arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena
KEEMIA JA KESKKOND Looduslikud ehitusmaterjalid Keemia on üks lahutamatu osa meie igapäeva elust. Eriti suure osa sellest moodustavad kivimid ja mineraalid, mida saab kasutada ehitusmaterjalidena. Viis tuntuimat looduslikku ehitusmaterjali on liiv, puit, savi, graniit ja paas. PAAS Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. Paas tekkis umbes 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. Paas on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT Graniit on teralise ehitusega, koosneb kolmest erinevast mineraali...
Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste
Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Lakk - kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi. Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase. Saadakse aga väga tugev, kuumuse, alkohooli,
jagu. Siis püsib see puhas. Pese svammiga oma süsteemi järgi (alt üles jne)! Jälgi, et kõik pinnad saaksid pestud! Puhasta hoolikalt tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid jne. Kuivatusvaha tuleb peale kanda. Kanna pinnale vaid vähene hulk kuivatusvaha segu! Liigne aine jääb vahutama ega anna paremat tulemust. Kuivatusvaha loputa madala survega veega, võimalusel otse voolikust. Väldi vee tolmu! Nii jookseb autolt kuivades suurem hulk vett ise ära. Etapid Tuuakse auto pesulasse sisse. Vaatad auto seisukorda, kui must on jne. Küsid kliendiga, kas tahab ehk midagi muud juurde (pigipesu jne). Vaatad et kas kõik aknad on kinni pandud. Kannad peale leotusaine. Lased sellel 3-6 min peal olla et suurem mustus maha tuleks Seejärel teed survepesu Kui survepesu on tehtud siis kannad peale shampooni vee, kui see on tehtud siis teed jälle survepesu.
Halb on muidugi metsade maharaie, kuna see põhjustab probleeme süsihappegaasi sidumises. Hispaania ökoloogiline jalajälg on 5,4 (gha /in), mis on Euroopa mõttes keskmine. Riigi bioloogiline kandevõime on 1,6 (gha/ in) ning sellest järeldub, et ökoloogiline reserv on negatiivne, nimelt -3,8 (gha/ in). Hispaania kõige suurem tegevusvaldkond, mis tekitab surve keskkonnale on põllumajandus. Seal on soe kliima ning seetõttu muldade viljakus on kuivades piirkondades halb. Lisaks sellele on erosioonioht terasspõldudel. Kuna tegeletakse palju taimekasvatusega ning karjakasvatusega, siis on vaja palju vaba karjamaad ning põllumaad, aga selle jaoks võetakse maha metsa, mis suurendab CO2 levikut atmosfääri. Moldova ökoloogiline jalajälg on 1,4 (gha /in), mis on suhteliselt väike. Bioloogiline kandevõime vähesel määral tasakaalustab jalajälge, kuid mitte täielikult, kuna ökoloogiline reserv on -0,7 (gha/ in)
ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon
puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutatavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud. Kui kookospiim pähklis tahkub, omandab see kauaaegsel seismisel seebi maitse ja toode pole enam söömiskõlblik Välimus: Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni
Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu. Elektrokeemiline- galvaanielemendi teke, aktiivsem metall anoodiks ja vähem aktiivsem katoodiks 3.Miks metallide tootmiseks nende ühenditest tuleb energiat kulutada ,metallide korrosioon aga toimub iseeneslikult ? Korrosioon toimub keskkonna mõjul. 4.Selgitage keemilise vooluallika ja galvaanelemendi töö põhimõtet. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik
mulla orgaaniline osa. Mulla vanus • Aja jooksul toimub uue mulla teke • Vulkaaniliste kivimite või kuivanud setete peal • Mullahorisondid tekkivad ja muutuvad paksemaks. Inimtegevus • Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. • Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist. • Soostunud piirkondades muutub muldade kvaliteet kuivendamise korral. • Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. Tänan tähelepanu eest
Haiti Haiti üldandmed Haiti lipp Haiti pindala - 27 751 km² Saarel elab 10 461 000 inimest (2014. a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 in/km² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-...
Huntämbliklased ( Pardosa & Lycosa ) Huntämbliklased kuuluvad sugukonda huntämbliklased, seltsi ämblikulised ja klassi ämblikulaadsed. Ta esineb terves maailmas, peale polaaralade. Enamus ämblikke püüavad saaki võrku punudes, huntämblik ajab saaki aga taga, sealt on ka ta nimi pärit. Huntämbliklased on väga osavad jahimehed, kes esinevad erinevates elukeskkondades. Harilikult esinevad nad siiski kuivades ja hõredavõitu paikades, eriti sellistel aladel nagu Ameerika preeriad. Mõned liigid on suutelised igal pool elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi
kängurud ei jookse, vaid hüppavad känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus Kängurud känguruid on üle 50 liigi, suurim neist on hiidkänguru, kes võib kasvada kuni kolme meetri pikkuseks kängurud on põhiliselt aktiivsed öösiti kängurud on kohastunud elama kuivades kohtades kängurude kari koosneb sajast või enamast isendist Koaalad Koaalad elavad Ida-Ausraalia eukalüptisaludes näeb välja nagu väike karuke jäsemed on kohastunud puudel ronimiseks lühikesed kõverad jalad koaala on ööloom väike koaalapoeg kaalub sündides umbes 5 grammi, ta on 2 cm pikkune, pime ja paljas eluea pikkus 15-20 aastat Koaalad
Puud By: Pop-Sy Vaher(Acer platanoides) lehe pikkus ja laius tavaliselt kuni 15 cm, lehed erkrohelised, leheroots pikk ja peenike ning värvuselt roosakaskollane, õied erkkollased, vahel punased, putuktolmleja, Õitseb mais, vahtramahlast saab siirupit keeta Kiirekasvuline, külmakindel, kasvatatud sajandeid, kasvab metsas ja pargis, noorena tüvi hall ja sile, vanemana koor krobe ja vaoline, kasvab kuni 30 meetri kõrguseks puit kõva, libe ja sile, hinnatud vineeri, mööbli ja parketi , muusikariistade ja sporditarvete loomisel tormikindel rahvapärane nimi: läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras kask (Betula pendula) Kask on levinuim lehtpuu eestis, Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest, Tüvi valge, Lehed helerohelised, nahkjad, noorelt kleepuvad, Lehepikkus 4-7 cm ja laius 2,5-4,5 cm, Vanus harilikult 160 aastat, Eestis kasvab 15-25 m pikkuseks, soodsates tingimustes 30-35 m pikkuseks Rahvapärane nimetus: õm...
Turjapikkus on 0,33 kuni 0,4 meetrine. Neil on teravnev koon ja lühikesevõitu jalad mis on üldistes proportsioonides pigem kärplane kui kaslane. Jaguarundid kaaluvad 4,5 kuni 9 kilogrammi. Jaguarundil on eriti viljas ja paindlik kere, lüheldased jalad ning pikk peenike saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga. Vastsündinud on laigulised, täiskasvanud seevastu ühetooniliselt mustad ( enamasti metsas) , pruunid või hallid ( kuivades põõsastikes). Mõnikord täheldatakse kõiki neid värvitoone koguni ühes pesakonnas. Jaguarundi levila ulatub Põhja- Argentiinast Ameerika Ühendriikide lõunaosani. Ta asutab tihedaid metsi ja astelpõõsaste tihnikuid, kus üllatava kergusega liigub kõige tihedamas rohus ja oksarägas. Seda võimaldab ta keha ehitus. Puudele ronib jaguarundi vaid äärmise vajaduse korral. Ta on tegev nii päeval kui öösel. See päevase eluviisiga kass kütib enamasti maapinnal
Sisevoodri standardprofiilid Puitvoodrilaudade enimkasutatavad profiilid on näha joonistel. STS Paksus 12-21 mm Laius 70-195 mm STK Paksus 12, 15, 18 mm Laius 120-195 mm STV Paksus 12-21 mm Laius 70-195 mm SYH Paksus 18, 21 mm Laius 95-120 mm STP Paksus 12-21 mm Laius 70-195 mm STH Paksus 18,21 mm Laius 95,120 mm 2. Välisvooderdus Üldinfo Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvaliteediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väiksemad.Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjustada
Nurkadesse pannakse silikoonmass, et vesi ei imbuks vuukidesse. Töövahendid: plaadilõikus, lood, ristid, nöör, segupang, ämber, svamm Materjalid: niiskustõkekangas, mastiks, plaadid, plaadisegu, vuugisegu, silikoon, mikser, Kaitsevahendid: prillid, tööriided, kindad Kontroll: visuaalselt, et vuugid oleksid võrdsed 22. Võrdle: tsement ja savimört Tsementmört- tehakse betooni, laduda müüri, krohvisegudesse annab hea töödeldavuse, kuivades tugevuse. Savimört- plastne, kasutatakse küttekollete ehitamisel, siseruumide krohvimisel, tagab õige õhuniiskuse ruumides. Ei kannata vett. Eeliseks on see et on looduslik. Tsementmört ei kannata vibratsiooni. 23. soojustuse paigaldamine ja katmine dekoratiivkrohviga * tööde teostamise järjekord 1) seinte puhastamine ja loodimine 2) penoplasti paigaldus vahuga, vaht pannakse ringiratast 3)uuesti loodida 4) hõõruda maha kõrgemad osad 5)paidaldada tüüblid
Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega liimid kivinevad aga polümeeri struktuuri ümberkujunemise tõttu. HÜDROISOLATSIOONIMATERJALIDE KASUTAMINE Kaetakse katuseid, kusjuures eristatakse kald- ja lamekatuste materjale, piiratud liiklusega ja elava liiklusega katuste katteid. Basseinide ja veemahutite materjale Vee surve all töötavaid hüdroisolatsioone aga ka Aurutõkkeid vertikaalseintes niisketes, märgades ja kuivades ruumides. AKUSTILISED MATERJALID Akustilisteks materjalideks nimetatakse materjale, mida kasutatakse ruumide akustiliste omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks. Heli all mõistetakse laine kuju leviva elastse keskkond osakest võnkumist. - Ruumi järelkaja vähendamine - Mürataseme vähendamine- kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp- neeldureid, - Helipeegeldust vähendamine
sest 100 liitrit kergkruusa kaalub 30 - 45 kg (võrdluseks: harilik liiv või killustik 130 - 160 kg). Valminud seguga täidetakse tühimikud ja kanalid, toestatakse trapp jne. FIBOMIX kergbetoon fikseerib ja ümbritseb vaevata torustikud, kaablid ja muud kommunikatsioonid, mis näiteks plaatmaterjale kasutades on väga tülikas töö. FIBOMIX'i on kerge paigaldada, anda sellega kaldeid, siluda jne. Tasandamiseks kasutatakse rihtlatti, laia silurit vms. FIBOMIX`i võib kasutada nii kuivades kui ka niisketes oludes ja see tagab mahupüsiva ja tugeva soojus- ja helisolatsiooniga konstruktsiooni. NB! Kergbetoon on hea aluspind põrandaküttele, sest omab märkimisväärset soojusisolatsioonivõimet. FIBOMIX kergbetooni võib katta keraamilise plaadiga, kuid soovitatav on valada 2-3 cm-ne kiht S-30ga, millega saab täpsustada ka kalded. Nõudlik põrandakate (näit. PVC) vajab kerget ülepahteldamist Vetonit 3000ga. Materjal · www.maxit.ee
leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab tavaliselt mulda halvemaks, näiteks kultuurtaimede kasvatamisel toitainete sisaldus mullas väheneb. Väetiste kasutamine soodustab mulla säilimist. Soostunud piirkondades muutub muldade kvaliteet kuivendamise korral. Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist osa. 13. Enamus aastast peaks olema madal temperatuur ja vee aurumine väike. Sellistes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. 14. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla
puhmikud ei kata maapinda üleni. Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja auramise vähendamiseks. Selliste tingimustega on hästi kohastunud mitmesugused kõrrelised. Rohtlate kuivemates piirkondades leidub rohtlataimestikus palju asteldega liike. Siin ilmuvad juba välja ka poolkõrbetele iseloomulikud taimed. Paljudel neist on vee aurumist vähendavad kitsad kokkurulluvad lehed. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Kõrval pildil näed kompasstaime, vasakul - vaade taimele läänest või idast; paremal - lõunast või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus,
kuiv. Jalg on tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Eoeslehekesed veidi roosad. Söödav kupatatult. Tavariisikas Kübar hallikas- kuni pruunikasvioletne, vanalt tihti kahvatu-kollakaspruun limane, läikiv. Jalg ühtlaselt jäme ja õõnes, kergelt murduv. Piimmahl valge, kuivades värvub rohekaks. Eoslehekesed tihedad ja kreemikad, otse külgekasvanud. Söödav kupatatult. Tõmmuriisikas Kübara serv on sisserullunud, keskel süvend. Oliivikarva rohekas või must. Jalg kübarast heledam, laikudega ja õõnes. Eoslehekesed kreemikasvalged, tihedad. Söödav, vajab hoolikat kupatamist. Hallipiimane riisikas Kübar hallikaspruun, serv kaetud valge kirmega, lamedalt lehterjas. Jalg heledam, ühtlase jämedusega
Urmas Niklus Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ...
organismide koguarv või kahjustunud pindala suurus. Inimtekkelised häiringud uuendusraiete näol on ligilähedased tulevatele tormikahjustustele. Metsakasvatuslikud tööd on võrreldes looduslike häiringutega regulaarsed, neid on nii sagedasemaid (harvendusraie) kui harvemaid (uuendusraied ja metsa uuendaine), nad on metsa looduslikku struktuuri lihtsustava mõjuga. Erinevates metsades on valdavad eri tüüpi looduslikud häiringud: kuivades metsatüüpides põlengud, niiskemates ja märgades või vooluvete äärsetes metsades tormid ja üleujutused. Metsapõlengud on läbi aegade olnud olulisima mõjuga, mis võivad esineda nii looduliku nähtusena kui inimtekkelisena. Häiringud põlengute näol esinevad mistahes vanusega kuivemates metsades, kuid niisketes lehtmetsades on need harvaesinevad. Põlengute tekke sagedus sõltub suuresti ilmastikust, kuna põuaste perioodide ajal on põlengute tekkimise tõenäosus suur.
pinda Maalimine Värvidega pildi loomine Paber, pintsel ja lisaks värv (pintsli pesemine) 30 Maalimisvahendid ·Plakati- ja guassvärvid ·Akvarellid ·Akrüülvärvid ·Tuss ja tint Pintslid Pintslid (maalripintsel) Kvaliteedi kontroll: pintsliotsa teravus, karvatugevus ja imavusvõime Mida paksem värv seda tugevama karvaga pintsel 32 Plakati- ja guassvärvid · Tuupides, purkides ja nõudes · Kattevärvid · Kuivades muutub värv heledamaks ja tuhmimaks · Peale kuivamist saab uuesti katta Guassvärvidega pindade katmine · Värvi hulka segatakse PVA- liimi · Pind kaetakse enne värvimist pulgaliimiga Akvarellid/vesivärvid Akvarell on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile · Tuubis, briketina, tabletina · Kuivades muutvad heledamaks · Erinevate toonide saamiseks lisatakse vett 35 Harjutused akvarelliga
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
rohtlad. on rohkem niiskust kakkavad esimesena urgude süsteemist läbi kaevatud.Toiduks ja õisema liigid kellel on toitainete varu territooriumist ülevaate saamiseks sibulates ja suvise põua ajaks taimed hammustavad nad urgude ümbrusest kolletuvad ja kuivavad. taimed maha. 6.Vahemeremaad Lavendel taimede juurestik haarab enda Känguru on kohastunud elama kuivades alla suure maa-ala või tungib sügavale kohtades päval naad ei liigu peaaegu ültse. pinnasesse. 7.Kõrbed Kaktused suudavad oma lihakas varres Kaamel suudab juua korraga väga palju säilitada niiskemal perjoodil kogutud vett ja tema organis kasutab seda väga vett. ökonoomiliselt. 8
tema õites ei olegi nektarit. Taim kasutab ära asjaolu, et putukad tajuvad punaseid ja siniseid värvusi sarnastena. Olles saanud magusa suutäie sinistest kellukaõitest, loodavad putukad sama ka sarnastena tunduvatelt tolmpeaõitelt. Tolmpea viljad on püstised kuprad arvukate väikeste seemnetega. Kasvukohad Lubjalembese taimeliigina kasvab punane tolmpea Eestis peamiselt loometsades, aga ka põõsastikes, kuivades männikutes, mõnikord ka paeklibustel teeservadel. Taimed eelistavad poolvarju, lausa lagedal kohtab neid harva. Eestis võib punast tolmpead näha läänesaartel, Mandri-Eesti lääneosas ja Pandiveres. Selle liigi leviku põhjapiir pole meist kaugel -- Lõuna-Soomes kuulub ta juba väga haruldaste taimede hulka. Punase tolmpea taimed elavad aastakümnete vanuseks, kuid igal aastal ei pruugi otsija neid leida. Üsna reeglipäraselt jätavad taimed aeg-ajalt kasvuaastaid vahele ja
tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on
ravis, väidetavalt olevat ülane tedretähnide vastane. Eripära Kuid kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omaseid mürke. Mahl ärritab nahka ja põhjustab punetust, sügeliste, villide, ning haavandite teket. Terava ja ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus, kuid kuivades taime mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise. Mesilastele suiraallikas. (Margus Pedaste, Triin Marandi ja Tago Sarapuu. Kodulehekülg WWW. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane2.htm, 25.03.2010) Taime närimine või väikese koguse maitsmine võib põhjustada põletavat suus ja neelus, vahel ka suisa haavandite teket.
• Teatud riisikaliigid võivad seostuda kas ainult ühe või väheste lähedaste puuliikidega leht- või okaspuude seast, teised moodustavad mükoriisasid nii okas-kui ka lehtpuudega. • Seos mõne konkreetse puuliigiga avaldub ilmekalt juba mitme riisika eestikeelses nimetuses, näiteks kuuse(Lactarius deterrimus)-, männi(Lactarius rufus)-,lepa(Lactarius lilacinus)-,kaseriisikas(Lactarius torminosus). Levik • Enamik riisikaid kasvab kuivades või keskmiste niiskustingimustega kasvupaikades (Kalamees 1980a). • Osa liike vajab kasvamiseks lubjarikkaid muldi, olles seetõttu levinud Lääne- ja Põhja-Eestis ning meie saartel ja laidudel, eriti loo-ja sürjametsades, osalt ka salumetsades. • Eesti looduslike tingimuste mitmekesisus boreaalsete ja nemoraalsete kasvupaikade ristumise tõttu meie alal võimaldab siin kasvada nii põhjapoolsetel boreaalsetel kui ka lõunapoolsetel nemoraalsetel riisikaliikidel
taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks). Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesiumsideained, vesiklassid, tsemendid, põlevkivituhksideained jne SIDEAINED LUBI Õhklubi Õhklubi on peamine lubisideaine ja seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine
testivad lõhnu ja maitseid. Isastel on lõpulülid muutunud paaritumiselundeiks, millega sperma kantakse emase suguavasse.Esijalad: Mõeldud saagi haaramiseks. Eluea pikkus on enamikul väikestel liikidel aasta, suurtel liikidel kuni kolm aastat. Elupaik Nende värvus ei ole silmapaistev ja neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini. Harilikult esineb neid kuivades ja hõredavõitu paikades. Mitmed arvukaimad liigid on suutelised elama peaaegu igal pool, teistel on erikohastumused ning nad asustavad mäetippe, jõekaldaid, järvi või märgalasid. Osa tillukeste huntämbliklaste liike varjab end taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suured huntämbliklased vajavad suuremaid varjupaiku ning ehitavad tavaliselt sügavaid urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval
muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja
Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3. OSB Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus. OSB sordid: OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides; OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet; OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort. Põhiliselt on kasutusel OSB3. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, tihedus ca 250 kg/m3; keskmise tihedusega, MDF (medium density fibreboard), ca 750 kg/m3; kõvad, tihedus ca 900 kg/m3. Kõvu puitkiudplaate toodetakse ka tsemendi lisandiga,
Perklooretüleen Torkava lõhnaga vedelik Mürgine. Võib tekitada põletikku. Puitpindade eeltöötlus Puidul on mitu eriomadust, mida viimistleja on vaja teada. Üks maalritöö õnnestumist mõjutav puidu omadus on selle võime imada niiskust, mille tagajärjel puit ''elab'' ehk niiskust saades see paisub ja kuivades kahaneb. Puit püüab saavutada niiskustasakaalu keskkonnaga. Värvimise seisukohalt on tähelepanuväärseks omaduseks ka puidu ebahomogeenilisus. Puidumaterjali kvaliteet on suuresti vahelduv. Mõned osad sellest on vägagi poorsed. Need osad imavad endasse tugevasti pinnatöötlusaineid. Seevastu on puidus osi, mis ei ima neid peaaegu üldse. Sellised osad on nt oksad, vaigukäigud ning alad, mis sisaldavad rohkesti vaiku
sorte. Töö eesmärk on: tutvustada mõnda toodet, milleks seda kasutatakse ja kuidas. Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt
Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört. Mört koosneb tsemendist, liivast ja veest. On hea tugevusega kuid plastsus ja veehoidlus on halb. Plastuvust võib suurenda plastifikaatoritega lisanditega. Niisketes kohtades saab aind tsement mörte. Krohvitöödel kasutatavad mördid: lubimört koosneb lubi, liiv, vesi. suhteliselt nörk kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutuskohad: saab kuivades ja vähe koormatud kohtades. Lubimördi orjenteeruv vahekord on 1:3-1:5. Savimört leiab kasutamist potseppa tööl. Pealmiseks puudumiseks on, et ta ei kivistu ( ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab seda kasutada aind kuivades kohtades. Positiivseks omaduseks on kõrge kuumakindlus ja hea plastus ja veehoidlus. Orjenteerumis vahekord 1:2- 1:4. Segamörtidest; leiavad kasutamist peamiselt, tsement-lumimört ja vähem tsement- savi.
Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 2. 1851 Inglane Frederick Scott Archer avalikustas kolloodiumi kasutamise. Kolloodium on nitrotselluloosi lahus dietüüleetri ja etanooli segus, mis kuivamisel moodustab puhta läbipaistva plastmassi-taolise kile. See võimaldas valgustundlikku kihti hästi klaasile kinnitada, mis oli varem peamine takistus klaasplaatide kasutamiseks. Uuel meetodil oli aga üks suur viga. Kuna kolloodium muutus kuivades kemikaalidele läbimatuks ja hõbejodiidi kristallid kaotasid kuivades valgustundlikkuse, siis oli vajalik piltide säritamine ja ilmutamine selle ajaga, kui kolloodium klaasi pinnal niiskena püsis. Seetõttu tuli iga kord enne võtet plaat pimedas ruumis ette valmistada, niiskena säritada ja kiiresti ilmutada, mis välitingimustes eeldas terve fotolabori kaasas kandmist. Niisiis oli tegemist küllaltki tülika protseduuriga, kuid hoolimata sellest jäi märgplaatmenetlus
Second level Third level Fourth level Fifth level Maailma kuiveim kõrb Atacama kõrb Tsiilis Lõuna- Ameerikas Asend ja kliimavööde Kõrbed laiuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, aga ka parasvöötme lõunaosas ja lähistroopilises kliimavöötmes. Külmakõrbed asuvad ka arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Kõrbed asuvad mandrite kuivades sisepiirkondades, aga neid on ka külmade merehoovuste naabruses, näiteks Lõuna- Ameerika (Atacama) ja Lõuna-Aafrika (Namibi) läänerannikul. Kokku hõlmab poolkõrbete ja kõrbete vöönd umbes 23% maismaast. Mullad Ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise tõttu kõrbes murenevad kivimid kiiresti, muutudes klibuks, liivaks ja veel peenemaks materjaliks(soolad jms), millel on tekkinud ka erinevate omadustega mullad. Mullad on hallikad, sest on huumusevaesed.
Känguru keha on erilise kujuga. Ülemine osa on peenem ja alumine osa on laiem. Kus elab känguru? Känguru on Austraalias kõige kuulsam kukkurloom. Ta elab mitmest loomast koosnevas salgas, mida juhib vana isasloom. Ta liigub edasi pikkadel tugevatel tagajalgadel, sooritades 7- 10 meetri pikkuseid hüppeid. Pikk saba aitab tal nende hüpete ajal tasakaalu säilitada. Hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Kängurud elavad mandri keskosa kuivades avarustes.Kängurud on aktiivsed eelkõige öösiti, päeva veedavad nad meelsamini puude ja põõsaste varjus. Mõnikord juhtub, et nad süvistavad endile varjulistesse kohtadesse pehmed asemed, milles ootavad palavuse taandumist. Päeva kõige kuumemal ajal nad ei liigu peaaegu üldse. Känguru on sündides 2 cm pikkune ja kaalub paar grammi, kuid tema esikäpad on juba nii tugevad. Esikäppade abil suudab poeg ronida mööda ema karva kukrusse, kus ta leiab piima nisa. Känguru poeg on
uruloomad. Paljud neist magavad talveund. Kohata võib hirvi, kopraid ja nugiseid. Ka mitmesuguseid linde (raisakotkas, stepikotkas, hõbehaigur). TAIMED Karpaatides ja riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad, milles kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlas on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Veelgi omapärasemad on rohtlates levivad "kompasstaimed", mis avamaastiku kuivades tingimustes oma lehed serviti põhja-lõuna suunas pööravad. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad nad kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis aitab mullast vett paremini kätte saada. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. VEESTIK Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100
•Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul •Korrosiooni põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse KEEMILINE KORROSIOON •Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga) •Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril 3Fe + 2O2 ® Fe3O4 ELEKTROKEEMILINE KORROOSION •Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid) •Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel 2+ •Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH
lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid,
Valgevenesse). Vahel kasvatatakse pesukaru farmis. LinnaröövlidPesukarusid kutsutakse üksmeelselt röövliteks, sest nad ründavad , ,,must mask'' ees, järjekindlalt jäätmekaste, toidu- hoidlaid ning põllu- ja aedvilju. Nad tegutsevad öösiti, tihtipeale väikeste salkadena, ning neist jääb reeglina maha segipaisatud tallermaa. Pesukarud on niivõrd hästi inimeste naabrusega kohastunud, et võivad võtta toitu otse inimese käest. VöötsabaUSA lääneosa kuivades piirkondades elavad vöötsabad eelistavad kaljuseid paiku ning ronivad väga osavalt mööda järsakuid. Tavaliselt toituvad nad hiirtest, lindudest, rohutirtsudest ja teistes väikestest loomadest. Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama. Varem kodustasid maavarade otsijad vöötabasid, et nende abil oma laagreid ründavatest närilistest vabastada.
Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19. Mis on lakk? Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast. 20. Mis on hermeetik? Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid, väga erinevate koostistega - enamuses orgaanilise pärioluga. • Nendega tihendatakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid. 21. Miks silikooni kiht ei lase läbi vett? Hüdrofoobsus, moodustab veekindlaid tihendeid. 22
"Mekk-mäkk mäe otsas, neli sarve peas?" tuuleveski "Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat ja üks parmupiits?" lehm " Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?" - sibul Nukutegemise kunstid Varemalt tegid tüdrukud endale tihtipeale mängimiseks ise nukke. Kuid ka nukutegemisel olid omad nipid olemas. Kui taheti nukule kõva pead, puistati paraja suurusega riidelapile niisket tuhka, pingutati riie tuhahunniku ümber siledaks ja seoti otsast tugevasti kinni. Kuivades muutus tuhk nartsu sees kõvaks. Voolitud nukupea oli muidugi veel kõvem, aga selle tegemine võttis rohkem aega. Suud-silmad joonistati nukule värvilise pliiatsiga või tikiti, juusteks kõlbas lina- või takutuust. Nuku keha õmmeldi riidest, täidiseks pandi kaltse, saepuru, liiva või tuhka. Käed-jalad tehti tavaliselt eraldi, topiti täis ja õmmeldi keha külge. Särk ja seelik selga, sokid jalga ja jäigi veel vaid nukule nimi panna. Poiste lemmikmänguasi
PIIRANGUD · Lubikrohviga töötamisel peab nii õhu kui ka aluspinna temperatuur olema / püsima pluss-kraadides. · Ka lõplikult mitte kivinenud krohvipindu võib järsk temperatuuri langus rikkuda. · Lubikrohv on kergelt söövitava toimega. Silma või nõrgale limaskestale sattunud krohv pesta maha rohke puhta veega. SÄILITAMINE · Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis. · Segupulbri säilimisaeg kuivades tingimustes 1 aasta. KULUNORM KROHVIMISEL · Lauskrohvimisel kulub keskmiselt 10 kg lubikrohvi 1m² seina krohvimiseks. 5 TÖÖRIISTAD · Kellu · Müürihaamer · Silur · Hõõruti · Lood · Vuugiraud SISE- JA VÄLISKROHVI ERINEVUSED 6
Peske svammiga oma süsteemi järgi näiteks 1 uks korraga. Tuleb jälgida, et kõik pinnad saaksid pestud. Loputage hoolikalt ka tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid. Kuivatusvaha Kanda pinnale vaid vähene hulk kuivatusvaha segu. Liigne aine jääb vahutama ning ei anna paremat tulemust. Kuivatusvaha loputage madala survega veega, võimaluse korral otse voolikust. Tuleb vältida vee tolmu, nii jookseb autolt kuivades suurem hulk vett ise ära. Kuivatamine Kuivatage spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes alla poole. Lõplikult tuleks kuivatada spetsiaalse kuivatuslapi ja klaasid paberiga. Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknad ning ka uksevahed. Salongi keemiline puhastus Pinnad tuleb puhastada tolmuimejaga. Tekstiilpindu ning vaipasid tuleks harjata. Kanda pinnale keemilise pesu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
