kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. *) Saaremaal tekkis Kuressaare päris õige linnana. *) Taani aladel jätkas luterlus. -) Rootsile kuulusid põhja-Eesti alad aastast 1583 ning hiljem kui ta sai ka teised alad, siis seda aega tunneme me juba Rootsi ajana. *) Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning seda juhtis kuberner ja see kõik jagunes neljaks maakonnaks ehk Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa (sinna kuulus ka Hiiumaa). *) Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele, sest nad kinkisid hästi palju maad aadlikele. *) Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda. Rootsi aladel oli
aastal saadeti Liivimaa rüütli- ja maaõiguse projekt taas senatisse läbivaatamiseks. Kuid mitte midagi ei tulnud välja, nõuti vana seaduste kogumiku tõlkimist eesti keelde, kuid see käis ülejõu kuna see oli osaliselt ladina ja saksa keeles ning väga mahukas teos. Balti provintsiaalõiguse väljakuulutamiseni jõuti alles 1845. aastal. Kohtukorraldus: Pärast 1710. aastat oli: Eestimaa ülemmaakohus- Kuulusid kõik 12 maanõunikut, kindral kuberner, kes oli riigivõimu esindaja. Kuid kindral kuberner ei osalenud koguaeg ning mõnikord maanõunik oli eesistuja. Enamasti maanõunikud otsustasid ära kõik hääletamise järgi, kindral kuberneri üksik hääl ei otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle.
(1868 ????) Kui Karl August Herman pani maha ,,Postimehe" toimetaja ameti, panid Tartu rahvusmeelse seltskonna liidrid raha kokku, ostsid lehe ära ja kutsusid selle uueks toimetajaks noore juristi, Viljandimaalt pärit Jaan Tõnissoni. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja ka ajakirjanikuna endale teinud patrioodi nime. Asus tegevusse ajal, kui termin ,,eesti separatism" oli juba sündinud ja kuberner Sahhovskoi selles kätketud ohte taibanud. Sellegipoolest õnnestus Tõnissonil lubatu ja lubamatu piiril balansseerides asuda õhutama mõtet, et ka väike rahvas on lõpuks ikkagi rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Niisiis edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! Tema eestvõtmisel rajati 1902. aastal esimene eestlaste krediidiasutus Eesti Laenu- ja Hoiuühisus.
tuginevad ajaloolistele lahingukirjeldustele. Nagu ikka, ei rahuldunud Leonardo sellegi hiigesuure seinamaali tegemisel vanade järeleproovitud võtetega. Ta otsustas kasutada õlivärve lihvitud krohvil. See tõi aga peagi kaasa palju tehnilisi probleeme. Värv ei kuivanud ära ja hakkas laiali jooksma, arvatavasti seetõttu, et ei jäänud korralikult krohvile püsima. Lõpuks jättis Leonardo maali lihtsalt pooleli. 1506. aastal kutsus Milano prantsusest kuberner Charles d`Amboise Leonardo jälle Milanosse tööle. Leonardo võttis kutse rõõmuga vastu ning veetis järgmised kuus aastat Milanos, viibides vaid 1507-1508. a lühikest aega Firezes. Ta viis lõpule ainult üksikud maalid. Suurem osa tema ajast kulus teadusuuringutele, sealhulgas anatoomia tundmaõppimisele hospidalis. Milanos sa Leonardo Prantsuse kuninaglt Louis XII-lt heldekäeliselt palka ja võis teha enamvähem seda, mida soovis. Ta andis nõu arhitektuuri ja kanalite ehitamise alal.
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
tagajärjel muutus Iraan nendest suurriikidest sõltuvusse. Lõuna osa kuulus Inglismaa mõjusfääri, keskosa jäi neutraalseks ja põhjaosa kuulus venemaa mõjusfääri. Iraanis leidus palju naftat ja sellepärast oligi majanduslikult Iraan väga tähtis riik, tänu naftale loodi sisepõlemismootor. INDIA : Briti impeeriumi valdus, kuulub Briti monarhia ülemvõimu alla. India Asjade Nõukogu juhub siiski India president ehk kuberner. Indias kehtis kastisüsteem, mis lagunes tänu euroopaliku kapitalismikorra ülevõtmist inglismaalt, tänu sellele ei suutnud traditsioonilise ühiskondliku positsiooni kaotanud inimesed leida endale elatusallikaid. rahvaarv kasvas tohutult. 20.sajandi algul lähenes see 500miljonile. India on väga multikultuurne riik s.t seal valitseid mitmed erinevad kultuurid. 1885.a lõid euroopaliku hariduse saanud indialased oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis kaitses esmalt
Tähtsaimad aastad: 1640 pikk parlament 1642 revolutsiooni algus 1649 30.jaanuar hukati Charles I 1660 sõlmiti kokkulepe Bredas Stuartite monarhia taastamiseks 1688 Võimult likvideeriti James II, kuulus revolutsioon 1689 Bill of Rights e Õiguste bill Ameerika Ühendriikide iseseisvumine USA kujunes Inglismaa kolooniate alusel. Kujunes välja 13 kolooniat idarannikul, kus elanike arv 18.sajandiks oli 2,5 miljonit. Võim kuulus Inglise kuningale, kuid kohapeal esindas teda kuberner. 1774 toimus Philadeplhias Kontinentaalkongress, kus taheti ameeriklaste elu parandada, sest neile kehtestati mõttetud piirangud ja maksud( nt tohiti tarbida ainult Briti kolooniate teed). 1775 algas Iseseisvussõda. Ameerika sõjaväe ülemjuhatajaks sai G. Washington. 4. juulil 1776 kirjutati alla Iseseisvusdeklaratsioonile, millega sai USA iseseisvaks. Sõja lõpetas 1783 sõlmitud Pariisi rahuleping, millega tunnustasid inglased ameerika kolooniate sõltumatust
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Liivimaal (talupoegade ja mitteaadlike kohtuasjad) * Kubermangu tasand: ülemmaakohus- E, õuekohus- L (rasked kuritööd + aadlike asjad) * Kohalik tasand (avalik kord, väiksemad ülesastumised, mõisnikud kohtunikeks): adrakohus- E ja sillakohus- L Rüütelkondade Aadlike piirkondlik org. (esimesed 13. * võim suur, kuberner peab positsioon ja saj) arvestama ülesanded * palju võimu * 1730ndatel hakati koostama erilisi * E, L, S rüütelkond aadlike nimekirju- * koondasid siinseid aadlike, kaitsesid AADLIMATRIKKLEID; eesmärk nende õigusi kaitsta kohalikke aadlikke
Pärnusse, maanõunike kolleegium ja ülemkonsistoorium Tartusse ning õuekohus Viljandisse. Sõjalise olukorra stabiliseerumisel algasid Riia garnisoni vasturünnakud. 1812. aasta suvel saadeti Riiale toeks 67 suurtükipaati. Venelased lõid Väina jõele üsna tugeva kaitsejoone, mis takistas Napoleoni vägedel edasi tungimast Peterburi peale. 5.7. Maakaitseväe loomise katsed Liivimaal 17.07.1812 17. juulil 1812 esitas Kuramaa kuberner Freiderich Wilhelm von Sivers Liivimaa maapäeval üleskutse üle 2000-mehelise maakaitseväe loomiseks. Tema ideed toetas ka Liivimaa kindralkuberner Essen. 1812. aasta sügiseks võeti Liivimaa maakaitseväkke 2076 meest, kuid selgus, et aadel oli väkke saatnud kõlbmatuid ja halvasti relvastatud mehi ning viletsaid hobuseid. Nõnda korraldati maakaitsevägi 9 novembris uue kindralkuberneri Paulucci eestvedamisel ümber 800-meheliseks
ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845.a ja kolmas osa 1846.a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile
Coronado sündis Salamanca linnas Hispaanias jõuka kaupmehe perre. Ta oli oma peres teine poeg ja seetõttu ei saanud temast perekonna vara pärijat. Siis ta otsustas Uude Maailma õnne otsima minna ja jõudis sinna 1535. aastal olles oma sõbra ja tõusva tähe, Mehhiko asevalitseja Antonio de Mendoza kaaskonnas. Mehhikos ta võttis endale ka naise, Beateiz de Estrada. Neil oli ka viis last. Coronado oli ka Nuevo Galicia vallutaja ja kuberner. Nuevo Galicia oli Uus Hispaania provintsis loode Mehhikos. 1539 aastal saatis ta munk Marcos de Niza ja Narvaezi ekspeditsiooni ellujääja Estevanico Compostela linnast ekspeditsioonile põhja, New Mexico poole. Kui Marcos de Niza naases, siis ta rääkis tohutuid rikkusi täis kuldsest Cibola linnast ja et Estevanico seal kohalike Cibola linnas elavate zuni hõimu indiaanlaste poolt oli tapetud.
nähtuseks Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Radikaalid- isikud, kes peavad vajalikuks põhjalikke ümberkorraldusi ühiskonnaelus või mõnes kitsamas valdkonnas. Sotsiaaldemokraadid- isikud, kes pooldavad sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. 16. oktoobri veretöö: leidis aset suur rahvakoosolek Uuel turul. Kuigi kuberner ei olnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200 inimese. 17. oktoobri manifest- Nikolai I kirjutas alla manifestile, millega lubati kokku kutsuda Riigiduuma, kindlustada rahvale kodanikuvabadused ja poliitiliste organisatsioonide lubamine. Revolutsiooni tulemused: kindlustati rahvale kodanikuvabadused õigus luua poliitilisi organisatsioone
Rootsi Põhja-Eesti, Hiiumaa Taani Saaremaa. Rahvaarv 16.saj: 250 000 U U S A E G KOLME KUNINGA AEG (1583-1629) Rootsi: maa jagati seitsmeks linnuselääniks (Tln, Paide, Rkvr, Nrv, Hpsl, 1600-1625 sõjategevus Poola ja Rootsi vahel Koluvere, Lihula). Riigimõisaid valitsesid foogtid. Kuningavõimu esindajaks 1625 Tartu langemisega lõppeb Poola valitsusaeg Lõuna- ja riigimaade haldajaks saadeti kuberner. Talurahva olukorda püüti Eestis. parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada
nähtuseks Liberaalid- isikud, kes peavad oluliseks vabameelsust ja lähtuvad inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Radikaalid- isikud, kes peavad vajalikuks põhjalikke ümberkorraldusi ühiskonnaelus või mõnes kitsamas valdkonnas. Sotsiaaldemokraadid- isikud, kes pooldavad sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. 16. oktoobri veretöö: leidis aset suur rahvakoosolek Uuel turul. Kuigi kuberner ei olnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid ja vigastatuid oli üle 200 inimese. 17. oktoobri manifest- Nikolai I kirjutas alla manifestile, millega lubati kokku kutsuda Riigiduuma, kindlustada rahvale kodanikuvabadused ja poliitiliste organisatsioonide lubamine. Revolutsiooni tulemused: kindlustati rahvale kodanikuvabadused õigus luua poliitilisi organisatsioone
Kõrgeimaks ametiisikuks sai laialdaste volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaade haldajaks oli Tallinnas asuv kuberner. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a. Altmargi vaherahu alusel loovutas Poola kõik Väina (Daugava) jõest põhja pool asuvad alad (ka Riia) Rootsile see tähendas Mandri-Eesti ühendamist Rootsi kuningriigiga. 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile.
· 1581 need Rootsi alad ühendati üheks haldusprovintsiks: Eestimaa vürst- ehk hertsogkonnaks · Eestimaa provintsi valitsemine dualistlik: A. Kuningavõimu-kroonu administratsioon B. Aadli omavalitsussüsteem · Eestimaa aadel pidas oma provintsi ja Rootsi suhet personaaluniooniks: - ühendajaks vaid kuninga isik. Eestimaa dualistlik haldus: A. Kuningavõimu struktuurid · 1. Keskvõim: Tallinnas kroonu esindaja kuberner ja tema kaks nõunikku: oluline sõjaväe juhtimine · 2. Piirkondlik võim: kubernerile allutatud linnuseläänid: - 7 tk ja igas juhiks asehaldur - hõlmas vaid läänistamata kroonu alasid, mis varem olid kuulunud Ordule või piiskopile- kloostritele või jäänud peremeheta · 3.Linnuseläänid jagunesid omakorda mõisaläänideks - iga mõisalääni keskuseks kroonumõis ja juhiks foogt: foogt kogus talupoegadelt maskud-
aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Sahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele, jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada "tsaari usu" vastu võtmisel "hingemaad" ja pääseda sõltuvusest mõisa ees.
raamatu kirjutamise viisi kaheldavaks. Igatahes näitab see raamat Marcot suurepärases valguses. Ta arvatakse Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpib selgeks neli keelt, teda saadetakse tähtsatele diplomaatilistele ülesannetele, millest üks ulatub koguni Indiasse. Kuid sellest hoolimata ei leidu Hiina tolleaegsetes kirjalikes allikates sõnagi tema, ta isa ega onu tegevuse kohta. (2.) Raamat ütleb, et Marco oli kolm aastat Jangtse jõe ääres asuva suure Yangzhou linna kuberner, kuid kuberneride nimistus Marco nime pole. Peale selle sisaldab Marco Polo reisiraamat üht veel ilmsemat valet. Nimelt olevat Marco ja kahe vanema Polo tähtsust khaani silmis tõstnud see, et nende juhtimisel ehitati Sungi Dünastia viimase tugipunkti San-fan-yu vallutamiseks kolm kiviheitemasinat, millega sai lennutada 336 kilogrammi raskusi kive kuid see piiramine toimus 1273, aasta enne Polode Hiinasse jõudmist, ning on teada, et kiviheitemasinate ehitajad olid muslimitest insenerid. (2
kes veega lahjendatud rummi samuti grog'iks ümber ristisid. Ajalooliste rummikangelaste hulka kuulub terve armaada musta lipu all seilanud mereröövleid: näiteks arvatakse, et just hirmuäratav Francis Drake segas kokku maailma esimese Mojito. Stiilsele ning auväärsele Jamaika rummile Captain Morgan, mida toodetakse aastast 1680, andis aga nime kurikuulus Inglise päritolu piraat ning sama saare hilisem kuberner Henry Morgan (16351688 Viina ajalugu Võimatu on tagantjärele öelda, kes ja kus täpselt esimesena viina valmistas. Esmaavastaja aule pretendeerivad nii Venemaa kui Poola, ent pole sugugi välistatud, et viinapõletamise oskus liikus hoopis Euroopa lõunaosast Saksamaa kaudu mööda hansateid ida ning põhja poole. Igal juhul osutus see nii tulusaks tegevuseks, et varsti tossas väike viinaköök pea igas Poola, Preisi- ja Baltimaa mõisas
palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada. Sagedased olid tööliste väljaastumised, mille käigus purustati masinaid. Masinate purustamisega loodeti mõistagi parandada ka palgaolusid ning üldisi töötingimusi. 16. Iseloomusta lühidalt järgmiste Vene tsaaride poliitikat: Katariina II, Katariina II poliitika - Venemaa troonile sai katariina II, kes taotles, et Baltimaad alluksid ühesugusele piiramale keisrivõimule.riia kuberner Brwone hakkas uut Balti poliitikat elluviima.Katariina II üritas kehtestada uut seadustiku,kuid see ei õnnestunud tal. Ta arvas,et Baltikumis peaksid olema Vene riigi seadused. Aleksander I , Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada Aleksander II , Aleksander II poliitika oli vabameelsem ja see andis Balti reformidele uue hoo. Viis ellu palju reforme
Teisisõnu, CO2 koguse iga kahekordistumise tulemusena tugevneb efekt ühepalju. Murdepunktide idee on aidanud ergutada poliitilist arvamust. Nagu näib hoogu koguvat kliimamuutus ise, teeb seda ka poliitiline vastus. USA õigusbüroo Latham and Watkins jurist Robert Wyman sõnab, et Gore'i filmil ja hiljutistel sammudel emissioonide piiramiseks osariigi tasemel on suur mõju avalikule arvamusele. Näib, et emissioonide vastu astutakse aina enam samme. Septembri lõpus kinnitas kuberner Arnold Schwarzenegger energiamahukatele tööstussektoritele kohustuslikud emissioonipiirangud, mille kiitsid heaks California seadusandjad. Seitse kirdeosariiki leppisid -2- kokku initsiatiivis saavutada 2009. aastal elektrijaamade emissioonide lagi ning vähendada neid aastaks 2019 kümnendiku võrra. Mõni arvab, et föderaalvalitsus võib olla sunnitud järgnema. Citigroupi analüütik Greg
valge lipp igatahes väljas ning tal oli kindlalt väljakujunenud rahvuslipu tähendus.Seetõttu ei tunnustanud võimud veel sini-must-valget lippu täielikult. Endiselt tehti takistusi lipu avalikule demonstreerimisele: 1910. a. VII laulupeo eelõhtul ehiti Tallinnas maju rahvuslike lippudega, kuid kohe tuli võimuesindajatelt karm käsk lipud maha võtta; 1912. aastal heisati " Estonia " seltsi maja katusele sini-must-valge lipp, aga sellest teada saanud kuberner Korostovets karistas tagantjärgi kohalikku jaoskonnaülevaatajat. Järgnev kümnend andis eesti rahvale kauaoodatud võimaluse võõrvõimust vabanemiseks ning iseseisvuse saavutamiseks. Eriti olulised olid meie trikoloori ajaloos 1917. ja 1918. aasta. Esimeseks tähtsündmuseks sai 26. märtsil 1917. aastal toimunud suur eestlaste meeleavaldus ja rongkäik Petrogradis, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Väljaastumisele avaldas mõju
Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi
Saaremaa provints. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus Ingerimaa kubermang ja põhjas Soome suurvürstiriik, mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. Idaprovintside valitsemine Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allusid Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner, kes elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis: aastatel 15611674 Eestimaal kuberner ja aastatel 16741710, kindralkuberner; aastatel 16211710 Liivimaa kubernerid; aastatel 16291710 Liivimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634. aasta Rootsi ,,valitsemiskorraldusele" (regeringsform) oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt
aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19. sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi fanaatilisemaid eestvedajaid, Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi pidas eriti tähtsaks just kohaliku põlisrahva õigeusustamist ning soodustas igati talupoegade siirdumist luterlusest õigeusku. Õigeusust luterlusse pöördumine oli keelatud. Sarnaselt varasematele keskvõimude poolt soositud usuvahetuskampaaniatele jäid Eesti talupoegade motiivid õigeusku siirdumiseks valdavalt majanduslikeks: peamine oli lootus saada „tsaari usu” vastu võtmisel „hingemaad” ja pääseda sõltuvusest mõisa ees.
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism ...
igatahes väljas ning tal oli kindlalt väljakujunenud rahvuslipu tähendus.Seetõttu ei tunnustanud võimud veel sini-must-valget lippu täielikult. Endiselt tehti takistusi lipu avalikule demonstreerimisele: 1910. a. VII laulupeo eelõhtul ehiti Tallinnas maju rahvuslike lippudega, kuid kohe tuli võimuesindajatelt karm käsk lipud maha võtta; 1912. aastal heisati " Estonia " seltsi maja katusele sini-must-valge lipp, aga sellest teada saanud kuberner Korostovets karistas tagantjärgi kohalikku jaoskonnaülevaatajat. Järgnev kümnend andis eesti rahvale kauaoodatud võimaluse võõrvõimust vabanemiseks ning iseseisvuse saavutamiseks. Eriti olulised olid meie trikoloori ajaloos 1917. ja 1918. aasta. Esimeseks tähtsündmuseks sai 26. märtsil 1917. aastal toimunud suur eestlaste meeleavaldus ja rongkäik Petrogradis, kus nõuti Eestile autonoomiat Vene riigi koosseisus. Väljaastumisele avaldas mõju
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja maavaldusi. Sel kombel kujunesid välja arvukas mittepärilik teenistusaadel ja madalam preesterkond. Hernan Cortés (1485 1547) H. Cortes oli Hispaania maadeavastaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana. Ehkki Kuuba toonane kuberner D. Velazques de Cuéllar oli keelanud igasuguse isetegevuse, eriti konfliktiastumise indiaanlastega, otsustas Cortés tegutseda isiklikes huvides. Saanud pärast mandril maabumist teada, et seal asetseb suur, jõukas ja arenenud asteekide riik, otsustas ta selle alistada. Et ta mehed ei saaks teda hüljata ja 6 Kuubale tagasi pöörduda, lasi Cortés oma ekspeditsiooni laevad hävitada. Nii
Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Revolutsiooniliikumise survel kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-
vihkamise plahvatuse. Tänavail puhkesid tõelised lahingud. Neegrite vastu paisati soomusautod. Politsei märatses. Kui Williams King püstoliga inimeste kallale tormanud ,,seadusesilma" rahustada püüdis, lõi see vaimuliku jalust maha. Mitu inimest peksis oma Autor: Merit Varul käega läbi Alabama liikluspolitsei ülem kolonel Lingo, kelle oli Birminghamis saatnud osariigi rassistist kuberner. Järgmisel päeva teatas ,,New York Mirror": ,,Neegrilinnaosa kujutab endast põlenud majade rägastikku. Tänavad on üle puistatud kivide ja klaasikildudega. Õitsevate magnooliate lõhn seguneb vänge tulekahjuvinguga." Birminghami sündmuste verine kulminatsioon viis Ühendriigid sokiseisundisse. Birminghami plahvatuse kaja veeres üle maailma. ,,Räägitakse, et Ameerika on suur maa. Kuid seni kuni Ühendriigid ei tee lõppu
-mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
Kongress. Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja ühine konstitutsioon, selle kirjutas James Madison ja see hakkas kehtima 1789. aastal · USAst sai liitriik, hakkas kehtima Montequieu võimude lahususe teooria, seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist, täidesaatva võimu peaks sai president, kes oli ka valitsuse juht, esimene president oli George Washington · Osariigis oli võimu peaks kuberner, seadusandlikuks organiks Seadusandlik kogu Ptk. 15: Sõjad uusajal Kolmekümneaastane Põhjasõda Hispaania Austria Seitsmeaastane sõda pärilussõda pärilussõda sõda Aeg 1618-1648 1700-1721 1701-1714 1740-1748
Muistne vabadusvõitlus. I periood 1208-1212. 1184. augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard tuli ristima. Liivimaa piiskop. Pärast Meinhardi surma tuli 1198 Berthold ristima sõdijate väe saatel. Seejärel Albert, kes rajas 1201. aastal Riia linna. Maarjamaa Neitsi Maarja. 1202. vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad Mõõgavendade ordu. Eestlasi ähvardas oht ka Venemaalt. 1208. hakkas võitlus. Ugandi nõuti saksa kaupmeestelt röövitud kaupu tagasi. 1210. Võnnu piiramine eestlaste vasturünnak. Seal oli mõõgavendade tugipunkt. Eestlased lasid jalga. Ümera lahing eestlaste võit. Viljandi piiramine 1211. Kiviheitemasin, kuuendal päeval läbirääkimised. Samuti levis katk. 1212. aastal sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. II periood 1215-1221. Esimene rünnak Ridalasse rikkus lepingut. Siis Sakalasse. Lembitu võeti kinni. Eestlased koostasid laialdase vastupealetungi kava, eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. ...
abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid. Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673.a alates kindralkuberner. Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
kolonisti Chesapeake'i lahe äärde Jamestowni (sellest kasvas välja Virginia koloonia) Põhja-Ameerika esimese püsiva inglaste asunduse. Järgmise 150 aasta jooksul jätkus kolonistide saabumine ning asustati peaaegu kogu rannikuala. Kolonistide enamiku moodustasid inglased, ent oli ka Hollandi (a-st 1613) ja Rootsi asundusi (a-st 1632), tuli ka prantslasi, sakslasi, iirlasi jt. 18. saj-i keskpaigaks oli suurem osa inglaste asundusi jagunenud 13 koloonia vahel. Igaühel neist oli oma kuberner ja seadusandlus, ent Suurbritannia kuningriigi valitsuse all. 13 kolooniat moodustasid kolm suurt rühma: Uus-Inglismaa (Massachusetts, Connecticut, Rhode Island, New Hampshire); Kesk- (New York, New Yersey, Pennsylvania, Delaware) ja Lõuna kolooniad (Virginia, Maryland, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia, kus kolonistid olid inglismaa katoliiklased). Marylandi ja Virginia koloonia ja teistes Lõuna kolooniates tegeleti tubakakasvatusega, mille toodang veeti Euroopasse,
hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise. Sellekohane seaduseelnõu esitati Ajutisele Valitsusele ning oma soovide kinnitamiseks korraldasid eestlased 26.03 Petrogradis 40 000 osavõtjaga demonstratsiooni. 30.03 avaldati määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega Eesti alad ühendati üheks kubermanguks (va Narva ja Setumaa). Selle ette asus Ajutise Valitsuse kuberner, keda pidi aitama valitav Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Valimised ise oli mais. Autonoomia saavutamise järel hakkasid rahvuslikud jõud võimu kohtadel üle võtma. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel, vene ametnikud asendati eestlastega. Loomulikult tekitas see pingeid, sest vallandatud ametnikud saatsid massiliselt kaebusi Petrogradi. Edasi hakati tegema ettevalmistusi üleminekuks emakeelsele kooliharidusele ning taotleti luba rahvusväeosade moodustamiseks. Juulis 1917
Realism kirjanduses taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujundamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. 2. Mida kirjeldas kriitiline realism? 3. Mida taheti haldusreformidega saavutada? 4. Mis keeles aeti ametiasju? Ladina keeles. 5. Mis usk levis eestlaste seas? 6. Mis olukorras oli 1880.ndatel eesti vaimsus? 7. Miks oli 1893. aasta eestlaste jaoks must aasta? Siis sulges sovinistlike vaadetega Eestimaa kuberner S. Sahhovskoi sisevastuoludest lõhestatud Eesti Kirjameeste Seltsi ja keelas tsensori ettepanekul jutustuste avaldamise eesti rahva ajaloost. 8. Millise tähtsa kogumise viis läbi Jakob Hurt? Mida ja kui palju ta kokku kogus? Jakob Hurt kogus 122 317 lehekülge rahvaluulet. 9. Mida tegi 1904. aastal Oskar Kallas? Kirjutas üliõpilaste abiga eesti rahvaviise. 10. Mida kogus Kristjan Raud? Rahvakunsti ja käsitööesemeid 11
mõisad.. Lääne-Euroopas kadus pärisorjus, siis ka tootlikkus kasvas nähtavalt. Humanisimi ideed, võrdus, vendlus jne. Prantsuse revolutsiooni kandvad ideed. Ennekõike levisid rikkaste mõisnikke hulgas. Tööstusrevolutsioon - väga kiired ühiskondlikud muutused (mässud, revolutsioon, anarhia), väga kiired tehnoloogia muutused. Mässud, anarhia, revolutsioonid Ühiskondade eesmärk on olukord stabiliseerida ja lepitada rahvast. Talupoegade olukorra paranemine: Riia kindral kuberner 1765 John Brown, rahvuselt iirlane. Annab välja positiivsed määrused: Õigus vallasvarale; kauplemisõigus; ülemmäär peksule – 30 hoopi – oli mõisnikke, kes peksid oma talupojad surnuks; taastatakse linnakodaniku õigused – peale Põhjasõda on mõisnike võim nii suur, et linnakodanikud ka peavad töötama; “Kohtuõigus” – nende mõisnike peale on õigus kaevata, kes rikkuvad neid määruseid. See on
oma valduseks. 1582. läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. *Ivan Julm- Vene tsaar, kes laiendas oluliselt Venemaa piire . 22. Liivi sõja lõpp. Eesti ala kolme kuninga valduses Lk.99-104 (Pontus De la Gardie, Ivo Schenkenberg, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583, Sigismund Augusti privileeg, asehaldur, presidentkond, vojevoodkond 1598, staarostkond, vastureformatsioon, Eestimaa hertsogkond, kuberner, linnuseläänid, maakonnad, foogt, Eestimaa rüütelkond, maapäev, Saaremaa rüütelkond, reduktsioon, asehaldur, ametkond, vakus) *Sõja lõpp- Poola kuningaks sai Stefan Batory, seega algas 1579. aastal ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu. Nii Poola kui Rootsi tegevuse suunaks oli vene võimu alla langenud alade tagasivallutamine. *Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe
aasta teadmata), lk 10. 11 kohalik pastor H. Struck. Jutlus oli jaotatud kolmeks osaks: meie juubelitänu, pühalik tõotus ja meie lootus. Kirikus esitati ettekanne linna ajaloost: rajamisest ja käekäigust kuni 100aasta sünnipäevani. Sellele järgnes veel palvus. Ka kreeka-õigeusu kirikus peeti jumalateenistus, millest võttis osa ka Liivimaa kuberner Schewitsch. Pärast seda peeti kreeka-vene vaimulikkonna poolt ka turuplatsil veel tänujumalateenistus. Kell 12.30 algas pidulik rongkäik: kõige ees oli orkester, nende järel koolide kasvandikud, võimuesindajad nii linnast kui maalt (autoriteedid linnast ja maalt), Võru linnavalitsuse liikmed, kodanikkond, seltside eestseisused ja rongkäigu rivi lõpetas Vabatahtlik Tuletõrje Selts. Rongkäigus olid ka külalised vastavalt korraldajate poolt näidatud kohtadele. Esmalt
tagasivõetud mõisad anti tavaliselt rendile endistele omanikele. Maksid rootsile rendi masku. Johan reinhold patkul maa nõunik kes tõusis reduktsiooni ajal liivimaa aadli juhiks. 1694 andis stokholmis mässu õhutamise pärast kohtusse. Mõisteti surma kuid põgenes välismaale ja tegutses elulõpuni rootsi võimu õõnestamisega. Talurahva olukord. Erinevalt rootsi talupoegadest kes olid vabad ja isegist riigipäeval esindatud. Säilis eestis sunnismaisus. 1645 kinnitas eestimaa kuberner. Gustav oxenstierna põhja eesti pärisorjuse.mõisniku maale elama asunud vaba talupoeg. Muutus pärisorjaks. Kui oli sinna oma kodu rajanud. Tegi samma liivimaa kuberner.pärisorjade järeltulijad on ja jäävad orjadeks. Koormiste suurus olenes mõisniku suvast. Talupoegade üldine olukord muutus raskemaks. Sammas riigi mõisate talupojad allusid otse rootsi kuningale. Nendes mõisates tehti vaku raamatud, kus olid kirjas kõik talupoegade kohustused. Maad ja talud hinnati ja maksud
riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli kasvanud Illinoisis kingsepa pojana. Ta isa oli kirglik demokraat. 14. aastasena alustas Ronald töötegemist, töötades ehitusel ja vetelpäästjana, mis andis talle suurepärase füüsise. 1937. a. siirdus Hollywoodi, kus tegi 27 aastaga kaasa enam kui 50 filmis. Tavaliselt mängis ta kõrvalosi. 1938. aastal kohtus ta oma esimese abikaasaga, kellega ta sai tütre ja adopteeris poja. 1948. abielu lõppes. Sõja ajal pidi ta halva nägemise tõttu teenistusest kõrvale jääma. 1948
4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks? Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool
riigi ees on suuremad, kui esmapilgul näis. REAGAN (1981-1989, V) 1980.ndate alguseks soovisid ameeriklased tagasi rahvuslikku uhkust ja tugevat presidendivõimu. Nii majanduses kui ka vastasseisus NSVLiga näis Ameerika alla jäävat. Meheks, kes võis USAle anda uue hingamise, peeti Ronald Reaganit. Reagan oli vanim ametisse kandideerija ja esimene lahutatud president, endine näitleja ja hilisem California kuberner. Ta oli kasvanud Illinoisis kingsepa pojana. Ta isa oli kirglik demokraat. 14. aastasena alustas Ronald töötegemist, töötades ehitusel ja vetelpäästjana, mis andis talle suurepärase füüsise. 1937. a. siirdus Hollywoodi, kus tegi 27 aastaga kaasa enam kui 50 filmis. Tavaliselt mängis ta kõrvalosi. 1938. aastal kohtus ta oma esimese abikaasaga, kellega ta sai tütre ja adopteeris poja. 1948. abielu lõppes. Sõja ajal pidi ta halva nägemise tõttu teenistusest kõrvale jääma. 1948
Alice Cooper - USA rock-muusik. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_lauljad, 11.05. 2009) Kirjanikud: Mark Twain - ameerika kirjanik ja humorist James Fenimore Cooper ameerika kirjanik Stephene Meyer kirjanik (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriikide_kirjanike_loend, 11.05. 2009) Poliitikud: Hillary Clinton - Ameerika Ühendriikide poliitik Sarah Louise Heath Palin - Ameerika Ühendriikide poliitik, Alaska osariigi kuberner John Sidney McCain III - Ameerika Ühendriikide poliitik, Arizona osarigi senaator (http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Ameerika_%C3%9Chendriikide_poliitikud, 11.05. 2009) Näitlejad: Will Smith - USA filminäitleja ja mitmel korral Grammy auhinnaga pärjatud hip-hop laulja Marilyn Monroe - USA näitlejanna, laulja ja modell Laura Jeanne Reese Witherspoon - USA filminäitleja Miley Cyrus - näitlejatar, laulja ja laulusõnade kirjutaja (http://et.wikipedia
Nõo Reaalgümnaasium Ameerika Ühendriigid 1945-1963 Referaat ######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
