Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis
selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L · Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm
selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L · Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm
TUULERÕUGED Tuulerõuged on väga nakkavad. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on, mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis omakorda lõpuks kuivades kattub koorikuga. Haiguse ajal võivad nahal esineda korraga kõik villi erinevad staadiumid – täpid/laigukesed, punnid, vesivillid ja koorikud
HARILIK MÄND Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks
KUNSTIOLÜMPIAAD MÕISTED Akvarell vesivärv Akrüül paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment värvitooni andja Palett värvialus,värvide valik töös Toon heledus-tumedus aste värvis Natüürmort vaikelu,esemeline kunstiteos Portree inimest kujutav näopilt
SEE ESITLUS EI PROPAAGEERI TERAVA PALJAKU NARKOOTILIST KASUTAMIST See on ju illegaalne! Oh, aga kus ta kasvab? Seen kasvab peaaegu igal pool, eelistades märgi, põhja poole avatud sõnnikuga väetatud niite. Muud sisu · Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 525 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 410 cm pikk ja 23 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad
peab ületama säilitades seda +10ºC. kinnises anumas. LK.5 LK.1 Gyproc ProFin on polümeersete sideainetega ,,klassikaline" täite- ja viimistluspahtel kuivades siseruumides kasutamiseks. Sobib erinevate aluspindade (näiteks kipsplaat, krohv või betoon) viimistlemiseks ja kipsplaatkonstruktsiooni vuukide teipimiseks, nii käsi- kui masinpahteldamiseks. Kipsplaatpindade vuukimisel kasutada segu koos vuugilindiga. Gyproc ProFin on valmispulber, millele lisatakse vaid vett. Kuivamisaeg sõltub aluspinnast, temperatuurist ja õhuniiskusest. Korraga pealekantava kihi paksus lauspahteldamisel on 0-1 mm. Kivistunud segu on kerge lihvida.
- Põhjustajad: - Põldude rajamine künka või mäe nõlvale - Suurte põldude rajamine 1. Kaitse - Põllukaitseribade (puude - p appel) istutamine põldude vahele ja ümber - Terraspõldude rajamine 2. Deflatsioon - Esineb enamasti väikese sademetehulgaga tasastel aladel, kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid kihte - Esineb kuivades rohtlates, nt Põhja-Ameerika preeriates - Kaitse: põllukaitseribad 3. Kõrbestumine - Kõrbete laienemine väära inimtegevuse tagajärjel - Põhjused: - Ülekarjatamine - Muldade pideval kasutamisel langeb mulla viljakus - Esineb kuivades rohtlates, poolkõrbedes - Mullakaitse: ??? 4. Muldade sooldumise intensiivistumine - Maid niisutades kantakse niisutusveega mulla ülakihtidesse lahustunud
SIDEAINED: Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks sobivad savi, lubi ja tsement. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt tsementi, vähemal määral lupja. 1) LUBI * saadakse lubjakivist kuumutamisel 1000kraadi juures(põletamisel) CaCO3 -> CaO + CO2 * tekkinud CaO reageerib veega, tekib kustutatud lubi : CaO + H2O -> Ca(OH)2 * lubimört valmistatakse lubjast ja liivast * lubi reageerib õhus oleva hapnikuga ja hakkab kõvastuma alles kuivades Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O * lubi ei ole halvem sideaine kui tsement aga ta ,,töötab" aeglasemalt. 2) TSEMENT * toodetakse savist ja lubjakivist kõrgel temperatuuril teeb kalliks tekib klinker(savi&lubjakivi) * klinkri jahvatamisel saadakse tsemendipulber * tsement kõvasti ainult märjalt (saab kasutada veealustel töödel) * segades liiva või kruusaga saame betooni valatakse paneele, vundamenti ja kandetalasid. * Betoon on tugevam kui puhas tsement ja odavam ka.
määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad: segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades · Vormi asetamine vibrolauale · Hüdraulilised mördid - sideaineks tsement või muu vesisideaine; · Sarruskarkassi paigaldamine vormi Üldomadused:
Vinüültapeedid: paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides klaasriidel vinüültapeedid, mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannitubades. Pahtelsegud ja kitid Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel- seinte, lagede, akende, uste jne. Silumiseks Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast, Ta annub tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid. On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad.
Nende eluiga võib ulatuda 8 aastani, kuid keskmine vanus on 4 aastat. Vaenlasteks on rästik ja nastik. Arusisalik kuulub kaitse alla. Kivisisalik: Kivisisaliku ladina keelne nimi on Lacerta agilis. Tema kere pikkus on 9 cm. Kivisisalikku leidub Inglismaast ja Prantsusmaast Baikalini. Eestis on ta kohati levinud Põhja-ning Lõuna-Eestis. Saartelt pole teda veel leitud. Kivisisalik on tegelikult üsna haruldane. Tema eriti tüüpiliseks elupaigaks on männikud, seega elab ta kuivades paikades. Ta on aktiivne ainult päeval. Tema söögiks on ussid, mardikad, rohutirtsud jne. Sigivad mais või juunis taimestikuvabadel ja liivastel aladel. Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Tema vaenlasteks on rästik ja nastik. Kivisisalik kuulub looduskaitse alla. Nastik: Nastiku ladinakeelne nimetus on Natrix natrix. Nastiku kehapikkus võib ulatuda kuni 150 cm. Isased on emastest lühemad. Asustab kogu Euroopat. Eestis on rohkem levinud Lõuna-ja Lääne-Eestis
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldus JUHEND VANA PALKHOONE TARINDITE ÜLEVAATUSEKS Kodune töö Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit. Männipalk kardab sinetust ning tuleb hoolikalt katta ja kuivatada, et hallitus ei tekkiks. Ehituspalki tuleks langetada Talvel siis on palk seen- ja putukkahjustustele vähem vastuvõtlikum. Palkseina remondiks sobiva ehituspuidu kuivamisaeg on 12-24 kuud, sõltuvalt palgi läbimõõdust
(WC ja köögid). · Klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannnitubades. · Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. Pahtelsegud ja kitid · Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine (pahteldamine). · Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel - seinte, lagede, akende, uste jne silumiseks. · Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast. Ta annab tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. · Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja
kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused
tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt.kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. Kõikidest puudustest tuleb kohe teada anda meistrile või juhatajale. Tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 2. Pahtlite liigid ja omadused Pahtlid jagunevad: täite- ehk aluspahtlid viimistluspahtlid kipskrohvid Need jagunevad omakorda: kuivades ruumides kasutatavad pahtlid niisketes ruumides kasutatavad ehk niiskuskindlad pahtlid Täite- ehk aluspahtel on jämedateralisem, pinna esmaseks täitmiseks, katab suuremad pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav
Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime. Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav viimistluspahtel kuivadesse ruumidesse ja varem värvitud pindadele kasutame Sheedrock pahtleid mis sobib hästi koht ja lauspahteldamiseks kuivades ruumides ja millega võib ka kipsplaadi vuugiteipe või võrke paigaldada. Välisnurkadesse paigaldame alumiinum nurgad mis lähevad täitepahtli sisse ja teevad nurgad tugevaks. Sisenurkadesse paigaldame vastavalt vajadusele kas paberteibi, pabermetall, paberplastik või paigaldame elastse ja ülevarvitava acrüül massi. Et tagada kõige parimat tulemust värvimisel oleme oma lõppvärviks valinud Vivacolor jaTikkurila tooted, kuna need värvid on aastate jooksul ennas tõestanud parimaks.
Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta. Aluspinnaks võib olla kipsplaat, tapeet, krohvid või kivi. Puidule värvi ei soovitata, kuna tal puudub vajalik elastsus ning puidu ,,mängides" hakkab see pudenema. Odav, ei sisalda mürgiseid lisandeid, kauni säraga, hingab, kuivab kiiresti, veepõhine ja katab ühe kihina. Värv on pühkimiskindel, kuid mitte pestav, mistõttu sobib kõige paremini lagede värvimiseks kuivades siseruumides. Ei ole kulumiskindel ega talu vett. Raske üle värvida, sest vana värvikiht lahustub. Enne uut värvimist tuleb vana värv maha pesta või katta vees mittelahustuva vahekihiga. Liimvärv on üks vanimaid värvitüüpe, mida kasutatakse sisetöödel seinte ja lagede värvimiseks ja selle sära peetakse eriliseks. Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla läbitungivaid aineid (nt vee-, rooste- ja tahmaplekke)
Punane hiidkänguru Kängurudest Punane hiidkänguru on imetaja Känguru kari koosneb sajast või enamast isendist Känguru on kohastunud elama kuivades kohtades Et saada vett, läbivad kängurud vahel päris pikki teekondi Kängurusid on tapetud igasugustel erinevatel põhjustel juba kaua Aborigeenid küttisid teda alguse liha ja naha pärast Talunikud peavad neid kahjulikeks loomadeks ja tapavad neid Põhiandmed Pikkus: keha kuni 1,6 ja saba pikkus on kuni 1 meeter Kaal: isastel ligikaudu 90 kg, emastel umbes 30 kg Harjumuspärane eluviis: öine
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
kriiti. Enne liimiga kokkusegamist segatakse seda veega. Kahe aine kokkupanemisel saadakse ühtlane valge ja väga hästi kattev värv, mis sarnaneb konsistentsilt õlivärviga. Toonimiseks kasutatakse looduslikku päritolu värvimuldi, mis annavad kujundamiseks head võimalused. Värvi tugevdamiseks ja elastsuse suurendamiseks lisatakse liimiosale linaõlivärnitsat. Saadakse kaseiintempera, mida saab kasutada ka väljas. Ilma värnitsalisandita saab värvi kasutada vaid kuivades siseruumides. Tegemist on keemiavaba ja omal käel valmistatava värviga, mis sobib ka allergikutele. Rääkimata sellest, et tulemus on alati ainulaadne ja üllatav. Värvijäägid võib muretult komposti hulka panna , sest selle kõik komponendid lagunevad. Sobivad värvimiseks jäikadele seinapindadel, mis peavad olema rasvavabad, nagu näiteks puitplaadid, papp, krohv, metall, puit ja kivi. Tüüpilised pinnad on lagi ja seinad
Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidelevaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa emaile kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on
Kordamisküsimused (õpik lk 150 176) 1) Selgita mõisteid: korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel keemiline korrosioon: toimub kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu (nt raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta) elektrokeemiline korrosioon: on seotud galvaaniaelementide tekkimisega, toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega (juhib elektrit) maak:kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest
ROOMAJAD 7.Klass KES ON ROOMAJAD? Roomajad olid esimesed maismaaloomad. Roomajate alla kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid kilpkonnad nii jaotuvad nad gruppidesse. MIKS ROOMAJAD ÕHU KÄES EI KUIVA? Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vet läbi. Nahka katavad sarvaines soomused või plaaikesed. See nahk kaitseb teda kuivamise, hõõdumise ja vaenlaste eest. KUIDAS ROOMAJAD LIIGUVAD? Roomajad liiguvad märksa kiiremini kui kahepaiksed. Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes. Roomajate jäsemed on tugevamad kui kahepaiksete jäsemed. ROOMAJATE ELUPAIGAD Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ...
Liimimisel peaks jälgima Liimi juures ei tohi kindlasti kasutada keemilisi sideained (ainult veebaasil liimid). Liim tuleb kanda seinale ja seejärel asetada kohale tapeedipaan. Tapeedi paan vajutada kergelt seinale, kasutades kummist tapeedisurumisrulli; kuiva, pehmet käterätti või lambavillast rulli. Liimiplekid, mis on väliskihile sattunud, tuleks koheselt puhta pehme lapiga tupsutades kuivatada. Hõõruda ei tohi! Liimiplekid võivad jääda kuivades näha, vastavalt valguse langemise suunale. Tapeedi eripärasused Naturaalsest kiust tapeedi eripärasused (kiu paksus, värvitooni erinevus, struktuuri erinevus) ei ole reklamatsioonide aluseks. Palume rulli paanid enne välja lõikamist erilise hoolega kokku sobitada ning otstarbekalt välja lõigata. Lahti lõigatud ning poolikuid rulle tagasi ei võeta. Kuldne bambus Roo ja bambustapeet Savanna Bambustapeet, vaarikpunasel põhjal Kasutatud kirjandus http://espak
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel
7. Emailvärv koosneb? Emailvärv koosneb lakist ja pigmendist. 8.Õlivärv koosneb? Õlivärv saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel 9. Loetle vesivärve Lubivärv, tsementvärv, silikaatvärv, emulsioonvärv, liimvärv, rootsi värv. 10. Pahtlisegudeks nimetatakse? Pahtlisegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub värvitava pinna lõplik silumine. 11. Kuidas liigitatakse viimistlusmaterjale? Värvmaterjal- kantakse pinnale vedelas olekus, mis kuivades tekitab viimistluskihi. Kleepmaterjal- on õhuke rullmaterjal(tapeet), mis liimitakse viimistletavale pinnale. Plaatmaterjal- on jäigad, pooljäigad ja pinnale kantakse nad liimi, mördi, kruvide jne abil. 12. Plaatmaterjaliks nimetatakse?
Puukide levik on seotud metsa- ja võsaaladega. Eriti arvukalt on neid salumetsades, mida iseloomustab rikkalik põõsa-ja rohurinne, samuti rohke lehekõdu. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka
mõeldakse plokk-, kivi- ja betoonseinte esmast tasandamist, mille tulemusena saavutatakse piisavalt sile pind peenemate viimistlussegude pinnalekandmiseks, plaatide paigaldamiseks ning ka tapeetimiseks. Eesmärgiks on sileda pinna saavutamine. Esmaseks tasandamiseks kasutatakse jämedateralisi segusid, mis võimaldavad teha 550 mm paksuse kihi. Segu tuleb valida vastavalt ruumi kasutusotstarbele: Niisketes ruumides võib kasutada ainult tsemendil põhinevaid niiskuskindlaid segusid. Kuivades ruumides võib kasutada kipskrohve, samuti ka tsemendil põhinevaid niiskuskindlaid segusid. Peenpahtlitega viimistlemise tulemusena saavutatakse lõplikult sile pind värvimiseks ja tapeetimiseks. Selle tööetapi käigus kasutatakse peenpahtleid , millega tehakse ca 0,51,5 mm paksune tasanduskiht. Suuremaid ebatasasusi peenpahtlitega ei saa täita. RENOVEERIMINE Renoveerimise käigus teostatakse järgmisi peamisi töid
looduses elutsevad linnud. TOITUMINE Viirpapagoide parved rndavad Austraalia phja- ja lunaosa vahet, jrgnedes vihmaperioodidele. varahommikul ja htuti kogunevad lagedate rohtalade kohale hiigelsuured papagoide parved, kes lendavad toitu otsima. Kige enam armastavad nad rohu- ja taimeseemneid. Viirpapagoi koorib osavalt tera kestast vlja ning sb selle tervelt vi tkkidena ra. Sageli ronib ta krgeid rohukrsi mda les, et juda ladvas leiduvate seemneteni. Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub, sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu jma koguni viis kuud veeta olles. Sellele thusale strateegiale vaatamata hukkub puaajal hulgaliselt papagoisid. PALJUNEMINE Sugukpsus: 5. elukuul. Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel juunist septembrini.
lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit Inimesed saavad materjali nende juurtest (paberi, pintslite, köite ja mattide) Samblarinne on vähe liike enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud Putukad (Sipelgakiil) sipelgalõvi on tema vastne elab kuivades liivastes nõmmemetsades, poolvarjulistel luidetel ja liivikutel Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/her/leiud.html http://bio.edu.ee/taimed/ http://www.miksike.com/ http://images.google.com/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
· Harilik kadakas · Paju · Kask Harilik kuusk · Männiliste sugukonda kuuluv igihaljas okaspuu. · Kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. · Eesti ainus looduslik kuuseliik. · Elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, tarbepuiduna ning jõulupuuna. Harilik mänd · Eesti kõige tavalisem metsapuu · Juurestik võib ulatuda, nii hästi sügavale maa sisse, kui ka laiuti tüvest väga kaugele · On kuivades männimetsades paljudele loomadele toiduobjekt · Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. · Kasutatakse peamiselt ehitusmaterjalina, laevaehituses, ravimina ning mäenduses Harilik kadakas · Igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. · Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani, millest vaik 9 kasvab Euroopas ning 1 Eestis. · Kasutatakse peamiselt
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Esimesne Kt Teine KT 1. Mida loetakse õhksideaineks ning nimeta neid. Õhksideaineks nimetatakse Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. 1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad?
PUIT- VÄLISVOODER ÜLDINFO Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus-
koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud
Mänd Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2)
KORROSIOON! Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega
Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiid lagunab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. Na2CO3 naatriumkarbonaat sool Naatriumkarbonaat ehk soda ehk kaltsineeritd soda ehk pesusooda. Kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Tööstuslikult valmistatakse klaasi koos silikaadi ja kaltsiumkarbonaadiga kuumutakse kõrgel temperatuuril ning jahtutatakse kiiresti, nii tekibki klaas. Võib esineda looduslikult kuivades piirkondades eriti vee aurustumisel. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat sool See on maavarana lahustunud mineraalveeallikas. Kodudes tuntakse seda söögisoodana. Me kasutame naatriumvesinikkasbonaati pildevalt söögitegemisel. NaCl naatriumkloriid sool Tuntakse ka soola, keedusoola ja lauasoola all. Seda kasutatakse peaaegu igas valdkonnas. Naatriumkloriidi kasutatakse kaevanudstes ning looduslikku vett külmutades. Keedusoola kasutatakse ka meditsiinis füsioloogiliste
Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul.Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.Korrosioon on iseenselik protsess. Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga) Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril.3Fe + 2O2 Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon-Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid). Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Metall oksüdeerub Fe - 2e- Fe2+.Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik.O2 + 2H2O + 4e- 4OH—
rohttaim. Tema vars on püstine ja harunenud, lehed peensulgjad, juurikas võrdlemisi lihav. Lamedaisse liitsarikaisse koondunud õied on valged, harvem roosakad. Õitseb maist juulini, vili, väike sirbikujuline kaksikseemnis valmib suve teisel poolel. Kogumiseks sobiv aeg on siis, kui umbes pooled viljad sarikais on valminud. Sarikad kogutakse koos vartega, seotakse kimpudesse ja pannakse varjulisse kohta rippuvas asendis järelvalmima. Et seemned kuivades ja järelvalmimise käigus maha ei pudeneks ning kaotsi ei läheks, asetatakse kimpude alla lina, paber või kogumisnõu.Köömned säilivad hoolikalt suletud nõus 4-5 aastat. Nende iseloomulik lõhn ja maitse pärineb eeterlikust õlist, mille tähtsaim koostisaine on karvoon. Lisaks on viljades rasvõli, valku, parkaineid. Maitse- ja ravimtaim, mida kasvatatakse põhiliselt Euroopas, Lääne-Aasias, Põhja- Aafrikas ja alates 1996. aastast suurematel pindadel Kanadas
..+26kraadi. Keskmine sademete hulk on 350-500mm aastas. Hispaanias domineerivad pruunmullad, need on suhteliselt viljakad, va arvatud need piirkonnad, mis on sisemaal. Kultuurid, mida selles riigis kasvatatakse: Puuviljadest kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, sidruneid, õunu, banaane ja viinamarju. Köögiviljadest kasvatatakse sibulaid, kartuleid, tomateid, kapsaid jne) Põllumajandusega seotud probleemid: Erosioonid terrasspõldudel ning muldade viljakus kuivades piirkondades on halb. Liibüa põllumajandus: Looduslikud tingimused: Suurem osa Liibüast on elutu ja viljatu kõrb, vaid rannikul on võimalik tegeleda põllumajandusega. Seal on veidi sademeid ja ka talv on pehmem kui sisemaal. Päeval püsib Liibüas temperatuur väga kõrgel, kuid ööd on üsna jahedad. Rannikul sajab väga vähe ja sisemaal haruharva. Rannikul on kliima vahemereline,
Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada. Igihalja taimena ei võta leesikas tuld ja aitab põhjarajoonides vältida hävitavaid metsapõlemisi.
aastas Vegetatsioon 6 kuud või rohkemgi Saab 3 saaki aastas Mullad Domineerivaks pruunmullad Mullad suhteliselt viljakad, va. piirkonnad sisemaal, kus suviti on väga palav ja sajab vähe. Maaparandustööd Põllumaade niisutamiseks kasutatakse jõgede vett. Võimalikkus põllumajanduseks Igalpoolhispaanias ei ole võimalik tegeleda põllumajanduse, näiteks kiltmaadel ja mäestikel. Keskkonnaprobleemid Erosioonterasspõldudel Muldade viljakus kuivades piirkondades halb Põllumajandustooted Puuviljadkasvatatakse ise- apelsin, mandariin, greip, sidrun, õun, banaan jne. Samamoodi ka köögiviljad- sibul, kartul, tomat, kapsas ja Veel varustatakse ennast ise oliivide, suhkrupeedi, nisu, kaera, rukisega. Eksport apelsinid, mandariinid, greibid, sidrunid, õunad, pirnid, virsikud, ploomid, aprikoosid, tomatid, sibulad ja oliivid. Maailmas esimesel kohal on ta tomatite apelsinide, sibulate, mandariinide ja oliivide eksportimisega.
TAMM Harilik tamm on üks meie võimsamaid ja tuntumaid lehtpuid. harilik tamm kasvab salumetsades,uhtlammimetsades, puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, aedades, parkides, puiesteedel jm. Tihedas puistus kasvavad tammed sirgetüvelised, püramiidja võraga ja kõrgelt laasunud tüvega. Lagedamal kasvavatel tammedel on kahar võra, mis algab madalalt ja tüvi on jändrik. Tamme kutsutakse puude kuningaks. tal on kuninglikult uhke kasv ja pikk iga. täisealise tamme juur ulatub kuni 10 m sügavusele maasse. Siit järelduvad kohe kaks tamme loomujoont - olles kindlalt ankrus, ei karda ta torme ja tungides sügavale
Hispaania põllumajandus Hispaania riigikeeleks on hispaania keel ning umbkaudu elab selles riigis 46 miljonit inimest. Nii nagu Eestiski, on Hispaania rahaühikuks euro. Seal ei valitse riiki president, vaid kuningas Felipe IV. Hispaania pealinn on Madrid ning riigi pindala on 504 645 km2. Põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast (57,2%). Peaaegu kõik pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on võrreldes teise territooriumiga tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaad. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Madalaim keskmine temperatuur on jaanuaris 21° ja kõrgeim juulis 29°. Kõige vähem sajab juulis (20mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (40-60mm). Vegetatsiooniperiood kestab Hispaanias 6 kuud, aasta jooksul saab seal 3 saaki. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas, k...
KÕRBETAIMED KÕRBESOOMUKAS kasvab Jordaania kõrbes. See taim ei vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Elusorganisme, mis elavad teiste arvel ning kahjustavad neid, nimetatakse parasiitideks. KOKERBOOM See EdelaAafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks.Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks. Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBEROOS Kõikjal Aafrika kuivades piirkondades ning Araabia poolsaarel
KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad
arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet. Kriit täiteainena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
