Soome sotsiaaldemokraadid kirjutasid palvekirja, millel oli 520 000 inimese allkirjad, kuid Vene võimud ei teinud sellest välja. 16. Juunil 1904 tulistas aktivistis Eugen Schauman esimesena Bobrikovi ja siis enda. 1905. aasta novembris tühistas keiser suurema osa veebruarimanifestist ning 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, mille võitsid ebaausalt sotsidevastased vana- ja noorsoomlased. Kuid edu oli ajutine ja peagi tabas Soomet uus venestamislaine. Balti kubermangud 20. Sajandi algul Baltimaad arenesid kiiresti, Leedus oli see erinevalt Lätist ja Eestist aeglasem, tööstus ei saanud piisavalt töökäsi, mille tulemuseni oli ulatuslik väljaränne Venemaale ja ka Ameerikasse. Lätis oli selleks ajaks tekkinud juba rahvusluse kõrvale uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sotsiaalsete probleemide vastu ning nõudis nende probleemide lahendamist. Sellise suuna ideaoloogiks oli kirjanik Janis Rainis(1865-1929).
Katariina II poliitilsed ja administratiivsed ümberkorraldused Katariina II sai troonile 1762aastal ja oli troonil 34 aastat Katariina II- Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) Eestimaa kubermangus lisandus Paldiski maakond Pärnu maakonnast lahutati Viljandimaa Tartu maakonnast lahutati Võrumaa Narva linn jäi Peterburi kubermangu Setumaa jäi Pihkva kubermangud Poliitilised ümberkorraldused: Uus aadli ja linnade omavalitsus kõik mõisnikud võrdses 1783 pearahamaks - Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 1783 Kehtestati uushalduskord, tekkisid uued linnad( Paldiski ja Võru) Balti provinside korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Hakati negutreid võtma, neid võeti liisu (loosi) teel nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik
Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus). Eriti kiire arengu tegid läbi Balti kubermangud. · Vene impeerium (keisririik), st monarhi (keisri) kätte koondub KÕRGEM päritav seadusandlik , täidesaatev ja kohtuvõim. Venemaal puudus kuni 1905.ndani rahva poolt valitud parlament (nagu see oli olemas arenenud Lääne Euroopa maades jm). · Puudusid demokraatlikud vabadused (nagu need olid LääneEuroopas jm): sõna, trüki, usu jt vabadused. See tähendab, et Vene keisririik oli poliitiliselt mahajäänud ja vajas uuenduskuuri.
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
Saksa okupatsioon kestis 22.09. 1944 Samal kuupäeval algas II Nõukogude võimu periood, mis kestis kuni sotsialismi kokkuvarisemise ja NSVL lagunemiseni ning Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseni 20.08.1991 Loetletud võimuperioodidel on toimunud tähtsaid sisepoliitilisi muutusi, mis on toonud kaasa ka muutusi haldussüsteemis. Ajavahemikul 1713-1722, kui Venemaa polnud kindel, et ta Baltikumi endale saab, lõigati ära suur osa Ida-Eestist ja ühendati Ingerimaa kubermanguga. 1722 taastati kubermangud oma endises suuruses. Asehalduskord Katariina II ajal 1783-1796: Kubermangud asendati Tallinna ja Riia asehaldurkondadega. Ümber nimetati ka maakonnad, mis said maakonnalinna nimetused. N: Virumaa nimetati Rakvere Maakonnaks, Harjumaa nimetati Tallinna maakonnaks. Moodustati ka uusi maakondi: Paldiski maakond, Pärnu maakonnast eraldati Viljandi mk ja Tartu mk. Võru mk. Pärast Katariina II surma 1796 asehaldurkonnad asendati taas kubermangudega, maakonnad said
Pärisorjuse kaotamine Venemaal. Pärisorjuslik kord hakkas lagunema: 1) Austria 1781 2) Preisi 1807 (talupoeg vabanes) 3) Eesti/Liivi 18191849 (said alles talu osta); 18191856 4) Venemaa 1861 1905/1906 5) Rumeenia 1864 Konkreetseks ajendiks talupoegade vabastamiseks oli Venemaa hävitav kaotus, kus ta sai türklastelt ja tema liitlastelt (Prantsusmaa, Inglismaa) lüüa Krimmi sõjas 1853-1855(56). Aleksander II hakkas reformima maaelu. Venemaa kubermangud jagunesid mustmulla ja mitte mustmulla vööndi aladeks. Kaks kubermangu. 1861 veebruaris 19.02 anti välja manifest, mis loeti enne hommikupalvust välja kirikus. Manifest: Mõisa talupoegi ei tohtinud enam müüa, osta, kinkida, ümber asutada mõisniku suva järgi. Kuulutas talupojad vabadeks kodanikeks, kellel on kodaniku õigused (abielluda, osta kinnisvara, ajada kohtuasju jne). kogu maa, kaasa arvatud talupoja maa kuulutati mõisnike omandiks
POOLA AEG 1561 Vana-Liivimaa sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivi Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570 puhkes sõda Rootsi ja Moskva Tsaaririigi vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Moskva Tsaaririigi peajõud olid suunatud Poola Kuningriigi ning Leedu Suurvürstiriigi vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Moskva Tsaaririik rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa Kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma tütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küü...
provintsiaalseadustik(Balti kubermangude õigusnormide kogu)- aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike ja eesõiguste kogu ning kinnistas veelgi Balti erikorda. 1860. Aastatel vallandusid mitmed rünnakud Balti erikorra vastu, soovides Baltikumi tihedamat liitmist Venemaaga. Esmalt keskvalitsus mingeid muudatusi vastu ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud muutusi vaigistada. Kuni Aleksander 2.valitsusaja lõpuni jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. 19.saj olid Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. (Filippo Paulucci) Teostas järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei ja sõjaväe instituutide järgi. Tema valitsemisel toeks oli kantselei, läbi mille suheldi linnade väiksemate võimuasutustega(rüütelkonnad,linnade omavalitsused) ja ka keskvalitsuse institutsioonidega (senat, ministeeriumid jms) Kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner.Kõige olulisemad asutused kubermangus olid
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
Pilet nr. 18 1. Uuendused sõjapidamises Esimese maailmasõja ajal. Sõda ja majandus, totaalne sõda. 2. Eesti Vabariigi loomine. Pilet nr. 19 1. Tööstuslik pööre Euroopas 18.-19. sajandil. Muutused, industriaalühiskonna kujunemine. 2. Vene revolutsioonid ja Eesti. Autonoomia, Eesti Maapäev, kommunistide võimuletule. Pilet nr. 20 1.Teaduse areng ja muutused igapäevaelus 19.-20. sajandi vahetusel. Tähtsamad leiutised ja leiutajad, teadlased. 2.Rootsi aeg 17. sajandil Eestis. Kubermangud, rüütelkonnad, haridus, mõis ja talu. Pilet nr. 1 ; (1) Absolutismiajastu sai hoo sisse 17.-18. sajand. Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule. Euroopas nimetati valitsejaid kuningaks. Venemaa valitejaid tsaarideks. Türgi valitsejaid sultaniteks. Absolutismiajastu tunnusuteks olid: 1)Valitseja pidi järgima kristlike elunorme. 2)Valitseja andis seadusi välja ainuisikuliselt. 3)Valitsejale pidid kõik kuuletuma. 4)Valitseja määras ametnikke.
Ainuke tingimus oli see, et kõik maksud pidid olema õiendatud. Massilisem väljarändamine saab alguse 1860.ndatel aastatel, siit järgnevalt järjest kasvavas joones. 1881-1897 Eestimaa kubermangus sündis 45 500 last, väljarändas ca 26 000 inimest. Põhiosa väljarännanutest moodustasid lahtisemad isikud, nn maaproletariaat, pankrotti läinud taluperemehed. Uus väljarändamislaine järgnes 1905.aasta revolutsioonile. Peamised sihtkohad olid Volga-äärsed kubermangud, Samaara, Saratova kubermangud. Ka Krimmi poolsaar. Omaette sihtkoht oli Peterburi linn, 1870.ndatest Peterburi kubermang laiemalt, Pihkva kubermang, Novgorodi kubermang. 1880.ndatest muutus olulisemaks Kaukasuse piirkond, 1890.ndatel Volotka, Vjatka, Permi kubermangud, laiemalt üldse Siber. Siberisse liikus ka varasemalt, aga sihtkohana oli ta pigem karistuseks, karistuse kandmiseks. Vabatahtlikult hakati 19.saj lõpust Siberit asustama.
..) ja kubermangu valitsustele (materjali saadeti hulgaliselt paberivabrikutesse). 1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa) lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum. N Liidu arhiivinduse ümberkorraldused: riiklik arhiivifond ja selle sisemise liigituse alused. 1918. a moodustati arhiivide juhtimise Keskkomitee. Tekitati tsentraliseeritud ametkond Riiklik arhiivifond (=RAF). Riikliku arhiivifondi moodustasid kõik riigile kuuluvad arhivaalid, sh need dokumendid, mis
1890. aastatel oli tööstustoodangu kasv väga kiire, 20. sajandi alguses aga tagasihoidlik seoses majandussurutisega. Vahetult enne I maailmasõda oli taas tõusuperiood. Esimest ja teist kohta jagasid tekstiili- ja toiduainetetööstu, kolmandal kohal oli metallitööstus. I maailmasõjale eelnenud kümnendil toimus tööstuses põhjalik ümberstruktureerumine. Rauatööstuse ja metallurgia osatähtsus kasvas. Tööstuse kiire areng toimus piirkonniti. Arenenumad olid Balti kubermangud, Poola ja Ukraina. Soome oli autonoomne, teda ei saa käsitleda antud kontekstis. Piirkondliku arengu üks põhjus peitus selles, et Põhjamaade keskel ei saanud olla vaesussaart. 59) Sõjatööstuse rajamine Eestisse I maailmasõja eelõhtul? 60) Eesti Vabariigi majanduspoliitika peamised suunad 1918-1940? Kärbiti riiklike kulutusi. Piirati importi. Eksporti suurendati. Ebakindlaid laene ei antu. Lõpetati tööstuse eelisarendamine.
presidentkondadeks, Ruhnu läks Rootsile. 1598.aastast vojevoodkondadeks) c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg Eestimaa (Lääne, Harju, Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline 16. saj. lõpp, Järva, Viru) ja Liivimaa liitmine) (Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja 1918 (Katariina II iseseisvuse (24
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, mille sissejuhatuseks luges Reaalkooli trepil seisev Ajutise Valitsuse peaminister iseseisvusmanifesti avalikult ette. Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused ning Eesti, üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks. Saksa okupatsioon 3. märtsil Brest-Litovskis sõlmitud Vene-Saksa rahuleping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud küll Venemaale, kuid tegelikult polnud Venemaal siinsete aladega enam asja ning kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. Berliinis peeti otstarbekaks moodustada Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne Balti (hertsogi)riik. Baltisakslased olid alustanud ettevalmistusi selle loomiseks juba 1917. aasta lõpul. Aprillis 1918 Riias peetud Baltimaade maanõukogu (Landesrat) koosolek,
I Peamised põhjused: *vajadus kaasajastada iganenud halduskorda *rahvusluse tõus nii venelastel kui muulastel *Vene riigi jugeolekuhuvid II Venestumise ettevalmistamine Saadetakse Vene kubermang komisjoni. See on Nikolai Massein. Ta uurib olukorda, võtab vastu tlp kaebusi mõisnike peale.Balti erikord takistab eestlaste elu, venestamine on päästja. Teeb ettepaneku tsaarile teha reforme. III Venestusreformid *Haldusreform e valimisreform. Baltisakslaste asemele pannakse vene kubermangud. Eestimaal E.Sahhovski(Maru valitseja), Liivimaal Z.Zinovjev 1888 politsei korralduse reform 1889 kohtu reform. Kohtuprotsess avalikuks, kaotatakse seadusandlikud kohtud. Hakkavad tööle advokaadid. 1889 valla reform. S.t kui valla tegevuse üle kehtestati tsaari riigi reform. Pannakse ametisse talurahva asjade komisjon 1892 linnareform. Linna volikogus said valitseda kõik kinnisvaraomanikud. Valmisõiguse said peenemad ametnike pojad.
Suur osa Eesti aladest riigistati(Liivimaal 80%, Eestimaal 50%, Saaremaal 30%). Tagasi saadi need renti makstes. Mõisnike hulgas tekitas see pahameelt. Patkul sai aadlipositsiooni juhiks, kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Vene aeg(1710/1721-1917) Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
kindralkubermangus – Napoleoni koodeks, Poltava ja Tšernigivi kubermangus – Leedu statuut, Balti kubermangudes – Balti erikord ja Soome suurvürstiriigis oma konstitutsioon. Keisririigi elanikkonna elukorralduse ühtlustamise eesmärgiks oli ka vastuseis teisele tõusvale rahvusele, sakslastele, kes olid 1871. aastal moodustanud ühise Saksa keisririigi. Venemaa keisririigi sisepoliitikaga kaasnes ka slavofiilide ja panslavismiliikumised. Balti kubermangud Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (1888–1918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist tähtsust Läänemere kontrollijana väga ulatusliku autonoomiaga Soome ja mässulise Poola-Leedu
suhteid Rootsi ja Poolaga, tal oli poeg Aleksei I 1645-1676. Maakogu seisuslik esinduskogu; arutas reformide läbiviimist, tsaari ametisse kinnitamine, välispoliitika Maakogu seadustik 1649 laiendati aadlike maavalduseid ja pärimisõigust; sätestati pärisorjus ja sunnismaisus Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus: tsaar keiser, Bojaaride Duuma Senat, prikaasid kolleegiumid · Uus seisuste süsteem võitlus pärusaadli vastu · Uus halduskorraldus: kubermangud, lahutati kohtu- ja administratiivvõim · Uus sõjaväekorraldus nekrutid · Uus elulaad euroopalikkus, Peterburg 1703 · Pearahasüsteem · Kiriku allutamine riigile · Koolihariduse reform: Teaduste Akadeemia Katariina II reformid: · Kubermangud, mis jagunesid maakondadeks · Aadlikogud · Pearahamaks · Kirikumaade riigistamine 2 näidet Katariina II valgustatuse kohta: arendas kooliharidust; kutsus kokku Suure komisjoni, mille ül
Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid
nimetatud kihid kõrvaldada VENE IMPEERIUM 20. saj alguses oli VM tsaari ainuvõimuga riik puudus põhiseadus ja rahvaesindusorgan; tsaar: Nikolai II Romanov Agraarriik 90% elanikkonnast olid talupojad Tööstuslik pööre peale pärisorjuse kaotamist (1860) -> kapitalismi areng VM Euroopa osas, naftakaevandus Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar)
Paigutage märksõnade numbrid tabelis õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p 1.2. Paigutage järgnevad haldusüksuste nimetused õige perioodi/ seletuse juurde: (3p) 7- 8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p KULTUUR/ELUOLU HALDUSÜKSUS 1. Esimese eestikeelse raamatu ilmumine 1. Komtuurkonnad 2. Uue Testamendi tõlkimine eesti keelde 2. Kubermangud 3. Kolhoosid 3. Oblastid 4. Laulupeod 4. Rajoonid 5. Tartu ülikooli asutamine 5. Külanõukogud 6. Talurahvakoolid 6. Vabariikliku alluvusega linnad 7. Hansalinnad 7. Piiskopkonnad 8. Uus ärkamisaeg 8. Kreisid (maakonnad) 2
üksainus riik. 1654. aastal anti Saaremaa Rootsi troonist loobunud ja katoliku usku siirdunud kuninganna Kristiina (16321654) ülalpidamismaaks. Pärast Kristiina surma 1689. aastal kuulus Saaremaa Rootsi riigile ja seda valitses kuningale alluv maapealik. Eesti Rootsi kuningriigi koosseisus 16291710 1629. aastal langes Rootsi valdusse ka Poola-Leedu käes olnud Liivimaa ning nõnda kogu Mandri-Eesti. Eesti- ja Liivimaast said nüüd Rootsi ülemere-provintsi kubermangud (hiljem kindralkubermangud), mille etteotsa seati (kindral)kubernerid. Kui Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, siis mitukümmend aastat hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi teisiti. Eestimaa alistumist Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. Poola võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud
Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan) 1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv) Eesti plaan, kus peal külad, veskid 1809 Struve mõtles välja triangulatsiooni, st. terve maakerale tõmmati peale ruudustik 1839 Rücker Liivimaa kaart 184050 Schmidt Eestimaa kubermangu kaart (märgitud oli ka mõisad ja nende piirid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teaduslikud, katastri, propaganda, teatme, õppe, mere, lennu, teede, turismi jm. kaardid
Kasvasid talupoegade koormised Talupoegi värvati sõjaväkke (umbes 15 000) Levisid talurahvarahutused Talurahvas peitis end metsa ja soosaartele Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel Talupoegadest moodustati maamiilitsaüksuseid 21 12. VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid
Rootsi kuningas Gustav Adolf, kelle järgi nimetati ülikool Academia Gustavianaks. (Eellugu: 1630.a Skytte asutas Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi;1631 asutati gümnaasiumid ka Riias ja Tallinnas) . 1700-1721 Põhjasõda- Rootsi vastu sõdisid Taani, Venemaa ja Poola, kes olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. vt. TV lk 51 1721-Uusikaupunki rahu- Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra. MÕISTED Eestimaa kubermang-selle moodustasid juba Liivi sõja ajal Rootsi kätte langenud maakonnad (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) Keskuseks Tallinn. Liivimaa kubermang-selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Rüütelkonnad- koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi
Salgad laiali 20. detsembriks. Selle ajaga suudeti rüüstada/maha põletada 160 mõisat + 40 mõisate viinavabrikut. Detsembrikuine mäss peamiselt Harjumaal, Märjamaa kandis, Järvamaal, Pärnumaa põhjaosas. 1905 aasta rev lõpp: detsembri-jaanuari vahetusel leiab aset verepulm, ehk karistussalkade tegevus. Sõjaseadus Liivimaa kubermangus 22.11. Lõplikult sundisid Keskvalitsust Baltikumis karmimat kätt kasutama Läti sündmused. Balti kubermangud tunnistati avaliku mässu pk-ks, otsustati sellega kõva käega lõpp teha, 28.11 nimetati ametisse Baltimaade kindralkuberner. Selleks määrati sõjaväelane Vassili Sollogub. Talle allutati kõik kohalikud tsiiviilkubernerid, kubermagu valitsused, 19 000 sõjaväelast. Talle tehti ülesandeks mäss maha suruda. Hakkasid tegutsema sõjaväljakohtud. Arreteerimisest otsuse tegemiseni tohtis kulutada max 48h. Sollogub asus peakorteriga Riiga, toi sinna oma staabi ja töötas
Veebruarirevolutsioon 1917 alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Tsaar Nikolai II loobus troonist, loodi Ajutine Valitsus.+ Autonoomiast olid huvitatud rahvuslased, vastu olid baltisakslased ja venelased. Autonoomia Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. 26. märtsil toimus toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. 30. märtsil ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühtseks rahvuskubermanguks ja see sai autonoomia. Uue haldusüksuse etteotsa asus kubermangukomissaar Jaan Poska, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, rahvusväeosade loomine ja luba kokku kutsuda Maapäev. Johan Laidoner eesti rahvusväeosade juht. Oktoobripööre 1917 oktoobris toimus enamlaste võimuhaaramine Vene riigis. Enamlased võtsid suuna ebademokraatliku ühepartei diktatuuri väljakujundamisele. Asutava Kogu
Kuidas tekkis riigi idee? Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. (Balti kubermangud, allusid küll nt Rootsi või Vene riigile, aga säilitas oma erinevused luteri usk, saksa keel, rüütelkond.) Dualism tegemist ei olnud reeglina ainuvõimul põhinevate süsteemidega. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism / partikularism Euroopa poliitilise korralduste põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt.
pärisorjuse kaotamine ja ärkamisaeg- Eestimaa vabanes pärisorjusest 1816.a. ja Liivimaa 1819.a. Ärkamisaeg kestis 1819. 1880ndate aastateni. venestamiseaeg (1880ndad 1918) Aleksander III troonile tulemisega algas Baltimaades saksapärase kultuuri- ja ühiskondliku elu asendamine venepärasega. Ametlikuks asjaajamisekeeleks sai vene keel. Eesti Vabariigi loomine 1917. a peale tsaarivõimu kukutamist andis Ajutine Valitsus loa ühendada Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti Vabadussõda 28.11.1918 3.01.1920 1924.aasta riigipöörde katse- NSV Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis. Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 1940.a. okupeeriti Eesti Vabariik NSV Liidu poolt. Lõpetati kõigi "töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide (ESK, alaliidud, spordiseltsid) tegevus; Eesti liikmesolek ROKis katkes de facto. Lõpetati "Eesti
vägedega, mis alates 1702. aastast hakkasid savutama ka edu. 1704. aastal vallutasid venelased Tartu ja Narva, millega Eesti idapoolne osa läks nende kontrolli alla. Seejärel tuli sõjapidamisse Läänemere idakaldal pikem paus, kuni rootslased Poltaava lahingus lüüa said. Enne seda, 1708. aastal, oli Rootsi rünnakuid kartev Peeter I lasknud Narva ja Tartu linnad hävitada. 17091710 vallutasid venelased Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. Kõige viimasena alistus neile Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid, et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege. · Eesti ala Vene võimu all kuni 19. sajandi alguseni Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast
Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsioonipäevil olid tekkinud Töölise ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidasid end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. *26.märts 1917 - Petrogradi eestlaste demonstratsioon. Nõuti valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. *30.märts 1917- Ühtse Eestimaa kubermangu loomine *Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- Eesti ja Liivi Kubermangud ühendati üheks Kubermanguks, mille etteostsa asus Ajutine Valitsus. Ajutise valitsuse komissari juurde pidi valimise teel moodustuma. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. *Eesti keel asjaajamiskeeleks- Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine, millega seoses kuulutati eesti keel asjaajamiskeeleks. *1.Eesti Polk- sõjaväeüksus, mis loodi Venemaa Ajutise Valitsuse toetusel. See kujunes oma
kubermangust (Riia ja lähisalad, põgusalt kaugemalt). Brotze joonistusega, joonistused mälestustest, paikadest ja hoonetest, lisaks tekstid. 1992 kolm köidet Riia vaadetest ja hoonetest, 1996 Riia eeslinnad, 2002 Läti väikelinnad ja maa, 2006 Estonica (Indrek Jürjo retsensioon Tuna 2007 1). Otto von Huhn (1764-1832) Riia arst ja kodu-uurija, Hupeli skeemi kohaselt mitmesugust materjali kogunud. Tema kogu Riia Riiklikus Ajalooarhiivis, 106 köidet, materjal süstematiseeritud. Kubermangud, kihelkonna andmed 1784- 1829. Sari tervisehoiu olude kohta, maakondade kohta, linnade ja kubermangu kohta. Eduard Philipp Körber (1770-1850) Võnnu pastor ja kodu-uurija Tartumaalt. Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas
Hispaania õukond asus pikka aega Vahemere äärses alas, Partseloonas Kujunes Kastiilia ja Aragoni alusel, abielu läbi Iseseisvaks jäi Protugal Türgi impeerium - Euroopa Lähis ida ja vahemere kõige võimsam riik 3.Vene impeerium 19. sajandil 19. Saj algul kujutas Venemaa endast hiigelsuurt kontinentaalriiki, mille valdused ulatusid Ida-Euroopasse , Põhja-Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. Venemaal elas 10% maailma rahvastikust. Impeeriumi keskseks osaks nn Suur-Venemaa, läänest liitusid kubermangud ukrainlaste ja valgevenelastega. Vene Impeerium oli koloniaalriik poliitika varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest kuni poliitilise autonoomiani. Koloniaalpoliitika määrasid ära kolm põhimõtet unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli tsaarivalitsuse üks olulisemaid sisepoliitilisi doktriine ulatuslikult rakendati seda äärealadel Aleksander III valitsemisajal.
Vahepeal suri keisrinna Anna, võimule tuli Ivan VI, millega kuulutati välja amnestia ehk mölder Jaan sai koju tulla. Ikka otsis Jaan õigust, osales kaebekirjas, teda mõisteti süüdi ning määrati sunnitöö. Sunnismaisuse küsimus: Talupoeg on kinnistatud teatud mõisas, ta ei tohitnud oma elukohta vahetada. 18. saj oluliseks probleemiks oli talupoegade pagemine. Selle probleemi lahendamisega tegelesid nii rüütelkonnad kui ka kubermangud. Peale sõdade oli rahvaarv vähenenud, oli palju tühju talusi. Talupoegade varjamine oli seadusega karistatav. Võeti kasutusele häbipostid, kuhu seoti kinni ning häbistati. Kirikuisal oli kohustus külastada kodusi, haigeid ja kontrollida kas inimesed teavad usust piisavalt ning lisaks kontrollis, et kas talus on võõraid inimesi ehk pagenud talupoegi. Kui talutüdruk tahtis abielluda talumehega teisest mõisast siis mõisahärra
Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola. Neljas ja viies prk olid seotud ennekõike hankiva tööstusega- Ukraina kivisöe ja rauamaagi kaevandustega ja nende baasil tegutseva metallurgiaga ja lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega. Mujal toimus tööstuse areng aeglasemalt või puudus üldse.
Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. (,,Teataja" kinni ja Päts kohtu alla). Ka ,,Postimees" suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga.
12.1917. o Saksamaa läbirääkimised Ukrainaga. (Venemaa ärritub) o Algab Saksamaa massiivne pealetung idarindel: Veebruar 1918 okupeerib Saksamaa Põhja-Baltikumi. - 1918 kevadtalvel sakslased on vallutanud idas Poola, Baltikumi ja Ukraina.' Brest-Litovski rahuleping 3.3.-18 Sellega Nõukogude Venemaa: Loobus Poolast, Leedust ja Kuramaast. Lubas tühjendada oma sõjaväest Liivimaa ja Eesti kubermangud. Kinnitas Soome ja Ukraina iseseisvuse. Lubas keskriikidel osta Vene tooraineid. Sakslaste jaoks väga soodne. Sakslased viivad oma parimad rügemendid idast läänerindele. - Täiendused Berliinis (27.08.1918) o Venemaa loobus Eestist ja Lätist Saksamaa heaks. o Nõustus maksma Saksamaale sõjahüvitise kuldmarkades. o Lubas 25% Bakuu nafta kasumist Saksamaale.
ühendada ja autonoomsust õnuda. Järgnevalt algasid vaidlused. Tln omad tahtsid võimalikult kiiresti saavutada ja tahtsid esitada Eestimaa Rüütelkonna Maapäeva statuut. Maapäeva pidanuks valima kõik eesti elanikud. Tartlased olid vastu ja leidsid, et see on mingi keskaja jama, isegi kui kõigile antakse valmisõigus. Tahtsid uut seadust. Tõnisson pakkus välja, et kuigi alad ühendatakse, jäävad kubermangud alles. 26.03. manifestatsioonid, Kuna eestlased nõudsid omale autonoomiat maapäeva ja valitsusega, üldist valimisõigust, emakeelset õpetust koolis ja kohtus, ja Petrogard neid ei kuulanud, korraldati valitussele surve avaldaiseks Eesti linnades ja Vene linnades meeleavaldusi. Suurim neist oli 26. märtsil Riigiduuma ees Petrogradis. Seal oli mitukümmend tuhat eestlast. Anti üle eestlaste radikaalsed nõudmised. Demostratsioon oli muljetavaldav, sinumust valgete lippude ja
Rahvuspark - kaitseala loodus- ja kultuuriväärtuste kaitseks Looduskaitseala - kõige rangema kaitsekorraga ala loodusväärtuste kaitseks Maastikukaitseala - kaitseala maastikuliste ja loodusväärtuste kaitseks Metsade kaitse - metsakoosluste kaitse lähtuvalt looduskaitselistest eesmärkidest METSATÖÖSTUS JA PUIDUKAUBANDUS Ajalooline taust Eesti metsatööstusel on pikad traditsioonid. Kui industrialiseerumine Vene impeeriumis 19. sajandil alguse sai, olid Eesti ja teised Balti kubermangud selle eesotsas. Ehitati mitmeid tselluloositehaseid, saeveskeid jt tehaseid, A.M. Lutheri vineeri- ja mööblivabrik oli Euroopa üks esimesi vineeritehaseid ja on võimalik, et nende veekindel vineer oli esimene omataoline maailmas. A. M. Lutheri edu jätkus ka pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal, kui paljudel teistel ettevõtetel oli Vene turu kaotamise tõttu suuri raskusi. Nõukogude perioodil (1945-1990) oli Eesti metsade kasutusaktiivsus madal ja investeeringud
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
a. K (koma ) ja g (TJ)/ o-l ei ole kriipsu. c,z c (katus), ž,š nimisõnad: mees ja naissoost (a,e) 7 käänet -hulgaliselt eessõnu minevik, tulevik , olevik loetakse nii nagu kirjutatakse erinevus e (katus) (vesture- västere ajalugu) Eesti ja läti sarnasus Ühiselt kaotati muistne iseseisvus- ristimisele võeti omaks luterlusele sõdade periood: Venemaa- Liivimaasõda Põhjasõda elati Vene keisririigist- Balti kubermangud sai alguse Rahvuslik liikumine kaotati iseseisvus II Ms järel ja vabaneti ka. Erinevusi on ka. Läti ajaloo uurimine- langeb kokku ka eesti omadega: Liivimaa Henriku kroonika Balti- sakslased. Läti enda rahvuslik ajaloo uurimisel pärast läti vabariigi loomist. Tingimused polnud eriti soodsad (polnud oma ülikooli). 1919 Riiga rajati oma rahvuslik ülikool. Läti ülikool- koondusid ajaloolased peamine uurimus 1936 aastani
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
