LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
,,Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rahu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad." (Kersti Merilaas-Sang) Essee Kui kauni pildi saab maalida sõnadea, ilusa kujutise luua. Kui ilus oleks uinuda kesk moonivälju, õilis mitte midagi nõuda, uidata kuhugi jõudmata ning lõppeks jagada oma valu ja mure mesilindudele. Oleks ilus unistustes. Kas reaalsus aga looduse rüpes sama hea oleks? Tuginedes Arved Viirlaiu romaanile ,,Ristideta hauad", tuleb tõdeda, et unelus ja reaalsus võivad kohtudes põrkuda, mitte aga üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui
Suure tähele panu saab Nana siis, kui ta esineb Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Venus" peaosa. Laulda ja näidelda ta ei osanud, esitles laval ainult oma kehavõlusid. Kuid sellest hoolimata võidab ta publiku armastuse ja peale etendust hakkavad Nanat külastama rikkad ja mõjukad mehed. Jagaksin romaani kolmeks, esimesest osast tooksin välja Nana esinemised Variete teatris, seda oli huvitav lugeda, sest harimatu ja häbematu Nana jõudis kuhugi, algas tema tähelend. Oskus oma ilu kasutada võimuna oli muljetavaldav. Temast oli saamas kõrgklassi lõbunaine, keda kõik ihaldasid ja armastasid. Ainult natuke raske oli meelde jätta inimeste nimesid, kes sealt läbi käisid. Huvitav oli tähele panna, et teatrites kui näiteks mängida poolalasti kreeka Venust, või mingit muud mütoloogilist olendit, siis see ei olnud nii paheline ja labane kui lihtsalt alasti naise keha vaatlemine. Romaani keskosas toimus palju aga juhtus vähe
ei leia piisavalt aega. Tänu sellele olen ma hakanud hindama aega, millel kunagi ei olnud minu jaoks mingit väärtust. Koolis mõistsin ka seda, milleks peab seal käima. Oli mingi periood kus ei näinud õppimisel mingit mõtet, kuid nüüd ma tean, et see on eluks vajalik. Kool on koht, kus ma saan sotsiaalse suhtlemise õpetuse, mis on elus väga vajalik oskus. Olen kokku puutunud väga erinevate inimestega. Läbi selle olen õppinud suhtlema igasuguste isiksustega. Saan aru, et kui tahan kuhugi elus jõuda, pean oskama suhelda. Olenemata sellest, kas see inimene meeldib mulle või mitte. Juba esimeses klassis, õppisin ma arvestama teiste klassikaaslastega. Nende üheksa aastaga on mu silmaring väga palju laienenud. Koos klassiga oleme käinud väga paljudel väljasõitudel. Külastanud erinevaid muuseume ja käinud teatris. On toimunud ka palju erinevaid üritusi, millest oleme ka ise osa võtnud. Muidugi oleme ka klassiga koos lõbutsenud
................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all). Auschwitz I oli juhtimis keskus, kus hukati umbes 70 000 inimest, peamiselt poolakaid ja nõukogude sõjavange. Auschwitz II oli hävitamise laager
Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust
ÕENDUSDIAGNOOS Rühmatöö. 49aastane mees toodud kiirabiga haiglasse tänavalt. Möödujate sõnul oli kõndimise pealt seisma jäänud, veidralt häälitsenud ja vabisedes maha kukkunud. Suust eritub rohkelt verist sülge, liigutab aktiivselt kõiki jäsemeid ja tahab kuhugi minna. Verbaalset kontakti ei saa, arusaamatu hääl. RR 175/110, pulss 115, regulaarne, hingamissagedus 24, SpO2 93%. Välja näeb hoolitsemata, taskutes..
Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud.
ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis taastunnustaks austusobjektina inimese keha ja tema lihalikke himusid. ,,Kuna lihalike asjade kummardamine pakub naudingut," ütles ta, ,,olgu olemas ka suurejooneline ihade tempel..." TUTVUSTUS Burton H
kogukonda, sest ma elan siin ja siit välja kolida ei kavatse. Mulle selline kodukoht meeldib, see on parajalt looduse keskel, kust ei jää ka „eluks vajalikud“ asutused kaugele. Pood ei asu kaugel, vallamaja samuti mitte, isegi postkontor on küllalt lähedal. Oma sissekirjutuse põhjal olen ma osa Muhu valla kogukonnast ja nii ka jääb. Samas ei saa Muhu üksi läbi ei Saaremaata ega ka Mandri-Eestita, niiet osalt tahaks ka kuuluda Saare maakonna kogukonda. Mingid suhted mind otseselt kuhugi kuuluma ei pane. Ma ei liigitaks end suhetepõhiselt kuhugi kogukonda või millessegi sarnasesse. Oma uskumuste põhjal kindlasti jällegi saan kuhugi kuuluda, kuhugi gruppi või millessegi sellisesse. Kasvõi näiteks maavälise elu olemasolusse uskumine eristab mind osadest inimestest ja liigitab samas nende hulka, kes seda samuti usuvad. Riigikord mind samuti kuhugi kuuluma ei pane. Ma ei ela riigikorra alusel, see ei ole otseselt mind puudutav teema. Kaudselt kindlasti puudutab
Kokkuvõte Mihkel Muti artiklist "Valmistugem võitluseks võsa vastu" Sõidad suvel ringi ning jälgid tee äärseid silte ja maju, aga päris sihtkohta ei jõuagi. Külateed viivad vahel kuhugi, aga vahel ei vii nad kuhugi. Kuna tee sinna läheb, siis võib öelda, et kunagi oli ka seal elu. Eesti on eestlastele liiga suur, kuna neid on vähe. Vähe on neid, sest noored lähevad minema ja ei tulegi tagasi. Sellel on mõju ka maaelule. Tähtis on see, et kui on maa olemas, siis tuleb selle eest ka hoolt kanda. Eesti rahvastikutihedus on Euroopas üks väiksemaid, Skandinaavias on see väiksem, aga seal pole iga ala inimesele sobilik. Mujal toimuvad samasugused sotsiaalsed protsessid nagu meil,
moodustavad nad hoopis ühe tervikliku lause (President ütles, et vajaduse korral peab üksteis toetama. Presidendi arvates tuleks vajaduse korral üksteist toetada). Kui saatelause on tsitaadi järel, siis pannakse tsitaadi lõppu koma või küsi- või hüüumärk ("Üksteist tuleb vajaduse korral toetada," ütles president). Tsitaat Ene Ergma aravas: "Ja põhiline on ka see, et nooored peaksid aru saama, et majanduses ei jõua vahendamisega enam kuhugi. Tähtis on korralik haridus." Refereering Ene Ergma arvas, et noored peaksid mõistma korraliku hariduse tähtsust, sest vahendamisega ei jõua enam kuhugi. Ene Ergma arvates peaksid noored mõistma korraliku hariduse tähtsust, sest vahendamisega ei jõua enam kuhugi.
Mis motiveerib mind õppima ? Et koolis õppetöö sujuks on õpilastele vaja motivatsiooni. Igal õpilasele on see erinev. Motivatsiooni puudumisel võib kõik mõttetuna tunduda. Minule on motivatsiooniks haridus ning ka vanemate ja enda rahulolu. Selle rahulolu tekitavad minu head hinded. Nätikes kui hinded korras pole siis ma ei saa puhkusele kaasa sõita või ei või nädalavahetusel kuhugi minna, kuhu ma tahaksin. Sest pean mingiteks järeltöödeks õppima. Kõige tähtsam motaivaator on siiski haridus ning haritus. Pean omandama koolis saadud tarkusi ning neid elus kasutama. Et kuhugi heale töökohale saada, peaks eeskätt olema hea eriala nind haridus. Kuid kui ei õpi ei saa ka eksameid hästi tehtud, sest puuduvad teadmise. Kui eksamid hästi tehtud on suur võimalus saada ülikooli ennast edasi harima.
kasutada. Säästlikul eluviisil on väga palju miinuseid, mis nõuavad elu ja harjumuste muutmist, kuid sellel on ka üks suur pluss. Selleks on summa, mida säästetakse. Hiljem saab sellega midagi kasulikku peale hakata. Investeerimise võimalused ja riskid on midagi, mida igaüks siin maailmas vaatab, kuidas kergemini raha teenida, säästa ja seda kasvatada. Üks võimalus, säästetud raha kasvatamiseks on see kuhugi investeerida. Investeerimine on vaba raha paigutus, omale sobivasse kohta. Kindlasti investeerimisega kaasnevad ka mõningad riskid . Investeerimis võimalusi on palju aga igaüks peab leidma endale sobiva lahenduse. Üks võimalikest kohtadest kuhu investeeritakse on aktsiad ja erinevad fondid . Tavaliselt on see pikaajaline investeering kuna ettevõte mille aktsiaid soetatakse, areneb aastatega paremuse poole ja aktsiate väärtus tõuseb.
Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega mujale ei saaks ning keevitajatel on hea palk, siis saingi onu töö juures keevitamist proovida tundus pärus huvitav mulle isegi öeldi, et ma
Petsorin oli auahne vene sõjaväelane, kes sõdis Kaukaasias tserkesside vastu. Petsorinil olid vurrud, valged hambad ja pruunid silmad. Ta oli usaldatav, kuna ta täitis oma lubadused. Näiteks siis, kui ta tegi Azmat'iga kokkuleppe. Tundub, et Grigoril ei olnud elus eesmärki, sest kõik, mis ta tegi, oli mõttetu ja ei viinud kuhugi. Ta lihtsalt lasi tuulel end kanda ja vaatas, mis juhtub. Grigorile oli tegutsemine vajalik, kuid see ei toonud kellelegi kasu ja ei viinud kuhugi. Seda sellepärast, et ta ei teinud midagi südamega, vaid muuseas. Sellepärast oligi ta üleliigne ja mõttetu mees. Petsorini jaoks oli minevik ajalugu ja mitte tähtis. Näiteks kui ta uuesti Maksim'iga kohtus, ei teinud ta sellest suurt numbrit ja tahtis kiiresti lahkuda. Seega ta ei pidanud sõprusest suurt lugu ja oli südametu, kuna haavas kulmu kergitamatagi lahkumisega Maksimõts'i. Tal ei olnud elus kindlat armastust, vaid rändas ühe naise ,,sülest" teise
On nad ju inimesed nagu meiegi. Ometi olen pidevalt kuulnud spradelt lauseid: Oleks nad siin, peksaks lbi!, Haiged olevused! jne. Ma kahtlen, et selliseid asju igavusest tehakse. On ju tnapeval kllalt vimalusi vaba aja sisustamiseks. Tnavale tullakse pigem spradega kokku saama. Eriti kui on tegemist suurema rhmaga. Kuhu minna kahekmnekesi? Tallinnas puuduvad sellised kohad, kus lihtsalt kokku saada ja olla. Kui on umbes kmme inimest, siis jah saab minna kuhugi kohvikusse. Aga kahekmnekesi ei saa kuhugi. Sellest soovitus, kui linn tahab vhendada noortekampade kogunemisi ja sellega kaasnevat korralagedust, tuleks melda juurde kohti, kus noored saaksid lihtsalt koos olla ja rkida.
Paljud ettevõtted ilmselt üritavad lihtsalt peale seda suurt majanduslangust uuesti jalgadele saada ja neil pole lihtsalt võimalik suuremat palka maksta. Töötajate koha pealt arvan, et kohati on tööle mitte minemise põhjuseks ka see, et noortele lihtsalt ei sobi olla odav tööjõud. Olgugi, et ka see väike palk meid tegelikult aitaks. Olen palju kuulnud, kuidas noored neiud või noormehed ei ole ka viimase varjandina nõus kuhugi tehasesse tööle minema või veel vähem toidupoodi müüjaks. Seda ainult sellepärast, et see tundub neile alandav. Seda luksust saavad lubada endale need, kellel on keegi teine kelle õlul elada või paber taskus, millega kuhugi kõrgemale püüelda. Palju on ka neid, kellel ei ole lihtsalt mõtet väikese palga eest tööle minna, sest sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest
öelda ,,kuri" või ,,hea". Selleks, et seda teada saada, kõnetab hiinlane peategelase abiga jumalaid. (näide raamatust lk 71 72 , 79 ) Nad olid vestelnud nelja erineva jumalaga, kes olid ebakindlad oma olemise suhtes. Seetõttu jäi neil ka vastus saamata. Nad pidid leppima lõpmatusega." Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest,
Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv Saab täita aja ääretud salved.(1. lk 185) Ei söanda öelda: päev loojus, Kui vähe küll mahutab elu! (2. lk26)
Põgene, vaba laps... Neiu tantsib keset suurt tantsusaali, kus saab näha vaid peegeldusi tema enese liikumisest ja liigutustest. Vaikne muusika kui varahommikune õrn, jahutav tuuleiil heliseb kõrvus: seda on vaevu kuulda. Tüdruk avab hinge ja otsib oma mina peegli abiga. Mis on tants, kas muusika saatel liikudes põgenemine reaalsuse eest või otsimine, avastamine end publikuga? Elu on tänapäeval närviline, terav ja siksakiline, lihtsam tundub põgenemine kuhugi, kus saab ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika
päikesesüsteemis ja teadmatus on kõik see, mis seda ümbritseb. Mida suurem on meie nii öelda planeet(teadmine), seda rohkem puutub ta kokku muu ümbritsevaga(teadmatus). Siit me saamegi järeldada, et mida rohkem me teame, seda vähem me teame. Sellest saame me jällegi järeldada, et see kes teab vähem, teab rohkem. Ja neid järeldusi oleks võimalik lõputult siia tuua, aga see järeldamine ei vii meid lõppude lõpuks ikkagi kuhugi ja targem oleks otsima hakata uusi vaatenurkasid. Miks võis väita Sokrates, et ta midagi ei tea? Ma usun, et üks põhjus võiks olla see, et teistega vesteldes jõudis ta järeldusele, et ta saab alati(!!!) midagi uut teada. Sellepärast ta arvaski, et ta midagi ei tea. Aga tõsi see on, et mida suurem on inimest ümbritsev sotsiaalne(ka sotsiaalmeedia) ring, seda enam avardub inimese silmaring, seda enam saab ta teadma asjadest,
Ja seetõttu sa võid loota vaid tuttavatele, kes saavad aidata saada head tööd. Varem aga mitte sina ei otsinud tööd, vaid töö otsis sind. Tööd oli igal pool. Tehased igas linnas pakkusid tööd kõikidele, kes soovisid. Selleks, et töötada tehases, sa võisid mitte midagi osata. Sind õpetati koha peal, sa õppisid ja töötasid. Ei meeldinud- läksid üle teise kohta, pärast kolmandasse ja seni, kuni leitsid sellist tööd, mis meeldis. Aga nüüd, kui kuhugi said sisse, töötad seal, isegi kui ei meeldi. Sest muut kohta sa võid mitte leida. Teeme kokkuvõtted. Ma arvan, et noortel on tänapäeval elada raskem, kui see oli varem. Võistlus oma koha eest päikese all muutus rangemaks. On vaja väga palju teha selleks, et saavutada oma eesmärki, mis ta on- kas hea hariduse tase, või hästi palgatav töö.
Elu mõte Mis on elu mõte? Siin maamunal on väga palju erinevaid olendeid, nad kõik on erinevad, seega on ka nende elu eesmärgid teistsugused. Kindlasti on igaüks endale seadnud eesmärgid, sihid, kuhu ta kavatseb pürgida, püüab oma eluga kuhugi jõuda. Kuid kuidas siis õieti kindlaks teha, mis siis lõppudelõpuks on elu mõte? Raske on praegu seda üles kirjutada, istun ja mõtisklen, mis on siis minu või meie elu mõte. Koheselt ei saa sellele küsimusele vastust, selleks peab natukene mõtisklema hakkama. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli- mis sa tahad elus saavutada, see ongi elu mõte. Sa pürgid selle poole või sa lihtsalt tegeled sellega, mis tundub sulle meelepärane.
Ameti valin kogu eluks Maailmas on olemas tuhendeid ja tuhandeid ameteid. Et kuhugi jõuda, peab alati alustama algusest. Iga töökoht nõuab kohustusi. Igaühel on oma soovid ja vajadused ning ettekujutus õnnelikust elust. Tõenäoliselt nende põhjal otsuseid tehaksegi. Siiski jääb see otsustamise raamistik puudulikuks, sest ei arvestata teisi olulisi asjaolusid ja vajadusi, mida ehk veel enesele teadvustatud pole, nagu tööga rahulolu või töö ja pere vahekord. Seetõttu võivad valikud osutuda edukaks, kuid ei tee õnnelikuks. Nagu öeldud, on karjääri valik
ala aga kattub lepavsaga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem pratakse thelepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad tielikult ning selle vltimiseks istutatakse uusi puid. Plevkivi, mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda kige tulusam teha. Kui niteks tooraine prineb hest riigist, saadetakse see vajadusel kuhugi, kus on odava tju tttu seda kasulikum tarbija jaoks mber tdelda. Kui toorainest on saanud valmistoode, saadetakse see jllegi kuhugi, kus on antud tootel suurem turg. Nii toimitakse paljude masstoodangutega: pehmed mnguasjad, riideesemed, jalanud ja palju muud toodetakse Hiinas. Seal on tjud odav. Keerulisemate asjadega nagu tehnika on asi keerulisem. Eri osad valmistatakse eri riikides, kuna on asju, mis ei vaja vljappinud tjudu ja on ka neid, mis vajavad spetsialiseerunud
kahtlaseid kolinaid, mis võisid viidata sellele, et uus inimene on poodi kolinud. Kaks nädalat hiljem selguski, et uus elanik oli kõhetu vanamees, kes päevasel ajal varjas end keldrisopis. Vanamees uskus, et kõikide maailma hädade põhjuseks on alumiinium. Kuna Kail hakkas vanamehest kahju (too nägi väga kurnatud välja), siis ta ei leidnud ühtki põhjust, miks ka vanamees ei võiks suures kaubamajas elada. Mõne päeva pärast oli vanamees kadunud, ilmselt oli ta kuhugi teise kaubamajja elama asunud. Ilmusid hoopis uued elanikud- kamp noori huligaane. Nood ei olnud pooltki nii rahulikud kui vanamees. Noorukid lõhkusid ja laamendasid kaubamajas. Kaubamaja hakkas ilmutama lagunemise märke. Koristajatel oli topeltkoormus, sest peale õhtuse koristamise pidid nad ka hommikuti hakkama kaubamaja küürima, öisete elanike pärast. Mõned huligaanid saadi küll kaubamajast kätte, kuid kõiki ei õnnestunud poemüüjatel tabada
Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama muusikat mis teised ja olles kõigiga ühtemoodi hall mass. Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis midagi positiivset leida. Harry Haller vihkas ennast ja kavatses juba pikalt enesetappu. Temas pesitses kaks poolt, keda ta ei suutnud lepitada. Stepihunt, kes armastas üksindust, oli ettearvamatu ja tahtis olla sõltumatu ja inimlik pool, kes oli mõistlik, peen ja tundlik ja armastas väga kunsti. Harry
Eesti riik on meie, eestlaste riik. Me ise teeme oma riigist riigi. Riik on oma inimeste nägu. Meie, see tähendab rahvas, valime oma esindajad riigikogusse, nemad esindavad rahva häält. On see tõesti nii? Riik jagab loosungeid, et kõigil on võrdsed võimalused. Tasuta on haridus, ootame oma talente koju. Viimane loosung on ,,Maale elama!" Tegelikkuses on lood aga teisiti. Loomulikult on ka erandeid, kes eristuvad tavapärasest massist enamikust. Selleks, et kuhugi Eestis jõuda, tuleb teha kõvasti tööd. Peab aastaid oma eesmärgi nimel vaeva nägema. Ja ka siis ei pruugi sihile jõuda. Võib siinkohal esile tuua kuulsaid sportlaseid, teadlaseid ja teiste eluvaldkondade esindjaid, keda me kõik teame. On nad ju Eestit maailmale läbi oma saavutuste tutvustanud. Samas teame ka kõik kuulsuse valjupoolt dopingud spordis, ebaausad võtted äris. Kui inimene teeb omalt poolt kõik, et kuhugi jõuda, et saavutada hea töökoht ja olla kasulik
võta enne üles raamatud, alles seejärel kuld. Üks põhilisi õpetussõnu, mis jäävad minu peas kõlama on : ,,99-l juhul sajast ei süüdista üksgi inimene iseennast, kui valesti ta ka oleks käitnud." Hakkasin mõtlema, kasvõi enda peale. Enamjaolt me ei tunnista enda vigu. Ütleb vanasõnagi teise silmas näed pindu, enda silmas ei näe palki. Keegi ei taha ennast süüdi tunda. Inimesed hakkavad ennast alati õigustama. Kritiseerimine ei vii kuhugi. See on nagu kirjatuvi, msi jõuab alati kodukohta tagasi. Isiklikult üritan enda igapäeva elus seda alati meeles pidada. Igas olukorras, kus tunded keevad üle pea, tuletan endale seda meelde ja proovin leida alternatiive, kuidas lahendada probleemi paremal võimalikul viiisil, et võimalikult vähesed inimesed tunneks ennast puudutatuna. Olen omaseks võtnud ka Dale Carnegie mõttekäigu:"Kui olete eksinud, tunnistage seda kohe ja julgelt. Rumal ininmene võib katsuda oma
kes viiksid eesti riiki edasi. Tööjõu kohta tooksin ma ka kohe näiteks kuulsa Karl Marx`i lause ,,Omandi puudumine ei võimalda töölistel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib müüma oma tööjõudu." Võimalik, et Karl Marx mõtles sellise lausega ainult pisikest eesti riiki ja selle tööjõudu! Aga aeg on edasi läinud siis tuleb seda ka laiemalt vaadata. Kui mõelda keskmise eestlase peale siis ei jää temalgi muud üle kui minna ja müüa oma odavat tööjõudu kuhugi välisriiki. Miks? vastus on lihtne, kuna eesti ostab ka ise odavat tööjõudu. Eestis ei raatsi eestlane maksta väärilist palka teisele eestlasele tehtud töö eest. Kui aga eesti riik ei võta midagi ette sellise tööjõu ostmisega pole eestlasel midagi peale hakata kui minna kuhugi kus makstakse tema töö eest. Sest ammu teada tõde on see, et tullakse hommikul Petserist tööle koos väikse lisaraha teenimise võimalusega -
Kordarikkuv käitumine võib väljendada lapse ebaõnnestunud katset leida endale sotsiaalne koht Lapsi tuleb õpetada endasse positiivselt uskuma teistega lävimiseks Julgustamine aitab lapsel arendada oma tugevaid külgi ning annab talle julgust ,,ebaõnnestuda" ja sellest õppida Õpilasi ei tohi kritiseerida, alati tuleb leida midagi head Tugiõpilase roll on üsna tähtis Konstruktiivsed viisid Käitumisviiside abil kuhugi kuulumine Käitumistaastuse eesmärgiks on aidata lapsel kuhugi kuuluda klassikoosolekud Distsiplineerimine suunab, juhendab ja õpetab lapsi Väga tähtis on keelekasutuse korrigeerimine Distsiplineerimiskava on teadvustatud sekkumisviiside raamistik Korralduste esitamine lühidalt, tervavalt ja tähelepanu nõudvalt Vältida paljusõnalisust Hoiduda tähelepanu otsivate laste liigsest teenindamisest Mitte kasutama sarkasmi, halvustamist ja
Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgeneda, sest muredele on lahendus leitud. Seega pooldan looduses rahu otsimist, aga iseenda eest sinna võimalik põgeneda pole . Vastupidine tee on aga peod ja inimesed. Ka René püüab mõneks ajaks sukelduda seltskonnaelu. Peagi mõistab ta aga, et seltskond pole tema jaoks ning ka tema ei sobi seltskonda. Seega põgeneb ta hoopis äärelinna, kus elab tundmatuna. Tihti üritatakse põgeneda pidutsemisse ja ka alkoholiga oma muresid loputada. Selline meetod toimib, aga ainult natukeseks
Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada
Kas kõrge lennu elus tagab haridus või harimatus? Eluiga on meil kõigil piiratud ja me kõik seisame kunagi silmitsi sellega, et keegi meist pole surematu. Vahepeal tundub nagu aeg ei liiguksgi edasi, kuid kui tagantjärele möödunule lähemalt mõtlema hakata, siis tuleb välja, et aeg möödub uskumatu kiirusega. Poole oma elust magab inimene niikuinii maha ja teise poolega tahab ta midagi asjalikku teha, oma elus kuhugi jõuda. Noor inimene alustab oma elu kodus, seejärel minnakse edasi lasteaeda ning siis kooli. Peale Eesti vabariigis nõutud põhikooli lõpetamist peab nooruk jõudma järeldusele, et mis ja kuhu edasi. Ta peab jõudma selgusele, mida ta oma elult tahab, Kas minna kohe kuhugi kutsekooli või lõpetada gümnaasium ning seejärel ülikooli minna mõnd eriala omandama. Kutsekooliga on sellised lood, et sinna saavad kõik soovijad sisse. Suureks
Mina ja maailm Kas ma olen midagi ainulaadset ja kordumatut? Ma arvan, et kõik inimesed on ainulaadsed ja kordumatud, aga kõik on erinevad, kõik käituvad erinevalt. Julgetel inimestel on suurem võimalus läbi lüüa kui tagasihoidlikel. Mõnikord, maailm kus sa üles kasvad ei ole küllalt hea, et sa jõuda sinna kuhu sa tahad ehk sa pead õpetama ennast selliseks inimeseks kes jõuaks kuhugi. Ümbritsev maailm ei ole sinu poolt, sa ei saa loota õnne peale, sa pead midagi ette võtma, et kuhugi jõuda. Sa pead enda mugavustsoonist ehk ümbritseva maailma raamidest välja tulema. Tihti öeldakse, et sa võid ükskõik kelleks saada, kui sa seda küllalt tahad. Kui minu valikus oleks olla ükskõik kes, siis ma tahaks elada oma majas, mängida arvutimänge ja pidutseda regulaarselt, aga see ei ole ju võimalik? Meie ühiskond ei luba sellist elu, selline asi jääb
Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais. Riik ostis selle ka kohe ära. Selle pildi valisin sest me kõik tahaksime olla vaba rahvas ja võitlme selle nimel palju, kuigi sõda ei kao kuhugi meie ümbert. Lisaks sellele näeb pilt ka reaalne, inimeste varjud on ilusti tehtud.
otsingutele liiga palju väärtuslikku aega kulunud. Vältimaks elulõnga kiiret lõppemist avab surelik end maailmale, et kogemustest õppida ja oma sisemusest aimu saada. Mina leian, et enese rahuloluks ei piisa pelgalt heast haridusest. Räägitakse ikka, et kõik, mis juhtub, on inimese enda süü, kuid arvan, et elus on vaja ka õnne. Kaubandus on äri ja äritegevuses läbi löömiseks peab ettevõtjal olema tugev saavutusvajadus. Teatud määral tunnevad kõik inimesed soovi kuhugi jõuda või midagi saavutada, ent igaühe jaoks ei ole see võrdselt oluline. Paljud ettevõtted jäävad vaevaliselt vinduma, kuna nende omanikud ja juhid leiavad eneseteostuseks mõne muu läbimõtlematta viisi. Niisugune firma on aga ristiks kaelas nii omanikule kui ka töötajale ja kliendile: ei tule sealt korralikku kasumit, teenust ega ka palganumbrid suured ei ole. Teine oluline omadus on initsiatiivikus.
Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale. Ahvenamaa ahvatles kunstnikke. Maastik ise provotseeris kunstnikke tegema just selliseid maale. Muidugi ei maalinud nad neid fotograafilise täpsusega. Ikka valitses juugendstiil ja nii stiliseerisid kunstnikud motiivi vooklevateks joonteks ja lisasid värvi. Ees terendas Pariis. Jätnud sõbrad Mäe ja Tassa Helsingisse sõiduks raha teenima, maabus Triik juba 1906. aastal Pariisis. Mis
Tundsin, kuidas väikesed kiviebemed mu rihmikute vahelt sisse pugesid. See ei häirinud mind. Ritsika laulu saatel ümisesin, vaevu kuulsin seda isegi. Küllap laulsin loodusele. Ma ei vajanud mõistust tundmaks looduse lähedust. Ma kuulsin päikesekiiri oma põskedel, ma katsusin kivikesi on varvastega, ma nägin tuule mängu oma juustes. Mul polnud vaja aru, ma kasutasin oma meeli. Kogesin looduse olemust. Looduse eest ei maksa põgeneda, seda ei tasu tõrjuda. Loodus ei kao kuhugi loodetavasti. Võimalik, et paljud võtavad loodust iseenesestmõistetavana. Kui loodus juba olemas nii kaua on olnud, ega ta siis kuhugi enam minema ka hakka. Kas veetase tõuseb sellepärast, et kaladel oleks rohkem ruumi ujuda? Kas kliima soojeneb sellepärast, et ka inimesed põhjanabal võiksid t-särgi väel ringi käia ja päikest võtta? Võimalik, et loodus teeb tagasi, selle eest, et mõned inimesed üldse ei üritagi proovida mõista maailma olemust. Juba
koolidesse üldse kanditeerida. Olen üsna kindel, et paljud noored valivad sama eriala sõber või selle, mis vanemad neile soovitanud on. Noored, kes ei taha aega raisata, lähevad peale põhikooli kutsekooli. Kutseõppe läbimine annab head teadmised ja oskused, et tööturul hakkama saada ja sobib hästi praktilise loomuga noorele, kes teab, millise erialaga ta oma tulevikku siduda tahab. Enne, kui kuhugi kanditeerida, on abi, kui uurida põhjalikult kõiki erialasid ning mõelda, millisted ametikohad tulevikus kõrgelt hinnatud on. Abiks valikute tegemisel on kindlasti ka Rajaleidaja.ee lehekülg. Sellelt lehelt saab abi nii kutse- ja kõrgkooli mineja kui ka kooli lõpetanud noor, kes soovib oma elu alustada. Tänavu võib väita, et kutseõppe on noorte seas jätkuvalt populaarne. Statistika näitab, et
Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
koju...vanemad tänavalapsed aga motlevad ainult sellest et kust ja kuidas saada liimi, mida nuusutada. Puhtalt tänavalaps olen olnud juba 2aastat. Olen 16aastane. Tänavalapse elu hakkas kodus vanemate peksimise ja osalt ka joomise pärast(kuigi nad joovad suht vähe kuid kui joovad siis juba pohjalikult) Ma ei suutnud seda enam taluda, kuni lihtsalt mu ema teatas mulle ükspäev et tavai mine hakka ise raha teenima, aga olin siis veel nii noor et kuhugi tööle ei voetud. Vahepeal siis kui olin juba aasta elanud vaid tänaval, nägin oma ema jälle ja ta palus et läheksin tagasi koju, väitis et koik on teisiti...oli ta muidugi....koik oli sama kui mitte hullem. Enamus on koduste probleemide pärast tänaval. Vanemad kas ei hooli piisavalt, peksavad, joovad. Joomise puhul saadavad lapse tänavale kerjama ja siis võtavad selle raha hiljem ära... Abi otsisin oma vennalt. Vend võttis mind natukeseks endajuurde, kuid tulin sealt ära, kuna ei
aga olen vaba ja valmis neist õppima. Olen alati tundnud kaasa inimestele, kes joonistavad endale igal hommikul Britney Spearsi näo pähe või prindivad välja kümneid Paris Hiltoni pilte, et leiaksid kaubamajast just sellised püksid nagu sellel kaunitaril. Nad meenutavad mulle vanaema lambakarja, kus ei teinud vahet ühelgi isendil. Lambakesed eksisteerisid vaid kõik koos, sest üksinda ei osanud need rumalukesed kuhugi minna ega mõelda. Loomulikult ma ei väida, et tahaksid homme hunte jänestega jalutamas näha ja krokodille zebra seljas märgata, kuid tahaksin kõigi ellu süstida erilisust ja positiivsust, tahaksin panna kurvad naeratama ja õnnetuid lohutada, tahaksin anda kõigile kõike, mida nad vajavad ja näidata, et elu vajab vaid julgust ja tahtmist, et mitte põrgu ja kurva paigana näida. Isegi Kaie Skalle, August Gailiti romaanis ,,Leegitsev süda``, oleks mind mõistnud, sest ta
kõrvarõngad ja kõikidel tüdrukutel juba on sellised, siis ega saagi ju kehvem olla. Ühiskond lööb meediaga käed ning nüüd tekib surve juba omade poolt. Surve sõprade, perekonna poolt, vajadus kuuluda klassi, kuuluda perekonda, sõprusringi, huviringi seltskonda. Igal klassil on omad nõudmised, omad nähtamatud lepingud meediaga. Karl Ristikivi on öelnud, et iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Alles jäävad teiste öeldud sõnad, ühiskonna sõnad, ema sõnad, õpetaja sõnad. Need sõnad saadavad meid elus. Saadavad poeriiulite vahele, saadavad oma tuppa, klassist välja. Neid sõnu on aga liiga palju. Me tarbime sõnu ja ei oska ilma nendeta olla. Descartes'i parafraseerides võiks meie tänapäevased uskumused sõnastada nii: tean viimaseid uudiseid, järelikult olen olemas. Viimaseid uudiseid on aga nii palju, et nendega on raske sammu pidada
kõigi kohta, aga peab tunnistama, et enamus on sellised. Kui aga on vastupidi, et hoopis teistel läheb paremini, siis see paneb pingutama ja annab tahtejõudu, et jõuda sama kaugele ja, et saavutada sama või veel rohkemgi. Ja kui lõpuks see saavutatud on, siis hakatakse uhkustama ja eputama. See on eestlaste puhul tüüpiline. Rääkides eestlaste elu-ja mõtteviisist, siis see pole just kiita. Nad ei püüdle mitte kuhugi poole, hommikust õhtuni on nad tööl, teenivad meeleheitlikult raha, et ära elada. Peale tööd ollakse surmväsinud, süüakse ebatervislikku toitu, vaadatakse televiisorit ja minnakse magama ja nii päevast päeva. Puhkepäevadel lihtsalt ollakse ja puhatakse, tehakse tugitoolisporti ja juuakse alkoholi, mis on eestlastele väga kohane. Ja alkoholi ei jooda mitte ainult puhkepäevadel, vaid ka nädala sees, tööpäevadel. See ei kõlba minu arust mitte kuhugi,
Neid lukke põhineb erinevatel tuvastamismeetoditel, millest kõik kasutavad inimkeha iseärasusi, mis on igal isikul unikaalsed. Nendeks on sõrmejäljed, peopesa geomeetria, silmaiiris või võrkkest ja hääl. (Füüsilise turvalisuse tagamine, 2013) KOOLI_NIMI 3 ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013 Varundus See on andmetest varukoopia salvestamine kuhugi mujale, teistele andmekandjatele, mille otsene eesmärk on vähendada andmete kadu, kui algsete failidega juhtub midagi rikete/viiruste tõttu. Neid tasub teha regulaarselt ning mitmele andmekandjale, kas kuhugi välisele kaitstud serverile, pilvehoiustamisteenusele, e-posti kontol, mälupulgale, välisele kõvakettale, NAS'ile või lausa DVD/CD'le. Microsofti poolt on ka tasuta abivahend selle protsessi lihtsustamiseks nimega MS Synctoy. (Varundamine, 2013) Tähtsus
AT Millegi kõrval (next to, by) At the door, At the station. At the table. Sündmuste puhul At a concert, At the party. Kohtade puhul, kus tehakse midagi At the cinema, At school, At tüüpilist (vaadatakse filmi, õpitakse work. jne) ON Kinnitatud kuhugi The picture on the wall. Koht, kust voolab jõgi läbi London lies on the Thames. Millegi peal, pinnal On the table. Kuskil pool paremal, vasakul On the right, On the left. Majakorrusel On the first floor. Ühistranspordi puhul On the bus, On a plane.
Aga inimesed ei oska meie metsa hoida. Kraavidesse on tassitud igasugust prahti, isegi vanasid autosid. Mure on see ,et kogu mets raiutakse maha . Ma arvan et inimesed peaksid vähem puuraiet tegema ja rohkem vanapaberit kasutama. Inimesed peaksid kõike asju säästlikumalt kasutama. Mets on ka paljudele loomadele koduks. Kui metsa ei oleks, siis sureksid kõik organismid välja. Metsadesse tehakse igasuguseid hooneid, mina tahaksin, et hooneid tehakse linna mitte kuhugi metsa sisse. Ma loodan et mets jääb tükiks ajaks veel alles. Raido Treibek
1.)Õpetaja: Tere õpilased! Õpilased: Tere õpetaja! Õpetaja. Täna räägime reisimisest. Kus teie olete käinud? German: Mina olen käinud Soomes ja Lätis. Plaanime perega minna ka kuhugi soojale maale puhkama. Õpetaja: See on ju väga tore. Aga kas keegi on ka Venemaal käinud? German: Mina olen. Siis kui viimati kooliga käidi, siis ma käisin ka. Õpetaja: Ja kuidas sulle see reis meeldis? German: Jäin rahule, kuid võiks oma klassiga ka veel minna. Klassiüritusena. Õpetaja: Selleni ma tahtsingi jõuda. Kuidas teile meeldiks sõita Pihkvasse? German: See oleks väga tore. Aga kas me läheme siis kevadisel vaheajal. Õpetaja: Just kevadvaheaeg oleks hea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
