teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt taanduma.Jam Zapolski vaherahuga sai Vana-Liivimaa lõunaosa,hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Vjatsko -1223 Tartusse saabunud vürst 200 mehega, kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. Vesse-saarlaste vanem Jüriöö ülestõusul. Saarlased alustasid ülestõusu 1343al.Juhtimisel vallutati Pöide linnuse,kihutati sakslased
Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond,
1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
Läti valitsus- ministrite presidenti Dombrovskis(füüsik) peaminister sai 2009 a võimule. Majanduskriisi ületamine- isa poolt Poolakas, ema poolt eestlane, võttis Maxima katuse enda peale ja astus tagasi 2013. Uueks peaministriks sai I naissoost Laimdata Straujuma.füüsik ja majandusdoktor. Kuulub samasse parteiise kuhu president. Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke) Väina jõest põhjas 'Latgale(täheke) 27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus
kuningas" (1570) 2. Aadliprivileegide kinnitamine 1562 3. Saaremaa osa tagasi Taani kuninga alluvuses 1572-1645 E. Saaremaa Rootsi alluvuses 1645-1721 - Rootsile sõja tulemusena - liideti Liivimaa provintsiga erihalduspiirkonnana - Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus) - Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de iure 1721
Ivo Schenkenberg-oli Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 15761586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang. Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge. Antonio Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule.
Kordamisküsimused 1) Iseloomustage rahvusvahelisi suhteid Põhja-Euroopas 17. sajandi lõpul. 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri, Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi. See põhjustas Rootsi naaberriikides suurt rahulolematust, mis avaldus juba mõnes varasemas väiksemas sõjas. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617. aasta Stolbovo rahuga jäi Venemaa ilma otsesest väljapääsust Läänemerele. 17. sajandil ei olnud Venemaal kodusõja tõttu võimalik püüda Rootsile kaotatud alasid tagasi võita. Vene tsaar Peeter I oli 1696. aastal vallutanud Azovi kindluse Musta mere ääres. Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet...
kommunistlikuks. TAGAJÄRJED MAAILMALE: bolsevike maailmarevolutsiooniidee teostamine tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja hiljem selle puhkemise mitmes riigis. Nõukogude võimu ja vägivalla ohvriks langesid miljonid inimesed. 8. VEEBRUARIREVOLUTSIOONI, OKTOOBRIREVOLUTSIOONI JA SAKSA OKUPATSIOONI TAGAJÄRJED EESTILE. VEEBRUARIREVOLUTSIOON: E sai esimesena VM impeeriumis autonoomia, mis tähendas: E ametnikud, E Maapäev, E keel, E Kubermang P ja L-E, E rahvusväeosad. OKTOOBRIREVOLUTSIOON: E piirati demokraatlikke vabadusi, E Maapäev saadeti laiali, majanduse riigistamine. SAKSA OKUPATSIOON: puudus toiduainetest ja küttest, veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas, kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, saksa keel. Kommunistide minemise ja sakslaste tulemise vahepeal kuulutati Päästekomitee poolt loodud ,,Manifest kõigile rahvastele"'ga välja EV. 9. EESTI TEE ISESEISVUSENI.
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana. Maamaks moodustab vastavalt seadusele 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas. Kohalik omavalitsus esitab andmed maks...
piiskopkond. Jüriöö ülestõusu järgselt müüs Taani oma valdused maha Liivi ordule. Keskajal Eesti alal 9 linna- Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Narva ja Rakvere, Tallinn, Tartu. (Keskaeg 1227-1561) 16. Eesti haldusjaotus 1561-1917 Eestit jagasid 3 riiki: Taani - Saaremaa (pärast Taani-Rootsi sõda 1645 >>Rootsile) Rootsi Põhja- ja Kesk-Eesti, hiljem kutsuti Põhja-Eesti Kubermang Poola Lõuna-Eesti (1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast.) 1629. a. loovutas Poola kõik Rootsile >>lõpuks oli kogu Eesti Rootsi käes. Rootsi aeg Eestis (XVII sajand) Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus haldusjaotus, mis jäi sisuliselt kuni 1917.aastani. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti neli maakonda Liivimaa kubermang - Lõuna-Eestist keskusega Riias (alguses Tartus). Kuulusid Pärnu ja Tartu maakond, (kogu Lõuna-Eesti)
Venemaa ründas. Liivi sõda 1558.-1583. aasta, tulemused: ● 1582. aasta Jam Zapolski vaherahu; ○ Lõuna-Eesti Poolale. ● 1583.aasta Pljuusa vaherahu; ○ Põhja-Eeesti Rootsile. Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus;
1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide
Korratused linnas likvideeriti kiiresti, kuigi mitmel pool olid tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saasikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element. Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustuma Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev). (Laur 1997: 37, 38) Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Sellest kujunesid mitmed pingekolded. Esimene konfliktiallikas tekkis sellest, et
1 1917. aasta Veebruarirevolutsioon. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Autonoomia idee teke ja areng; Tartu nõupidamine, 26.03. manifestatsioonid, 30.03. määrus. Maanõukogu valimised; erakondade kujunemine (enamlased, esseerid, vähemlased, radikaalsotsialistid, agraarparteid, demokraadid ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pav...
Asustus 18. Sajandil · Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni. · Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest. Venelased varauusaja Eestis: · Venelaste püsiasutust jäi ka 18. Sajandil väikeseks ega ületanud 3000 piiri, mis moodustas vaid 0,6% Eesti rahvastikust. VÕIMUKORRALDUS: · Eestimaa kubermangu moodustasid Põhja- Eesti neli maakonda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. · Liivimaa kubermang kujunes Lõuna-Eestist ja Põhja- Lätist, mille keskuseks oli Riia. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis sel ajal hõlmas kogu Lõuna-Eesti mandriosa. · Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidigi mitmed eriõigused. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
Kasimiras Leedu suurvürstiks, kes veidi aja pärast sai ka Poola kuningaks. Alates sellest Gedimineide dünastia lõppes ja algas Jagelloonide dünastia, ehk Jogila järglased ja samas ka Poola valitsejad. Leedu edaspidi Poola osana. Arvestus testi vormis. ....... Leedu Vene Impeeriumi koosseisus. Leedu oli jagatud kolme suurriigi Venemaa, Preisi ja austri vahel. Kõigepealt jagati Leedu kubermang kaheks. Suuremad muutused toimusid 1803 aastal, mil moodustati Kaunase kubermang ja Vilno kubermang, mida täiendati veel kolme Valgevene maakonna juurde liitmisega. Vilno kubermangus olid leedulased juba vähemuses. Eristaatuse säilitasid Vilniuse ja Kaunase Magistraadid. Üsna varakult hakkas Venemaa korraldama Juutide elu ning just Poola ja Leedu aladel oli nende kogukond suur. 1833 juudi statuut ning ei tohtinud nad maad omada ja tegeleda maaharimise vaid ainult linnades käsitöö ja kaubandusega.
aastal alustas Poola uue kuninga Stefan Batory juhtimisel uut pealetungi venelaste vastu. · 1581.a ründasid vene vägesid ka Rootsi väed. · 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, Venemaa tunnustas Poola õigust Lõuna-Eestile ja Põhja-Lätile. · 1583.a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale. · Liivi sõja tulemusena algas Eesti kolme kuninga periood: 1) Põhja-Eestis Rootsi võim, Eestimaa kubermang. 2) Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis Poola võim, Liivimaa 3) Saaremaa Taani riigi koosseisus. Sõjad jätkuvad: · 1590.aastal sõjategevus Venemaa ja Rootsi vahel. · 1595.a Täyssina rahu, Venemaa sai Ingerimaa. · 1600.a uus sõda Rootsi ja Poola vahel, milles taas osales ka Venemaa. · 1617.a Stolbovo rahu Venemaa ja Rootsi vahel, Ingerimaa tagasi Rootsile. · 1629.a Rootsi ja Poola vahel Altmargi rahu, Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad. · 1645
Lurich heitis Nurlahi küll parterisse, kuid ei suutnud seljatada. Magdeburgis saavutas Lurich omamoodi rekordi - 38 minutiga seljatas ta järjest 18 parimat Magdeburgi ja selle ümbruskonna maadlejat. Samal ajal jätkas Lurich rekordite püstitamist raskuste tõstmises. Tema maailmarekordite arv tõusis juba paarikümneni. Lurich külvati üle loorberi, pärgade ja aurahadega, teda hüüti "Maailma tugevaimaks meheks". Kuna Eesti oli sel ajal vaid Venemaa kubermang ning eesti rahvus maailmas tundmatu, siis nimetati teda ka "Võitmatuks venelaseks". Rotterdami raskejõustikuklubis "Hercules" sooritatud fenomenaalsete tõstete eest anti Lurichile tiitel "Meie aja tugevaim atleet". 1901. aasta jaanuaris toimusid Hamburgis maailmameistrivõistlused klassikalises maadluses, millest võttis osa mitukümmend maadlejat. Lurich saavutas hiilgavalt esikoha ja maailmameistri tiitli. Võidetute hulgas olid
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei puutu. 1600 Roomas põletatakse ketserina Päikese-keskse maailmasüsteemi pooldaja munk Giordano Bruno. 1600 (ligikaudu) Inglise suurim näitekirjanik William Shakespeare kirjutab tragöödia ,,Hamlet". 16011602 Näljahäda ja katk Eesti aladel. 1603 Sureb Inglise kuninganna Elizabeth I. 1603 Jaapanis saab võimule sogun Tokugawa. Pealinn viiakse Edo linna (praegu Tokyo). Loe James Clavelli romaani Sogun.
kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka 4 Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa
Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. KUBERMANGUD Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa.
Väikesakslased – baltisakslaste väiksem rühm (?). Mõis ja talu Oluline oli mõisate reduktsioon Rootsi aja lõpul ja restitutsioon (tagastamine) Vene ajal - umbkaudu üle 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütlimõisaid (eravalduses), siis kroonumõisaid (kuulusid riigile) ja kirikumõisaid (kiriku juurde kuuluvad). Maavaldusõigused Pärusmõisad (eravalduses) ja läänimõisad. Läänimõisate pärandamisõigus oli levinud – Eestimaa kubermang sai need õigused a. 1728, Liivimaa kubermang aga varem. Nörrkipingi lääniõigus – mõisaid saab pärandada ainult meesliinis, uue valitseja tuleku korral pidi mõisavalitseja oma õigust uuendama ning seda maad ei tohtinud müüa, pantida ega võõrandada. 1766 võttis Vene valitsus vastu otsuse, et see seadus kehtib ka Vene aladel – tekitas rahulolematust. Asehalduskorraga muutusid kõik mõisad pärusmõisateks 1783. a. Mõisamajandus
kuni XIX saj. keskpaigani. I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja Eesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi 1 sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning Põhja Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma
aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9) Tallinn; Tartu; Viljandi; Paide ; Narva; Rakvere; VanaPärnu; UusPärnu 16. Eesti haldusjaotus 1561 1917 Eestit jagasid 3 riiki: 1. Taani Saaremaa (pärast TaaniRootsi sõda 1645 >>Rootsile) 2. Roootsi Põhja ja KeskEesti, hiljem kutsuti PõhjaEesti Kubermang 3. Poola LõunaEesti (16001629 toimus RootsiPoola sõda Liivimaa pärast.) 1629. a. loovutas Poola kõik Rootsile >>lõpuks oli kogu Eesti Rootsi käes Rootsi aeg Eestis (XVII sajand) Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus haldusjaotus, mis jäi sisuliselt kuni 1917.aastani. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: · Eestimaa kubermang PõhjaEesti neli maakonda · Liivimaa kubermang LõunaEestist keskusega Riias (alguses Tartus)
aasta novembris allutas Liivi (e.Saksa )ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). 12271561 oli KESKAEG (siis lagunes ordu) EESTI kuulus seega Saksa rahva ja Rooma Keisririiki (suheldi ladina keeles) Keskaegsed linnad: (9) Tallinn; Tartu; Viljandi; Paide ; Narva; Rakvere; VanaPärnu; UusPärnu 16. Eesti haldusjaotus 1561 1917 Eestit jagasid 3 riiki: 1. Taani Saaremaa (pärast TaaniRootsi sõda 1645 >>Rootsile) 2. Roootsi Põhja ja KeskEesti, hiljem kutsuti PõhjaEesti Kubermang 3. Poola LõunaEesti (16001629 toimus RootsiPoola sõda Liivimaa pärast.) 1629. a. loovutas Poola kõik Rootsile >>lõpuks oli kogu Eesti Rootsi käes Rootsi aeg Eestis (XVII sajand) Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus haldusjaotus, mis jäi sisuliselt kuni 1917.aastani. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: · Eestimaa kubermang PõhjaEesti neli maakonda · Liivimaa kubermang LõunaEestist keskusega Riias (alguses Tartus)
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. (vt.pilt1) Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. 1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi. Seal astus ta Tsarskoje Seloo aadlipansionaati. seloo Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel tegeles ta intensiivselt muusikaga: uuris Lääne-Euroopa klassikalist
1842-43, kirik ehitati 1852-60. Õige- viiendiku võrra!). Asundustegevus sai üheks usukogudus loodi 1894, kirik valmis 1907. (1837. aastal loodud) Riigivaran- duste Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti - eriti Ministeeriumi ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes kubermangudes Piirkond, Eestlaste arv 1897 Eesti asunduste arv kubermang (oblast) kokku s.h. linnades 1900 1917 108 162 24 486 104 207 1. Euroopa-Venemaal s.h. Peterburi 56 803 (Saraatovis 17 222Eesti ja Samaaras) asunike avas ja asunduste
vallutatud linnused Poolale Tähtsus: algas Poola aeg Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1583.a. sõlmiti Pljussa vaherahu Osapooled: Rootsi ja Venemaa Tingimused: Rootsi sai Venemaa poolt vallutatud alad Põhja- Eestis, lisaks Ingerimaa alad Tähtsus: algas Rootsi aeg Põhja-Eestis, lõppes Liivi sõda Liivi sõja tulemusena algas Eestis kolme kuninga periood: 1) Põhja Eestis Rootsi võim, nimetusena Eestimaa kubermang 2) Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga kuulus Poola riigi koosseisu, nimetati Liivimaaks 3) Saaremaa jäi Taani riigi koosseisu EESTI KOLME KUNINGA VALDUSES Poola aeg Eestis HALDUSJAOTUS Poolale kuuluvad Liivimaa alad 3 ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu(Cesise) presidentkonnad, mis jaotati staarostkondadeks, mille juhiks staarostid Hiljem nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks VÕIMU KORRALDUS Kuningas Stefan Batory eesmärgiks oli uute alade tihedam
· Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872 · Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834 · Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 18811887 · Vassili Perov. Matus. 1865 · Nikolai Ge (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) SISU 2.1 Ilja Repin Ilja Jefimovits Repin (vene ; 5. August (vkj 24. Juuli) 1844 Tsugujev, Harkovi kubermang, Venemaa Keisririik 29. september 1930 Kuokkala, Soome) oli vene maalikunstnik, kriitilise realismi esindaja. 2.2 Elukäik Ilja Repin sündis Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas (praegu Tsugujiv Harkivi
3. säilis siinse piirkonna kultuuriline eripära 4. säilis erinevus võrreldes ülejäänud Venemaaga 5. siinsed alad olid majanduslikult arenenumad võrreldes ülejäänud Venemaaga Asehalduskord (1783-1796) Katariina II ajal Eesmärk: Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga Haldusüksused olid asehalduskonnad, mida juhtis asehaldur e kindralkuberner Eestimaa kubermang = Tallinna asehaldurkond ja Liivimaa kubermang = Riia asehaldurkond Rüütelkondade, linnaeliidi (aadlike) privileegide kaotamine/piiramine Riigi ühtlustamine Esines demokraatlikke elemente, kuid eesmärgiks kogu Vene alad ühtlustada Paldiski sai linnaõiguse ja maakonnalinnad said linnaõigused tagasi (Viljandi, Võru jne) Tähtsaim riigimaks - pearahamaks
hiigelruuri madusid. Agendid tulistasid neid tulutult. Taganedes ründas Polaitist (üks agentidest) nelja kõvera jala, päratu koonu ja ogalise sabaga pruunikasroheline raevunud peleteis (midagi krokodillist saadut). Polaitis suri kohutavate haavade kätte, kuigi ´st´sukin kroko tappis. Too üritas põgeneda, kuid üks järjekordne madu tappis ka tema. 10. Peatükk Katastroof Ajalehe "Izvestija" toimetusse ilmus teadaanne: "Grat´sovka, Smolenski kubermang. Maakonda on ilmunud hobuse kasvu kana, mis lööb takka üles nagu täkk. Saba asemel on tal kodanliku daamikese suled." Ladujad hakkasid selle peale ainult narema, väitsid, et see purjus inimese jutt ja jätsid selle kõrvale. Persikov oli vihane, et kanamunad tulevad küll kole ruttu, aga tema oodaku oma saadetist mitu kuud. Ta oli kogu aja olnud instituudi seinte vahel ega teadnud midagi jaanalindudest ega madudest.
Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks, teisisõnu, iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. - Unitaarriik ehk lihtriik - Riik on territorial-poliitiliselt ühtne tervik. Territoorium jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks(provints, kubermang, oblast), millel on oma juhtimisorgan. - Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne. - Lepingulised föderatsioonid tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid
Venemaa poolel oli kolme armeesse koondatud ligi 300 000 meest. Sõjaminister Barclay de Tolly juhitud oskusliku taganemisega õnnestus kolmel armeel ühineda. 5.6. Preisi väed Riia all 06.07.1812 Baltikum jäi Suure Armee jaoks vasaku tiiva katteoperatsioonide jaoks, kus tegutses kümnes korpus 32 500 mehega, kellest 21 000 olid preislased. Korpust juhtis marsall Étienne Jacques Joseph Alexandre Macdonald. 6. juulil vallutati Bauska (Bauske), 8. juuliks okupeeriti Kuramaa kubermang ning jõuti välja Väina (Daugava) jõeni, kuid puudus jõud Riia tõsiseks ründamiseks ja ümberpiiramiseks. Riias puhkes aga juba varakult paanika, ennatlikult põletati maha Riia eeslinnad ning evakueeriti kubermanguasutused: kubermanguvalitsus, prokuratuur ja kroonupalat viidi Pärnusse, maanõunike kolleegium ja ülemkonsistoorium Tartusse ning õuekohus Viljandisse. Sõjalise olukorra stabiliseerumisel algasid Riia garnisoni vasturünnakud. 1812. aasta
diplomaatiliselt - Võitlus ülevõimu pärast Euroopas Tagajärjed: - Majanduskriis - Impeeriumite lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi - Uute riikide sünd: Soome, Eesti, Poola, Läti, Leedu Eesti iseseisvumine Eeldused: - Kirjakeele ühtlustamine - Eesti keelsete raamatute levik - Tööstuse areng - Rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidu, rahvaluule, vanavara) levik Etapid: - Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus - Enamlased võimul Eestit nähti Venemaa osana - Iseseisvuse välja kuulutamine 24.02.1918 Kuidas? 1918. alustasid sakslased pealetungiga. NL oli sõjaliselt võimetu ning enamlased põgenesid Eestist. See oli eestlaste võimalus. Vabadussõda (1918-1920) 1. VS algus - Ebaedu põhjused: - Puudus kaitsetahe - Relvastuse ja sõjavarustuse puudus - Vastase arvuline ülekaal 2. VS lõpp - Edu põhjused: - Vabatahtlike loomine
a. * See kinnitas veelgi enam Balti erikorda. Balti erikord jäi oma põhiosas püsima, kuni 1881.a Aleksander II valitsusaja lõpuni. Balti kubermangude valitsemine (heida pilk õpikusse lk. 130 joonis!) Olulisim võimuesindaja kubermangus oli kuberner, kes allus senatile, kuid riigiasju tuli ajada siseministriga. Kuberneriga koos töötas asekuberner ning kuberneri kõrvale võidi määrata ka sõjakuberner. Olulisemad asutused kubermangus: kubermanguvalitsus (juhti kubermang, tegeldi kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (juhtis asekuberner, tegeldi majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega korjati makse ning märgiti neid ka üles. Hankis ka riigile toiduained ja materjale), hoolekandevalitsus (tegelesid rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 1811.a kohalikud sõjaväekomandodest tehti sisekaitseüksused nende ülesandeks oli korra kaitsmine, vastupanuilmingute mahasurumine
Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku.Tollane Eesti Kaitseväe mobilisatsioonikava nägi ette vajaduse korral veidi rohkem k...
Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710 Eestimaa hertsogkond + Kuberner kõrgeim võimukandja Põhja-Eestis. + Seitse linnuselääni + Foogtid valitsesid riigimõisates, oli talurahva kohtunik ja maksukoguja Eestimaa rüütelkond + Maapäev + Maakonnad e kreisid Läänemaa kreis, Viru kreis jne pärisorjusliku korra järkumine Haldusjaotus Kindralkuberner + Liivimaa kubermang koosnes Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätist. Liivimaa kindralkuberner Riias + Eestimaa kubermang koosnes Järva-, Harju- ja Virumaast. Eestimaa kindralkuberner Tallinnas Toompeal. Rüütelkonnad + Eestimaa + Liivimaa + Saaremaa + Maapäev igapäevase võimu teostamiseks maapäeval. + 6/12 maanõunikku + pealik/maamarssal
Eestikeelsetest on säilinud ainult üks, 1622. aasta ,,Agenda Parva". Säilinud on raamatuid vähe, sest peale tuli Rootsi aeg, kus luterlased need hävitasid. 3. Rootsi aeg. Haldusjaotus, majanduslik ja õiguslik olukord, kohtusüsteem. Rootsi võimu kehtestamisega, kujunes ka uus haldusjaotus. See jäi püsima ka pärast Vene võimu kehtestamist. Eesti ala ei moodustanud ühtset tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Üks oli Eestimaa kubermang Põhja-Eestis, kuhu kuulusid neli maakonda: Läänemaa, Virumaa, Harjumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Eestist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias, sinna kuulusid Eesti aladelt Pärnu ja Tartu maakonnad. Saaremaa, mis liideti Rootsiga alles 1645, kuulus Liivimaa kubermangu alla, kuid säilitas mitmeid eriõiguseid. Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium (kirikuvalitsus) ning samuti oli seal Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal (104-108) : Altmargi vaherahu 1629 - Sõlmiti Preisimaal Altmargi külas. Sellega loovutas Poola Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Brömbsebro rahu 1645 - Taani ja Rootsi vahel oli järjekordne sõda, mille järgselt kaotaja loovutas Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti läks rootslastele. Oliva rahu 1660 -Viimase eesti alana läks Roosti riigi alla Ruhnu saar Kuramaa piiskopi käest. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang - Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti. Kindralkuberner - Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kuninga poolt määratud. Rüütelkonnad - Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga
aastal: Poolas puhkes ülestõus. Otsustati lõplikult ära jagada Poola alad. Venemaa sai 120 000 km². Preisimaa sai endale 55 000 km². Austria sai 47 000 km². IV jagamine: 1815. aastal: Viini kongressil 1815. aastal kui lõppesid Napoleoni sõjad toimus järjekordne jagamine. Venemaa reaalunioonis olev hertsogriigist moodustati kuningriik. Preisimaa moodustas oma aladest Krakowi vabariigi. 4. Leedu Vene impeeriumi koosseisus: Leedu administratiivne jaotus- 1796. aastal moodustati Leedu kubermang, mis läks Venemaa koosseisu. Esimene suurem muudatus halduses teostati 1801. aastal - Leedu kubermang jagati kaheks, mis olid allutatud Leedu kindralkubernerile Vilniuses. 1819. aastal eraldati osa Leedu rannikualast ja liideti Kuramaaga. 1843. aastal moodustati 7 Leedu maakonnast Kaunase kubermang. Leedu aadel säilitas oma võimsuse ja mõju ühiskonnas - Säilis aadli omavalitsus kubermangus ehk Seimikute näol. Poola jagamine: Edela-Leedu, mis läks Preisi võimu alla leidsid aset muutused
tühi, sest rahva jaoks ei olnud kirikupüha, oli teine päev. Katekismused avaldati Vilniuses, kolm varianti. Eestikeelne 998 eksemplari, lätikeelne 1002, venekeelseid 1492. Ainult leitud lätikeelne Uppsala ülikooli raamatukogust. 1622-aastal ilmus Braniwos vaimulike talituste käsiraamat, mis sisaldab läti, eesti, poola ja saksa keelseid osasid. Rootsi valitsemisaeg Läänemere provintsid ülemereprovintsid. Ka välisprovintsid, vallutatud provintsid. 1561. Eestimaa kubermang, 1629. Liivimaa kubermang. Saaremaa (algul kuberner, pärast maapealik) 1645. Ingerimaa kubermang 1617. I periood 1561 kuni 17. saj II veerandini varane Rootsi aeg. II periood II veerandi algusest kuni 1710 hiline Rootsi aeg. 1584. kutsub Pontus de la Gardie kokku maakondade esindajad ja teeb ettepaneku 4 provintsi ühendada üheks tervikuks. Aadlikud on nõus. 20.märts 1584 maapäev vormistab, pärast kaalumist kinnitab kuningas Johan III 25.augustil 1584 otsuse.
Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus. Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev. 1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ?? Rootsi aeg. 3 kuninga ajal nimetati Eesti Hertsogkond,hiljem Eestimaa kubermang. Rootsi aja alguses P-eestis ja hiljem ka L-eestis kujunes välja suur aadlike võim, sest kuningas oli kaugel. Tallinnas oli olemas kindralkuberner, hiljem ka Riias, kes oli kuninga nn asevalitseja, kuid esialgu polnud tema võim eriti suur. Rootsi aeg eesti ajaloos on vastuoluline. Suur kultuuri tõusmine ja areng, teiseltpoolt aga eesti talupojad lõplikult pärisorjadeks. Põhjus, miks Rootsi siin kehtestas pärisorjuse
· Tartus toimunud rahvuslike organisatsioonide nõupidamisel valmis vastav eelnõu, mis esitati kinnitamiseks Vene Ajutisele Valitsusele · Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasied eestlased nii isiklikke sidemeid kõrgemal tasandil kui ka 26 märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga · 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa, ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament) F. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine · Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade
valitsusele survet avaldada. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon (Petrogradis korraldati meeleavaldus, 40 000 hästi organiseeritud ning korda pidavat eestlast, kelle hulgas ligi 15 000 relvastatud sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte.
tsaari enda jutule. 1809.aasta märtsis-juunis peeti ajalooline Porvoo Maapäev, kus Soome kuulutati suurvürstiriigiks ja Aleksander I selle valitsejaks. Autonoomse suurvürstiriigi pealinn oli algselt Turu, rahana hakkas kehtima vene hõberubla. Tsaari Venemaa ametlik sõda Rootsiga lõppes 17.septembril 1809.aastal, mille kohaselt Soome koos Ahvenamaaga loovutati Venemaale. 1811 liideti suurvürstiriigile Viiburi kubermang, järgmisel aastal nimetati pealinnaks Helsinki. Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal. Samm-sammult arenev majanduselu Soomel oli autonoomia algusest peale oma riigimajandus ja selle juurde kuuluv tolliamet. Piir keisririigi ja suurvürstiriigi vahel oli nii riikidevaheline- kui ka tollipiir. Soome määras importkaupade tolli, kuid Venemaale oli õigus kaupu viia ilma tollita. Sellele rajanes Soome majanduselu tugevnemine ja tööstuse sünd
survet avaldada. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon (Petrogradis korraldati meeleavaldus, 40 000 hästi organiseeritud ning korda pidavat eestlast, kelle hulgas ligi 15 000 relvastatud sõdurit. Eestile nõuti autonoomiat). See avaldas sügavat muljet nii tavakodanikele kui ka Vene valitsusringkondadele. Neli päeva hiljem, 30. märtsil, ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai demokraatlike valmiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maanõukogu poolt kujundatud Maavalitsus. Esimest korda Eesti ajaloos sai teoks eestlaste asualade ühendamine terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste eneste kätte. Kubermanguvalitsuses ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud asendati
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
