kuldrubla Venemaa kullavarudest ● Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivara ● Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahju eest ei nõuta raha Tartu rahu tähtsus ● Venemaa sai esimeseks riigiks, kes tunnustas Eesti Vabariiki. Sama tegi ka Eesti. ● Venemaa jaoks oli rahu aken Euroopasse ● Nurjati Lääneriikide plaanid muuta Eesti Venemaa kubermanguks ● Tartu rahu andis tõuke teistele riikidele Eesti ja Nõukogude Venemaa tunnustamiseks AITÄH KUULAMAST!
K.päts - maaliit K.konik - suur demokraatlik erakond J.vilmstööerakond 3. millal oli eestis saksa okupatsiooni võim veb-nov 1918 nim okupatsiooni võimude ümberkorraldusi: juhtimine anti üle balti sakslastele keelustati eesti seltsid ja organisatsioonid eesti rahvus väeosa ja oma kaitse saadeti laiali ametikeel saksa keel saksa keel võeti ülikooli 4. mis oli veebruari revulutsiooni kõige olulisem tulemus eesti jaoks? eesti kuulutati üheks autonoomseks kubermanguks 5. mis põhjustel moodustati eesti välistelegatsioon, kes oli juht? et hankida tunnustust eesti iseseisvuse toetuseks juhid: A.piip ja J.tõnisson 6. millal toimus murrang vabadussõja käigus, milles see avaldus? aeg: 31.01.1919 avaldumisvormid: vabastati tartu vabastati narva kuperjaanovi surm 7. kes oli J.poska, milles avaldus tema osa eesti vabariigi loomises? tallinna linnapea, eesti telegatsiooni juht tartu läbirääkimistel, eestimaa kubermangu komissar 8. märgi sündmus: 10
· 1802 taasavatakse Tartu Ülikool · 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused · 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest Eestimaal · 1819 - talupoegade vabastamine pärisorjusest Liivimaal · 1858 Mahtra sõda · 1869 esimene Üldlaulupidu Tartus · 1884 Otepääl õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp · 1905-1907 revolutsiooniaastad · 1917 veebruar revolutsioon ja tsaarivõimu kukutamine · 1917 märts Eesti alad ühendatakse autonoomseks kubermanguks · 1917, 28. nov Eestimaa Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kuulutab ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28
vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) 10.Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?-4p Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel
kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST SAI VABARIIK, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga.Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega.rahutused Tallinnas; Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks, autonoomseks kubermanguks. Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos ühelks administraatiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks keskusega Tallinnas ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamis keel oli eesti keel. Vene ametnike vallandamine; Maapäev ja poliitiline areng; valimised toimusid mai lõppus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele nagu esserid ,vähemlased, ja nn. Radikaalsotsialistid. Maapäev moodustas maavalitsuse , mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem K.Päts
Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli erakätes, hakkasid keskvalitsuse sissetulekud kokku kuivama, otsustati teha reduktsioon ehk riigimaade tagasivõtmine.
põhjustel. Esimese maailmasõja lõpuaastatel oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Armee oli demoraliseerunud, tehased seisid, linnad nälgisid ning nõrgenes ka tsaaririigi kindlaim tugi - sõjavägi. Kukutati tsaar, kes oli vastu poliitilistele uuendustele ning võimule tõusis Ajutine Valitsus. Selle võimule tulek oli oluline, sest Ajutine valitsus andis loa ühendada Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks ning ka hiljem rahvusväeosade loomiseks. Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe iseseisvuse saavutamiseks ning selle poole samm-sammult pürgitigi. Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele.
17.sajandi teiseks pooleks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Esimesena läks Rootsile 1583.aastal Pljussa vaherahuga Põhja-Eesti, mis varasemalt kuulus Vene koosseisu. Seejärel sai Rootsi enda valdusesse 1629.aasta Altmargi vaherahuga Poolale kuulunud Lõuna-Eesti. 1645. Aastal läks Brömsebro rahuga Rootsi alla varem Taanile kuulunud Saaremaa ning viimasena 1660.aastal Oliva rahuga Ruhnu, mis oli kuulunud Kuramaa piiskopkonnale Rootsi jagas Eesti kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermang, sellisena jagatuks jäid nad isegi peale Rootsi aja lõppu. Ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigile loodi tugev kohtusüsteem, mis jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Kohaliku korra eest seisid Põhja-Eestis adrakohtud ning Lõuna-Eestis sillakohtud, kelle eesotsa mõisnike seast kohtunik valiti. Nende kohustuseks oli põgenenud talupoegade otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi
Jaan Tõnisson 14.Miks lõhenes rahvaasemike koosolek? Koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. 15.Millised olid rahvaasemike koosoleku nn aulakoosoleku korraldanute nõudmised? tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ja luau demokraatlik vabariik, 16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised? Demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude pärisostmiseks. 17.Miks loodi Eesti Rahva Muuseum? Loodi Jakob Hurda mälestuseks. 18.Kellest kujunes 20.sajandi alguses a)tuntuim romaanikirjanik; Eduard Vilde b)tuntuim luuletaja; Juhan Liiv c)tuntuim draamakirjanik August Kitzberg 19.Kirjanduslik rühmitus, loodi 1905. "Noor-Eesti" 20.Kuidas kõlas rühmituse ,,Noor-Eesti" lipukiri? "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 21
autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida juhtis kubermangukomissar. · Kubermangukomissari kõrvale pidi üldvalimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks terviklikuks haldusüksuseks, mida juhtisid eestlased ise. Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana · Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene ametnikud vallandati. · Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus.
Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist.
Kutsuti kokku rahva esindajate kogu. Kokku tuli umbes 800 inimest, mõeldi mille üle nõuda. RADIKAAL- Jaan Teemant- Tartu Ülikooli aulas toimusid koosolekud MÕÕDUKAD- Jaan Tõnisson- mujal RADIKAALID MÕÕDUKAD Valitsus(tsaar) kukutada Konstitutsiooniline monarhia Demokraatliku riigi kehtestamine Parlament Mitte makse maksta Eesti ühendamist üheks kubermanguks Mitte sõjaväe teenistusse minna Eesti keel gümnaasiumitesse ja ülikoolidesse Kirikute ja rüütelkondade maa tuleb jagamisele Valitsus aitaks talude pärisostmisel Tuleb rahvast relvastada 1905. nov-dets väljus kogu asi kontrolli alt. Algas mõisade põletamine ning rüüstamine (umbes 150 mõisa hävis). Mõisnike suhtes ei olnud vägivalda. Mõisasid rüüstati 10 päeva. Karistussalgad tegid mõisades kohut. 300 talupoega lasti maha karistuseks
(va Paldiski) okupeeriti Eesti saksa poolt (19.saj 80-90ndad), Pärnu postimehe ja 1917 autonoomiaseadusega ühendati Eesti ja Saksa okupatsioon I mm lõpuni (nov 1918). Sakala ilmumine, I Eesti erakond 1905, Eesti Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Järgnes vabadussõda NSVL'ga 1918-1920 iseseisvumine, Landeswheri sõda Eestimaa kubermanguks lõppes Tartu rahulepinguga baltisakslastega Eesti 11 maakonda jagunesid valdadeks, Tartu 1934 riigipööre autoritaarse reziimi kehtestamine Asutav kogu maa seadus ja I põhiseadus, Vabariik rahuga lisandus Petseri ja Narva tagune ala suur majanduskriis, astumine rahvaste liitu,
1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised · Märts 1917 eestlaste demonstratsioon Petrogradis ja määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust: 1) eesti keelne asjaajamine kuulutati välja, vene ametnikud kaeblesid. 2) Uued võimud tahtsid olukorda normaliseeruda ja revolutsioonilisi nõukogude jõudusid piirata. Eriti pingeliseks kujunes Maapäeva valimine. 3) taheti luua Eesti rahvusväeosa. Venelased olid marus · Eesti Päästekomitee: Konstantin KONIK, Konstantin PÄTS ja Jüri VILMS. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis
Kuid see õitseaeg jäi üürikeseks ning peagi hakkasid riiki varitsema uued murepilved. Millised olid uued probleemid ning kuidas eestlased nendele vastu seisid? Kuidas Eesti saavutas ikkagi oma iseseisvuse? Venemaa vabariigiks kuulutamise ajast tekkis Eestil lootus, et nüüd on viimaks võimalus taotleda autonoomiat. Venemaa Ajutine Valitsus oligi nõus sellega, et Eestimaa saaks minna uuele korrale üle. Selle tulemusena liideti üheks suureks kubermanguks Eestimaa ja Põhja- Liivimaa ning selle kubermangukomissariks sai selle aegne Tallinna linnapea Jaan Poska. Peagi alustas tegevust Ajutine Maanõukogu ehk teisesõnaga maapäev. Suurimaks erakonnaks tekkis enamlaste grupp, kes nõudsid kohest sõja katkestamist, nad viskasid õhku tühje lubadusi ning kritiseerisid valitsust. Sügisel 1917. aastal hakkas sõjategevus sõudma Lääne- Eesti saarte randadesse. Peale seda sai alguse uus intensiivne sõjaline tegevus Eesti aladel.
Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26. märtsil 1917 võimsa (40 000 osavõtjat) meeleavalduse, kus lehvisid ka sini-must-valged lipud. Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku) · valiti rahvaesindus Maapäev e Ajutine Maanõukogu ja selle juurde täidesaatev organ Maavalitsus (juhiks Konstantin Päts) Eestlased nagu muudki Vene impeeriumi väikerahvad tundsid suurt soovi koguda kokku üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa
1.Kuidas muutus Eesti riigiõiguslik olukord pärast Veebruari revolutsiooni?Eesti hakkas taotlema autonoomse haldusüksuse loomist ja eestlastega asutatud kahe kubermangu liitmist üheks.Vene Ajutine Valitsus liitiski eestlastega asutatud alad ühtseks Eestimaa kubermanguks.2.Mille poolest oli 1917 aasta novembri Maapäeva otsus oluline?Oli oluline kuna Maapäeva erakorralisel istungil kuulutasid nad ennast ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis kuni Asutava kogu kokkukutsumiseni.Eesti rahval tuleb täita seni ainult Maapäeva õigusakti.3.Millal võeti vastu ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ja mida sellega otsustati? 24.veebruaril 1918 ja sellega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.4.Millal ja kelle poolt moodustati Eesti Asutav Kogu
õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse . 27 nov 1917 - Juhatas Jaan Tõnisson, nõuti konstitutsioonilist monarhiat, et eestimaa ühendataks ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, Riigimaade jagamist rahvale, valitsuse abi talude päriseksostmisel 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised" (1903) , Euroopas ja Tsaari Venemaal levisid laialt marksistlikud ideed, Seisukohad: demokraatlik vabariik kodanikuvabadustega, tunnistasid vähemusrahvaste õigusi. 12. 1905 a revolutsiooni põhjused
Alguses oli Poola edukam 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, mille järgi kogu Liivimaa läks Rootsile (1645.a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk
valitsuse poolt maha. Märtsis 1917 hakkasid ka eestlased streikima ning rüüstati asutusi ja kauplusi. Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele. 30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel. Suve jooksul kaldus ühiskond vasakule, enim suurendas liikmeskonda enamlaste partei, kes tulid võimule kohalikes omavalitsustes. Novembris tulid enamlased
Berliini ülikool 1810. 8. Erinevalt senisest Saksa liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgem võimuorgan (parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu Teenistusastmete tabel, millega kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk
peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Nii Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid
* hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes * Venemaa jagamine 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks * aadlikogud Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused: Valgustatud valitsejad pidasid oma peamiseks ülesandeks rahva teenimist ja üldise heaolu suurendamist. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks, parandati talurahva olukorda, pöörati rohkem tähelepanu rahvaharidusele. Kuigi monarhil on piiramatu võim, peab ta siiski rahvast teenima ja üldist heaolu suurendama.
Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal. Oli NVle vajalik, et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressioon EV vastu. Landeswehr- 4. Sündmused sh kuidas olid need mõjutatud 1. maailmasõjas ja Venemaal toimunust: 4.1. autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused; Eesti poliitikud kasutasid ära autonoomia taotlemiseks Venemaa demokratiseerimist. Muutused: 1. Eestimaa kubermang + Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks e. Eestimaa kubermanguks eesotsas Jaan Poskaga. 2. Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse Maanõukogu/Maapäeva valimised. 3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. 4. Hakati looma eesti rahvus väeosi. 5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. 4.2. suund omariiklusele; 4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust; 4.4. EV väljakuulutamine; 4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika; 18
Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid. Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti antonoomia Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus 1917 ühendati eestlaste etniline asutus üheks Eesti kubermanguks. Valitsemisorganina otsustati Maapäev. Peale seda muutus: 1) vene ametnikkond kõikidel tasanditel asendati eestlastega. 2) asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3) eestikeelne haridus 4) hakati looma relvastatud salku eestlastest 5) hakati ettevalmistama rahvusväoosade loomisi Olulist vastupanu ümberkorraldustele osutasid Vene ametnikud ja bolševikud. Juulis 1917 tuli esimest korda kokku maapäev – parlamendi laadne kokkutulek. Polnud täiesti demokraatlik
aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa kubermangu kuulus neli maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning pealinnaks oli Tallinn. Liivimaa kubermangu kuulus Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Riiamaa ja Võnnumaa. Kubermangude kõrgeimaks ametnikuks oli kindral kuberner, kelle ülesandeks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine ning kubermangu eelarvega tegelemine.kindrl kuberneride kõrval teostasid võimu ka
03.1917 valmistati eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele; korraldati eestlaste demonstratsioon (Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt.;;Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat.;;Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.) Loetle muutusi, mis toimusid Eestis pärast autonoomia väljakuulutamist. Kogu eesti ala liidesti üheks rahvuslikuks kubermanguks, Eesti saab I korda rahavesinduse Maapäev, Eesti keelne asjaajamine (õppekeel), Erakondade loomine, Miilitsa loomine, Rahvusväelaste loomine I eesti polk Selgita, kuidas mõjutasid I maailmasõja sündmused Eesti iseseisvumisprotsessi. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari.
- Valitsus tuleb kukutada ja kehtestada tuleb demokraatia - Maksude mitte maksmine - Sõjaväeteenistusest keeldumine - Kirikute ja rüütelkondade maad tuleb tasuta jagada talupoegadele - Rahvast tuleb hakata relvastama · MÕÕDUKAD neid juhtus Jaan Tõnisson, keskuseks oli Tartu ja peahäälekandjaks ,,Postimees". - konstitutsiooniline monarhia - Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks - Eesti keel - Talude päriseks ostmine · 1905. aasta hilissügisel novembris detsembris väljus tegevus kontrolli alt ja algas mõisate põletamine. Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mõisates hakkasid toimuma sõjakohtud. · Karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine.
*valimistel said valimisõiguse vaid töörahvas * keelustati poliitilised koosolekud *suleti mitmed ajalehed 2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel ° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks °Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nimeta 5 olulist momenti, mida sisaldas Tartu rahu. *Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise *Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust
*1917 veebr. okt. veebruaris algasid Petrogradis rahutused, mis kasvasid üldstreigiks. 3. märtsil loobus tsaar troonist (tuntakse Veebruarirevolutsioonina). 1. korda Vene ajaloos kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi keskpaigas toimus Petrogradis suur eestlaste meeleavaldus sini-must-valgete lippude all (40 tuhat eestlast). 30. märts 1917 ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsusseaduse, millega 1. Maapäev sai Eesti omavalitsuseks, 2. Eesti ühendati üheks kubermanguks. Algas kiire parteistumine (peamised olid Demokraatlik erakond, Maarahvaliit, Tööerakond). Vene eeskujul tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud (TSN). tekkis kaksikvõim, mis 1917. a. juulis ajutise valitsuse poolt likvideeriti (võimule jäi ainult ajutine valitsus). Enamlased valmistasid põranda all ette relvastatud riigipööret. Käis I Maailmasõda, sakslased jõudsid 1917 sügisel Eesti saartele, Eesti sai loa luua rahvusväeosasid. 25. aug
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e. aadlimatrikklitesse(baltisaksa aadlike nimekirjad, kuhu ei kantud vene
Eesti 1905-1920 1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2
Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid. Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur. ● Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu. Igaühe eesotsas oli president. ● Vastureformatsioon - jäi pooleli. Rootsi aeg ● Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: ○ Eestimaa kubermang Põhja-Eestis. Keskus Tallinn. Valitsejaks kindral kubermang. ○ Liivimaa kubermang Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17
vasty hakkamist saksastumisele ja venestumisele, Tallinna radikaalid rõhutasid majanduse parandamist. Tartu liberaalid jäid suures poliitikas tagasihoidlikuks pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa ,,suurest poliitikast". Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Bürgermusse koosolekul tunniastati riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühinemist üheks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima Tartu Ülikooli vahendusel. Praktilise tegevuseni jõuti osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale, kes saatsid Venemaa suurtest
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna ...
Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta
Korraldused likvideeriti kiiresti ning Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja määras asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komossariks sai Tallinna linnapea Jaan Poska. Kuna täieliku iseseisvuse saavutamise mõte polnud veel piisavalt küps, seati eesmärgiks autonoomia saavutamine. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang üheks rahvuslikuks kubermanguks. Sinna alla aga ei kuulunud Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa. Autonoomia saavutamise järel asendati senised vene ametnikud eestlastega ja asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Kõik see tekitas uusi hõõrdumisi Petrogradi ja Tallina vahel. Samuti kujunesid pingeallikateks rahvusväeosade loomine ja revolutsioonilise nõukogu tegevuse piiramine kubermangu juhtimise koondamisega valitsusametnike kätesse
1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. 1917. aasta märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Ajutise Valitsuse määrus kubermangude kohta- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liidetakse ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks. muudetud kubermangu autonoomia (märts 1917) tuleb koostada valitsused, võimud (maavalitsus, maanõukogu) võim korraldatud, eestlased maapäevale. MUUTUSED pärast autonoomia saamist: 1) üks kubermang sai autonoomia 2) tekkisid esimesed valimised maanõukogudesse 3) Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi
Poliitilsed ja maj. Eesõigused kehtisid Eesti ja Liivimaal vaid neile (321 peret) nende kõrgeim võimuorgan oli endiselt maapäev, mis kais koos 3 aasta tagant. Istung oli kinnine ja kestis kuni neli nädalat. Need pered, kes aadli matriklisse ei saanud jäid nn maiskonda. Neil puudus õigus kandideerida maapäeval valitavatele ametikohtadele ja osaleda oluliste poliitiliste küsimuste otsustamisel. Maa jaotus kaheks kubermanguks, säilis. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindral kubernerid Tallinnas ja Riias. Neid aitasid valitsusnõunikud, kes valiti kohaliku aadli hulgast. Põllumajandus ja talurahvas: Aadlile avanesid teenimiseks muud võimalused. 1) vene armee varustamine viimaga. 2) Peterburi varustamine teraviljadega leiva jaoks. Pea kõikidesse mõisatesse rajati viina köögid, talupoja kohustustele lisandus viina vedu tellijatele ja turule
Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguses, kui massimiiting muutus korrarikkumiseks. Riik suutis alguses olukorra stabiliseerida - kuberneri asemele pandi komissar, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Jaan Poska - liikus peamiselt vene seltskonnas, õigeusklik, nõudis oma alluvailt vene keele kasutamist seni, kuni seda nõudis seadus. Tema oli iseseisvusliikumise liitlane ja eestkõneleja. Autonoomiataotlus Eesti alad ühendati üheks, autonoomseks kubermanguks 26. märts - nii punaste, kui ta sini-must-valgete lippude lehvides, orkestri saatel marssis läbi linna 40 000 eestlast, sh 15 000 sõjaväelast. Eestlaste maa ühendati esmakordselt üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks, keskus Tallinnas, kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng
Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadust, sest arvamused lahknesid pärisorjuse ja muu sellise asjus. Komisjon saadeti laiali ja mingit parlamenti ei asutatud. Tegelikult Katariina valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. Kui nad ei kaevasid mõisnike peale, karistati neid sunnitööga. Talupoegade raske olukorra tõttu hakkasid levima kuuldused, et Peeter III on elus ja tuli ilmale 5 Vale-Peetrit, viies oli Jemeljan Pugatsov. Maa jagati kubermanguks, mis omakorda jagunes maakondadks. Kindlustamaks aadli toetust loodi 1785 aadlikogud. Aadlikud olid vabastatud maksudest jne. 2.SEGADUS 1598-1613 Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Kui Ivan IV 1584 aastal suri, sai troonile tema poeg Fjodor, kes aga vaimse seisundi tõttu polnud võimaline riiki juhtima. Loodi regentnõukogu, kuhu kuulusid nii uued kui ka vanad riigimehed. Liidriks tõusis Boriss Godunov.Õiendas arveid oposistsiooniga. Ebaõnnestus ka kava panna
Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud edukad ja Ajutise Valitsuse ära hirmutanud. Selle seadusega ühendati Põhja ja Lõuna Eesti üheks kubermanguks, keskvõimu kõrgeimaks esindajaks sai Jaan Poska. Esimest korda valiti rahvaesindus - Maapäev ja moodustati täidesaatev organ Maavalitsus, mille juht oli Konstantin Päts. Nende organite põhiülesanne oli koondada tagasi kodumaale Venemaale laiali paisatud eesti sõjamehed. 20. mail 1917 andis Vene väejuhatus loe ka esimese eesti rahvaväeosa loomiseks, kuid see ei tulnud kergelt, see oli Veebruarirevolutsiooni tagajärg. Kahjuks juhtus 21. oktoobril midagi
800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti radikaalsemad keelele anda rohkem õigusi. Baltisakslaste õigusi taheti piirata, talupoegadel aidata talusid päriseks osta, Eesmärgiks oli muuta Venemaa anda riigimaid rahvale. demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse.
Kokkuleppe. Omariikluse püsimajäämine polnud ikka veel kindel, sest enamlased koondasid idapiiri taga sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks. Võitlus eestlaste õiguste eest Pätsi võitlus eesti rahva eluõiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui nõudis vabade valimiste teel rahvasaadikute kokkukutsumist, kodanikele vabaduste kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. Kui 1917. aastal Venemaal võim kokku varises, mõistis Päts, et nüüd on viimane aeg kasutada võimalust ja Eesti rebida Venemaa küljest lahti. Päts töötas välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, selle vene valitsus ka kinnitas. See oli üks esimesi suuremaid võitusid, sellega loodi ajutine maanõukogu. 1917. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. See mängis edaspidi suurt rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel
Mõisnikud ostsid iseendale õiguse ning tihti ei usutud seda, mida talupojad rääkisid. Eestis oli väga hea kasvatada teravilja, see oli ka peamine eksportkaup. Halb selle juures oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Pärast pikka sõdade perioodi rahvaarv küll vähenes, kuid eestlased kosusid rahuajal tublisti ning tänu sisserändajatele, kes omandasid ka eesti keele, olukord paranes. Eestimaa oli jagatud kaheks kubermanguks: Liivimaa ja Eestimaa ning mõlemaid juhtisid kindralkubernerid. Suurt arengut võis näha hariduses, kui loodi praeguse Euroopa üks vanimaid ja parimaid ülikoole, kirjutat esimesed grammatikaraamatud, mille abil eesti rahvas õppis lugema ja kirjutama. Linnade olukord muutus samuti. Õitsema puhkes Narva, positsiooni säilitas ka Tallinn ja kõrgelt kukkus Tartu. Talurahva olukord paranes. Nad pääsesid pärisorjusest ja koormiseid märgiti vakuraamatusse
Neid kasutati alet tehes, mis oli seotud suure jõupingutusega. See muutis elu veel raskemaks, eriti kuna tähelepanu pöörati rohkem vaimse elu parandamisele ja ei võetud midagi ette eestlaste peamise tuluallika põlluharimise edendamiseks. Suuremad muutused toimusid valitsemiskorras. 17. sajandi keskpaigaks kujunes välja nn. maariik (Landesstaat), mis oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20. sajandi alguseni. See jaotas Eesti ala kaheks kubermanguks Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kindralkuberner. Rootsi kuningas Gustav II Adolf võttis enda riigi eeskujul kasutusele uue kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil- ja kaelakohtulisi asju. Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda
Kes olid liikmed? 61. Nimeta 3 tuntumat romaani ja kirjanikku. 62. Nimeta 3 tuntumat kunstnikku. 63. Nimeta 3 skulptorit. 64. Kes oli graafik? 65. Millal ja mis oli Eesti esimene ooper? 66. Millal toimusid läbirääkimised Balti sakslastega? 67. Millal ja millega algas Veebruarirevolutsioon? 68. Millal hakkas sõjavägi mässajate poolega ühinema? 69. Millal loobus troonist Nikolai 2? Kes hakkas riiki juhtima? 70. Millal liideti Eesti ja Põhja-Liivimaa üheks kubermanguks? Kes sai kubermangu komisariks? 71. Kes olid nõuandvateks organideks? 72. Millal toimusid KOV valimised? 73. Millal toimus Oktoobrirevolutsioon? Kes sai võimule? 74. Iseloomusta uusi muutuseid kui Lenin võimule sai. 75. Millal määras end Maapäev riiki juhtima ja kui kauaks? Vastused 1. 11.11.1918.a 2. Ajutine Valitsus ja Kaitseliit 3. Ernst Põdder 4. 28.11.1918.a Punaarmee ründas Narvat 5. Viktor Kingisepp ja Jaan Anvelt 6. 29.11.1918.a 7
koolivalitsuse alt. · Majanduslikust poolest nõudis ,,Sakala" talude päriseksostu soodustamist ja rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku maaeraomandi tunnustamisele. · Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi. · Kõige olulisem ja konkreetsem nõudmine oli Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ala ühendamine ühtseks kubermanguks. · Tõi revolutsioonilise võitluse õigustamise mõtte eesti trükisõna veergudele. Jakobson kutsus rahvast poliitilisele võitlusele suunaks talupoeg mõisniku vastu. · ,,Sakala" suutis rahva võitlustahet ja aktiivsust virgutada. Eriti suurt tähelepanu pöörati just talupoegadele. ,,Sakala" kaastöölised ja tellijad ,,Sakala" oli ülemaaliselt populaarne ning suure tellijate ja kaastööliste arvuga.
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
