Ema Teresa Tallinn Sissejuhatus See oli 70-ndate aastate alguses. Üks vanem naine katoliiklikust nunnaordust palus kubernerilt Etioopias haigla ehitamiseks tükikest maad. ,,Kas te siis ei tea, et meil käib siin revolutsioon? Kes praegu niisuguste asjade pärast muretseb?" selgitas kuberner naisele ülalt alla vaadates. ,,Jah," vastas naine kartmatult, ,,mina olen ka revolutsionäär. Aga minu revolutsiooni algatajaks on Jumal ja see seisneb armastuses." Naine sai maad ning võis rajada haigla. Kes oli see väike lihtne, peaaegu eatu näoga naine? Kahtlemata oli ta 20. sajandi erakordsemaid inimesi. Agnes Bojaxhiu nimi ei ole just eriti tuntud, kuid juba 70-ndate algul teati Euroopas, samuti paljudes kolmanda maailma riikides- kõige enam siiski Indias-, kes on
I EESTI AJALUGU EESTI ESIAJA LÕPUL Esiaja lõpu ja keskaja alguse allikad arheoloogilised leiud rahvaluule, milles sisaldub vanu pärimusi Läti Henriku kroonika Halduslik korraldus Esiajal jagunes Eesti ala muinasmaakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Elatusalad Maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades maa, mida hariti ühe adraga. Karjakasvatus. Kasvatati hobuseid, veiseid, kitsi, sigu ja lambaid. Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja m...
15. Eesti Ala Valitsemine Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaa...
tubakaistandused. Oli vaja palju tööjõudu. Aafrikast hakati laevadega orje tooma. 1775. a.elas Ameerika kolooniates 2 miljonit valget ja pool miljonit musta inimest. Ameerikas läks elu lihtsamaks, peaegu igaüks võis osta maad. Ameerika kolooniates kujunes kodanlik ühiskond. Ülemkihis olid juristid, suured kaupmehed ja maaomanikud. Keskkihis olid arstid, õpetajad, kirikutöötajad, käsitöölised ja väikesed kaupmehed. Alumises kihis olid meremehed ja lihttöölised. Valitsejaks oli kuberner. Igal koloonial oli omavalitsus. Mida rohkem kuberneri ja Inglismaa võim nõrgenes, seda enam hakkasid Ameeriklased end tundma iseseisvalt. 18. sajandil tõusid Inglismaal maksud. See ei meeldinud ameeriklastele ja nad tahtsid sõda alustada. Algas isesisvuse sõda. 4. Juulil, 1776. aastal oli Philadelfias kolooniatekongress, kus võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon, mille juhiks oli George Washington. Deklaratsioonis oli kirjutatud, et kõik 13 kolooniat hakkavad olema isesisvateks riikideks
Riigivõimu organ oli moodustatud kohalikest elanikest. Keskvõimu organitena Eestis tegutses kuninga esindajana asevalitseja ehk asehaldur, hiljem nim teda kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval väejuhatajad. Kuberneri juures olid nõuandjana kaks nn assistentnõunikku. Peale kuberneride oli veel hulk foogte, lossipealikke, kelle ülesandeks oli politseiline ja finantsiline korraldus. Liivimaal seati ametisse ülema võimuorganina kuberner, kuid varsti nimetati see kindralkuberneriks. Olid ka fiskaalid, kes valvasid, et täidetaks seadusi, laekuksid riigimaksud ja et riigimaksude võtmine toimuks õiguspäraselt. Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsipealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Eestimaa maapäev- iga kolme aasta tagant. Valiti kohalikke politseiesindajaid, Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust
Ingverimaa oma. 1561-1710 perioodil tuleb vahet teha neljal valitsemistervikul, mis on tulnud rootsi riigi koosseisu erinevatel aegadel, ja tingimustel. 1) Eestimaa kindralkuberman, eesotsas kindralkuberner. Pealinn Tallinn. Kantsler resideerub tln toompealossis. 1561. 2)osa Liivimaa kindralkubermangust, Põhja-Liivimaa. Eesotsas kindralkuberner, resideerib Riia lossis sünnihetk 1629 aastat.Keskus Riia. 3) Saaremaa, mis on eraldi haldusüksus. Eesotsa seis on kõigepealt saare kuberner, hiljem maapealik. Sünnihetk 1645 aasta, keskuseks Kuressaare loss või linnus. 4) TP eesti alaga osaliselt seot on osa Ingverimaa kindralkubermangust. Territoriaalselt tp Narva ja Alutaguse ( Jõhvi ja Rügaluse) kihelkonnad. Eesotsas Kindralkuberner,kes resideerib Narva lossis. Sünniaeg vaieldav kas 1617( peale Stolgovo rahu) või 1642 a Territooriumid on Rootsi riigi koosseisus erineval ajal. Erinevatel territooriumitel erinevad halduspol muudatused
sünnib 2.1 last. Sündide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal). Poisse ja tüdrukuid sünnib Indoneesias üsna ühe palju, kuid poisse siiski mõne võrra rohkem. Indoneesia on demograafilise plahvatuse ülemineku etapis. LINNASTUMINE Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks. Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Suurimad linnad, rahvaarvu järgi on Jakarta, Surabaya, Medan, Bandung, Bekasi, Palembang, Tangerang, Makassar, Semarang, Depok. Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared. Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel
Saatus aga on kapriisne. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma. Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile. Indiaanlastest sõudjatega pärismaalaste piroogis läbis ta nelja päevaga 200 kilomeetrit ja viis Kolumbuse kirja kubernerile. Kuberner ei sallinud Kolumbust. Tal kulus terve aasta, et maadeuurijatele kaks laeva appi saata. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei tõusnudki enam, ta nägemine oli vilets ja teda piinas reuma. 7
aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula. Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal
10.peatükk Eesti 18.sajandil Põhjasõda tõi Eesti alal kaasa koletu laastamise. Rohkem kui otsene sõjategevus tappis inimesi maale tulnud katk. Tartu ja Narva elanikud küüditati enne sõja lõppu Venemaale. Mõisahäärbereid iseloomustasid õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Nii nagu Rootsi ajal jagunes ka Vene võimu all olevad alad Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks, kummalgil eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitus. Riigistaud mõisad anti endistele omanikele tagasi. Kuigi Venemaal oli riigiusuks õigeusk, jäi Eestis ja Lätis siiski püsima luteri usk. Ametnikeks olid enamasti sakslased ja asjaajamiskeel oli samuti saksa keel. Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Sellist eriseisundit nimetatakse Balti erikorraks. 1765.a anti Liivimaa talupoegadele õigus vallasvarale,
võlavanglast vabanenute pelgupaik · Hernhuutlased,metodistid · Istandused PA kolooniate haldus kolmel tasemel · Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees) · Vallad, linnad II Koloonia keskvalitsus (Kolooniate tase) A. Seadusandlus: alamkoda (assembly), valimised B. Haldus: Ülemkoda ehk koloonia nõukogu (council), kuningas nimetas C. Kuberner: Inglise trooni esindaja, kellel veto-õigus (reaalselt võim kahanes) Populatsiooni areng koloniaalperioodil Elanike arvu kasv: · 1664: 27000 · 1665: 100 000 · 1700: 250 000 · 1720: 470 000 · 1740: 1milj · 1763: 2.milj · 1776: 2,5 milj (570 000 neegrit) · 1790 veidi alla 4 milj Majanduse üldine raamistik · Hoogne rahvastiku juurdekasv, samas pidev tööjõu puudus !
Kohaliku aadli esindusorganiks oli Võnnus peetav maapäev (selles osalesid ka suuremate linnade esindajad, selle töö oli tihedalt seotud Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask
saanud ja praegu on see põhjustamas looduskatastroofi, märkis Florida uudistesait Sun-Sentinel. Esmalt peletasid autokummid sellest paigast eemale mereelukad. Seejärel on osa kokkuseotud rehvidest aga laiali vajunud ning hajunud merepõhja või triivinud randadesse. Mõned neist sattusid ka looduslikele rahudele, kus nad takistavad korallide kasvamist. «Need on koralle pidevalt tappev hävitusmasin,» nentis mere puhastamistöid koordineeriv William Nuckols. Florida kuberner Charlie Crist on lubanud olukorra parandamiseks eraldada kaks miljonit dollarit. Puhastustöödega alustatakse tänavu juunis, kogu ala korrastamiseks arvatakse kuluvat aga aastaid ja miljoneid dollareid. Miami juhtum pole aga seejuures ka ainulaadne. Virginia rannikule kümnete aastate eest uputatud autorehvid hakkasid triivima 1988. aasta orkaani Bonnie järel. New Jerseys üritati autokumme merepõhja siduda kettide ja tsemendi abil, kuid ka seal pääses osa neist liikvele. 2005
Suur komisjon.Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatsovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber.eesotsas seisis keisri määratud kuberner,allus ametnikk.1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus. 1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil.tähtis osa Rootsi kuningriigi valitsemisel Riiinõukogul:juhti kantsler.Kutsuti kokku ka
talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud 13 maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest
Kolleegiumi raames asutati gümnaasium(õpilaste arvav kasvas 70-le), jesuiidid asutasid Tartusse ka tõlkide seminari. Kolleegiumiliikmete tõlkimis- ja kirjastamistegevus oli küllaltki elav. Poola aeg Lõuna-Eestis polnud eriti pikk. Kavandatud ümberkorraldustel pikemaajalist mõju ei olnud (katoliiklik vastureformatsioon jäi pooleli).[ Rooti valdusse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut). 1600-Et kuritarvitamisele lihtsamini jälile saada, andis kuningas Karl IX korralduse maksude ühtlustamiseks
korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. 1632. aasta 1. veebruari seadus kinnitas pärisorjusliku seisundi ning õiguse väiksete rikkumiste korral politsei ning kohtuvõimu rolli täitmisele mõisnike poolt Liivimaal ja 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjusse PõhjaEestis. Talupojad kaotasid oma isikliku vabaduse. Nii toimus Rootsi võimu perioodil talupoegade lõplik pärisorjastamine. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi
-Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. -Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. -Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. -Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. -Nõudmiste toetuseks leidis 16.oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. -Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. -Surma sai 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200. 17.oktoobri manifest -Hoogustava revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.okt. alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone.
Üks vinud arvamustest on, et klassikalise muusika kuulamine teeb lapsi targemaks. BBC müüdimurdjad teevad ülevaate erinevate uuringute tulemustest. Nn 'Mozarti efekt' tuli väljendina kasutusele aastal 1991, kuid suurema huvi tekitas Nature artikkel kaks aastat hilisemast ajast. Kuna Mozart oli vaieldamatult geenius, siis tundub, et tema muusika kuulamine võib positiivses suunas mõjutada ka ajutegevust. Huvi kasvas ja näiteks aastal 1998 palus Georgia osariigi kuberner eraldada eelarves raha selleks, et kinkida kõigile vastsündinutele klassikalise muusika plaat. Isegi lehmadele on mängitud klassikalist muusikat eesmärgiga suurendada piimaandi. Nature originaalartikkel aastast 1993 pakub mitmeid üllatusi. Esiteks olid autorid oma järelduste osas väga tagasihoidlikud, ega kasutanud väljendit Mozarti efekt. Teiseks oli katsealuste valimi suurus 36 ja nad olid hoopis tudengid, mitte lapsed.
1861 Inglismaal ja 1863 Prantsusmaal 30/30-reegel. FitzRoy. kui välgu nägemisest kõminani on vähem 1831 – “Beagle” ümbermaailmareis kui 30 sek, varju. Tule välja, kui 30 min on 1843 – Uus-Meremaa kuberner viimasest mürinast. 1854 – meteoroloogia osakond valitsuse juures Tornaadod (mõõdud, arvukus). 1861 – “sünoptilised kaardid” Diameeter 100-600 m (ka paar m - ennustused ka “The Times”-is!
arvestuse kohustus. 1783. aasta järel ametnikkond plahvatuslikult kasvab. Eesti- ja Liivimaa eesotsas on kõrgeima riigivõimu teostajaks (kindral)kuberner. On kaks residentslinna Riia ja Tallinn, kus kindralkubernerid elasid. Kahetine suhe: kindralkuberner oli tsaari kõrgeimaks esindajaks provintsis, kuid ei tohiks kasutada mõistet asetsaar. Peab ka provintsi kuninga/tsaari juures esindama. Tihtilugu jäi kindralkuberner kahe tule vahele. Mensikov 1710-19 Eesti- ja Liivimaa kuberner, pärast seda mõlema eesotsas eraldi kindralkubernerid. Ei Rootsi ega Vene ajal ei tõuse kohalikud inimesed nii kõrgele, et nad sobiksid kindralkuberneriks. Tema nõunikud võisid olla kohalikku päritolu. Üks tähtis mees on olnud Gerhard Johann von Lövenwolde. Tal oli võtmeroll esimestel aastatel. Pärast kapitulatsioonide sõlmimist määratakse tsaari poolt neljaliikmelise komisjoni etteotsa ja komisjon peab taastama endise olukorra Liivimaal
Kujunes kolmikmarsuut Ameerika laevad suundusid laevadega Euroopasse, seal laaditi kaubad ning siirduti rämpskaubaga Aafrikasse ja selle eest osteti neegreid. Sealt Kariibi mere saartele, kus orje müüdi. 18. sajandiks oli Põhja-Ameerikasse tekkinud 13 Inglise kolooniat. 1775. aasta seisuga oli valgeid 2,5 miljonit. Inglise kuningas andis volikirjaga maa-ala mingile kaubakompaniile või üksikisikule -> see moodustas teatud maa-aladel koloonia. Koloonia elu määrati juhtima kuberner, kes oli ametisse määratud kuninga poolt. Kõikides kolooniates olid valged mehed moodustanud seadusandliku kogu -> kolonistid lõid seadusandliku kogu näol omavalitsuse. Ka see kogu juhtis seda kolooniat. Ühelt poolt korraldas koloonias elu omavalitsus, teiselt poolt kuberner. Inglismaal oli kuninga kõrval oluline parlament -> selle tõttu hakkasid kolooniatel tekkima vastuolud: parlament kehtestas makse, mida kolonistid pidid maksma. Tekkis küsimus, kas
tal oli kaasas kast raamatuid ning see, mis teistele oli elu, oli temale ajutine harrastus. Rooseveltist sai hea ratsanik, kirglik jahimees ja innukas reisija. Hispaania-Ameerika sõja ajal oli T. Roosevelt värvanud Texases ,,tööta" jäänud seiklejatest ratsarügemendi, kes vallutas laeva, mis nad Kuubale viis. Hiljem sai tast mereväe alamriigisekretär. Aastail 1889-1890 oli ta New Yorgi osariigi kuberner, kellena viis läbi liberaalseid reforme. Tänu oma populaarsusele ja heale mainele isana ( 6 last kahest abielust ) sai temast 1901. a. Vabariikliku Partei esindajana asepresident.Väikest kasvu ja tüse Roosevelt oli tark, energiline ja ettevõtlik, aga ka ülimalt auahne. Tema kohta on öeldud: ,, Ta tahab olla igas pulmas peigmees ja matusel kadunuke". Võitlus trustidega. Ameerika ühiskonna probleemiks oli kujunenud trustide võimutsemine, mis tõttu suure
sajandil a) Põhja-poolsemad kolooniad: · Arenes farmerlik põllumajandus, mis põhines farmeri ja palgatööliste tööl. · Juurdus ameerikalik elulaad ettevõtlikus ja aktiivsus. · Laevaehitus ja käsitööndus. b) Lõuna-poolsemad kolooniad: · Suured istandused, kus kasutati orjatööjõudu (peamiselt mustanahalised Aafrikast). · Tubakas ja puuvill. c) Valitsemine: · Algul sekkus Inglismaa koloonia siseasjadesse vähe. · Kuberner inglise monarhi kõrgeim esindaja (veto õigusega). · Igal koloonial oli oma omavalitsusõigus. 4. Ameerika rahvuse kujunemine a) Ameeriklaste kui rahvuse kujunemise aluseks inglased: · Neid oli kõige rohkem (60 % valgetest 1790). · Inglise kultuur sealne mööbel, riietus, keel. b) Indiaani kultuur: · Potato, tobacco otsesed laensõnad c) Aafrika kultuur · Orjadena muusika, käsitöö. d) Hariduse levik:
I maailmasõja päevil tegid arhiivi vanimad kogud läbi eksitavad rännakud mööda Venemaad, 5 aastat hoiti kogusid kinni Moskvas, kuhu need varade evakueerimise käigus sattusid. Uued eksirännakud ootasid Linnaarhiivi kogusid ees saksa okupatsiooni päevil, kuid on nüüdseks Eestisse tagasi jõudnud. Mõningad Riigiarhiivi loomise katsed on seotud järgmiste isikute ja seikadega. Provintsiaal-arhiivi loomise ettepanekuga on esinenud Eestimaa kuberner vürst Sahhovskoi . Maa-arhiivi loomise initsiatiivi ilmutas ka Eestimaa rüütelkonna arhivaar parun Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken (idee koondada ka teiste seisuste ja institutsioonide, s.h kirikute arhivaalid). Katse kirikuraamatud rüütelkondade arhiivi koondada õnnestus vaid osaliselt. Peamiseks ohuks dokumentidele järgnevatel aastatel olid sellised sündmused nagu 1905. a revolutsioon (arhiiv põles ära koos mõisaga); I maailmasõja (asutuste evakueerimine
Horunzi (kuni 1884) Kantsler oli tavaliselt välisasjade kolleegiumi juht (välisminister), seega tähtsaim tsiviilametnik. Reaalne võim oli monarhil ja tema õukonnal. Kuna keiser või keisrinna võis ametnikke oma suva järgi ametisse nimetada ja erru saata, siis oli ametnik tavaliselt mitte visionäär, vaid käsutäitja. Impeerium oli jagatud kubermangudeks, kus kuberner oli keskvõimu esindaja, mitte omavalitsusjuht. 1802 viidi Aleksander I ja Speranski poolt läbi valitsusreform, millega kolleegiumite asemele loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse, justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku ristisõdijate väe ning 1202 rajas Riia linna, millest sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1...
Ta tõusis öösel, läks ja vaatas linnamüüri ja selle olukorda ja siis ta teatas neile (juutidele, preestritele, suurnikele ja ülematele), mis on kavas. Ja kuulajad ütlesid - võtkem kätte ja ehitagem. Aga olid ka vastased ja siin on toodud üsna mõjukad vastased, kes algusest peale Nehemja saabumisest peale olid vaenulikud. Nimetatud on kolme meest hooronlast Sanballat, kes oli Samaaria ja Juuda kuberner ehk asevalitseja ja kellele allus ka Jeruusalemm. Tobija Ida Jordanimaa kuberner ja araablane Gesem, Keedari hõimuliidu kuningas. Öeldud on, Nehemja tegevus, see pahandas neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele. Juutide müüriparandamise nõu peale nad osutasid põlgust ja pilkasid neid. Mida aga ütleb Nehemja Taeva Jumal annab meile kordamineku ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame. Ja nad ehitasid. Kuigi pilkajad pilkasid sai müür poole peale üles ehitatud. Ja rahvas oli südamega töö juures
1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsile Rootsi valdus PõhjaEestis e Eestimaa hertsogkond: 156115831629 riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid kohaliku aadli privileegid kinnitati riigi mõisates üritas Karl IX makse ühtlustada (kümnis asendati kindla maksuga ja vähendati koormiste liike) ja püüdis siinseid alasid rootsistada riiklik haldusjaotus: Eestimaa hertsogkond, mida juhtis kuberner e asehaldur (Toompeal) jagunes linnuseläänideks (7), mille eesotsas oli lääniasehaldur jagunesid mõisaläänideks e riigimõisateks, mille eesotsas oli foogt aadli omavalitsus: moodustati Eestimaa rüütelkond kõrgeim võimuorgan maapäev maapäevade vaheaegadel valitses maanõunike kolleegium rüütelkonna peamees, maanõunike kolleegiumi esimees
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Viimase veerandsaja aasta jooksul oleme maailmale andnud kaks jalgrattaspordi olümpiavõitjat ja tosin profiratturit. Lisaks on rattaspordi valinud veel tuhanded harrastajad, mis on sellest teinud ühe edukama ja suurejoonelisema spordiala Eestis. Paide ja Viljandi kõrval jalgrattaseltside kõrvale tekkisid 1888. aastal veel kaks tuntumat ja suuremat seltsi Tallinnas ja Tartus. Esimene teada olev klubi Revaler Velocipedisten Club pärineb samuti Tallinnast, mille eesotsas olid kuberner vürst Schachowskoi ja raehärra Julius Pfaff ning klubisse kuulus 96 liiget. Kui see ühing oli loodud rohkem seltskonna mõttes, siis Tartu Jalgrattaselts ehitas valmis esimese velodroomi. Võisteldi 2 korda aastas karmide reeglite järgi. Kuna klubiliikmed võistlesid väheste kallite välismaise päritoluga ratastega, siis kohalikud talupoegadest külasepad hakkasid valmistama omal käel rattaid. Nende auks korraldati eraldi võistluski mida nimetati ,,talurahva võistlusteks".
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pidanud, oli neil tavaks talupoegadelt rohkem
alused ja lauluoskuse arendamine. Oluline osa oli ka koduõpetusel.- vanemad andsid oma lastele edasi oma teadmised nendest samadest valdkondadest Koolid arenesid paremini seal, kus olid pukis pietistlikud pastorid. Olulisemad ümberkorraldused algasid 1765 a. (1765 aasta positiivsed määrused) Liivimaal, kui võeti kindralkuberneri survel vastu otsuseid, et asutada uusi talurahvakoole. Selle kürval ka Katariina II mõjud, kes üritas nn valgustuse sammus astuma, reformimeelne, nagu ka kuberner. Eestikeelne piibel- piiblitõlge rahvuskeelde iga kristliku euroopa rahva hulgas olulisel kohal. Piiblitõlge on olnud alati oluline kirjakeele norm, möödupuu, kuidas tuleb konkreetses keeles kirjutada. 1739 tõlgiti täielikult eestikeelne piibel (nii vana kui ka uus testament). Uus testament oli ilmunud juba varem. 1715 ilmus uus testament põhja-eesti kirjakeeles. 1689- esmene uue testamendi tölge oli kirja pandud lõuna-eesti kirjakeeles, 1739 piibel tuli aga põhja-eesti kirjakeeles
Katekismused avaldati Vilniuses, kolm varianti. Eestikeelne 998 eksemplari, lätikeelne 1002, venekeelseid 1492. Ainult leitud lätikeelne Uppsala ülikooli raamatukogust. 1622-aastal ilmus Braniwos vaimulike talituste käsiraamat, mis sisaldab läti, eesti, poola ja saksa keelseid osasid. Rootsi valitsemisaeg Läänemere provintsid ülemereprovintsid. Ka välisprovintsid, vallutatud provintsid. 1561. Eestimaa kubermang, 1629. Liivimaa kubermang. Saaremaa (algul kuberner, pärast maapealik) 1645. Ingerimaa kubermang 1617. I periood 1561 kuni 17. saj II veerandini varane Rootsi aeg. II periood II veerandi algusest kuni 1710 hiline Rootsi aeg. 1584. kutsub Pontus de la Gardie kokku maakondade esindajad ja teeb ettepaneku 4 provintsi ühendada üheks tervikuks. Aadlikud on nõus. 20.märts 1584 maapäev vormistab, pärast kaalumist kinnitab kuningas Johan III 25.augustil 1584 otsuse.
üsna troostitus olukorras peidus uue edasimineku alged. 1896. aastal pani Karl August Hermann maha "Postimehe" toimetaja ameti. Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid panid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni, kes Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna oli endale nime teinud kui patrioot. Tõnisson asus tegevusse ajal, kui termin "eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner Sahhovskoi selles kätketud ohte taibanud. Sellegipoolest õnnestus Tõnissonil lubatu ja lubamatu piiril balansseerides asuda õhutama motet, et ka väike rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Tema eestvõttel rajati 1902. a esimene eestlaste krediidiasutus Eesti Laenu ja Hoiuühisus. Tartest lähtuvat uue lootuse puhangut on hakatud nimetama "Tartu renessansiks". Selle
pilt 10 paistavad mõlemad maardule väga sarnased, leidub kummalgi ka erijooni. (Kodres, 2005) lk 218-219 Maardu mõisa kohta võib ürikutest leida andmeid juba 1389.aastats. Alates 1529.aastast kuulus mõis von Taubedele. 1647.aastal kingiti mõis rootsi feldmarssalile Lennart Torstenssonile. 1662. Aastasl sai mõisa valdajaks Jacob von Höppener, kelle valduses oli mõis siiskis ainult aasta. 1662.aastal ostis selle Riia kuberner kindralmajor Fabian von Fersen. Tema juhtimisel asuti püstitama uut peahoonet. Mõne aasta pärast valmiski barokne kahekorruseline kivist peahoone, mis üldjoontes säilinud tänaseni. Põhjasõja pöördelised sündmused ei jätnud puudutamata ka 1715.aastal Maardut, siis sai omanikuks keisrinna Katariina I. edasi liikus see veel mitme inimese kätte. Aastaid tegutses seal ka kool, kuid nüüd on seal Eesti Panga õppekeskus. (Särg, Harjumaa mõisad ja mõisnikud, 2006) lk 111- 114
talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest, Eestist ja Venemaast, ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. 7. Kool 18.sajandi II poolel (Browni patent) 18. sajandi teine pool kujunes rahvaharidusele küllalt viljakaks. Selles etendas peaosa iirlane George von Browne, kes 1762-1792 oli Liivimaa ja 1775 1792 ühtlasi ka Eestimaa kuberner. 1765. aastal avaldas Browne 13 punktist koosneva koolipatendi, millega hariduselu sai senisest kindlama korralduse. Põhirõhk langes olusid arvestavalt koduõpetusele, ent sellegi korraldamine oli tarvis selgelt sätestada. Õppetöö pidi koolis kestma mardipäevast lihavõtteni (et kodu ja mõis ei kaotaks liigselt laste tööjõudu). Kodus õppivaid lapsi kontrolliti kevadeti lihavõtete eel. Vanemad, kes lugeda oskasid ja katekismust tundsid, võisid oma lapsi kodus õpetada
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
1).Balti erikord uusajal 19. sajandil koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu - Balti provintintsiaalseadustik. Provintsiaalseaduslik ehk. aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnistas veelgi Balti erikorda. Sellise erikorra püsimine ei olnud aga vastuvõetav tugevnevale Vene avalikule arvamusele ning paljudele, kelle sooviks oli impeeriumi ühtlustamine. Baltimaad jagunesid kubermangudeks. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Kõige olulisemad asutused olid kubermanguvalitsus (igapäevane kubermangu juhtimine), kroonupalat( majanduslikke ja rahanduslikke asju haldav asutus), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamine). 2.) 20.sajandi esimesed aastad Tartu liberaalid - Esindasid mõõdukat rahvuslust, ajaleheks oli Postimees ja seda asus juhatama Jaan Tõnisson, kes koondas endaga kaasa rahvusmeelseid haritlasi
kaubanduslinnad). Lübecki õigus kui linna põhiseadus. 1397 Konrad von Jungingeni armukiri: akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud. Plakatid: andis välja kuninga esindaja, kuberner. Kuberneri korraldusel pandi kiriku uksele ja kes oskas see luges, teistele loeti kantslis ette. 17saj kirikuseadus .1710 kapitulatsiooniaktid.19 saj. ukaasid ja patendid: talurahvaseadused, Balti provintsiaalseadustik 19saj, mille kolmas osa Balti eraseadus- aadli privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus
Kuressaare lossikohtus, millest vajadusel võtsid osa ka vaimulike esindajad. Kohapeal tegutsesid talupoegade valitud vanemad, külavanemad, kupjad ja vardjad. Mõisate ülemvalitsejad allusid provintsi pealikule. 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Keskvõimu teostas Eesti kuninga esindaja asevalitseja, kes nimetati kuberneriks (määras ja tagandas kuningas). Liivimaal oli pideva sõjaohu tõttu kindralkuberner, Eestile see ei meeldinud. Hiljem määrati Eestisse kuberner, kes oli võimu poolest võrdne kindralkuberneriga, kuberneri kõrval asehaldur. Kuberneri kõrval 2 assistentnõunikku, hulk foogte ja lossipealikke, viimase ülesandeks politseiline ja finantsiline korraldus, kurjategijate kohtu ette toimetamine ja karistuse nõudmine. 1257.a. kogunes Eestimaa Maapäev (aadlikest) kuberneri või tema nõusolekul rüütelkonna peamehe kutsel 3 a. tagant. Ta valis Eestimaa politseinikke ja kohtunikke, oli kohaliku autonoomsuse keskpunktiks. Maapäev
(Ladina keeles dominimum directum) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2] Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja Knudi[1]. Alates aastast 1269 kuulus tiitel Taani kuningatele. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner (ladina keeles capitaneus), kelle residents asus Tallinnas [3]. Kuberneri on teadaolevalt esmakordselt mainitud 1240. Kuberneri ülesandeks oli maa haldamine, maksude kogumine, vägede ülemjuhataja sõja korral ning peaohtuniku amet. Enamus Eestimaa hertsogkonna asevalitsjaid olid kas taani või taani-eesti rahvusest.[4] liivi ordu vapp Linnade tekkimine
· Kahetüvelised: kusi, lumi, meri, mõni, tuli, uni, veri Alltüüp SEMINAR · Seminari, seminari, seminarisse e seminari, seminaride, seminare e seminarisid, seminaridesse e seminaresse · 4- ja 5-silbilised sõnad võõrsõnad, mille kaks viimast silpi genitiivis on lühikesed ning algavad konsonandiga. Näiteks:Apelsin, baobab, bariton, brigadir, elektron, fenomen, grammofon, honorar, kapital, karavan, komissar, koridor, kuberner, leksikon, maraton, mehhanotron, mikrofon, musulman, narkootikum, optimum, palagan, pataljon, pelikan, poistiljon, praktikum, ridikül, tribunal, variser. Dividivi, harakiri, ikebana, tohuvabohu. · tar-liitelised sõnad: hiinatar, jumalatar, kuningatar, lauljatar, näitlejatar, orjatar, poolatar, sõbratar · Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z VORMISTIKUST: · Ains part lõputa
talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede moonastamine; transport; riigitalupoegade maksude laekumise valvamine ja kuninga poolt valitud nõunikud. Mõisad Rootsi suguvõsa liikmetele. Rootsi kuningad talupoegade peksmise vastu, inimõigusede, - pojad koolidesse, võrdõiguslikkus, Rootsi riigipäeval asindatud kõik seisused, samuti talupojad. Saaremaa Taani valduses. Kinnitati aadli senised eesõigused, rüütelkonna mõju väiksem kui mujal Eestis
Riiklik võimuaparaat. Esialgu mingisuguseid arenguid ei toimunud. Tegemist oli dualistliku valitsemiskorraldusega, kus seisusliku omavalituse kõrval oli riiklik võimuaparaat üksnes kubermangu tasandil (Saaremaal provintsi). Piirid riigivõimu ja seisusliku võimuaparaadi vahel polnud selged, üks isik võis olla mõlemas süsteemis. Aja jooksul riiklik võimuaparaat joonistus selgemalt välja, eristus seisuslikust omavalitsusest. Kubermangu valitsus ja kuberner – olulisimateks ametkondadeks riiklikus aparatuuris. Kuberner v kindralkuberner – praktilist erinevust polnud. Rüütelkondade omavalitsus Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Piltene rüütelkonnad. Rüütelkond on aadlikorporatsioon. Funktsioonideks omavalitsus ja kohtupidamine. Üldreeglina piirdus rüütelkondade võim maapiirkonnas, linnas teostas võimu magistraat. Rüütelkonda kuulumise eelduseks oli rüütlimõisa omanikuks olemine. Rüütlimõis on mõis, mis kuulus aadlikule
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
või eraldiseisev konstitutsioonikoh us Kohtunik langetab kohtumõistmi Otsuse langetab vandemeeste otsuse, karistuse ja ne kogu, kohtunik jälgib jälgib kohtuprotsessi läbiviimise kohtuprotsessi õiguspärasust ja määrab karistuse läbiviimise õiguspärasust. Kohtunikud Kohtuniku Tihti valitakse, vahel kinnitab nimetab valitsus ametissemäära osariigi kuberner (kohtunike mine kolleegiumi soovitusel) Reeglina eluaegne Kohtuniku Reeglina eluaegne ameti kestus Nõutakse juriidilist Kohtunikult Reeglina puudub juriidilise kõrgharidust nõutav haridus kõrghariduse nõue, kuid valdav osa kohtunikke on juriidilise kõrgharidusega ja praktiliselt kõik kohtunikud on kõrgharidusega Sarnasused:
° Liitriik ° Võimude lahususe teooria (Montesquieu) ° Seadusandlik Kongress, mis koosneb Saadikutekojast (propotsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist. (iga osariigi kaks senaatorit) ° Täidesaatev võim rahva poolt neljaks aastaks valitav president, kes on ka valitsuse juht. ° Kohtuvõim Ülemkohus Esimeseks presidendiks sai George Washington, osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu, täidesaatva võimu peaks rahva poolt valitav kuberner. Põhiseadus ei andnud kodanikuõigusi indiaanlastele ja neegerorjadele. VENEMAA Romanovite dünastia Mihhail I Romanov 18 Ühendas väikesteks riigikesteks killustatud Venemaa, sõlmis rahulepingud Poola j leeduga, sisepoliitilised reformid, tähtsaim sõjaväeregorm Aleksei I Romanov Üks oma aja kardetumaid riigipäid, algatas mitmeid seadusi ja dokumente sh Venemaa seaduste kogu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
