nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis Riia, Võnnu. Kuberner kontollis kohalikku sõjaväge, talle allsudid riigiametnikud ja postiteenistus, tema käes oli sildade ja teede järelalve
-Alguses linnades raad aitas, põgeneti linna, aga peagi enam ei lubatud linna tulla -Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi parema hinnaga. *1710: 170 000 120 000 inimest -Tuli Põhjasõda -1709 1710 oli Eestis katk Haldusjaotus Rootsi ajal Kubermangud *Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu *Põhja-Eestis Eestimaa kubermang, keskus Tallinn *Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia *Kubermangu juhtis kindralkuberner või kuberner *Kubermang jagunes maakondadeks: -Eestimaal: Harju, Viru, Järva, Lääne (seal ka Hiiumaa) -Liivimaal: Pärnu, Tartu, Riia, Võnnu, (ka Saaremaa arvestati maakonnaks, aga oli veidi erinev) *Kuberneri ülesanded -Kontrollis kohal olevat sõjaväge -Allusid riigiametnikud maakonna ja kubermangu tasandil -Allus postiteenistus (Tallinn-Pärnu-Riia maantee; Tallinn-Narva maantee)
SAJANDIL Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veel enam kui poole võrra. Erinevalt näljahädast tabas katk ka linnasid, Tallinas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad. 18.sajandil kasvas rahvaarv kiiresti, senini oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti, siis nüüd hakkas kasvama just Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus. EESTI ALA VALITSEMISE VÕIMUKORRALDUS Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Nad nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende
meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad: Eestimaa Liivimaa Saaremaa maapäev maanõunikud (ametis pidevalt) Kohtuvõim: adrakohus (E) I aste sillakohus (Liivimaal) maakohtud meeskohus (E, Saaremaal) II aste
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3
c) 1519 Hispaanlased hakkasid Ameerika põliselanikke nimetama a) ameeriklased b) indiaanlased c) punanahad Ameerikast toodi uute põllukultuuridena Euroopasse a) kartul b) naeris c) tomat Esimestena purjetas üle Vaikse ookeani a) Erik Punane b) Kolumbus c) Magalhaes Kontrolltöö nr. 4 Eesti ala sõdade keerises 1. Seleta, mida tähendavad järgmised sõnad: 44 kubermang - 45 kindralkuberner - 46 gümnaasium - 47 ülikool - 48 talurahvakool - 49 õpetajate seminar - 50 rahuleping - 51 Balti erikord 2. Mõtle järele ja vasta järgmistele küsimustele! v Millise kahe sõja järel on eesti rahvast ähvardanud väljasuremise oht? v Miks oli Rootsi riik huvitatud Balti provintsidest? v Miks rääkis eesti talurahvas "heast rootsi ajast"? v Milliseid koole asutati Eestis rootsi ajal?
kiiresti üle revolutsiooniks. Venemaast sai vabariik, võim läks ajutise valitsuse kätte. Sooviti rahu, leiba ja maad. Nikolai2. Autonoomia: märtsis 1917tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati ajutisele valitsusele kinnitamiseks, olulise seaduse võib anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon.30.03 ilmus ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa kubermang ja liivimaakubermang ühtseks. Maanõukogu-esimese Eesti parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maavalitsus- Jaan Raamot hiljem Päts. Hakati looma rahvusväeosi. Maa riigistati, eesti asutav kogu arreteeriti. Oktoobri revolutsioon: 27okt võttis enamlane Viktor Kingisepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotas Jaan Anvelt, otsustamisõigus oli piiratud.
osaleti üle venemaalises üldstreigid.(16okt 05 tulistal sõjavägi tlns võimude poolt lubatud meeleavaldust 94 tapetud).baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi.jaan tõnissoni algatusel loodi eesti rahvameelne eduerakond.tsaar kulutas välja sõjaseisukorda.kohale saadeti karistussalklased(inimesi peksti või saadeti siberine suunitööle).ülestõustud posiitivsed tagajärjed:emakeelne erakool,rahvuslike organisatsioonide tegevuse aktiiviserimine,lihtsustas ajakirjandus.balti kubermang 20saj algul.baltimaade areng kiire.rahvusarvu kasv.tööstustoodangu kiire kasv.suurenes linnaelaniku arv.riiast kujunes piirkonna tööstuse metropol.leedus areng alglane ja toimus venestamine.uute põlvkondade juures levisid rahvuslikud ideed.mõjukaks rahvuslikuks tegelaseks oli jaan tõnnisson(ajaleht postimees tartu).tlns seisis eestluse eest Konstantin pats(ajaleht taetaja tähtsustas majandust).soome venemaa koosseisus.19saj algul läks some venemaa koosseise(ulatuslik autonoomia)
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja ...
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
lõppes Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. 2) Rootsi poliitika Eesti- ja Liivimaal: Toimus kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud
Neil oli majutus- ja küüdikohustus. · Talupoegi püüti värvata sõjaväkke. 4) Mis on: Balti erikord: Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Roseni deklaratsioon: Dokuments, millega kinnitati talupoegade pärisorjus (1739). 5) Talurahva reformid Eesti 19. Sajandil. Aasta Kubermang Reformi sisu 1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku omandiks, talupojad said endale perekonnanimed 1819 Liivimaa -//-
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
· Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia. Jaan Poska Autonoomia saavutamine · 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. eestlaste meeleavaldus Petrogradis Autonoomiaseaduse sisu · Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida juhtis kubermangukomissar. · Kubermangukomissari kõrvale pidi üldvalimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks terviklikuks haldusüksuseks, mida juhtisid eestlased ise. Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana · Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene ametnikud vallandati. · Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus.
Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim . Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar J. Poska ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele. 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond mille juhiks oli J. Tõnisson, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik
provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja
kuhu rajati mitmeid barokkehitisi toomkirik, raekoda, börsimaja) e) Talupojakultuur - Toit (rukkileib ja soolasilk ; jahu- ja tangupudrud ; herned, oad ; rikkalikum laud pulmade ja jõulude ajal ; kali ja õlu) - Uudseks Rootsi aja lõpul tubakas ja viin (põletati rukkist ; levis kõrtsikultuur - Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid) Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa. Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias) Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal) Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. Reduktsioon mõisade taasriigistamine (riigikassa paremaks täitmiseks)
aeg 13.saj (presidentkonnad, 1589 vojevoodkonnad, (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile) ordu, jesuiitide gümnaasium ja tõlkide lõpp 17.saj mõlemad jagunesid staarostkondadeks), Taani Rootsi-Taani sõda 1643-1645 Brömsebro rahu seminar I pool võim Saaremaal Saaremaa Rootsile Rootsi aeg Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti Lääne, 1700-1721 Põhjasõda (Rootsi vs Venemaa) Suur nälg 17.saj lõpus, esimesed 16.saj lõpp Harju, Järva ja Virumaa) 1721 Uusikaupungi rahu Eesti alad Venemaale talurahvakoolid, Tartu Ülikool 1632, Uus 18.saj algus Liivimaa kubermangu Eesti osa (Lõuna-Eesti Testament Lõuna-Eesti murdesse, esimesed
ja edukam · Mis toimus 1870-1914 aastatel Eesti ühiskonnas? 1) venestamine 2) linnade kasv 3) kaubanduse/tööstuse kasv 4) sotsiaalse kihistumise suurenemine · 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Eestis mässud ja rüüstamised · Märts 1917 eestlaste demonstratsioon Petrogradis ja määrus Eestimaa Kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Ühendati Eestimaa Kubermang (v.a. Narva) ja Liivimaa Kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. · Pingekolded Eestis 1917. aastal pärast määrust: 1) eesti keelne asjaajamine kuulutati välja, vene ametnikud kaeblesid. 2) Uued võimud tahtsid olukorda normaliseeruda ja revolutsioonilisi nõukogude jõudusid piirata. Eriti pingeliseks kujunes Maapäeva valimine. 3) taheti luua Eesti rahvusväeosa. Venelased olid marus · Eesti Päästekomitee: Konstantin KONIK, Konstantin PÄTS ja Jüri VILMS
GIIA suurendas kuningavõimu, toimus riigi sisemine areng, arenes vaimuelu ja teadus. Kr ajal olid riigis majanduslikud raskused. KXI päästis Rootsi impeeriumi ümberkorraldustega, 1680 kehtestati kuninga absolutism. KXII ajal kaotas R suurriigi staatuse, Eestis lõppes R aeg. Järgnes vabadusajastu ja uus valitsemisviis. 4. Milline oli halduskorraldus Rootsi ajal? (Kubermangud + valitsemispõhimõtted). Eesti kubermang (Põhja-Eesti) – Lääne, Harju, Järva ja Viru maakonnad. Liivimaa k. (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) – Pärnu ja Tartu maakonnad, 1645 liideti Saaremaa, keskus oli Riias. Kõrgemaks ametnikuks oli monarhi määratud kindralkubernerid. Nad kamandasid oma alal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd, jälgisid raha laekumist, kanti hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest
2) Ebamajanduslik – peamine töö tegija oli talupoeg ning pärisorjana polnud tal jaksu oma tööd hästi teha ning lohaka töö tõttu muutusid viljasaagid aina väiksemaks ja halvemaks 3) Talupojad on rahulolematud – toimusid ülestõusud kuid riigiäärsed alad olid kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang Talupojal õigus vallasvarale Talupoeg võib kasutada talu surmani Kui kõik kohustused mõisa eest on täidetud võib kasutamisõigust pärandada 2) 1804 Liivimaa talurahva seadud Talupoja kohustused kanti vakuraamatusse Kohustused viidi vastavusse talumaa suuruse ja kvaliteediga ning tööjõu ealiste inimeste arvuga (toimus talummade ülemõõtmine ja ümberhindamine)
tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustest. c)kultuurilised eeldused *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) Nimeta 3 tähtsamat omariikluse saavutamise teel. Põhjenda, miks need sündmused on olulised 30.märts 1917-autonoomia saamine (osaline iseseisvus) *Eesti saab ise otsustamisõiguse *Eestist sai ühtne tervik, s.t. Liivima kubermang ühendati Eestimaa kubermanguga *Eesti sai õiguse kokku kutsuda Maavalitsuse ja Maapäeva *Eesti keelne asjaajamine 19.veebruar 1918-Päästekomitee K.Päts, K.Konik ja J.Vilms *Ülesanne: välja kuulutada Eesti Vabariik 24.veebruar 1918 - kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik *Esmakordselt loodi Eesti rahvusriik 10. Mis on landesveer ja miks tähistatakse Võidupüha 23.juunil? Landesveer on Balti sakslastest koosnev sõjavägi Sest 23
Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem) 2) Kindralkuberner, ülesanded: Kindralkuberner oli isik, kes juhtis kubermangu. Tema ülesanneteks oli:
ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti
toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda) b) Töörahva nõukogu üritas oma võimupiire laiendada.
· 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine
kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti kubermang keskusega Tallinnas ning Lõuna-Eesti ja Põhja-
järgi ehitatud Kadrioru administratiivhoone. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis. Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel, millega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2...4 kubermangu), peale selle erandina: Moskva asehaldurkond, Peterburi asehaldurkond, Viiburi asehaldurkond, Riia asehaldurkond ja Tallinna asehaldurkond, mille koosseisus oli ainult üks kubermang,
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius
d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asutav Kogu - maareform 4.Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamist? Üks rahvuslik kubermang 5. Kirjuta õige mõiste a) Kubermanga komisaar Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus veebruari rev. järel b) Manifest riigi valitsuse pidulik, kirjalik pöördumine rahva poolt c) Autonoomia oma valitsus d) Vabadussõda eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga e) Landeswerh 1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa väe koondis 6
Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivsemaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI poolt kehtestatud reduktsioon - riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli. Esialgu võeti tagasi ainult uued maad, mis olid erakätesse läinud Rootsi võimu ajal, kuid Liivimaa kubermang pidas seda ebaausaks ja nõudis, et võetaks ära ka Rootsi-eelsesse aega kuuluvad maad. Mõisad anti endistele valdajatele rendile, kes siis maksid riigikassasse renti. Riigi kontroll kehtestati ka erakätesse jäänud mõisate üle, mida võis müüa, kinkida või osta ainult kuninga loal. Rootsi ajal oli nii häid kui ka halbu asju ning on raske otsustada, kumb ta siis oli kas halb või hea.
Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu Roseni deklaratsioon 1739 Talupoeg muutus pärisorjaks. Mõisnikud said oma orjad tagasi. Asehalduskord 1783-1796 Eestimaa Linnaõigused. Poliitilised ümberkorraldused. Ühine asehaldur.Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid
Ev Ajutine Valitsus- alustas tegevust aastal 1918 ning lõpetas 1919. Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal. Oli NVle vajalik, et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressioon EV vastu. Landeswehr- 4. Sündmused sh kuidas olid need mõjutatud 1. maailmasõjas ja Venemaal toimunust: 4.1. autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused; Eesti poliitikud kasutasid ära autonoomia taotlemiseks Venemaa demokratiseerimist. Muutused: 1. Eestimaa kubermang + Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks e. Eestimaa kubermanguks eesotsas Jaan Poskaga. 2. Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse Maanõukogu/Maapäeva valimised. 3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. 4. Hakati looma eesti rahvus väeosi. 5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. 4.2. suund omariiklusele; 4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust; 4.4. EV väljakuulutamine; 4.5
- Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. - Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine -Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. - Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle
rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide
Tõesta 4 näitega et nõukogude võim Venemaal ja Eestis oli ebademokraatlik. *ei respekteeritud kodanike usuvabadust *valimistel said valimisõiguse vaid töörahvas * keelustati poliitilised koosolekud *suleti mitmed ajalehed 2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel ° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks °Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nimeta 5 olulist momenti, mida sisaldas Tartu rahu.
suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad). Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte. Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee
kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermang Surnud 8. jaanuar 1954 Pariis Tegevusala graafika Tuntud teoseid ,,Põrgu" Kunsti õppinud Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases Kunstivool realism Kronoloogia Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine
väikeriigiga. Tänu nendele vallutustele oleme me liikunud edasi, sest muidu poleks me keskaega jõudnudki. Kui aga Eestil alal kehtestati Rootsi võim kujunes välja uus halduskorraldus. Nimelt jagati Eesti ala kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid neli Põhja-Eesti maakonda Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning selle keskuseks sai Tallinn. Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist, kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Kubermange juhisid kindralkubernerid, kes allusid monarhile. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Üldiselt on Rootsi aega inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood.
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Katariina II (polnud enam välisjõudu, kes oleks võinud provintse eraldada), kuid pärast tema surma 1796 need taastati ja üldjoontes kehtisid 1917.aaastani. a) Katariina II muudatused 1. Katariina II uus asehalduskord: Eesti- ja Liivimaa eesotsa nimetati ühine asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda
katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda). Suurem võim kohaliku aadli käes. Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga). Tollipiir Vene kubermangudega(tollimaksud). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene seadused mis olid kooskõlas siinse aadli eriõigustega.Tunnused:Ülemkohtus ei või olla keegi hertsogkonnale
sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine;
· suurim demograafiline tagasilöök siinse maa ajaloos rahvaarvu taastumise tegurid · 18.sajandil kasvas rahvaarv poole miljonini · 1710-1711 aasta katk jäi viimaseks siin alal · kestev rahuaeg · sisseränne oli väiksem kui peale Liivisõda · Eestis paiknesid sõjaväeosad ning siia toodi paljud vene ohvitserid EESTI ALA VALITSEMINE Rootsi ajal 18.saj. · Eesti alad jäid jagatuks kahe kubermangu vahel · Eesti kubermang - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa · Liivimaa kubermang - Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad(Tartu ja Pärnu) · Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid kehtisid paljud eriõigused(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) · kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi poolt määratud kindralkuberner(Eesti kubermangus resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaal Riias)
· Talupoegade olukord Olid vakusekohtud, kuhu kuulusid ka maarahva esindajad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. Rootsi aeg 1561 algas PõhjaEestis Rootsi võim. 1583 Pljussa vaherahu, millega tunnistas Venemaa Rootsi võimu Eestis. 1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile 1645 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile ·Halduskorraldus PõhjaEestis oli neli maakonda? Eestimaa kubermang, LõunaEesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. ·Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama.
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused
Johann Hornung Ladinakeelse grammatika avaldas, tuntakse kui vana kirjaviis Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner, kes asutas Tartu Ülikooli August Wilhelm Hupel Andis välja esimese ajakirja August von Kotzebue Asutas esimese teatritrupi Tallinnas Anton Thor Helle kirikuõpetaja, kes tegi esimese tervikliku piibli põhjaeesti keeles Mõisted: Kuramaa hertsogiriik Riik Daugava jõest lõuna pool Üleväina-Liivimaa Riik põhja pool Daugava jõest Liivimaa kubermang - Selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Maapäev Rüütelkonna kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga kolme aasta tagant. Maanõunike kolleegium Maaapäeval valitud maanõunikest koosnev kogu Rüütelkonna pealik tegeles igapäevaste küsimustega Maamarssal liivimaal kutsuti nii rüütelkonna pealike Meeskohtud kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
