heledam kevadpuit imeb rohkem peitsi, muutub ta kokkuvõttes tumedamaks kui sügispuit Seda nimetatakse negatiivseks peitsiks On välja töötatud ka sellised peitsid, mis annavad positiivse mustri Viimistlusmaterjalide kasutusomadusi iseloomustatakse järgmiste näitajatega: Kuivainesisaldus Viskoossus Läige Eluiga Kulunorm Kuivaine sisaldus Sideaine sisaldus massi, või mahuprotsendina töösegus Mida suurem on kuivaine sisaldus, seda väiksema kulunormiga saadakse vajalik lakikihi paksus Viskoossus Viimistlusaine voolavus Määratakse viskosimeetriga – kalibreeritud avaga teatud mahuga anum Mõõdetakse aega sekundites, mis kulub anuma tühjenemiseks Viskoossust saab reguleerida lahusti või täiteaine lisamisega Läige Viimistletud pinna võime peegeldada valgust Mõõdetakse Gardneri kraadides Matt – läige alla 10 Poolmatt - läige 10..35 Poolläikiv – läige 35.
kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta. Toksikoose loomadel võib põhjustada tsingisoolade ekslik üledoseerimine Tsingi megadoosid võivad esile kutsuda teatud häireid raua ja vase ainevahetuses (nende varud maksas vähenevad). Ägeda tsingimürgistuse korral on loomad loiud, isutud, neil esineb kõhulahtisust, aneemiat (vaseainevahetuse häirumise tulemusena), piima (maksa) vasesisaldus suureneb. Mürgistus taandub kiiresti tsingisoolade väljalülitamisel ratsioonist ning vase ja rauapreparaatide täiendaval lisamisel.
sortide valik 5) vesi Vesi on kõikide organite peamine koostisosa. Köögiviljad sisaldavad 65...96% vett. Vesi on tähtis ka mitmete taimes toimuvate füsioloogiliste protsesside läbiviimiseks (fotosüntees, toitainete liikumine, temperatuuri reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet. Transpiratsioonikoefitsient on veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine moodustamiseks. Kõigi kudede ülesehitamiseks kulub 0,2% vett, ülejäänud 99,8% läheb transpiratsiooniks. Niiskuse suhtes kõrge nõudlikkusega on keskvalmiv ja hilinepeakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas, rabarber, redis, rõigas. Natuke vähem nõudlik on peet, veelgi vähemnõudlikud on porgand, petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib
Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine 5. Väetamine Rohusöödad Märgsilo – puuduseks eralduv mahl, millega kaasneb toitainete kadu Närbsilo – närvutada, kuni kuivaine sisaldus 33-35% Kuivsilo Hein- madal toiteväärtus
Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines. Seejuures ei ole plii kontsentratsiooni toksilisuse piir taimedes kindel ega muutumatu suurus, vaid sõltub taime bioloogilistest iseärasustest, kasvukoha mulla omadustest ja mitmetest teistest teguritest. Nii on pliisisalduse toksilisuse piir raiheinas varieerunud 61-2000 mg/kg, aruheinal aga 25-420 mg/kg. Enamikus maades on toiduna kasutatavate taimsete produktide kuivaine pliisisalduse LPK-ks 2-3 mg/kg. Kuid lubatakse ka 10- ja isegi 30-milligrammist pliisisaldust. 8 6. Kokkuvõte 9 10 6. Kokkuvõte 11 7.Kasutatud Kirjandus Internet:1. http://www.keskkonnainfo.ee 2.http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=- 1264982023&subprog_id=596957765 Kirjandus: 3
kuivamis aega lühendada kuni 24 tunnini lisades sinna kuivamist kiirendavaid aineid. Tungaõli või teise nimega Hiina puiduõli valmistatakse Hiinas ja Lõuna Ameerikas kasvaatest pähklitest. Tungaõliga viimistletud pind on vastupidav veele ja hapudele puuviljadele. Õli kuivab umbes päeva ning sobib sise ja välistingimustesse. Viimistlus õlid koosnevad pealmiselt tungaõlist millele on lisatud kulumiskindlust parandavaid sünteetilisi valke. Kuivaine kestab umbes kuus tundi (sõltub temperatuurist ja niiskusest. Neid õlisid nimetatakse sageli ka tiigiõliks ja Taani õliks. Need sobivad hästi igasugusesse keskkonda ja ka krundiks õlivärvile või lakile. Õligeel on looduslike õlide ja sünteetiliste vaikude segu. Õligeeli võib kanda puitpinnale ning erinevalt teistest õlidest ka lakitud pinnale. Kokkuvõtte Puidu viimistluses tuleks kasutada sellist viimistlust mis sulle meeldib ja on sulle jõukohane. Kasutatud allikad
• Ilmastiku arvestamine vajalik selleks, et: - valida soodsaim aeg koristamiseks, - paremini kasutada masinaid, - pikendada kombaini tööpäeva, - suurendada tootlikkust, - vähendada koristuskadusid. 40 • Teraviljakombaini tööseadmed on projekteeritud 17 – 18%-lise niiskusega vilja koristamiseks. • Koristusküpse vilja niiskuse määramise võimalusi: - niiskusmõõturi abil, - kuivaine määramise meetodil, - õhuniiskuse defitsiidi (küllastusvajak) alusel. • Kogenud põllumees määrab tera niiskust hamba all. 41 • Kasvava vilja niiskus ja kuivatamise kiirus sõltuvad: - kõrre pikkusest, - vilja tihedusest. • Pikk viljakõrs kuivab kauem. • Pikakõrreliste viljade koristamisel kombaini tootlikkus väheneb. • Eestis langeb koristusperiood juuli II poolde ja augustisse, osaliselt septembrisse.
Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l. Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud. Hobuse ratsioon ei võ oll liiga mahukas. Töö - ja suguhobuse jaoks - 1kg kuivaine kohta 9mj. Proteiin- tööhobusel kuivaines 7% , imetavatel ja tiinetel märadel 10-15%. Tööhobusete söötmine Vaja palju enegiat - süsivesikuterikas sööt. Juurviljad. Raske töö korral anda süüa iga 4tunni järel, kergel tööl 6tunni järel. Hobust söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga. Sugutäkkude söötmine Üle sööta ei tohi
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost k...
kasvuaastale järgneval kevadel, kasvuaasta suvel või sügisel, kui päideroopõld anna küll suurimat saaki, kuid selle kasutamist põletamiseks võib takistada küttekoldeid kahjustavate elementide kõtge kontsentratsioon. Päideroo kasvatamine on rohkem levinud põhjamaades: Soomes, Rootsis, kus koristatatakse energiaheina reeglina kevadel kohe pärast lumesulamist. Kevadel sellepärast, et 1) siis on saagi kuivaine sisaldus kõrge ja saak ei vaja täiendavat kuivatamist, 2) taimi ei häirita kesvuperioodil, mistõttu nende juurestik on tugevam ning sinna koguneb rohkem süsivesikuid, mis aitavad taimel elada talve paremini üle ja alustada kevadel kasvu varem. 3)kevadel on mineraalainete sisaldus saagis väiksem ning saagi kvaliteet põletuseks seega parem 4) talvel tekib suur materjalikulu 5) kevadel puudub turul nõudlus kütte järele, mistõttu tuleb saaki ladustada
lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad
N 3,2 Na 0,2 Ca 1,5 Mg 0,1 P 1,0 KÕIK KOKKU 99,9 Mõlemas eespool osutatud tabelis on inimkeha koostis antud tervikuna, arvestades ka tema loomulikku koostisosa vett, mis moodustab ligikaudu kaks kolmandikku keha massist. Kui vaatluse alla võtta aga üksnes kuivaine koostis, muutub nelja peamise bioelemendi osakaal tunduvalt: esikohale paigutub süsinik, mis moodustab 50-60% keha kuivmassist, järgnevad hapnik 25-30%, lämmastik 8-10% ja vesinik 3-4%-ga. Peamine asjaolu, millest tuleneb süsiniku laialdane levik eluslooduses, on selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide (O, H, N, S) aatomitega. Iga süsiniku aatom võib niimoodi seotud olla 1-4 teise
Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu. Imavad aluspinnad kruntida tootega Stopgrund. 8 Kasutatakse värvi Sadolin Inova Chameleon. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik 0,021´´ 0,027´´, rõhk 120...230 bar, pihustamisnurk 60°
Väetised- ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetamisega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi,füüsikalis-keemilisi ja biol.omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi...
Arvestades, et puidu tihedus sõltub niiskusest, siis on teada, et puidu elastsus on väiksem suurema tiheduse juures. Elastsus aga suureneb niiskuse kasvades. Niiskel puidul võib tekkida ka seeni või kahjustavaid mädanikke, mis võivad hävitada osaliselt või täielikult puitmaterjali. Ehitusel ei ole sellise puiduga midagi peale hakata. Vaja on saada materjal kujukindlaks ja hästi töödeldavaks. Järelikult tuleb puit kuivatada. Kasvava puu niiskus kuivaine massi suhtes on 65..90% suhtes. Hõredalt laotud virnas saab puit õhkkuivaks (16...20%) mõne aastaga. Kunstliku kuivatamisega saab kuiva puidu (6...8%) mõne päevaga. Puidu kuivatamise levinud moodused ja seosed makro- ja mikrostruktuuridega Kõrgtemperatuurne kuivatus Niiskus materjalis läheb keema ja tekib rõhugradient, mis on peamiseks mõjuteguriks niiskuse eemaldamisel
Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed, aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus ühele inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g kuivkaalus võib asendada 90-120g riisiga ning süüa kas kõik koos (segamini) või kaunviljad peale riisi. Soja seedub 120 minutit (maksimumkogus üheks toidukorraks 30- 120g). Seemned ja pähklid
Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur
Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) – värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt – fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel – kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) – värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
DYNACOAT - ÜLIKÕVA KRIIMUSTUSKINDEL KERAAMILINE LAKK DYNACOAT CLEAR ANTI-SCRATCH Antud lakk omab kõrgendatud vastupidavuse omadust kriimustustele, vastab EU direktiivi nõudmistele LOÜ (Lendavate Orgaaniliste Ühendite) kohta. See ei oma praktiliselt antud hinnaklassis analooge. Dynacoat Clear Anti-Scratch on saadaval 1-liitristes pakendites. LAKK DYNACOAT CLEAR HS Kahekomponentne lakk kõrgema kuivaine sisaldusega, segamisproportsioon on 2:1. Lakki on lihtne peale kanda. Väga hea püsiva läikega. Tarnitakse purkides 1l ja 5l. LAKK DYNACOAT CLEAR MS Kahekomponentne lakk keskmise kuivainesisaldusega, segamisproportsioon on 3:1. Lakki on lihtne pealekanda. Hea püsiva läikega. Tarnitakse purkides 1l ja 5l. LESONAL - 2-KOMPONENTNE LÄBIPAISTEV LAKK 2K HS FAST CLEAR 420 Värvipigment
Ülesanne 2. Puuliikide valgusnõudlikkus. Erinevate puuliikide 1-aastaseid seemikuid kasvatati taimlas peenardel. Igat liiki kasvatati kahes variandis: a) täisvalguses b) 50% valgustatuse juures. Vegetatsiooniperioodi lõpus määrati kõikide taimede kuivmass. Hindasin saadud masside järgi puuliikide valgusnõudlikkust ning reastasin puuliigid valgusnõudlikkuse järgi. 100 istiku kuivaine aastane Puuliik juurdekasv (g) Järjestus valgustatuse Juurdekasvu juures vähenemine % 100% 50% Siberi lehis 83,2 37,2 55,3 2 Arukask 246,1 142,8 42,0 3
STYRBIT 2000 omadused: - modifitseeritud kummibituumen - kasutusvalmis dispersioonmass - lahustivaba - moodustab jätkudeta elastse hüdroisolatsioonimembraani - lihtne paigaldada ka keerulise konfiguratsiooniga pindadele - nakkub betooni, kivimüüritise, puidu, kipskartongi jt materjalidega Kasutamine - keldriseinte ja vundamentide hüdroisoleerimiseks - terrasside, rõdude hüdroisoleerimiseks - vahtpolüstüroolplaatide liimimiseks Tehnilised näitajad - Värvus: mustjaspruun - Kuivaine sisaldus: ca 70% - Kihtide arv: min 2 kihti - Ooteaeg kahe kihi paigaldamise vahel: ca 24 tundi temperatuuril +20C - Paigaldustemperatuur: +5C .... +35C - Paigaldusvahendid: kellu või pahtlilabidas - Materjalikulu: keskmiselt 1,17 kg/m2/mm - Lubatud koormused: Pinnase tagasitäidet võib alustada ca 7 päeva möödudes pärast viimase kihi pealekandmist. - Nakkuvus betooniga: ~0,4 MPa - Vastupidavus veesurvele: 0,45 MPa paigaldamisel 4,5 kg/m2 AQUASEAL HYPRUFE omadused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
