Kasutatakse neutraalseid ja nõrgalt leeliselisi puhastusaineid. Seda võib pesta ka kombineeritud masinaga, hoolduseks võib kasutada piserduspuhastust või puhastusvaha, kuid tuleb olla ettevaatlik, et põrand ei muutuks libedaks. Kordamisküsimused PVC plastik põrandakatted 1. Millist plastmassi kasutatakse plastikkatete valmistamiseks? Plastikkatetena kasutatav plastmass on peamiselt PVC (polüvinüülkloriid) 2. Milliseid plastikkatteid kasutatakse? a) kuivades ruumides-plaatkattena, kas heterogeensed või homogeensed b) niisketes ruumides-põrandate kattena nt turvapõrandad vm libisemist tõkestavate katetena. 2. Millised omadused takistavad plastikkatete määrdumist? 3. Millised plastikkatted sobivad enam käidavatesse ruumidesse? Pur- kattega pvc 4. Millega plastikkatteid kaitstakse? 5. Tehase poolt pur-kattega, kuid selle kulumisel või travalste pvc katete puhul kaitstakse pindade katmisel vahaga. 6
Istutatakse umbes 5cm sügavamale kui see oli potis Karusmari 1m kõrgune umbes Kasvad pigem kuivades Eelistab toiteainerikkaid Istutatakse kevadel või Multsida Marjad valmivad juuni- (harva ka kõrgem) kohtades. Kasvab ka liivsavimuldasid sügisel Umbrohi hävitada august Õitseb aprillis, mais niiskes, kui see on Ei sobi madalatesse Rasketele savimaadele
ekvatoriaalne kliima, Austraalias ja Aafrikas on levinud umbes lähisekvatoriaalne kliima ja 10 liilialiste liiki. Osa liilialisi on Eestis sagedalt levinud lähistroopiline kliima. näiteks maikelluke, kuutõverohi. Kuldtäht Palju ruudilisi leidub Lõuna kasvab Eestis paiguti salumetsades, Aafrika ja Austraalia kuivades parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel. piirkondades. Liilialisi kasvatatakse palju Eestis Peamiselt on aedruut levinud kultuurtaimedena aedkuutõverohi, LõunaEuroopas ja Eestis porrulauk, küüslauk, harilik sibul, tulbid, kasvatatakse aedades ravi ja erinevad liilialiigid tuliliilia, kirju liilia, maitsetaimena. kuningliilia jne.
6. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid 7. Pahtlite liigid ja omadused On kahte liiki pahtleid, vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Veekindel seinade ja lagede pahtel, kasutamiseks kuivades ja niisketes ruumides (mira 6810; mira 6802) 8. Krohvisegude liigid ja omadused Dekoratiivkrohv, polümeerkrohv, mineraalkrohv Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on seda võimalik saavutada kahe pealekandmiskihiga, muudel juhtudel soovita-takse esimese
Eesti läänesaartel moodustavad koos järglastega väikeseid · taimetoidulised salku SOO/RABA LOOMAD RÄSTIK Vipera berus L · kehapikkus on 60...75 cm · Eestis esineb kõikjal · eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes · paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil - liikudes elu jooksul vaid 60...100 m raadiuses · Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid · kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse ! NASTIK Natrix natrix (L.) · tumehalli, pruuni või isegi musta · kehapikkus võib ulatuda 150 cm-
seal tavalised. Austraalia metsad koosnevad põhiliselt eukalüptidest Kui erilaadse välimusega eukalüptimetsi nägime oma Austraalia-reisi jooksul! Kõrbe piiril Austraalia sisemaal rändasime Hattah-Kulkyne'i rahvuspargi metsas, kus puud on vaevalt 10 meetri kõrgused ja nii peenetüvelised ja harunevad, et meenutavad pigem põõsaid kui puid. Kohalik nimetus sellisel purukuival maal levinud kõrgete põõsastega metsa kohta on mallee. Austraalia idaosas olime kulgenud kuivades hõredates metsades, kus valgusküllane maapind on kaetud ühtlase pruuni kihiga, mis koosneb kuivanud lehtedest ja kooreribadest. Päikeselisel päeval on säärase metsa õhk tulvil tugevat ja äravahetamatut eukalüptiaroomi. Puutüvede alaosad olid sageli süsimustad. See oli kindel märk seal möllanud tulekahjust. Kõrgeima ja sihvakaima eukalüptimetsa leidsime Austraalia kaguosast. Seal, Melbourne'i linnast ligi 60 kilomeetri kaugusel, asub Yarra Rangesi rahvuspark
KERAAMILISED PLAADID KERGKRUUS Plaatide tüübid Eriliste omadustega savi Kuivalt pressitud ja madalal temperatuuril põletatud segatakse ühtlaseks kahhelplaadid. Suhteliselt poorsed, kuna madalal massiks temperatuuril ei toimu savi paakumist. Tavaliselt Mass kuivatatakse ja glasuuritud. Sobivad seinte plaatimiseks kuivades ja töödeldakse pöördahjus märgades ruumides Savi paisub temperatuuri Märjalt pressitud ja kõrgel temperatuuril põletatud tõustes põletustsoonis klinkerplaadid. Pind ebatasasem kui kahhelplaadil, 1150ºC-ni mõõtmed kõiguvad rohkem. Murtud klinkerplaat Tekivad poorse murtakse kaheks pooleks põletuse järgselt. Kasutatakse struktuuri ja tugeva
Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale? Kuna troopika mullad on savimineraalide ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöördumatult kivistunud mullahorisonte. 18. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad v äheviljakad ja happelised? Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua ja alumiiniumoksiididega. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 19. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad?
· Kui lõgata puidust õhukesi kihte ja liimida need kokku plaadiks nii, et igas kihis on kiudude suund erinev, saadakse väga tugev materjal - vineer. · Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse · Koosneb plümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastastest vahenditest jt lisanditest · Moodustab põhiosa plastmassist ning viimase omadused olenevad peamiselt polümeeri omadustest. · Plastmassid on odavad, kerged, üsna tugevad ja väga hästi töödeldavad
Vähesed suudavad sellises karmis keskkonnas elada, seda suudavad ainult need, kellel on aeglane või pikaajaline kasv. Kitsa ja laia ökoamplituudiga liigi näide Kitsa ökoamplituudiga on pikaleheline huulhein kes temperatuuri suhtes on väga taluv, kasvades Hawaii saarestikus ja ka Põhja-Euroopas ja Kanadas, samas on Pikaleheline huulhein tundlik niiskuse suhtes vajades palju vett ja ka valgust . Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal
· Pinnast kõrgemad (pigi, näts) 4. Kinnitunud mustus-laiemal alal pinda tunginud või kuivanud mustus (nõgi, rasv) 5. Tervistkahjustav mustus · Õhusaaste-gaasid, suits · Nakkusi põhjustavad bakterid, viirused ja mikroobid MUSTUSE KINNITUMINE PINNALE Mida poolsed ja karedam on mustus, seda raskem on mustust puhastada. Tekstiilpinnad on kõvade pindade omast mahukam. Mustus kinnitub tugevamini pinnale vananedes ja kuivades. Mustuse kinnitumist võib vähendada hooldus ja kaitse või antistaatiliste ainete kasutamine. KUIDAS EEMALDA MUSTUST? Prahti saab eemaldada pühkides harjaga, imuriga või kuivatajaga. Märga lahtist mustust saab eemaldada niiske, märja lapiga pühkides olenevalt mustuse kogusest või siis kasutades neutraalset puhastusainet. Kuiva lahtist mustust saab eemaldada õrnalt, niiske lapiga pühkides, imuriga või mopiga. Kinnitunud mustust saab eemaldada kemikaalidega
Kui on teada mis on vigastused, ning vigastused on enda jaoks märgitud, püütakse kaotada täkkeid või kriime, eemaldatakse rooste. Mõlkide ja suuremate täkete korral on vajalik pahteldamine. Kui täkked/vigastused on kaotatud lihvitakse kogu osa üle 240-se liivapaberiga, et eemaldada ka kõige väiksemaid konarusi ja kriime ning ühtlustada üleminekuid. Lõpetuseks käiakse kogu osa veel punase villaga üle, et matistada. See tagab, et krunt jääb ilusti kinni ega hakka kuivades maha kooruma. (Uute originaalosade puhul eemaldatakse võimalikud trantspordi tagajärjel tekkinud vigastused, olenevalt vigastuse suurusest kas tavalise liivapaberiga või 2000-se vesipaberiga, ning matistatakse kuldse villaga). Lõpetuseks pestakse osa korralikult enne kruntimis ära. Kui on tegemist plastik osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse
mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades vajatakse märgade ruumide puhastamisel setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid. 4. Mustuse eemaldamine lahustuvuse järgi. Vees lahustuv mustus – sellist mustust on kerge veega niisutatud mikrokiudlapiga eemaldad. Lahustisse lahustuv mustus – rühma kuulub enamik plekke, mille eemaldamiseks kasutatakse lahusteid, tärpentini, piiritust.
taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. 14. Mis aitab okaspuudel kuivades kohtades kasvada? Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine. 15. Pajlasseemnetaimede paljunemine. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga.Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab
(kohtparandused), Maxi Base (sügavamad augud), Maxi, Maxi Pro, Maxi Pro Light (pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel). Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Enne teise kihi pealekandmist lasta värvitud pinnal kuivada vähemalt 4 tundi (23°C, 50% RH). Värv on pinnale kandes roosa, muutudes kuivades (1-2 tunni jooksul) valgeks. 2.1.3. Lae värvimine Kõigepealt krunditakse lagi värviga Bindo Base millest on lähemalt juttu osas ,,Seinte värvimine." Parandamaks naket kattevärvi ning aluspinna vahel, samuti eelnevalt läikiva värviga kaetud või uued kõrge pH-väärtusega (pH>8) betoonpinnad kruntida värviga Bindo Base. Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu
Voodrilaual jätta välja poole lülipuidu osa ja männi asemel eelistad kuuske- sest imab aeglasemalt niiskust. Pilet nr. 11 1.Puidu füüsikalised omadused. 2.Saematerjal, liigitus. 3.Värvained, kasutamine. 1.Tihedus- massi ja mahu suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku. Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass
redutseerijad. · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht, kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. · Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. · Korrosiooni võib jaotada kolmeks : 1. Keemiline korrosioon 2. Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon Keemiline korrosioon · Keemiline korrosioon toimub mitteelektrolüütides ehk vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu ja kuivades gaasides. · Metall reageerib otseselt lihtainega, mis on tavaliselt gaasilises olekus. · Omab suurt mõju temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon kulgeb. · Keemilisele korrosioonile alluvad näiteks: Automootori osad, bensiininõude sisepinnad, küttekolde restid, gaasiturbiinid ja reaktiivmootorid. Elektrokeemiline korrosioon · Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi
HDF High Kõrgtihedusega puitkiust Paksus: Kasutatakse mööbli valmistamisel Density mööbliplaat, HDF plaadid on 3/4/6 mm Board müügil harilikus puidutoonis, Tahvlimõõdud: valged ja mitmes erinevas 2440 x 1220 värvitoonis 2650 x 2070 Põranda- Kolmekihiline profiilservaga Paksus: Kasutamiseks kuivades tingimustes plaat kõrgekvaliteetne puitlaastplaat 22 mm kandetarindplaadina. Tahvlimõõdud: Sobiv aluspõrandate ehitamiseks 600 x 1800 eelkõige puitkarkassmajades ja vanemates puithoonetes Puitlaast- Puidulaastudest ja saepurust Paksus: Kasutatakse ehituses, mööbli- ja
summa 0. Ioonides on kõigi aatomite o-a summa on võrdne iooni laenguga. Metallide tootmisel on üheks olulisemaks redutseerijaks. Hapnik, süsinik. Lämmastikhappe (HNO₃) ja konsentreeritud väävelhappe (H₂SO₄) korral oksüdeerujaks happeanioon ning H₂ ei eraldu. Korrodeerub aktiivsem. Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon seisneb metallide otseses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. (O₂) Kuivades gaasides kõrgel temp. Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses. Neutraalses keskkonnas on o-ja õhuhapnik. Happelises keskkonnas on põhilised o-jad H –ioonid. Korrosiooni soodustavad ka happeline keskkond kokkupuude soolalahusega, kõrgem temperatuur, kontakt vooluallika positiivse poolusega. Elektrolüüdi vesilahuse korral toimub Katoodil Anoodil
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
..............................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. 3 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
Puidule värvi ei soovitata, kuna puudub vajalik elastsus. Liimvärvi omadused: 1. Hea kattevõime 2. Hea nakkuvus 3. Kuivab kiiresti 4. Vananeb kaunilt 5. Lihtne uuendada 6. Kegre eemaldada Lubivärv e. vesivärv: Lubivärv koosneb 1 mahuosast lubipastast 2-3 mahuosast lubjaveest ning vajadusel pigmendist. Lubjavett saadakse 1 mahuosa lubjapasta- ja 4-5 mahuosa vee segamisel. Märjana on värv oluliselt tumedam ning kuivades muutub mitme tooni võrra heledamaks. Lubivärv nakkub kõige paremini lubikrohvi või lubivärviga. Üldjuhul värvitakse 1 kiht päevas, sageli värvi segades. Lubjal põhinev kaseiinvärvi retsept: 1 kg lahjat kohupiima 1l külma vett 1,5 kg kustutatud lupja Puitpindade värvimiseks lida 1l värvi kohta peene joana pidevalt segades 25 ml linaõlivärnitsat. See muudab värvi elastsemaks. Nii saab kaseiintempera, mis sobib kasutamiseks ka välistingimustes.
KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab
alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED
6 Mitmeaastased taimed aga säilitavad oma maa-alused organid, mis mõnikord kuivavad küll peaaegu krõbisemiseni, kuid ikkagi säilitavad oma eluvõime järgmise kevadeni, mil alla sadanud vihmad need uuesti ellu äratavad. Kõrbes kasvavad veel kaktused, agaavid, tariskid, kokerboomid, kõrberoosid, palmliiliad, saksauulid, mürgise piimmahlaga piimalilled ja aaloed. Kokerboom - see Edela-Aafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks. Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus, neid tarvitatakse toidutaimedena.. Selliseks taimeks on näiteks datlipalm. Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks. Paljusid kasutatakse ka ravimtaimedena. Kõrbest pärit kultuurtaimed on
Sügisel tuleks kasutada fosforväetist, kevadel lämmastikväetist. Kevadel, sügisel ja talvel hoitakse rosmariini jahedas toas, aknalaual, suvel aga, kui on olemas aed, võib ta istutada aeda või rõdule päikese kätte. Varakevadel tuleks rosmariin ümber istutada värskesse mulda. Uus istutuspott peab olema pisut suurem eelmisest, korraliku drenaažiga, kuna rosmariin ei talu liigniiskust. Muld peab olema viljakas, lubjarikas, hea vee läbilaskevõimega, huumusrikas. Rosmariin kasvab ka kuivades liivastes muldades. Mida madalam on talvine toatemperatuur, seda rikkalikumalt rosmariin õitseb. Rosmariini kärbitakse paremaks puhmastumiseks, jättes alles 3-4 sõlmevahet eelmise aasta kasvust. Kui täiskasvanud rosmariini võrsed jäävad lehtedest paljaks, viiakse märtsis- aprillis läbi noorenduslõikus. Õisi kogutakse õitsemise perioodil (kestab 20-25 päeva). Noori võrseid lõigatakse koos õitega (kuivatatakse ja kasutatakse ravimiseks). Maksimaalse korje saab 4-5
Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega.
erosioon. Tagajärjeks võib olla kõrbestumine. Probleemid on ülekarjatamine, põllumaade ära kurnamine, lageraie. Kõrbestumine on ka arenenud riikide probleem, näiteks Austraalia. 12% on kõrbed, põua all kannatab 35% maismaast. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit. Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid
Okaspuude all kasvab üsna vähe ka põõsaid ja rohttaimi.Valgusküllasemaid metsaaluseid (männikus, lehisemetsas) katavad kääbuspõõsad ehk puhmad. Puhmarindes esinevad varjutaluvad igihaljaste lehtedega taimed. Okaspuud taluvad suhteliselt hästi suuri temperatuurikõikumisi ja on seepärast levinud rohkem mandrite sisealadel, kus on väga külm talv ja suhteliselt soe suvi. Okastest aurab küllaltki vähe vett, seetõttu levivad okaspuud ka üsna kuivades kliimaoludes. Okasmetsi on mitut tüüpi, mida määratakse seal valitseva puuliigi järgi. Okasmetsade levinumad puuliigid on eri mandreil erinevad. TAIMESTIK Okasmetsa ehk taigavööndit jagatakse veel ka tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga moodustavad tihedama okastikuga okaspuud: kuused, nulud ja seedermännid. Põhja Ameerikas lisaks tsuuga ja ebatsuuga. Tumetaiga puuderinne on tihe ja valgusvaene ning ta on levinud soojematel ja niiskematel aladel
reljeef. Tuul muudab põllud viljatuks · Järjest suuremate põldude rajamine suurendab tuuleerosiooni · Paljudes piirkondades tekivad tuuletormid Kuidas kaitstakse muldi erosiooni eest · Istutatakse puid tuulele ette · Küntakse nõlvaga risti, järsematele nõlvadele rajatakse terasse · Rajatakse ribapõlde · Ühel põllul kasvatatakse eri kultuure · Uus seeme külvatakse kündmata põllule Põldude niisutamine põhjustab sooldumist · Muldade looduslik sooldamine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. · Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta.
metalliühendiks (loovutab elektrone) oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad siirdemetallid: B-rühma metallid keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis elektrivoolu ei juhi. Nt: raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta (sellele alluvad nt sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid) elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite,
saia täiesti ära kõvemaks. lagundanud. 26.09.12 Kuna katse muutus On veel rohkem ära Muutusteta juba elusegavaks kuivanud, muu ei ole pidin katse 24.09.12 muutunud. ära lõpetama. Tulemuste analüüs ja järeldus Katse tulemustest järeldan, et hallitusseened tekivad kõige paremini püsivalt niisketes tingimustes. Kuivades tingimustes hallitusseeni ei teki. Püstitatud hüpotees sai tõestatud ehk märjale saiale tekkis kõige rohkem hallitusseeni, niiskele saiale tekkis ka hallitus, aga väga väike. Kuivale saiale ei tekkinud hallitusseeni. Katse tulemustest saan järeldada, et hallitusseened vajavad tekkeks ja levimiseks ohtralt niiskust. Kasutatud kirjandus 1. http://www.tarbija24.ee/260407/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/257387.php 2. http://www.meiekodu.ee/index.php
• Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku • Puu sureb tavaliselt 2-5 aastaga. Pärna-võrsesurm Thyrostroma compactum • Levib nii pärna kui jalaka okstel. Sagedamini harilikul pärnal. • Kuivanud okstel on märgata tumepruunikaid musti stroomasid. • On parasiit. Noorele tüvele ja okstele ilmuvad koore kuivades vähihaavandid. Sagedasti on need tüve ja oksa hargnemiskohas. • Peened oksad kuivavad kiiresti, võra hõreneb, oksad kõverduvad ja puu dekoratiivsus kaob. Tamme-oksakoorik Vuilleminia comedens • Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole.
hüdrograaf- on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul jõgede äravool- valgla- maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon- on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse niisutuspõllundus- põlde niisutatakse kunstlikult. 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. a) tähtsus • on tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades; • täiendab jõgede veevaru, märkimisväärselt just kuival perioodil; • säilitab vee-elupaiku; • taimed kasutavad; • mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest) b) kahju • ta ujutab üle šahte ja kaevandusi, • kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist
Hübriidlutsern – põua ja külmakindel, sakilised lehed Ida-kitsehernes (galeega) – väga pika kasutuskestusega Harilik nõiahammas – sisaldab tanniini, seetõttu ei tekita loomadel puhitusi Kõrrelised heintaimed Põldtimut Harilik aruhein Harilik kerahein – kasvab puhmastena Aas-rebasesaba – valged ohted Päiderroog – kasvab ainult turvasmuldadel Karjamaa-raikhein- kõrge toiteväärtusega Aarnurmikas Punane aruhein- kasvab kuivades kohtades Aasnurmikas ja punane aruhein on aluskõrrelised ehk madalad, teised pealiskõrrelised ehk kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine
Nad ronivad vaevata mööda järske nõlvu ning ületavad kindlalt ka mitme meetri laiuseid kuristikke. Kaljukänguru pikkus on 50-80cm. Tema saba pikkus on 40-70 cm ja kaalub 9 kilo. (Parish 2005:46) Põõsasvallabid pole suured loomad. Nende keha pikkus on 30-60 cm ja kaaluvad 2- 5kg. Kuigi nad oma liigikaaslasi ei väldi, elavad nad vihmametsades harilikult erakuelu. Toituvad eelkõige taimedest. (Parish 2005:40) Kvokka on kuivades põõsastikes elutsev kukruline. Ta on ainult roti suurune. Kängurutel on poeg karvatu, pime ning kurt. Pärast sündimist ronib kängurupoeg esijäsemete abil ema kukrusse. Ta kulgeb mööda rada, mille ema on eelnevalt keelega üle limpsinud. Kukkur peidab endas piimanäärmeid, kaitseb poega kuuekuulise toitmisperioodi ajal ning pakub talle kaitset veel mitu kuud hiljemgi. (Parish 2005:37) 1.2.2. Sugukond: Vombatlased
eluks õnne. Maarjaheinal pidi olema imevõimu varanduste leidmiseks, linnukeelte mõistmiseks ja lukus uste avamiseks. Harilik kamaras · Niiskematel karjamaadel-niitudel on ta mõnikord lausa massiliselt kasvav taim. Seejuures paistab ta eriti hästi silma pärast seda, kui kari on juba mõnda aega rohtu närinud kamarast kariloomad värskelt peaaegu üldse ei söö. taim on veidi mürgine ja võib loomadel suuremas koguses sööduna tekitada seedehäireid. Kuivades need mürgid enamuses lagunevad ja ka loomad võtavad kamarast suhu, kuid ega ta siiski suurem asi toit ole. kamarast kui umbrohust pole kuigi keeruline vabaneda. Selleks tuleb vaid hoolas olla ja enne tema seemnete valmimist taimed maha niita.taime vars on rohkelt harunenud ja kogu taim on veidi punakas. Vaid harva leidub kuivemates kohtades kollakasrohelisi kamarasetaimi. Eriti tumepunased on kamarase ülemised lehed, milledest muide osa kuuluvad õite juurte
on väga intensiivne ning pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub. Troopika muldi nimetatakse nende värvuse järgi puna- või kollamuldadeks. Kuna troopika mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes pöörumatult kivistunud mullahorisonte. Seetõttu on troopilise päikese käes võimalik savikast mullast kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade mullad on ökoloogiliselt õrnad, sest enamik
Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha. 4. Levik Korvõielised kasvavad kogu maakeral: eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. (Jurtsev, Issain; 1969) Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades. 5. Sugukonna liikide tähtsus 5.1. Kasutusviisid Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. 5.2. Tavalisemad liigid Eestis
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte. 11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele? Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud. 12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem?
ringes. SAVANNID Vähe liike, olulised küttepuud. Juurdekasv alla 5 m3/ha aastas LÄHISTROOPIKA METSAD NIISKED: niisketes metsades 15-20 m3/ha. Kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad väärispuud. KUIVAD: kuivades metsades peamiselt lehtpuud. Keskkonnakaitselise tähtsusega. PARASVÖÖTME LEHT- JA Pindala on aktiivse SEGAMETSAD põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu oluliselt vähenenud. Lehtmetsad on tootlikumad (aastane
Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Oaasideks nimetatakse neid kohti kõrbes, kus on suhteliselt palju vett, näiteks allikaid või kõrbekaevusid. Kõige rohkem on oaase kõrbe servaaladel ja kuivades jõeorgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Taimestik Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja
mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Kaltsiumi diageneesis võib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda magneesiumiga. Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid. Ka magnesiit on väga levinud. Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti. Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1] Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti] Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab 1300 g/t (kuni 1,35 kg[viide?]) magneesiumiioone Mg2+ ja kuni 0,38% magneesiumkloriidi[1]. Soolajärvedes[muuda | redigeeri lähteteksti] Mõne soolajärve vees on kuni 30% magneesiumkloriidi[1].
PÕRANDA JA PINNAKATTEMATERJALID Koostas Endla Kuura PÕRANDAKATTEMATERJALIDE VALIKUD Põrandakattematerjalid jagatakse niiskuse taluvuse järgi: niiskuskindlad materjalid, mida võib puhastada rohke veega ja mida niiskuse pikaajaline toime ei riku niiskusõrnad materjalid, mis sobivad kuivadesse ruumidesse, ja mida puhastatakse vähese veega MUUD VALIKU PÕHIMÕTTED Põranda: Libedus/karedus Siledus/reljeefsus Elektrijuhtivus Pehmus/kõvadus Keemiakindlus Hooldatavus Värv, muster OLULINE Leida ruumi sobiv põrandakate Teha ehitusjärgne kasutuselevõtukoristus Võimalusel kaitsta põrand Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide ...
ka kuivatatuna. Basiilikut kasutatakse maksa, kala, liha, broileri, riisi, suppide, kastmete, salatite, pizza, seene-, juustu-, muna- ja kartulitoitude maitsestamisel. Lisaks veel soojades ja külmades kastmetes, tomati- ja kapsasalatis, seeneroogades, köögivilja- ja makaronisalatites. Harilik pune: Harilik pune (Origanum vulgare) on kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Vahemeremaades ja Mehhikos eriti armastatud ürt. Kasvab vabalt kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis- ja aruniitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. Eelistab päikesepaistelist kasvupaika ja kuiva, neutraalset kasvupinnast. Tarvitatakse lahustit, leotist või taimeteed rahustava vahendina külmetushaiguste puhul või antibakteriaalse ravivahendina. Köögis tarvitatakse harilikku punet maitseainena. Sobib pitsadesse, taimetoitudesse, suppidesse, salatitesse ja risotodesse aga ka kala ja liha
üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest. Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid. Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse.
MDF-plaati on võimalik ka vormida mitmesuguseks profileeritud täispuitu imiteerivaks materjaliks. MDF-i võib pressida kas akna- või ukselengidele, põrandaliistudele või mitmeotstarbelistele dekoratiivliistudele sobivasse profiili. Oma tugevusomadustelt ei ole MDF eriti hea ning niiskudes kaotab ta oma tugevust veelgi ning võib ühtlasi ka deformeeruda. Seega ei ole ta kõlbulik kasutamiseks ehituskonstruktsioonides välistingimustes, kuid kuivades ruumides on ta küllalt stabiilne. Seetõttu ongi MDF –plaadi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. Ehitustööstuses sobib ta sisseehitatud mööbli valmistamiseks ning oma odavama hinna tõttu sobib kompenseerima kas liimplaati, puitlaastplaati või vineeri. MDF-plaadi tugevaks küljeks ongi hea töödeldavuse kõrval tema odavus, mis tuleneb sellest, et tema tootmiseks on võimalik kasutada okaspuu ja lehtpuu peenpuitu. MDF-plaatide tootmine on oluliselt
Ontsilla karvkate on selgmiselt kollakaspruun, tema kõhualune on valge värvusega. Tema keha katavad pruunikad rosetti kuju meenutavad laigud. Noorloomad on samuti laigulised. levinud on ka musta karvkattega isendeid. Pikkuselt ei ületa ontsilla 65 sentimeetrit, kassi kaal on keskmiselt 2,25 kilogrammi. Isased loomad on üldjuhul suuremad kui emased. Ontsilla elupaigaks on lähitroopilised metsad ja mägimetsad, mille kõrgus jääb alla 3000 meetri. peale nimetatud kohtade leidub isendeid ka kuivades heitlehelistes metsades ja raiealadel. Ontsilla toitub väikeimetajatest nagu närilised ja ka lindudest. mõnikord langevad ontsilla saagiks ka Brasiila metsades elavad primaatidest. Emased loomad annavad järglasi kord aastas. Nende tiinus kestab 74-78 päeva. Ühes pesakonnas on keskmiselt kaks järglast. Pojad võõrutatakse emast umbes 55. päeva pärast peale sündi. Onstilla levikuala hõlmab riike nagu Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Kolumbia, Costa Rica,
Kurnamata tõmmisest (koos õitega), samuti noortest lehtedest ja pungadest tehakse kompresse päraku veenikomude põletiku, rinnanäärmepõletiku, reumatismi, podagra ja põletushaavade puhul. Pärnaõietee pärnaõiemeega on üks paremaid rohuteesid ja ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
