Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kubermang" - 372 õppematerjali

kubermang – 8. jaanuar 1954 Pariis Mini wiki Образец текста Второй уровень
thumbnail
2
doc

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal ?

Üheks neist on Rootsi. Rootsi aeg kestis tinglikult 1645 - 1710. Enamasti peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu ning lõpuks Vene võimu tulekut 1710. aastal. Rootsi aeg on Eestit mõjutanud nii positiivselt kui ka negatiivselt, kuid siiski arvan, et selles ajajärgus ületab hea halva. Eesti rahvastikuarv on aastasadade jooksul kõvasti kõikunud. Üheks suureks rahvaarvu languseks oli Liivi sõja period (1558- 1583). Sel ajal kahanes eestlaste arv ligi poole võrra ehk ~300 000-lt 100 000-le inimesele. Peale Liivi sõda järgnes Rootsi aeg ning nähti suurt vaeva rahvaarvu taastamisega. Eestisse hakkas inimesi liikuma Rootsist, Poolast, Venemaalt, Soomest. Mahajäätud kodud leidsid endale uued omanikud ning elu hakkas jälle normaalsuse poole liikuma. Uue hoo sai sisse majanduse areng. Liivi sõda oli endaga kaasa toonud kaupmees...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vene aeg

VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: ­ Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu ­ Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) ­ Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: ­ Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel ­ Säilus luteriusk ­ Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem ­ Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid ­ Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) ­ Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele ­ Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: ­ Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel ­ Säilitas siinse maa kultuuri omapära ­ Takistas kolonisatsiooni ­...

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal

talupoeg-pärisori- talupoeg, kes on majanduslikult sõltuvuses mõisnikust ja ei tohi viimase loata elukohta vahetada Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti, keskus Tallinn Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, keskus Riias Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2.Uendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisa majandust. 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavaliTuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestim...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

- 1583- Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel- Lääne- ja Põhja-Eesti läks Rootsile. 9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal. NB! Eesti ala oli jaotatud kolme kuninga vahel! 2. ROOTSI VÕIMU KEHTESTAMINE EESTIS: 1. Rootsi aegne halduskorraldus: Rootsi valdusd Baltikumis jagunesid: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad. maakondadeks Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond 2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal:...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti iseseisvumine ja vabadussõda

toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda) b) Töörahva nõukogu üritas oma võimupiire laiendada....

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
6
wps

Eesti poliitiline areng 1905-1918

Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid . Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a. Narva linn) ja Liivimaa kubermangu põhjaosa (v.a. Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar koos oma kahe abiga ning tema juurde pidi valimiste teel moodustuma Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev). (Laur 1997: 37, 38) Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Sellest kujunesid mitmed pingekolded. Esimene konfliktiallikas tekkis sellest, et...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Rootsi aeg

Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti­ ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna­Eesti mandriosa. Põhja-Eestist sai Eesti...

Ajalugu
207 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Vana hea Rootsi aeg?" arutlus

Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke. Rootsi võimu kehtestamisega kogu mandrialal kujunes uus halduskorraldus. Nagu varem, nii ei moodustanud Eesti ala ka nüüd halduslikku tervikut, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Nüüd oli maa jaotatud ja rahvast täis, kuid kuidas talupoegade elu kulges? Enne Rootsi aega oli arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks pärisorjaks. Rootsi võimud üritasid lähendada eesti talupoegade õiguslikku seisundit Rootsi talupoegade omale. Mõisad läksid erakätesse, taaskehtestati sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloolised isikud

Ohtra Jürgen- iseorganiseerunud talumeeste üksuse juht Liivi sõja ajal. Stefan Batory- oli Transilvaania vürst ja Poola kuningas 1576­1586. Ta oli edukas sõjamees ning sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang . Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 1580­1583 Liivi sõjas Rootsi väge. Antonio Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule....

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

1595. Lõplik rahu Täyssinä rahu. Tunnustati Rootsi valdusi Põhja-Eestis. Kokkuvõttes: Poola: Läti ala ja Lõuna-Eesti, Taani ­ Saaremaa, Rootsi ­ Põhja-Eesti Estland ehk Eestimaa. Tulemused: Eesti rahvale katastroof. Algul 250000 nüüd 100000. Kaotused, rüüsted, vaimne kaotus. Eesti rahva pärismusloos lünk. Rootsiaeg (17.sajand): 3 Kuningaaeg. Põ-Eesti 4 maakond Eestimaa kubermang - Poola vallutatud alad Liivimaa kubermang. Vormiliselt kuulus Saaremaa Liivimaale, kuid tal oli mitmeid eriõigusi. Varsti läksid kõik valdused rootsile. Rüütelkonnad: Eesti-, Saare-, ja Liivimaa, neid juhtisid Maanõunike Kolleegium maapäevad ­ aadlite üldkogunemine. Iga 3 aasta tagant. Asju ajasid maanõunikud. Gustaf Adolf pani alguse Rootsi ajale. Eestit valitseti Stockholmist. Eesti oli rootsi kuningriigi osa. Kultuuriliselt oli selle mõju väga viljakas, vaadatakse, kui positiivset aega. Kultuuriliselt viljakas...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

Päts ja J.Tõnisson, osaleti omavalitsuste juhtimises. Eestis kujunes välja kaksikvõim. Seda teostasid Ajutise Valitsuse poolt ametise määratud kubermangukomissarid ning Tööliste ja Soldatite Saadikute nõukogud. Autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus muutus esmatähtsaks. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestima kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ­ loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid....

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vene aeg - XVIII sajand

asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond, mis jäid püsima ka pärast asehaldusaega 1 Asehaldusaeg 1783-96 1775 Venemaal uus halduskorraldus, ettevalmistus selle rakendamiseks Balti provintsides...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

Kogu Eesti minek Venemaa kätte: · 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa. · 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1. Uus halduskord Rootsi ajal: a. Kaks kubermangu : · Eestimaa kubermang (P.-Eesti) · Liivimaa kubermang (L.-Eesti ja P.-Läti ning eriseisundiga Saaremaa) b. Kindralkuberner ­ Rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (Tallinnas ja Riias) c. Rüütelkonnad ­ aadlike seisuslikud omavalitsusorganid (Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal): · Maapäev ­ Rüütelkonnaliikmete kokkutulek 3 aasta tagant. · 12 maanõunikku ­ Maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud. d...

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rootsiaeg

talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoegi peksta) * talupojale jäi õigus mõisnik kohtusse kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang ­ kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang , kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad ­ Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal ja likvideeriti lõplikult alles EV poolt. Maanõunike kolleegium ­ Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ehk omavalitsused ­ kõrgeim kohus: *Eestimaa, *Liivimaa, *Saaremaa rüütelkonnad Maapäev ­ Aadlike üldkogu, 1583-Pljussa rahu ­Põhja-Eesti Rootsi võimu alla...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariigi sündimise eeldused

Paljud tehased evakueeriti, paljud vabrikutöölised jäid töötuks ning maata oli üle 2/3 talurahvast, mistõttu paljud talumehed rändasid Venemaale. u. 100 000 eestlast mobiliseeriti. Seega majanduslikke eeldusi eriti ei olnud. Teiseks eelduseks Eesti Vabariigi kujunemisel olid poliitilised eeldused. Selleks oli autonoomia saamine (mille kohaselt Eestimaa kubermang liideti Liivimaa kubermaguga), Maapäeva ja Maavalitsuse valimine, Eesti rahvusväeosa loomine. Samuti poliitikute tugev tahe ja aktiivne tegevus saavutamaks iseseisvat riiki. See seisnes riiklikult tähtsa Päästekomitee ja Eesti Kaitseliidu loomises, iseseisvusmanifesti koostamises ning Eesti Vabariigi Ajutise valitsuse moodustamises. Pärast vabadussõda oli oluliseks sündmuseks Tartu rahulepingu allkirjastamine, mille käigus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir Venemaaga...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nikita Sergejevitš Hruštšov

Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja ­koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja ­koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees,...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Poola-, Rootsi- ja Vene aeg

Riigi kätte läks 3/4 kogu maavaldustest, mis jagati suurteks staaroskondadeks. Eesti alale jäi neid 10. Rootsi aeg: Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialale kujunes uus halduskorraldus. Eesti jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna-Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa liideti Rootsiga alles 1645 Taaniga sõlmitud Brömsebro vaherahuga. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsile Ruhnu saar Oliwia rahuga 1660. Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

Üritasid Vene kesk- võimu eest põgeneda ­ Peipsi lääne kallas). Kõik, v.a. venelased, su- landusid siinse rahva sekka (venelased säilitasid oma Kultuuri ja kombed). Haldusüksused Põhja-Eesti Eestimaa kubermang , keskuseks Tallinn Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang, keskuseks Riia Eestimaa kubermang jagunes neljaks: Viru-, Järva-, Harju-, Läänemaa. Liivimaa kubermang jagunes viieks: Tartu, Pärnu, Saaremaa, Võnnu, Riia Sama haldusjaotus kestis kuni aastani 1783. Sealt edasi toimusid väikesed muutused 1917. Narva Ingverimaa kubermangu keskus Setumaa Venemaa...

Ajalugu
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun