2012). Veel on öeldud, et häiringud on sündmused mis häirivad ökosüsteemide toimimist ja kooslusi ning mis mõjutavad resursside kättesaadavust. Erinevaid häiringuagente on kirjanduses palju käsitletud, kolme suurimat: tule, tormi ja putukakahjustusi on uuritud palju. Samuti on uuritud ka inimtegevust metsas, mis näiteks lageraie korral on mingil määral võrreldav tormikahjustustega metsas. Erinevates metsatüüpides esinevad ka erinevat sorti häiringud. Kuivades metsades võib probleemiks olla tuli, märgades aga näiteks üleujutused ja tormid. Häiringud ei ole ainult halvad, need võivad olla olulised metsa uuenemisele kaasaaitajad. Iga häiring või häiringute kombinatsioon annab tõuke mingile kindlale metsa arengu suunale, mõjutavad edaspidist metsastruktuuri ja koosseisu. (Fraver et al. 2009) (Swift ja Ran 2012) Häiringuid on palju uuritud ja jõutud järeldustele, et häiringud jätavad endast maha
Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud essentsi põlemise saadus). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela valge värviga, huuled võõbati kuldseks ja hambad pruuniks. Hiinlannade kõrgem klass värvis ka küüsi. Selleks kasutati kummiaraabiku, zelatiini, mesilasvaha ja muna segu. Alamklassile oli küünte värvimine keelatud. Aasia naised raseerisid veel kulme. Hambad värviti kuldseks. Ka Jaapani naised võõpasid oma näod kriitvalgeks. Alguses kasutati pliisisaldusega kreemi,
miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu- misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike – ainult 1 mm meetri Põrandad kohta. Poomkantlaudis (pindlauad) Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks – niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niis- Aiad, tuule- ja lumetõkked kussisaldus on 10–15%.
Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid. Ameerika sõrestik tarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832 Vahvärk sein Vagvärk (saksa keeles Fachwerk) on puidust seinatarind, mille on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale.
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud
miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu- misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri Põrandad kohta. Poomkantlaudis (pindlauad) Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niis- Aiad, tuule- ja lumetõkked kussisaldus on 1015%.
Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks teguriks õhulõhede sulgumise tõttu CO puudus ning sellistes tingimustes omavad eelist C- taimed, kuna nemad suudavad Calvini tsüklit efektiivsemalt varustada CO-ga ka suletud õhulõhede korral. C-taimede hulka kuuluvad nt mais, suhkruroog, hirss, sorgo 15
Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidele vaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi (nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on
Müügile tulevatel kookospähklitel on kaks pealmist kihti eemaldatud ja pakutakse vaid kookospiima sisaldavat luuvilja. Kookospähklid saabuvad Euroopa turgudele aastaringselt Indoneesiast, Filipiinidelt, Sri Lankalt ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Terved pähklid pakitakse 60-100 kaupa kookoskiududest punutud võrkkottidesse. Peenestatud koprat ehk kookoshelbeid imporditakse peamiselt Filipiinidelt ja Sri Lankast. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud kookospiima tahkumise tõttu. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid punutisi. Kuivatatud toitekude ehk kopra on tooraineks kookosõli ehk kookosrasva saamisel. Jäätmed lähevad õlikookidena loomasöödaks. Kõva luukesta kasutatakse mitmesuguste esemete väljatreimiseks
Et värvide toonid ei muutuks, kasutatakse lahjendamiseks eeterlikke õlisid (nt tärpentin). Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pintseldamise võimaluse saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisandeid nagu näiteks vaike, (nt mastiks, dammara jt), või ka vaha (nt mesilasvaha). Kuna õlivärvid kuivavad pikkamööda, on maalimise juures suhteliselt kerge parandusi teha. Kui soovitakse kuivamist kiirendada, kasutatakse sikatiive, heade õlivärvide kuivades nende toon ei muutu. Värvi valmistamise protsess on erinevatel õlivärvidel erinev. Ei ole kindlaks määratud õlivärvi valmistamise standardeid. Selle tagajärjel on palju erinevusi erinevate firmade toodetel. Mõni on püsiva koostisega, mõned on väga läikivad, mõned matid jne. Iga kunstnik võtab kasutusele selle, mis sobib tema keskkonna ja tema tööga. Õlivärvidega maalitakse põhiliselt kahel klassikalisel viisil. Esimest neist kutsutakse alla prima tehnikaks
Sissejuhatus Värv on värvainet või pigmenti ja sideainet sisaldav pastataoline, vedel või tahke aine. Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kui...
tihedalt koos nagu kanep ja on ka nii kõrge nagu kanep. Põdrakanepid ulatuvad tavaliselt täiskasvanud mehele rinnuni. Taim paljuneb seemnetega. Paikselt laieneb vegetatiivselt rohkete juurevõsudega. Põdrakanep kasvab kuivades metsades (sagedamini laane- ja palumetsas), metsaservadel, lagendikel ja kuivadel rabadel. Ta on üks esimesi taimi raiesmikel ja põlendikel, kus moodustab läbipääsmatuid tihnikuid. Mesilased saavad sellelt taimelt rikkalikult nektarit, seda armastavad ka põdrad. Kuid ka inimesed on põdrakanepist nii mõndagi kasu saanud. Tema noored mahlakad
puudumises. Palju kasutust on vuugivabad põrandad leidnud logistikakeskustes kus liiklustihedus on väga suur. Mõningatel juhtudel on võimalik vuugivabade põrandate paksust võrreldes tavalahendusega vähendada. Betooni mahukahanemine betoonpõrandates On hulk tegureid, mida tuleb jälgida betoonisegu koostamisel, paigaldamisel ja hooldamisel, kuid paljugi võib juhtuda ka juba kivistunud betooniga. Enamik betoonkonstruktsioonide projekteerijaid teavad, et betooni kuivades toimub mahukahanemine, kuid tihtipeale ei arvesta nad seda oma töödes. Isegi kui kahanemise protsess on arvesse võetud, esineb eriarvamusi parima tee leidmisel mahukahanemise kahjulike mõjude piiramiseks. Kui betoon saaks takistamatult kahaneda, oleks kahanemisest põhjustatud pragunemine olematu. Kuna normaalne kahanemine on tegelikkuses takistatud vundamentide, pinnase, armatuuri või põrandaga külgnevate teiste konstruktsioonide poolt, tekivad betoonplaadis suured tõmbepinged.
suurepärased tööriistad. Pori ja rasv on eemaldatavad lahustiga. Puhastatud pinnale kanda peale krunt värv, seda vähemalt kaks kihti. Suurepärane oleks kui esimene kiht on happekrunt. Kuna kruntvärv on poorne ja ei kaitse metalli, tuleb sinna peale kanda põhivärv. Kogemusel näitavad, et auto põhja kaitseks võib veel peale kanda 9 mastiksi, mis jääb kuivades elastseks ja kaitseb värvipinda kivi täkete eest. Meremehed puutuvad korrosiooniga kokku iga päev, selleks on laevadel eraldi värvi ruum, mille aroomidega peab olema ettevaatlik. Kasutatud kirjandus https://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje- pinnakatted http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html www.wikipedia.ee 10
Satelliidifoto, kus on näha d tolmutormid Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe http://photogallery
Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus Teraviljad sisaldavad keskmiselt: o 75% süsivesikuid, o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India, Aafrika ja Venemaa piirkondades. Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss ei sisalda gluteeni, siis ei saa sellest valmistada kergitatud leibasid. Küll aga valmistatakse hirsijahust lamedat leiba, kooke, helbeid, pudingeid, suppe, pajaroogasid. Kaer (Avena sativa) Kaer kuulub tähtsamate toiduteraviljade hulka. Maailmas toodetakse ligi 50 miljonit tonni kaera aastas. Inimtoiduks valmistatakse põhiliselt kaerahelbeid
pikaealisusele ja võimele säilitada oma lehtedes või vartes säilitada kõik kättesaadavad toitained (1.). Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein (Drosera anglica), kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust (9.). Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline) (10.). Biootilised tegurid rabades Sümbioos Osa organisme aga, nagu epifüütsed samblad ja samblikud, kasvavad ainult männikoorel või -okstel, seda eriti rabades, kus niiskust palju. Samas ei hangi nad oma
murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk õhustatuse ja vee ja murendmaterjal rikastub
Müügiargumendid Unikaalsus võib olla kas kasutuslihtsus, disain, kiirus, võimsus, valikurohkus, klienditeenindus, personaliseeritus, asukoht vms. Unikaalne on see, mida konkurendid ei paku, kuid mis on tarbija jaoks oluline ning mis eristaks toodet konkurentide omast. Pesugeeli müügiargumendid oleks: 1. pesugeel on tervisele tunduvalt vähem kahjulik kui pesupulber. Geel lahustub vees täielikult ja allub paremini loputusprogrammile. Pesu kuivades ei eraldu jääke. 2. pesugeel on kodumaine toode. Eelista eestimaist on tugev argument, et osta seda konkreetset pesugeeli. 3. ökoloogilisus – antud toote tootmisel ei kahjustata loodust ega keskkonda. 4. geel sisaldab veepehmendajat ja kaitseb katlakivi tekke eest Kliendid Ettevõte ise määratleb oma kliente järgnevalt: allergikud, tundliku nahatüübiga tarbijad, lastega pered, naturaalsemaid kodukeemiatooteid eelistavad tarbijad.
(30%) väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. EHITUSMATERJALID 6 PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Mahumuutused veesisalduse muutumisel – niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 ASEND..................................................................................................................................................................... 2 SUURUS.................................................................................................................................................................2 NAABERRIIGID...................................................................................................................................................... 2 RAHVASTIK...........................................................................................................................................................3 ARV..................
3.3.1. Mereline parasniiske valdkond- üsna viljakate ja püsivate muldadega, agroklimaatiliselt üks maailma hinnatumaid piirkondi. (Prantsusmaa, Kesk-USA) 3.3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on niisutamise abil võimalik kasvatada kogu aasta vältel. Aastas kaks saaki. Haritavat maad umbes 300 mln ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. 4.1
eelnevalt aluspinda töödelda, et tagada korralik nake (nt krundiga). Krohvi kantakse pinnale mitmes kihis, et tagada piisav paksus ja soovitud efekt. Ühe kihi paksus on tavaliselt 10-20 mm ja pinnale kantakse tavaliselt 2 või enam kihti. Kihi paksus tuleneb sellest, et krohv sisaldab peeneteralisi osasid mis kipuvad pragunema liiga õhukeste kihtide puhul. Pärast esimese kihi kandmist aluspinnale tuleb anda sellele aega taheneda, et saaks kanda peale teise kihi. Kuna liiga kiiresti kuivades võib krohv praguneda on vajalik pärast kihi kandmist seinale see katta kilega või pidevalt niisutada(ca 48 tundi). Kui esimene kiht on tahenenud, aga endiselt veel niiske võib alustada teise kihi peale kandmist. Krohvimisel tuleks vältida külmasid ilmasi, otsest päikest ja tugevat tuult, sest need võivad krohvi kas liiga kiiresti ära kuivatada või praostada. [1] 2.2. Veetihe betoon Veetihe betoon on betooni liik millel on suurem veepidavus kui tavalisel betoonil oma
välisjõu toimel puruneb Millist mõju avaldab kuivatamine kipstoodete omadustele? Kipstoodete kuivatamisel nende niiskussisaldus väheneb ja tugevuslikud omadused suurenevad. Kas kipstooted on vees püsivad? Ei. Kips seob endaga vett, mille tulemusel kips pehmeneb ja laguneb. Kui õhu suhteline niiskus on >60% langeb kipsi tugevus ja toimub pehmenemine. Millistes tingimustes võib kipstooteid kasutada? Kipsitooteid võib kasutada kuivades tingimustes, oluline on neid kaitsta ülemäärase vee ja õhuniiskuse eest. Seega ei sobi kipsplaat näiteks vannituppa, sest niiskus on suuteline läbima ka keraamiliste plaatide vuuke ning nende alla paigaldatud niiskustõket, imbudes kõige all asuvasse kipsplaati. Kasutatud kirjandus: 1. Loengu konspekt 2. Raado. L.-M., Ehitusmaterjalid. 2018 3. Ehitusmaterjalide tootjate ning edasimüüjate koduleheküljed 7
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üks...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 ...
Soojenemine on nähtus, mis on mõõtmistega fikseeritud üle sajandi pikkuse ajavahemiku vältel. Kliima soojenemise seletus inimtekkelise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga, mis tuleneb tööstusühiskonna arengust, on leidnud niivõrd laialdast toetust rahvusvahelises teadlaskonnas ning laiemas üldsuses, et kliima soojenemise peatamiseks sõlmitakse rahvusvahelisi leppeid. Kliima soojenemise negatiivseteks mõjudeks peetakse mh põllumaa ja mageveevarude kasvavat defitsiiti kuivades piirkondades, mis veelgi süvendavad toiduainete turu ettenähtavat pingestumist. Rahvarikaste riikide majanduse mahu kiire kasv ja vastavalt ka globaalse keskklassi arvukuse ja tarbimisnõudluse tohutu suurenemine toovad kaasa kasvava nõudluse loodusressursside järele. Ettenähtavalt tekivad pinged toiduainete ja energia nõudluse ja pakkumise vahel, mis viib mõlemate kaubagruppide hinna tõusule. Viimane omakorda tekitab toiduainete defitsiiti.
Taimestik Ukrainas algsesse taimestikku kuulusid stepid. Need on praeguseks haritud põldudeks. Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid.Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Loomastik
ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on
Killustiku plaatjate ja ndeljate terade sisalduseks kogu proovis tuli 26,60 . Vastav n6ue betooni valmistamiseks on vahemikus 15 - 50 Yo. Seega selle niiitaja jiirgi on katsetatud killustik sobilik kasutamaks betoonis jiimetiiitematerjalina. Samuti vdib seda kasutada lausa raskebetooni valmistamisel, kuna selles peab ndeljate ja plaatjate terade sisaldus olema kuni 35%. N6eljate ja plaatjate terade sisaldus ei tohi killustikus olla iilemiiiira suur, kuna vdikeste terade vahele liiheb vesi, mis kuivades jatab betooni tiihikuid, mis omakorda pdhjustab betooni n6rgenemist. Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 10,2o/u Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam on betoon. Muljumiskindluse jlrgi miilratakse killustiku tugevusmark (LISA, tabel 2), mille jiirgi tuli antud katse killustiku tugevusmargiks 1200. Killustiku mark on sdltuvuses temast valmistatava betooni klassist - killustiku mark peab tiletama betooni klassi 1,5...2 korda.
lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad
Täiendada oma teadmisi ja olla arenguvõimeline. Eesmärk luua firma, mis on kasumlik ja on konkurentsivõimeline. FIE Malle Vahtramäe ettevõtluse põhimõte on tegeleda enesele huvipakkuva alaga, mille teostus on põhitöö kõrvalt, et mitte võtta liiga suuri riske, vaid tegutseda samm-sammult. Tegevusalaks on pajuvitstest punutiste valmistamine kohalikust ökoloogilisest materjalist. Toodangu omapära seisneb selles, et punutisi tehakse keetmata vitstest. Päikese käes kuivades omanadavad nad heleda päikeselise tooni. Konkurentsitihedal ajal edu saavutamine nõuab lisaks kaubale ka muud huvitavat lisaks pakkuda. Näiteks pakkuda kaupa nõnda kaunilt, et see näeb välja nagu kaunis kompositsioon kunstinäituselt. Toode on suunatud eeskätt tarbijale, kes hindab looduslikkust materjalist valmistatud tarbeesemeid oma igapäevaelus. Esialgse vajaliku toorme saan oma vanematekodu maadel kasvavast pajust ja esimeste punutiste valmimine toimub ka sealsetes ruumides.
Päris Permi ajastu lõpu eel ilmusid esimesed ürgsisalikud, kes olid Triiase ajastul ilmunud dinosauruste eellasteks. Loomsisalike valitsusaeg lõppes massilise väljasuremisega Permis. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Permi ajastu väljasuremise üle elanud roomajad muutusid valdavaiks Triiase maastikul. Ürgsisalikud, kellest põlvnesid krokodillilised ja dinosaurused, mitmekesistusid kiiresti. Väga kuivades tingimustes tõrjusid nad välja ellu jäänud soojaverelised imetajalaadsed loomsisalikud. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Arenesid uued roomajad, kes kõndisid maismaal, ujusid vees ja lendasid taevalaotustes. Ilmusid ürgkrokodillid ja merekilpkonnad.( Allaby, M. 2009) Varasemad sisaluimsed (plesiosaurused), kalasisalikulised (ihtüosaurused) ja valesisalikulised (notosaurused)
93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad.
93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki- vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu- musrikkad mullad.
sulundis; 3) välissulund reeglina ilma tihendita, kuid võib olla projektikohaselt paigaldatud Puitseinad Puitseinte alla kuuluvad: palkseinad sõrestikseinad Palkseinad Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: 1) püstpalkseinad - tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus.Sein on hea kandevõimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda. 2) rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes sõrestikseinaga kapitaalsem ja vastupidavam, suurema soojasalvestusvõimega (massiivsem), kuid vähem soojapidav ja palju töömahukam ehitada. Seinte ehitamiseks võib kasutada kooritud tahumata või tahutud palke või eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke.
- põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga
Puhastusained Olga Komleva 021MT Akrüülpindade puhastusvahend Puhastab ja annab läike vannidele, dussidele ja teistele sünteetilistest materjalidest pindadele. Eemaldab katlakivi ja rasvajäägid. Kasutamine- loksutada pudelit. Puhastaad pinnad Acryl netiga niiske lapi abil, lasta toimida 30 sek.- 1 min. seejärel loputada hoolikalt puhta veega. Läige tekib kuivades. Tugeva katlakivi korral kroomitud, roostevabadel või muudel kunstmaterjalist pindadel lasta vahendil toimida umbes 5 minutit. Sisaldab anioonseid ja mitteanioonseid aktiivseid tensiide (<15%) laguneb looduses 48 tunni jooksul. Ei sobi emailpindadele. 10 Puhastusained Olga Komleva 021MT ORO Fix klaasi puhastusvahend Glas Rein
Tardumise ja kivinemis kiiruse järgi jaotuvad Kiirtarduvad mördid (kips, tsement) Aeglaselt tarduvad mördid (savi, lubi, liimilisanditega) Mineraalsed krohvimördid jagatakse neid mineraalse sideaine järgi viide põhigruppi Lubimördid Lubitsement mördid Kips Tsemntmördid Lubimördid Lubimörte kasutataks enamsti puit- tellis- betoon- ja teiste pindade katteks. Nad on plastsed ja tugevad, nakkuvad hästi mitmesuguste pindadega ja kuivades kohtades kestavad hästi. Tsementmört Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks. Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida. Tsementi 1 osa lupja 1 osa ja liiva 6 osa. Toote nim. Segu koostis Kasutus Kulu norm Kihi paksus kg/m2/mm mm
taimpark (tammekoor, paju) pruuni värvusega vastupidav, painduv mineraalpark maarjaspark ei kannata niiskust üldse! kroompark tugev, jäik nahk süntaanpark Parkimise tulemusena tekkinud põikisidemete hulka iseloomustab naha liimistumistemperatuur. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine: Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv, tal on tugevad liimivad omadused, kuivades muutub aga sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Naha ja pärgamendi vananemise kiirust mõjutavad järgmised endogeensed tegurid: naha liik töötlemisprotsess, nahas leiduvad lisandained
Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest.Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseerupuidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas.Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetrikohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niiskussisaldus on 1015%. Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata ja teda on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. 4
Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia Al 8%, Fe 4,9%, Ca 3,6 %, Na 2,8%, K 2,6%, Mg 2,1%, Ti 0,7%; Kulda ja hõbedat leidub küll harva, kuid ehedalt, mistõttu on kergesti kättesaadavad. Paljud metallid, näiteks nagu raud, vask, elavhõbe jne
Lahustite halvim kõrvalmõju on aga nende imendumine glasuurimata ahjupottide sisse, mis teeb need hapramaks ja vähem vastupidavaks. Värvimiseks sobivad õli- või liimvärvid. 5.1.1 [H3] Kahjustunud ahjupottide parandamine Kahjustunud kohti võib parandada kipsiga, sellest võib teha ka terve puuduva ahjukahli, kuid see nõuab originaalkahli järgi tehtud vormi kasutamist. Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi, mille lõõrid on umbes või tulekolle liigselt pragunenud, tuleb lammutada ettevaatlikult.
vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes (kõrge temperatuur ja niiskus) tekib kaoliniitsavi, mis kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Mullad on katioonide kadumise tõttu tugevalt happelised ning Al muutub taimede juurtele toksiliseks. Toksilise alumiiniumi ja varise kiire lagunemise tõttu asub juurte põhimass maapinnalähedases läbiuhtuvas mullakihis. Troopika mullad on raua ja savimineraalide rohked ning läbi kuivades moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte (nõrgkivi). Seetõttu saab seal võimalik päikese käes kergelt valmistada telliseid. Troopilised mullad on ökoloogiliselt nõrgad, toiteelementide vähesuse tõttu. Troopika muldi nimetatakse veel ka puna- või kollamuldadeks (värvuse järgi) või ferralsoliks (keemiliste elementide alusel). Muld kui ressurss, muldade kaitse. Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent. Selles kasvavad fotosünteesivad taimed. Eriti
juhtivatest rakkudest ning seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul. Lüli-ja maltspuidu võrdlus : · Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. · Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul · Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. 8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal suunas ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud, mis millel on võime eristada vaiku. Kui tüve vigastada nii, et vaigukäike kahjustatakse, vaik valgub välja, tardub ning katab haava. 9
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega b) Mittekapilaarne poorsus- üldpoorsuse ülejäänud osa. Poorid täidetud õhuga. 31. Mulla eripind. … 1 g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind m2 32
puhul eraldi. Pärlmuttervärv Taika, hõbedane (HM) 0,9L K-rauta / Hind: 22,40 Pärlmuttervärv Taika kuldne (KM), 0,9L K-rauta / Hind: 19,99 Mõraline viimistlus Mõraline viimistlus ehk kraklee on eriviimistlusviis, mille puhul kasutatakse spetsiaalset lakki (krakleelakk), mis kuivades praguneb, andes esemele vanaaegse mulje. Aluspinna toon valitakse selline, mis sobib kokku pealispinnaga. Aluspind võib olla isegi kontrastsem, sest siis pealispinda (soovitav kasutatada lateksvärve) tekivad mõrad toovad nähtavale aluspinna värvi. Mõralist viimistlust ei saa kasutada poorsete pindade puhul, sest poorne pind imab esimese lakikihi endasse ning pragusid ei teki. Lakikiht peab olema kiirelt ja ühtlaslt peale kantud, et kuivaks ühtlaselt
liikumist. Raskuseks kujuneb tavaliselt pragudest puhta pinna saavutamine ja vuukide tihendamine. Veeaur võib siiski läbi veetiheda betooni tungida, mistõttu on soovitatav kaitsta veetihedat betooni väljas teiste hüdroisolatsioonikatetega. [5] 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad Tegu on ühe- või kahekomponentse kuivseguga, millele segatakse tööplatsil vesi juurde. See koosneb peenest kvartsliivast, tsemendist ja lisanditest. Mineraalne isolatsioonivõõp vajab kuivades niiskust, mille tõttu tuleb aluspind enne 24 tundi järjest niisutada. Head võõbad hoiavad endas 75- 80% niiskust, millega on tagatud täielik kuivamine ja kivinemine. Võõpa saab kasutada pinnaseniiskuse vastu, mittesurvelise vee vastu, kuni 3m survelise vee vastu, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks, veeanumate siseisolatsiooniks või soklipiirkonnas. [5] 2.1.4 Bituumenkatted On ühe- ja kahekomponentseid bituumenemulsioone, vee baasil ja polümeerbituumen. Üldiselt on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
