AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi 10 2.6 Sööda kvaliteet ja puhtus 10 2
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
6.1. Jäätise liigid Eestis toodetavad jäätised võib tinglikult jaotada kahte gruppi: piima ja piimatoodete ning puuvilja- ja marjamahlade baasil valmistatud jäätised. Jäätise liigitamine rasvasisalduse põhjal on toodud tabelites 1 ja 2. Külmutatud desserte, sh jäätist võib liigitada ka kalestatud ja pehmetoodeteks. Tabel 1. Jäätiste liigid ja koostis [Olkonen, 1971] Jäätise liik rasv (%) suhkur (%) kuivaine (%) energiasisaldus (kcal/kg) Piimajäätis 3,5 15,5 29 1390 Koorejäätis 10 14 34 1915 Plombiir 15 15 40 2420 Puuvilja-marja jäätis - 27 30 1230
Rukkitoodetel on seevastu tähtsal kohal tärklise ja pentosaanide gruppi kuuluv limaaine. Nisujahu keemiline koostis Nisujahu keemiline koostis on üks keerukamatest. Nimelt sisaldab see kõige rohkem süsivesikuid. Peamise osa kuivainetest (kuni 80%) moodustab tärklis ja suhkur. Tärklist on 67-70% , 2,9% suhkruid, 9,9% kiudaineid, 15% valke, 2,3% lipiide, 1,95% toiteelemente ja 14% vett. Teisel kohal on nisujahu koostisosadest valkained, mida on jahus 12-16% kuivaine kaalust. Lisaks on umbes 80% kõigist neist lämmastikuühenditest vees lahustumatud valgud gliadiin ja gluteen ning albumiin, mis lahustub ka vees ja globuliin, mis lahustub soolalahuses, kokku 0,26-0,44% jahu kuivaine kaalust. Gliadiin ja gluteen moodustavad peale vee imemist kleepvalgu. Kleepvalku on jahu kaalus 20-45% ning seda saab jahu sees välja pesta. Pestud kleepvalku nimetatakse toorkleepvalguks. Rasvasisaldus on 0,8-2,1% jahu kuivaine kaalust.
( kaubanduslik juurdehindlus lisatakse hinnale , mis sisaldavad tollimaksu ja aktsiismaksu ) · 345 138 + 18% = 345 138 + 0,18*345 138 = 407 262 , 84 kr ( käibemaks lisandub alati hinnale , mis sisaldab nii tollimaksu , aktsiismaksu kui ka kaubanduslikku juurdehindlust) 3. Laos on 1000 kg värskeid kurke veesisaldusega 98%. Kahe nädalaga langes kurkide veesisaldus 96%-le. Mitu kg kurke on laos järele jäänud? 100% - 98% = 2% ( algse veesisalduse juures on kuivaine osakaal 2 %) 1000 kg 100% X = ( 2 *1000 ) : 100 = 20 kg X - 2% ( tehes ristkorrutise saame , leida kui mitu kg kuivainet oli 1000kg-s kurkides ) 100 % - 96 % = 4 % ( peale veesisalduse langemist on kuivaine osakaal 4%) 20 kg 4% X = ( 100 *20 ) : 4 = 500 kg X - 100% ( kuna kuivaine mass ei vähene siis ristkorrutise tegemisega saame teada hilisema kogumassi kurkidel ) Vastus : Kurke on laos , peale veesisalduse vähenemise , 500 kg 4
Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni.
täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga. Põhiperioodi ajal määrati lehmadel söömused, mõõdeti piima kogused ja võeti söödaproovid. Vatsavedelik koguti fistuleeritud lehmadelt põhiperioodi kahel viimasel päeval ning sellest määrati pH ja lenduvate rasvhapete kontsentratsioon. Katse tulemusena võib öelda, et odrajahu asendamine toorglütserooliga täisratsioonilises segasöödas suurendas kuivaine söömust ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et glütserool aitab vältida ratsioonikomponentide eraldumist täisratsioonilisest segasöödast. Toorglütserool piima ja EKM-piima toodangut ei mõjutanud, kuid suurendas piima valgusisaldust. Valgusisalduse suurenemine võib olla tingitud asjaolust, et vatsa miksroorganismid kasutavad glütserooli energiaallikana mikrobiaalse proteiini sünteesil. Glütserooli söötmine ei mõjuta
G G1 G2 G3 V6. 0,9776 5,3624 6,3400 5,8196 12 1,001 4,8551 5,8561 5,3237 Kütuse analüütilise proovi tuhasisaldus protsentides leitakse: Kummalegi kaalutisele arvutatakse tuhasisaldus eraldi ja seejärel leitakse keskmine tuhasisaldus. Kütuse kuivaine sisaldus leitakse valemiga: , Kus Wa on sama analüütilise kütuseproovi niiskus. Kütuse analüütilise proovi tuhasisaldus: Tiigel nr V6. 3 Tiigel nr 2 Keskmine tuhasisaldus: Kütuse kuivaine tuhasisaldus: Wa = 0,44%, mille leidsin töös nr 1 2. Tuhasisaldus kütuse proovides Kütuse proovi tuhasisaldus %
aparaadis, mille tulemusena omandab piim ühtlase ja kauapüsiva kontsistentsi) ja kõrgel temperatuuril (üle 100C) termiliselt töödeldud. 3. Pastöriseeritud piimade sortiment normaliseeritud (piima koostisosad on viidud nõutud normini; rasvasus 2,5 või 3,2%) taastatud (ettenähtud rasvasusega pastör. Piim, mis on osaliselt või täielikult valmistatud piimapulbrist või kondenseeritud piimast) valgupiim (rasvata kuivaine suurendatud sisaldusega pastör. Piima kuivaine sisaldus 10,5%) vitaminiseeritud (pastöris. Täispiim + C-vitamiin) maitsestatud (pastöris. Piim, millele lisatud teatud kogus kakaod, suhkrut ja stabilisaatorit) Piima kvaliteet sõltub sellest, kuidas toimub piima lüps ja edaspidine töötlemine konsistents- ühtlane ilma sademeta maitse ja lõhn- puhtad, kõrvalmaitse ja -lõhnata
pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%, ülekuumenenud ei tohi olla, fenoolsed ühendid , mis toksilised. Väetusturvas natuke paremate nritega. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena-vedel tekib kui eemaldatakse veega kuivaine alla 8%, kõik taimetoiteelemendid on hästi omastatavad. 34. Poolvedela sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine-Loomade tahedate ja vedelate väljaheidete segu, mis läbinu käärimisprotsessi ja sellele ple lisatud allapanu. Kuivaine 8-14%. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon-loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb vedelatest ja tahedatest väljaheidetest nin millele võib olla lisatud allapanu. Tahesõnnik( kuivaine üle 17 %,
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 %
Samuti oleneb vasesisaldus ka taime liigist ja arengufaasist, vaske sisaldavate väetiste kasutamisest jne. Vaserikkamad on üldiselt rohundid ja liblikõielised ning vasevaesemad on kõrrelised. Mida vanem on taim, seda vähem võib leida vaske sellest taimest. Vasepuuduse korral kasutatakse vaseväetiseid, eriti veel soomuldadel ning teistel kergematel muldadel.Kuna Eestis on rohkesti vasevaeseid muldi, on ka meil kasvanud söödad sageli vasevaesed. Keskmiselt sisaldavad rohusöödad 1 kg kuivaine kohta 8-10 mg piires vaske. Vaserikkad on kliid, õlikoogid,srotid.Samuti leidub palju vaske söödapärmis, lihakondijahus ning verejahus. Vase funktsioonid loomorganismis: Vask on vajalik:Vere hemoglobiini sünteesiks; on vajalik organismi kaitsefunktisoonideks;kuulub mitmete ensüümide koostisesse; osaleb karvade ja sulgede pigmentatsiooni ja kreatinisatsiooni protsessides; kesknärvisüsteemi talitluseks. Vase defitsiit
133 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile vaatamata väga pikale vatsas püsimise ajale, kuid kõrreliste paksuseinalise sklerenhüümi koed on suures osas aeglaselt seeduvad (Jung, Engels, 2002). Sõltuvalt arengufaasist seedivad veised 60-70% kõrreliste NDF-ist ja 40-50% liblikõieliste NDF-ist (Buxton, Redfearn, 1997). Võrdse kuivaine (KA) seeduvusega liblikõieliste ja kõrreliste rohusööda söömus on liblikõieliste rohusöödal suurem. Segukülvide rohusööda väärtust mõjutab sööda botaaniline koosseis ja liikide arengufaas koristamisel. Käesolevas uurimistöös analüüsitakse 2007-2009 aasta tulemuste põhjal lutserni- kõrreliste segukatsesse võetud liikide ja sortide sobivust ning taimikus püsimist, maapealse biomassi botaanilise koosseisu muutumist ja selle mõju kuivaine saagi ning
koos õisikutega 61 ja 64% vastavalt ristik ning lutsern). Majanduslikult on oluline leida optimaalne suhe KA saagi suurenemise ja rohusööda toiteväärtuse vähenemise vahel. Varase punase ristiku puuduseks on väike kuivainesisaldus, (ristikul 13, 16, 17%, lutsernil 16, 18, 23% vastavalt varsumise lõpp, nuppumine, õitsemine), seetõttu oli lutserni KA kogusaak punase ristiku KA saagist suurem kõiges kolmes arengufaasis. Ka lutserni seeduva kuivaine hektarisaak oli punase ristiku saagist kõrsumine-õitsemise faasis kõrgem, aga alates täisõitsemisest lutserni seeduva KA juurdekasv aeglustub. Lutserni KA seeduvus püsib hea rohusööda nõuete tasemel veel õitsemise algul, ristiku seeduvus vastab etalonväärtusele ka õitsemisel (tabel 2). Katseandmetel on positiivne seos I niite KA saagi ja neutraalkiu (NDF) vahel (r=0,60, r=0,64, r=0,77, P<0,01 vastavalt lutsern, punane ristik, kõrrelised). I niites langeb kõrreliste ja
kraadi, suur veevajadus. Kasvavad hästi soomuldadel. Säilivad halvasti. Raps Botaaniliselt kaalika teisend. Olemas suvi- ja taliraps. Suviraps vajab niiskust. Hästi kuivendatud madalsool ja gleimuldadel, põuakartlikud ei sobi. Et korralikult idaneks tuleb külvata 2-5 cm sügavusele. Haljasmassi saamiseks võib külve teha kuni juuli keskpaigani. Külv oleks tehtud 60- 70 päeva enne haljasmassi vajadust, nii võib suve jooksul kasvatada suvirapsi. Suviraps on talirapsist kuivaine rikkam, alates õitsemisest väheneb haljasmassi toorproteiini sisaldus kiiresti. Taliraps annab rohkem haljasmassi. Kasvatus kahel viisil, sügisel külvates saadakse halajsmass kevadel. Võib ka kevadel küslvata, nii saab haljasmassi suvel ja sügisel. Võrreldes suvirapsiga on kevadel külvatud talirapsi haljasmass pikema aja vältel kõrge kvaliteedi ja koristusaeg ei ole piiratud. Söödakapsas Kasutatakse põhiliselt siirdesöödana, suure proteiinisisaldus ja kõrge saagikus
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped.
PIIMA KOOSTISOSAD 1.Piimavesi Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud, mineraalsoolad ja vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad
moodustavad mitmesuguste ühenditena (valgud, rasvad, süsivesikud jt.) taime- ja loomorganismist põhiosa 98,5 %. Keemilise koostise andmed näitavad, kui palju toitaineid sööt sisaldab. Nende andmete põhjal on võimalik teataval määral otsustada sööda toiteväärtuse üle. Sama skeemi ja metoodika järgi määratakse ka looma keha keemiline koostis. Kõik söödad ja looma keha koosnevad veest ja kuivainest. Kuivaine jääb järele pärast vee täielikku eemaldamist söödast (või looma kehast). Kuivainesisaldus määratakse peenestatud aineproovi kuivatamisel termostaadis konstantse kaaluni (105° C juures 6 t või 135° C juures 45 minutit). Kuumutamisel aurustub kogu proovis leiduv vesi ning jääb järele kuivaine. Veesisaldus leitakse matemaatiliselt: 100 kuivaine = vesi. Kuivaine jaguneb kaheks osaks: * orgaaniline osa, * anorgaaniline osa ehk toortuhk.
Tarbimisaine alumine kütteväärtus (ingl k. net calorific value) Tarbimisaine alumine kütteväärtus (TAK) on soojushulk, mis vabaneb ühe ühiku kü- tuse täielikul põlemisel hapnikus, kusjuures kütuses olev vesi aurustub ega konden- seeru. Soojushulk ei sisalda seega veeauru kondenseerumissoojust. TAK sõltub kütuse kuivaine (v.a mineraalid) ja niiskuse sisaldusest. Mida suurem on kütuse mineraalide sisaldus (tuhasus) ja niiskus, seda madalam on TAK. Tabel 2. Biomassi liikide kuivaine keskmised kütteväärtused, (niiskusel 0%) TÜK TAK Biomassi liik GJ/t MWh/t GJ/t MWh/t Okaspuu (kuusk) 20,2 5,61 18,8 5,22 Lehtpuu (pöök, tamm) 19,8 5,50 18,4 5,11 Paju (energiavõsa) 19,7 5,47 18,4 5,11
• Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • Kuivaine • Ekstraktiivained • Toorproteiin • Rasv • Toorkiud • Tuhk Huvitavad faktid • 2009. aastal 329,5 miljonit tonni • 18.3 miljonit hektarit • Hiina, India, Venemaa Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/Kartul • http://www.eestikartul.ee/sordid/ • http://www.agrotrade.ee/index.php?id=10570 • http:// naistekas.delfi.ee/ilumood/ilusnaine/neli-mood ust-kuidas-kartulitega-iluhooldust-teha?id=656 44634
• Esialgne kesmine kaal oli 370 ± 42 kg • Viis ravi, seitsmel kordusel • Kestvus oli 98 päeva – 14 päeva oli kohanemseg – 3x 28 eksperimentaal päeva Uuring II • Kastreeritud Nelore härjad • Esialgne kaal 320 ± 39 kg • Kestvus oli 90 päeva • Viis eksperimenttalset korda – Ühe eksperimentaali ketvus oli 18 päeva – 10 päeva kohanemiseks – 8 päeval koguti proove Tulemus • Kuivaine tarbimine vähenes • Püsivad amülaasi, parandatud tuha ja lämmastiku osakaal suurenes • Eksperimentaalne dieet ei näidanud täieliku või osalise seedimise eripärasid. • Ei mõjunud ka vatsa pH´le (P> 0,05) • -mao ammoniaaklämmastikule ja toidu lämmastiku efektiivsusele. • -sööda ärakasutamisele ja rümbale. Artikkel • http://www.animalfeedscience.com/article/S0377-8401(14)00008-X/abstract
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluüh...
sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%
transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. Sõnniku mõiste ja klassifikatsioon põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%
Tema koosseisus on lahustumatud (ränidioksiid, alumiiniumoksiid ning raua, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi oksiidid), lahustavad (naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi soolad) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained (süsivesikud, rasvad, surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused). Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, foolhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Järvemudasid on püütud kasutusele võtta väetisainena põllumajanduses, kuid paraku on seegi rakendusvaldkond üsna piiratud, sest sapropeeli toiteainetesisaldus on üsna madal ja tema kasutamine tuleks kõne alla üksnes kompostiva
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2
Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu puidu keskmist niiskust Wt=20 % kogumassi suhtes. Kuivaine tuhasisaldust Ak=0,5%. Lehtpuu puidu tüve põlevaine elementaarkoostis pärineb raamatust „Soojusgeneraatorid“ [1, lk. 23] Cp=50,5%, Hp=6,1%, Op=42,8% ja Np=0,6%. Väävli sisaldus on kuni 0,05%, mis jääb arvutustest välja. Tuha kuivaine koostise tarbimisaineks ümberarvutamiseks korrutatakse seda 0,8’ga At = Ak · (100-Wt)/100 = 0,5 · (100-20)/100 = 0,4%
Silva aqua Tootest Tugev kiirliimuv niiskuskindel puiduliim koosteliimimiseks puidu ja mööblitööstuses, kus on vaja niiskuskindlat liimliidet. Tagab värvitu ja vastupidava liimivuuki. Tehnilised andmed Sideaine Polüvinüülatsetaat Värvus Valge Konsistents Viskoosne Kuivaine sisaldus 50% Tihedus 1090 kg/m³ Viskoossus Umbes 12 000 mPas, Lahusti Vesi pH Umbes 3 Süttimispunkt Puudub Kasutamis tingimused Kasutamistemperatuur Mitte alla +10 ºC. Puidu niiskussisaldus 514%, eelistatult 710% Kulu 100250 g/m² Töövahendid Liimilabidas, pintsel või rull Säilivusaeg Vähemalt 12 kuud Säilitamine Avamata pakendis. Mitte hoida tem...
#5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva kontsentratsioonivõimet, hüperaktiivsust ja agressiivsust. Selle põhjuseks on kroomi puudus. Kroom, mis lisandite- ja suhkrurikkas toidus eemaldatakse rafineerimisel, on vajalik veresuhkru taseme kontrolli all hoidmiseks. #6. Arvatakse, et umbes üht kolmandikku vähkkasvajatest on võimalik tõkestada toimusharjumuste muutmisega. Toiduga, mis on kõrge kiudaine ja täisteralise kuivaine sisaldusega ning madala rasvasisaldusega, on võimalik peatata tervet rida vähkkasvajaid, muuhulgas näiteks käärsoole-, soole- ja rinnavähki. #7. Paljud viljakuseksperdid on arvamusel, et kõrge rasva, suhkru ja töödeldud toitude sisalduse ning madala viljakusele oluliste toitainete sisaldusega toit võib viia viljatuseni ja suurendada nurisünnituse riski. #8. Kõrge rasva-, suhkru- ja soolasisaldusega toidu pidev tarbimine viib kehakaalu tõusuni ja suurendab rasvumise riski
Kuiv paks talve kasukas -7 c * Browsen, R. & Ames D."Winter Stress in Beef Cattle" Cattle Producer's Library. CL760. Tegurid, mis loovad stressi talvekuudel on külm, tuul, lumi, vihm ja pori. Kõik need tegurid mõjutavad energia kulu karjal. Talvel energia vajadus suureneb aga proteiini nõuded jäävad samaks. Külmajal ajal peab ka vesi olema saadaval, muidu võivad veised keelduda söömast. Päevase kuivaine tarbitav kogus temperatuuri muutudes Temperatuur, < -15 -15 - (-5) -5 - 5 5 - 15 15 - 25 25 -35 >35 c Tarbimise 1.16 1.07 1.05 1.03 1.02 0.90 0.65 muutus % Metaboolne vastus külmale hõlmab praktiliselt kõiki keha süsteeme. Vöötlihased tekitavad külmavärinaid, süda lööb kiiremini, hingamine muutub sügavamaks, uriini vool suureneb ja hüpofüüsi juhitavad süsteemid on aktiveeritud nii,
– Suhteliselt väike töökulu –Puhas, kuid niiske laut – Seadmete vähesus •Sõnniku edasisel käsitlemisel esinevad kulud muudavad esialgse efekti nulliks: – 2-6 korda suurem hoidla – 3-6 korda suuremad veokulud Virts • Loomade väljaheidete vedel osa • Kiiretoimeline lämmastik- ja kaaliumväetis •Orienteeruvalt sisaldab virts: – Lämmastikku 0,2-0,3% –Fosforit 0,03-0,04% – Kaaliumi 0,3-0,4% • Kõik toiteelemendid on taimedele hästi omastatavad. Sõnniku jaotus kuivaine sisalduse alusel: • Tahesõnnik – saadakse allapanu kasutamisel, kuivainet >17% •Poolvedel sõnnik – ei ole lisatud allapanu ega vett, kuivainet 8-14% •Vedelsõnnik ehk läga – sõnnik on farmist eemaldatud vee abil, kuivainet <8% •Virts – ei täida sõnniku põhifunktsiooni – huumusseisundi parandamine. Tahesõnniku jaotus: • Vastavalt allapanu liigile turba-, põhu-, põhu-turba-, saepuru- jne.• Vastavalt loomaliigile veise-, sea-, hobuse- jne. • Sõltuvalt
· Jaanalind 1000-1600 Linnuliik Tapmisvanus, päevades Kanabroiler 42 Supikana >600 Kalkun (kerge) 100 Kalkun (raske) 170 Lihapart 49 Hani 110 Pärlkana 100 Tapasaagis, % = lihakeha/kehamass*100 Lihakeha (kael+rupsid+sisemine rasv) = rümp Toitainete saagis kehamassiühiku kohta Kehamass Liik Toodang, Kuivaine Valk Valk (KM) kg Kg/a % Kg/a % a 1kg KM Munakana 2 18 25 4,5 12,5 2,25 1,125 Munavutt 0,25 4,2 26 1,05 13,1 0,55 2,2 Lehm 700 7000 12,5 875 3,3 231 0,33 Soo määramine: tiiva hoosulgede kasvukiirus;
14.Kuumtöödeldud toidu ja külmtoidu jahutamise aeg ja temperatuur(iga toidupartii,registreeritakse vähemalt üks kord nädalas) 15.Kontrollkaart(toidu serveerimine) 16.Temperatuur jahutatud või kuuma toidu serveerimisel(korrapärane jälgimine,registreeritakse vähemalt üks kord nädalas,külm või kuumseadmete iga rikke korral) 17.Kontrollkaart(puhastamine ja desinfitseerimine,jäätmete kogumine ja äravedu,kahjuritõrje,töötajate hügieen) 18.Puhastusplaan 1) Kuivaine ladu 2) Liha ja kala ettevalmistus ruum 3) Koristustarvikute ruum 4) Juurvilja ettevalmistusruum 5) Söögisaali ruum 6) Rõivistu ruum(olmeeruumid) 7) Nõudepesuruum 8) Köök NEED ÜLALNIMETATUD PUNKTID PUNKTID PUUDUTAVAD ENESEKONROLLIPLAANI. 19.Ohutuskaart.(iga ainete kohta põhjalik infarmatsioon,kõik kasutusjuhendid iga eraldi toodut pesemisvahendite kohta) 20.Toiduhüügieenikoolitus kava (kes ja kuna toiduhüügieenikoolituse läbis) 21
http://www.lambawark.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vill_merlere.htm 3. http://www.lrannik.ee/materjalid/vormsi_kasiraamat.pdf#search=%22taimedega%20v %C3%A4rvimine%22 4. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ounad_evelin.htm 5. http://seemnemaailm.ee/cgibin/sanitarium/view.cgi?id=199&cat_id=3&print=1 6. Jackie Crook/"Taimedega värvimine" 2007/lk11/ 13.05.2009 Eelinof Aedvili kuivaine suhkur tärklis kiudaine toorvalk Kaalikas 7,716,5 5,310,5 0,4 1,31,5 1,02,4 Porgand 11,517,3 5,09,5 0,2 1,01,2 0,91,2 õun 11,5-14 8,515 1 0,4 (allika 4 ja 5) Lõnga värvimine Villa pesemine Nii vill kui lõng sisaldavad looduslikke rasvu ning pisemat prügi. Materjali põhjalik puhastus tagab värvi kiire ja hea imendumise. Villa pesemisel tuleb olla ettevaatlik. Nagu
Kevadine kasv on nõrk kuni loomiseni, edaspidi intensiivistub. Viljakal mullal on võrdlemisi põuakindel ja kiire ädalakasvuga. Talub vegetatsiooniperioodil 6-7 kordset karjatamist. Reageerib hästi orgaanilisele ja lämmastikväetisele. Toitaineterikkal kasvukohal väga hea söödavusega, kuid Kvaliteet rohukamaras domineerimisel söödavus halveneb. Rohu söödana: kuivaine toorproteiini- ja energiasisaldus ning seeduvus on eriti kõrged. Taime lehed on kevadest hilissügiseni püsiva sinakas- kuni tumerohelise värvusega, lühikesed, nooremas rohukamaras Kvaliteet 3,0-3,5 mm laiused, tihedas vanemas murus kitsamad. muruna: Moodustab hea mullapinna katvusega, tallamise kindla ja tiheda muru, mis on vastupidav kümne ja enamkordsele 3-4
ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral? 50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)? 4-5 aastaselt Eesti holsteini tõugu veiste osatähtsus piimaveiste üldarvust on ca? 2/3 Lihatõugu veistele on iseloomulik hingamistüüpi konstitutsioon? Vale Kui suur on keskmiselt normaalse lehmapiima kuivaine sisaldus? 11-12% Kas uus lüpsiperiood algab lehma tiinestumisega? Ei Milliseid lihakvaliteedinäitajaid hinnatakse organoleptiliselt? Lõhn, maitse, värvus, tugevus, puljong Millele viitab normaalsest suurem somaatiliste rakkude arv piimas? Udarapõletikule Nimeta kolm mikroelementi! Raud, vask, magneesium, seleen Vees lahustuv vitamiin on? B-vitamiin Millal on ternespiimas sisalduvate antikehade imendumine maksimaalne? Kohe peale sündi Palju kulub umbes vasika üleskasvatamiseks piima
Allapanuta sõnnik on toitainerikas ja ei jää efektiivsuselt alla tahedast sõnnikust, kuid tema säilitamine, transport ja laotamine nõuavad spetsiaalseid töökindlaid ja kalleid masinaid ning kõrget töökultuuri. Allapanuta sõnniku hoidlad peavad olema keskkonnareostuse vältimiseks täielikult veekindlas ja kaitstud pinnavete juurdevoolu eesti. Enneväljavedu põllule on vajalik sõnniku põhjalik segamine, sest seistes tekib sõnniku pinnale koorik, põhja sade ja keskele jääb kuivaine vaene vahekiht. 35. sõniku mõiste ja klassifikatsioon. põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on teinud läbi kuumkäärimise(hävitab umbrohu seemned ja taimehaigused). Sõnnik on loomakasvatuse üks põhitoodang, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: *Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%. *Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14%. *Vedel sõnnik e
Limakooriku all valmivad juustud 3. Hallitusjuustud · Sinihallitusjuustud · Valgehallitusjuustud · Hapupiimajuustud · Sadestatud juustud · Kontsentreeritud juustud Tekstuuri järgi klassifitseeritakse: · Kinnise tekstuuriga (aukudega) · Lahtise tekstuuriga (aukudeta) 4. Liigitus kõvaduse, rasvasuse, soolasuse järgi Kõvaduse (rasvavaba kuivaine veesisalduse) alusel: Kõvadus Rasvata kuivaine veesisaldus % Ülikõva mitte üle 51% Kõva 49 ... 56% Poolkõva 54...63 Poolpehme 61...69 Pehme 67...75 Rasvasuse alusel Rasvasus Kuivaine rasvasisaldus % Kõrgrasvane üle 60 Rasvane 45...60 Poolrasvane 25...44 Madalrasvane 10...24 Lahja alla 10 Soolasuse alusel:
Käärimisprotsessdie ei ole umbrohtunud luht-kastevarre või võilillega. Pealtparandamise tähtsamateks võteteks on võsa suunamiseks on kolm põhilist moodust: soodustatakse piimahappe käärimist, lisatakse konserveerivad ained või laastamine, kivide koristamine, tasakaalustatul väetamine ja heinaseemnete kamarasse külv. Väetamine rohi närvutatakse. Hein on kuivatatud rohusööt, et hein säiliks peab ta kuivaine sisaladus olema 83 % ja regulaarne käsutamine muudavad mõne aastaga rohustu koostist ja saagikus võib 2-3 korda 25) Rohusöötade ( haljasrohi, silo, hein) kvaliteet: mõjurid, loomade nõuded, hindamise võimalused suureneda. Lisaks sellele paraneb saagi kvaliteet, sest ülekaalu saavutavad parema söödavuse ja Suveperioodil on loomade põhisöödaks haljassöödad. Nende toiteväärtus on küllaltki kõrge, sisaldades kõrgema toiteväärtusega liigid
seda heledam tuleb siirup. Peale suhkru lahustammist keedetakse siirupit 25-30 minutit pidevalt segades, eemaldatakse pealispinnale tekkinud vaht. Antud 25-30 minutiline ajavahemik keetmisel on vajalik selleks, et hävitada baktereid. Kui keeta antud ajavahemikust kauem, toimub suhkru lõhustumine ja karamelliseerumine. Peale 30 minutilist keetmist tuleb kontrollida valmis siirupi kontsentratsiooni. Siirupi valmiduse üle võib otsustada ka tema keemistemperatuuri põhjal: 103,1 kraadi kuivaine sisaldus 60%, 104°C 65%.Valmis suhkrusiirup sisaldab 60-65% kuivainet. Mehhaaniliste lisandite eemaldamiseks kuum suhkrusiirup filtreeritakse. Mikroflooraga saastumise ja kupaazist aroomainete kadude vältimiseks jahutatakse siirup peale filtreerimist 10-20°C-ni kasutades soojusvaheteid. Külmal meetodil suhkrusiirupi valmistamisel suhkur lahustatakse temperatuuril 60-70°C, seejärel filtreeritakse ja jahutatakse. Võimalik on kasutada ka vedelat suhkrut. Kasutamine on
Protokoll nr. 3, 26.04.2015 Orgaaniliste väetiste analüüs Töö iseloomustus: (proov 3) Kuna üldlämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks on enne määramist vaja orgaaniline aine tuhastada ja üldlämmastiku määramiseks sobib ainult märgtuhastamine, siis alustasime analüüsi märgtuhastamisega. Valmistasime kuivaine ja toortuha proovid ette termostaati ja muhvelahju viimiseks. Määrasime pH universaalindikaatori värvide skaala alusel. Märgtuhastamine: Alustades märgtuhastamisega kaalusime täpselt 0,5g orgaanilist väetist ning panime selle Kjeldahli number üks põletuskolbi, millele lisasime 3 ml kontsentreeritud H 2SO4 ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi kuumutusplokil kuni kolvis olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi,
4) Mahla puhastamine lubja abil o Külm puhastamine lisatakse lubjapiim, segatakse, soojendatakse 100 kraadini ja suunatakse tankidesse seisma. Tekib sade ja puhas mahl, puhastatakse kaks korda. o Kuum puhastamine mahl kuumutatakse ja segatakse lubjapiimaga. Sade eemaldatakse. o Puhastamisele järgneb sulfiteerimine 5) Mahla paksendamine auruga o Kuivaine sisaldus 4050% suunatakse vaakumaparaati, jätkub aurustumine o Saadakse täitemass 6) Suhkru tsentrifuugimine eemaldatakse kristallid melassist 7) Suhkru rafineerimine toorsuhkur segatakse kokku suhkrusiirupiga (melassi jääkide lahustamine) o Tsentrifuugimine o Töötlemine auruga puhastamine o Lisatakse kemikaalid o Sade filtreeritakse o Kristalliseerimine o Tsentrifuugimine
Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist. Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim, mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Turvas Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel · Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast
(vastavalt loomade pidamisviisile), e. kõik, mis näeb välja & lõhnab nagu sõnnik. Varasem sõnniku definitsioon: Sõnnik on põllumajandusloomade väljaheidete ja allapanu segu, mis on läbinud kuumkäärimise temperatuuril 60-70°C. Kuumkäärimise mõju hävitab 60-70% umbrohu seemne ja patogeenid haiguste tekitajad (enamus patogeene on seened & viirused). Ideaalne oleks, kui iga ha saaks aastas 12-14 t sõnnikut (aga antakse 2-4 t a.). Sõnniku liigitused/jaotus kuivaine sisalduse järgi: 1) tahe (mitte tahke!!) sõnnik kuivaine üle 17%, soovitav üle 20% (20-25%) 2) poolvedel sõnnik kuivainet 8-14% 3) vedel sõnnik e. läga alla 8% kuivainet (virts vedelsõnnik) 14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe. See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. ,,Pole kala ega liha". I TAHE SÕNNIK
Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed Mitmuse omastava täiendosa lahku, kus ei teki Õuna-ja marjaaed lõpuaktus- ja pidu mõistet. 2) Omadussõna, arvsõna, asesõna, muutumatu sõna+nimisõna Ilus poiss kuivaine KAASSÕNAD Kümme poissi kümnevõistlus Üldjuhul lahku Minu mure isekallutaja Kui tekib mõiste, siis kokku Laua all alläär l
Statistikaameti veebipõhisest andmebaasist. 8. Milliste mittekütuseliste energiaallikate rakendamiseks on Eestis head tingimused? tuul 9. Milliseid muundatud kütuseid Eestis toodetakse? o põlevkiviõli o põlevkivigaas; o turbabrikett. 10. Mida näitab kütuse lendainesisaldus? biomassil tavaliselt kõrge (65 75%) nõuab mahukat kolde ruumi, sest ainult väike osa energiast eraldub restil, põhiosa aga kolderuumis (leegis) näitab: sisaldus massiprotsentides kuivaine (d) kohta; sisaldus massiprotsentides niiske kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik. Lämmastik ja hapnik on ballast. 12
,,Vesna" ja ,,Rajah" on aretatud Taanis. Aretajaks on DLF-Trifolium A/S. Eesti sordilehes on ta alates 1998. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) Saagikus Eestis Aastatel 1993...1995 Jõgeval läbiviidud viie katse keskmisena (kaheniiteline kasutamine kahel kasutusaastal) on sort `Ilte' ületanud diploidset standardsorti `Jõgeva 205' haljasmassisaagilt 21,3 % (saagid vastavalt 65,4 t ha-1 ja 53,9 t ha-1) ning heinasaagilt 8,3 % (10,92 ja 10,08 t ha-1) (joon. 1). Saagi kuivaine proteiinisisaldus oli sordil `Ilte' 17,7 %, sordil `Jõgeva 205' 16,4 %. Kahe katseaasta (1988...1989) keskmine seemnesaak oli sordil `Ilte' 326 kg ha-1, standardsordil `Jõgeva 205' aga 234 kg ha-1. (Bender, 1996) 70 65.4 60 53.9 50 40 t ha-1 " " 30 20
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
