Rüüstati,tapeti,murti sisse, süüdati vangla. *Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis stabiliseerida. Kuberneri asemelkomissar-Jaan Poska.Ta oli õigeusklik, liikus vene seltskonnas ja nõudis vene k kasutamist. Autonoomiataotlus *Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks,autonoomseks kubermanguks. *Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K. *Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng *Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Eesti 20. sajandi I pool 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess: Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine ·...
Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust. *asustus 18saj-näljahädale kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi. Peale väina. Katk tabas ka linnade elanikke, surid arstid ja kirikuõpetajad. Alles oli u170 000in. *rahvaarvu tagasilööke põhjustas:katk ja näljahäda *püsimajäämine-see oli viimane katk. E.alal soodsad kliima tingimused. Rahvastik asus Põhja-Eestist Lõuna-Eestisse. Eesti ala valitsemine: *Võimukorraldus Rootsi ajal: Eesti ala jagati Eesti ja Liivimaa kubermanguks. Eestile kuulusid vabatahtlikult Rootsi võimu alla läinud maad(Lääne, harju, Viru ja Järvamaa). Liivimaa: Tartu, Pärnu, Saare ja Läti maad. Saaremaal oli oma asehaldus, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud
Saaremaa, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. +: jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus; jäi kehtima luteri usk; säilis siinne kultuur; tekkisid tihedamad sidemed Euroopaga -: suruti maha eestlaste õigused; baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes; eestlasi hoiti omavalitsusorganitest eemal. Balti erikord 1721-1783 Asehalduskord 1783-1796 Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermnaguks: a) Eestimaa kubermang: Lääne-, Harju-, Viru- ja a) Eestimaa kubermang: lisandus Paldiski Järvamaa b) Liivimaa kubermang: lisandusid Viljandi ja b) Liivimaa kubermang: Pärnu-, Tartu-, Saaremaa Võru c) Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa c) Na ja Setumaa jäi endiseks Pihkva kubermangu
eelkäija. 1632. Tartu gümnaasium muutus Academia Gustavianaks. Antonio Possevino- Tartut külastanud Paavst. ROOTSI AEG! Regent asevalitseja Gustav Adolf suri 1632 aastal Saksamaal Lützeni lahingus. Pärast seda asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Tema asemel valitses riiki Axel Oxenstiern. Kui ta sai troonile, siis astus ta 1654 aastal troonilt tagasi. Maariik- kujunes välja 17. Sajandi keskpaigal, kui tunnustati rüürelkondade võimupiire. Eesti jagunes kaheks kubermanguks, Eesti ja Liivimaaks. Edais tulid rüütelkonnad, siis omavalitsus ja siis maanõunike kolleegium. Kristiina valitsemise ajal toimus ulaysuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui ka rootsi aadlikele. Redukstioon- Riigimaade osaline tagasivõtmine valitsuse poolt. Rootsis tehti nii aga Eestis ei tulnud sellest aöguses midagi välja.
Sõjaolukord tõi kaasa toidu ja kütte puuduse. Maal oli raskusi põllutöödega. 1915. aastaks oli rinne jõudnus Väina jõeni ning lahingud käisid Riia lähistel. Saksa väe ees hakkasid Eestisse saabuma kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Veebruarirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule nii maakonna kui ka kubermanguvalitsustes. 12. aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia Vene riigi koosseisus. Eesti ala ühendati üheks suureks kubermanguks. Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Senised Vene ametnikud asendati kõikjal eestlastega ning kogu asjaajamine toimus eesti keeles. Eesti omavalitsuse etteotsa tõusis Konstantin Päts. Lisaks sai Eesti loa rahvusväeosade moodustamiseks. Juba Veebruarirevolutsiooni päevil tekkisid Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Neid valitses kommunistlik mõtteviis ning algusest peale vastandati end demokraatlikule võimule.
*Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning külm ja pikk talv, kõigele lisandus tüüfus ja düsenteeria *Näljaaja ohvriks langes 70 000-75 000 inimest Võimukorraldus: *Eesti ala jaotus kaheks kubermanguks: 1)Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2)Liivimaa kubermang: Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa (liideti 1645.a Rootsi valdustega) *Kõrgeim valitsusametnik on kindralkuberner, kes resideeris Tallinnas Toompeal (Eestimaa oma) ning Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis (Liivimaa oma) *Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid
1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt ➔ Halduskorraldus: • Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. • Eestimaa kubermang: Põhja-Eesti alal 4 maakonda( Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) • Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa) ➔ Võimukorraldus: • Kubermangu juhtis kindralkubernen(2) • Kindralkuberneri kohustused: 1) Kamandasid sõjaväge oma haldusalal 2) Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd( ei valinud ametnikke)
sajandi põhiosa Eesti mõisate ja talude sissetulekust. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Seadustati talupoegade pärisorjus. 18.sajandi keskpaigast hakkas taas elavnema kaubandus, eriti merekaubandus. Väljaveos etendas peamist osa vili, metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad ja riie. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja- Eesti) ja Liivimaa(Lõuna-Eesti jaPõhja-Läti) kubermanguks, mille eesotsas seisis kuberner. Kuni Katariina II surmani 1796 püsis asehaldusaeg.
Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus. Streletsite asemele loodi nekrutitest koosnev sõjavägi. Ohvitserkond komplekteeriti vene aadlikest, kelle päritolu polnud oluline. · Uus euroopalik elulaad ja õukonnaelu. · Uus pealinn Peterburi 1703. a. · Uus ajaarvamine. · Rajati manufaktuure, rauamaagikaevandusi, pearahamaks. · Kirik allutati riigile. Kirikut juhtis Püha Sinod.
Saudi-Araabia Kuningriik Saudi-Araabia on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel. Saudi-Araabia on suurim Araabia riik Lääne-Aasias. Riigi pindalaks on 2 149 690 km2 ehk Saudi-Araabiasse mahuks umbes 48 Eestit. Saudi-Araabias elab 2012. aasta andmetel 29 195 895 inimest , millest 16 miljonit on kodanikud, 9 miljonit on sisserännanuid ja umbes 2 miljonit illegaalsed immigrante. Pealinnaks on Saudi-Araabial Ar-Riyad. Saudi Araabia ise jaguneb 13 provintsiks, provintsid jagunevad omakorda 118 kubermanguks. Valitsev riigikord Saudi-Araabias on absoluutne monarhia. Samas vastavalt põhiseadusele peab kuningas järgmina Sariaati ehk islami seadust, Koraani ja Sunnat ehk Prohvet Muhhamadi traditsioone. Valitsev usk on islami usk, umbes 25 miljonit inimest on moslemid ehk 97% rahvastikust on islami usku. Selle usuga käivad kaasas kindlad ja ranged reeglid, nt nad peavad viis korda päevas palvetama, riietuse osas on ranged nõuded, eriti naistel, kes peavad kindlasti oma juuksed ära katma
· Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasied eestlased nii isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil kui ka 26 märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga · 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa, ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament) F. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine · Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine · Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega
Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis
selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele (et seadus ikka vastu võetaks!) korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26. märtsil 1917 võimsa (40 000 osavõtjat, sh 12-15 000 sõjaväelast) meeleavalduse, kus lehvisid ka sini-must-valged lipud. Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku (ei kuulunud sinna Narva ja Setumaa)!) · valiti rahvaesindus Maapäev (nimetatud ka: Ajutine Maanõukogu) ja selle juurde täidesaatev organ Maavalitsus (juhiks Konstantin Päts) Eestlased nagu muudki Vene impeeriumi väikerahvad tundsid suurt soovi koguda kokku üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad
1629 Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4) Kanda hoolt postiteenistuse, teede-ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest Eestimaa kubermang koosnes neljast maakonnast: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Järvamaa 4) Virumaa
21.veebruaril Verduni lahingu algus läänerindel. 31.mai-1.juunil toimus Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juulil Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpul Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 1917 aasta olulisemad sündmused veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märtsil Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprillil USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoobril Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoobril enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsembril Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 1918 aasta olulisemad sündmused 24.veebruaril Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. 3.märtsil Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt.
.Poola kinnitas, et Rootsile kuulub kogu võim Liivimaal. Venemaa , kes soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda kuni 1661 ja lõppes Rootsi võiduga. Eesti talupojad tegid kõik endast oleneva, et Rootsi võidaks. Sõda lõppes Kärde rahuga, millega Venemaa kinnitas Rootsi võimu siinsetel aladel. Täielik Rootsi aeg saabus alles 1660, 1661 kinnistus täielikult. Kuni aastani 1700 oli võim tugev. 1917 alles piirid Eesti ja Läti vahel. Vahepealsel ajal jaotatud kolmeks kubermanguks: Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg Kolme kuninga ajal öeldi Eesti hertsogkond,hiljem kubermanguks. Rootsi aja alguses kujunes välja suur aadlike võim, kuna kuningas oli kaugel. Koha peal tln-as oli kuberner, kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud tegid, mida tahtsid. Roosi aeg väga vastuoluline. Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus
Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud, neid vallandati riigiametitest. -- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia. 2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik. 3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis. TEEMA NR. 2 -- Eesti jagunes kaheks kubermanguks. Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa. ( kuulus Poolale) -- Rootsi ja Poola vahel puhkes uus sõda selle nimel, et kes saab endale Balitikumi. Sõda kestis vaheaegadega ligi kolmkümend aastat ja lõpuks Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti Rootsile. 17. saj keskel läks ka Saaremaa Taani võimu alt Rootsi võimu alla.
Tartu Ülikool Läänemere regioon Kas nn “vana hea Rootsi aeg” oli ikkagi nii hea? Essee Emily Lindsalu Juhendaja: Andres Kasekamp Tartu 2014 Essee teemat valides lähtusin sellest, millise ette antud küsimuse kohta ma ise kõige rohkem teada sooviksin saada ja materjale otsida ning mille kohta on mul kujunenud ka oma varasem arvamus. Seetõttu valisin teemaks „vana hea“ Rootsi aja. Seda teemat on palju käsitletud juba gümnaasiumiastmes, kuid oma mõtteid pole ma saanud selle kohta kirja panna. Enda essees tahan ma vastust leida küsimusele - kuidas Rootsi aeg üldse alguse sai ja kas vana hea Rootsi aeg on tõesti nii palju parem kui eelnenud Saksa aeg ja hiljem järgnenud Vene aeg? Kas Rootsi aeg oli kõigile võrdselt hea? Milline oli Rootsi aeg talupoegade ja aa...
maapäev. - Eestimaal asuvad eramaad jagunesid neljaks maakonnaks ehk kreisiks ( Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). - Rootsi aegsest haldusjaotusest lugege ka õpik lk.102-103. D) Haldusjaotus ajal, kui kogu Eesti ala oli Rootsi valduses ( ehk 17.sajandil): - Kui kogu Mandri-Eesti oli langenud Rootsi valdusesse, muudeti ka halduskorraldust. - Rootsile kuuluv Eesti ja Põhja-Läti ala jagunes kaheks kubermanguks: 3 · Eestimaa kubermang- alad hõlmasid Põhja-Eestit. Eestimaa kubermang oli jagatud neljaks maakonnaks ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). Kubermangu kõrgeimaks ametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratav kindralkuberner, kelle peakorter asus Tallinnas Toompeal.
2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus 10) esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit
Taotlesid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ja talupoegadele maid riigi ja kiriku arvelt. Speek moodustas Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku tööliste ühisuse, mis taotles autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Tsaari manifest ei rahustanud olukorda. Tartus kutsuti kokku rahvaasemike koosoleks. Radikaalid ja mõõdukad. Mõõdukate eesotsas Jaan Tõnissoniga pidas koosolekut Bürgermusse saalis. Nõudsid Eesti ühendamist üheks kubermanguks ning maade jagamist rahvale. Radikaalide koosolek toimus TÜ saalis. Nõudsid vabariigi väljakuulutamist ning samuti maid rahvale. Nõudmised tegudeni ei jõudnud. 1905. aastal toimus mõisate rüüstamine. Hävis 160 mõisa. Ilma kohtuta lasti maha 300 inimest. Revolutsioonijärgselt jäi tegutsema Eestimaa rahvameelne eduerakond. Tulemused: 2 esimest aastat olid kõik koolid emakeelsed. Saadi luba asutada emakeelseid erakoole. Saadi mässu korraldamise kogemus
I Riigiduumasse valiti Eestist 4 eestlast ja 1 venelane. Aulakoosoleku ( Jaan Teemanti juhatusel): 1. Valitsuse korralduse boikoteerimine 2. Nekrutikohustuse eiramine 3. Maksude tasumisest loobumine 4. Senise omavalitsuse laialisaatmine 5. Revolutsiooniliste komiteede loomine 6. riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamine rahvale 7. Sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga. ja Bürgermusse (Jaan Tõnissoni juhatusel) koosoleku otsused: 1) Eesti alade ühendamine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramine ning riigimaade jagamine rahvale. Majandus kahe revolutsiooni vahel. Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kuna raudteed oli koormatud. Halvenes tööjõu kvaliteet. Hävisid mitmed suurettevõtted. Tootmise moderniseerumine peatus. Tööjõu defitsiit, mis nõudis tootmise piiramist. Polnud võimalust soetada uusi tööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd,sortiaretus,tõuparandus j,s. Esimese maailmasõja mõjud Eestis
Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla ümber oli okasmets ja paar talu, põllumaad. Aastatel 1922-1959 oli küla nimeks Kasaritsa ning maakonnaks Võru. 1979.a. oli rajooniks Võru ning 1989.a. Võrumaa. 2004.a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 3
kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu. 3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda? 4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam
Jaan Poska. Poska oli õigeusklik, liikus peamiselt vene seltskonnas ja nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist (seni, kuni seda nõudis seadus), kuid ometi sai algav iseseisvusliikumine endale Poska näol tugeva liitlase ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Ajutisele Valitsusele esitatigi vastav eelnõu, kuid Peterburis aimati selles peituvat separalistlikku tendentsi ja üritati asja kalevi alla lükata. Eesti poliitikud panid eelnõu heaks mängu kõik oma sidemed, samuti osutus väga mõjukaks Petrogradi eestlaste võimas ja hiilgavalt organiseeritud meeleavaldus 26. märtsil. Mitmekümne orkestri saatel, nii punaste kui sinimustvalgete lippude
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti
milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustuma Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev). (Laur 1997: 37, 38) Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Sellest kujunesid mitmed pingekolded. Esimene konfliktiallikas tekkis sellest, et kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega,
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
Tallinna eeskujule järgnesid varsti ka teised Eesti linnad. 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapea ja juhtis samal ajal linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta organiseeris valdade poolt märgukirjade saatmise Venemaa siseministrile, nõudes vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja. 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. Pätsi
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilits...
enda kätte üha suuremat võimu. Märtsis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhi- seaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse ja alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. 1917.a märtsis toimus Tartus rahvuslaste nõupidamine, kus seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see ajutisele valitsusele kinnitamiseks. 26.märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30.märtsil ühendati Eesti üheks kubermanguks. Haldus- üksuse etteotsa asus Jaan Poska. Mai lõpul toimusid Maanõukogu- Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse- valimised. Kogu kubermangus kuulutati eesti keel ametlikuks asjaajamise keeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi, mille eesmärgiks oli kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kait- set Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks
säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti ühendati Liivi kubermanguks keskusega Riias. Selline jaotus püsis 1917. aastani. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias). Nad juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge,
pikendati. 1621 hõivasid rootsalsed Riia, 1625 Tartu. 1629 sõlmiti vaherahu Preisimaal Altmargi külas, millega poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherau pikendati. 1643-1645 peeti sõda Rootsi ja Taani vahel, mille tulemusel loovutas Taani Brömsebo vaherahuga Saaremaa Rootsile. Kogu maa oli läinud Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg Halduskorraldus: Eesti jagunes kaheks kubermanguks- Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu kuid säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teisest maakondadest olid Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti- ja Liivimaast erinev maskusüsteem. Viimase alana läks Rootsi võimu alla 1660. aastal Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi Venemaa alla. Kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle
100 000 meest, neist 10 000 langes. Maal oli raskusi põllutöödega, sest hobused võeti sõjaväe tarbeks. Pärast Nikolai ll kukutamist läks võim Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Veebrurirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule maakonna- kui ka kubermanguvalitsustes. 12.aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia ehk osalise iseseisvuse Vene riigi koosseisus. Eesti ala ühendati üheks kubermanguks. Kõrgem omavalitsuslik võim läks rahva valitud Eesti Maapäevale. Vene ametnikud asendati eestlastega ja ning kogu asjaajamine hakkas toimuma eesti keeles. 1917.a tõusis valitsuse etteotsa Päts. Lisaks saadi luba rahvusväeosade loomiseks. Oktoobri algul jõudis sõda Eesti pinnale. Pärast Oktoobripööret Petrogradis võtsid kommunistid 9.novembril 1917.a võimu üle ka Tallinnas. Ninameesteks olid Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Nad asusid
Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 16821696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. ...
Nõuti kodanikuüigusi, poliitvangide vabastamist. 17.okt 1905 andis keiser välja manifesti (Nikolai II). Lubas kodaniku vabdusi, valida parlament(riigi tuuma), võtavastu põhiseadus. Manifesti mõjud Eestis.: Tartus toimus meeleavaldus ja lehvis s-m-v lipp. Loodi esimesed erakonnad. ,,Eesti rahvameelne erakond". ESDTÜ. Toimus üle Eestimaaline rahvaasenike kongress -- 1. Mõõdukad- J. Tõnisson eesotsas ja Postimehe pooldajad. Nõuti Eesti alade ühendumist ühtseks kubermanguks. Piirata baltisakslaste eesõigusi. Astuti välja venestamise vastu. 2. Radikaalid- M.Martna ja H. Pögelman. Aula koosolek. Vabariigi loomine. Isevalitsuse kukkutamine. Maa kuulutada rahvaomandiks. Mõisad riigistada. Venestamise vastu. Nekruti kohustust eirata. Sõjaväe ja politsei asemele nõuti miilitsat. Tagajärg oli et koosolekute nõudmised levisid üle Eesti ja nad kiideti heaks. Kohalikud Omavalitused.
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Kokku tuli u 800 saadikut, kuid koosoleku algul selgus, et Tõnissoni ei soovitud juhatajaks, vaid hoopis radikaalide liidrit Jaan Teemanti, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Peeti 2 koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ,,Bürgermusse" saalis, radikaalid Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti
Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[1] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Eesti vabariigi loomine Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis
Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekkinud tööliste ja soldatite saadikute Nõukogud. Neid koondavaks katusorganisatsiooniks oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Oktoobripööre Eestis.
Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30. märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud.
läbirääkimistel, kuid oli venemeelne (esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust) Ka Eestis aktiveerusid poliitilised erakonnad nii Vene parteide filiaalid kui kohalikud. Poliitikute eesmärk oli territoriaalse ühtsuse ja omavalitsuse saavutamine. Jaan Tõnisson, kes tegutses Lõuna-Eestis, soovitas luua kaks eesti kubermangu. Venemaa AV määrus: 30. märts ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni
Selle eesotsas seisis esialgu Jaan Raamot, alates oktoobrist Konstantin Päts. Et Eesti on föderatiivse Vene vabariigi autonoomne osa. Mõnda aega rahuldusid eestlased saavutatuga ega seadnud uusi suuri rahvuspoliitilisi sihte. 3 Eesti iseseisvuse väljakuulutamise põhjused Saavutanud pärast Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni ajalooliste Eesti alade ühendamise ühtseks rahvuslikuks kubermanguks ja kubermangu omavalitsusasutuste – Maanõukogu ning Maavalitsuse – loomise, hakkasid Eesti poliitikud tulemusi kindlustama. Kuid seoses segaduste süvenemisega Venemaal ning Vene armee demoraliseerumisega, mis ähvardas Saksa okupatsiooni laienemisega Eesti aladele, hakkasid 1917. aasta suve lõpus tekkima uued ideed. Kuna Eesti jaoks tundus kujunenud olukorras suhete jätkamine Venemaaga ohtlik, algasid otsingud, et vabaneda olemasolevatest sidemetest. Selle idee juurdumisele aitas kaasa
Kohal oli 15 000 sõdurit, kelle väeosad olid Petrogradi lähistel. 25 000 inimest olid tsiviilelanikud, sest Petrogradis oli väga suur eestlase kogukond. See demonstratsioon avaldas valitsusringkondadele mõja ning 4 päeva pärast 30. märtsil kirjutati alla autonoomiaseadusele. Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles, et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid Eestimaa kubermangu seadusandlik võim. Suvel 1917 valiti Maapäev, Hugo Kuusner. Asjaajamiskeeleks muudeti eesti keel, seni oli see olnud vene keel. See tähendas, et venelastest ja
• 1. Kuidas mõjutas Rootsi Kolmekümneaastast sõda? • 2. Kuidas mõjutas Kolmekümneaastane sõda Rootsit? • 3. Miks nimetati 17. sajandit „vanaks heaks Rootsi ajaks“? 4. Mis iseloomustas Rootsi poliitikat Baltimaades? Võimukorraldus Rootsi ajal • Loe õpikust lk 98-99 ja seleta, mida tähendavad: • Eestimaa kubermang • Liivimaa kubermang • Kindralkuberner • Rüütelkond • Maapäev • Eesti alad jagunesid Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangudeks. Vormiliselt valitses kogu Eestit kuningas, kes asus Stockholmis, kubermangude etteotsa olid aga määratud kindralkubernerid. • Maad ja mõisu jäid endiselt valitsema Saksa päritolu aadlikud, kes koondusid rüütelkondadesse ning tegelesid samuti maa juhtimisega. Eesti oli tugevalt seisuslik piirkond – kui mujal Rootsis olid talupojad vabad, siis Eestis oli saksa aadlikel ebatavaliselt suur võim. Mõisnike õiguste küsimus
Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa
Korravalve võttis oma õuele omaalgatuslikult loodud miilits. Autonoomia 1917 a Märtsis toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26.märtsil toimud Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 4 päeva hiljem, 30.märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Eesti- ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati ühtseks kubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska. Eesti asulaid hakati ühendama terviklikuks haldusüksuseks. Vene ametnikud asendati eestlastega ning kohalik võim anti eestlasest maakonnakomissaride ja miilitsaülemale. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) valimised, mis omakorda seadis ametisse täidesaatva võimu Maavalituse. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
