EESTI ALA VALITSEMINE VARAUUSAJAL Rootsi aeg (1629-1721) • Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa • Liivimaa kubermang Tartu maakond, Pärnu maakond, Saaremaa (alates 1645, omas eriõigusi), Riia maakond, Võnnu maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid
- Rootsi aegsest haldusjaotusest lugege ka õpik lk.102-103. D) Haldusjaotus ajal, kui kogu Eesti ala oli Rootsi valduses ( ehk 17.sajandil): - Kui kogu Mandri-Eesti oli langenud Rootsi valdusesse, muudeti ka halduskorraldust. - Rootsile kuuluv Eesti ja Põhja-Läti ala jagunes kaheks kubermanguks: 3 · Eestimaa kubermang- alad hõlmasid Põhja-Eestit. Eestimaa kubermang oli jagatud neljaks maakonnaks ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). Kubermangu kõrgeimaks ametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratav kindralkuberner, kelle peakorter asus Tallinnas Toompeal. Kuberneride ülesanneteks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike töö kontrollimine, maksude kogumine jne. ( samad ülesanded olid ka Liivimaa kindralkuberneril).
"Vana hea Rootsi aeg." arutlus Rootsi aega on peetud Eestis heaks ajaks. See on aeg, mil toimusid Eestis suured muudatused alates riigivõimu kohandamisega lõpetades hariduse ning vaimueluga. Kuid kas Rootsi aeg oli kõigile hea? Rootsi võimu kehtestamisega Eesti mandrialal kujunes uus halduskorraldus, kus Eesti alad kaheks kubermanguks Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu kohapeal teostas kindralkuberner, kes kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnikke tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt
Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid. Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur. ● Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu. Igaühe eesotsas oli president. ● Vastureformatsioon - jäi pooleli. Rootsi aeg ● Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: ○ Eestimaa kubermang Põhja-Eestis. Keskus Tallinn. Valitsejaks kindral kubermang. ○ Liivimaa kubermang Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17
Sisemigratsioon palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti Suur näljahäda Eestis aastail 16951697. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. Kubermang haldusüksus Kindralkuberner Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Sillakohus madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus Maakohus Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa õuekohus Liivimaa kohtuorgan, mis vaatas üle maakohtute otsusei[d Adrakohus maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid Meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid Eestimaa ülemmaakohus Eestimaa kubermangu seisuslik kõrgeim maa ja aadlikohtuasutus Eestimaal Maapäev Liivimaa seisust...
· asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel, Eesti- ja Liivimaa aadlist sai tsaarivõimu mõjukas tugi. Halduslik korraldus. Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks kohapeal said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid, kelleks olid mittevene päritolu isikud (tsaariarmees karjääri teinud välismaise päritoluga isikud). ül: 1.kohapealse elu korraldamine 2
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke
lõigatud 1629. a. Altmargi Lõuna-Eesti; Poola Rootsi Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa) Rootsi valdustes.
Kuid olid aga mõisakoormised ,teokohustus. 5. Kuidas/ millega algab Rootsi aja periood Eesti ajaloos? 1629. Altmargi vaherahuga. Rootsi aeg 1583 Pljussa vaherahu, lõppeb Liivisõda 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutas alad Rootsile. Algab Rootsi aeg. 1645 Brömsebro rahu. Taani loovutab Saaremaa Rootsile. 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg? Altmargi vaherahuga 1629.aastal 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. (Põhja-Eesti 4 maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, Lõuna- Eestist ning Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang. Saaremaa (liideti Rootsi valdustega alles 1645.a) kuulus Liivimaa kubermangu alla, kui säilitas eriseisundi. ) 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Kohaliku maa valdajad, rüütelkond. 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? 5. Mis on rüütelkond? Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke,
kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata. Mõlema kubermangu kõige kõrgemaks kohapealseks võimuesindajaiks olid kindralkubernerid kelle ülesannete hulka kuulusid näiteks sõjaväe
ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena. 1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa
1721-1783 1783-1796 * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: * Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang- Eestimaa kubermang- koosnes 4 maakonnast: koosnes 5 maakonnast: Lääne, Harju, Viru, Järva Lääne, Harju, Viru, Järva, Paldiski maakond Liivimaa kubermang Liivimaa kubermang koosnes 5 maakonnast, neist Eesti aladele koosnes 5 maakonnast, mis jäid Eesti alale: jäi 3: Pärnu, Tartu, Saaremaa Pärnu, Tartu, Saaremaa, Võrumaa (Tartu lõunaosa), Viljandimaa Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa Sama Pihkva kubermangu. * Eesti- ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri. * Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur.
laev mis läks esimesel sõidul põhja ja oli seal 300 aastat Vasa muuseum laeva nimi VASA (vasade dünastia järgi nimetatud, mitte inimese järgi) rootsi kuningas lasi ehitada selle ja läks põhja sest oli nii võimas(suur) parajasti oli käimas sõda poola vastu ja oli vaja laevastikku, et poola alistada uppus, sest raskus oli valesti pandud ja laev hakkas kõikuma, vesi tuli alumsitest kahuriluukidest sisse, ballast oli valesti pandud Eesti ala valitsemine Eestimaa kubermang (hertsogkond) Liivimaa kubermang selline jaotus püsib 20.sajandi alguseni!!! 1645 liideti Saaremaa erihalduspiirkonnana Kindralkuberner esindab rootsi võimu eestis peab tagama et kuninga jaoks olulised asjad saaks tehtud kamandas sõjaväge, nimetas ametnikke, jälgis raha liikumist kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik maksuraha eest riigi kaitsmine riik oli hulga tagasihoidlikumate funktsioonidega kui praegu Aadli omavalitsus
arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli nõiaprotsessid, hariduse (Eestimaa kubermang ja loobuda lõbustustest, edendamine, trükisõna levik, Liivimaa kubermang, mida Vennastekoguduste liikumine, luterluse kasvatamine. juhtis kindralkuberner). luterluse nõrgenemine. 4. Vaimuelu - 1632.a. asutati 4. Talurahvas olid pärisorjad, 4. Vaimuelu - Tartu Ülikool Tartu Ülikool. pidid maksma koormisi suleti. 5. Talupoegade jaoks oli (teoorjus). 5. Aadlikud omasid poliitilisi ja
AJALOO KONTROLLTÖÖKS ROOTSI AEG EESTIS 1. HALDUSJAOTUS 1.1. Eestimaa kubermang 1.1.1. Põhja-Eesti 1.1.1.1. Tallinn 1.1.1.1.1. Läänemaa 1.1.1.1.2. Harjumaa 1.1.1.1.3. Järvamaa 1.1.1.1.4. Virumaa 1.2. Liivimaa kubermang 1.2.1. Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1.2.1.1. Riia 1.2.1.1.1. Riia mkn 1.2.1.1.2. Võnnu mkn 1.2.1.1.3. Tartumaa 1.2.1.1.4. Pärnumaa 1.2.1.1.5. Saaremaa 2. MÕISTED 2.1. REDUKTSIOON eramõisate riigistamine, toimus üldiselt Liivimaal (Eestimaal vähem) mõisnik võis oma mõisa elama jääda kui rentnik, mõisa vili riigilenagu ka
*Rootsi-Poola sõda *Muinasusu kombed hakkasid maad võtma *Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida *Vastureformatsioon=katoliikluse taastamiseks Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas vaimulikus elus uus tõusuperiood: Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond, mis jäid püsima ka pärast asehaldusaega 1 Asehaldusaeg 1783-96 1775 Venemaal uus halduskorraldus, ettevalmistus selle rakendamiseks Balti provintsides
Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa-
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud
venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad
Eesti iseseisvumise eeldused 1) Kultuurilised eeldused: · Kirjakeele ühtlustumine. Eesti oli seni jagatud kahe kubermangu vahel Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang, mis nüüd ühtseks ühendati. Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti kirjakeel jäi tahaplaanile. Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 - 19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana,
Liivi sõda (1558-1583) · Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi või...
4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus 7. Kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8. Balti erikord liit tsaarivalitsuse ja balti aadli vahel 9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa
Rootsi aeg sai alguse Eesti peale Liivi sõda, mis lõppes 1583.aastal. 1660. aastal sai Rootsi Oliva rahuga endale Ruhnu saare ning see oli viimane Eesti ala mis läks rootsile. Peale seda kuulusid roostile kõik alad eestis. Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa,
TEEMA 1 - Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus ● Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel - Eestimaa kubermang (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) - Liivimaa kubermang (Poolalt vallutatud alad, Põhja- ja Lõuna-Eesti, keskuseks Riia) (Pärnu ja Tartu maakonnad) - Saaremaa: Liitus Rootsi aladega 1645. a., kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kui säilitas eriseisundi (neil oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja erinev maksusüsteem) - Viimasena Rootsi kätte läinud Eesti ala oli Ruhnu saar, mis oli senini Oliva rahuga puutumata jäänud ● Ainuke koht, kuhu Rootsi võim ei ulatunud oli Setumaa
kubermangude piir 1762.aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi ääre-alade privileegid; allutada need piiramatule keisrivõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783.aastal uus halduskorraldus, mida nimetati asehalduskorraks. Balti erikord (1721-1783) Asehalduskord (1783-1796) Eesti jagunes kaheks kubermanguks: Eesti jagunes kaheks kubermanguks: a) Eestimaa kubermang, mis a) Eestimaa kubermang, kuhu kuulus koosnes neljast maakonnas neli maakonda (Läänemaa, (Läänemaa, Harjumaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa) + Virumaa, Järvamaa) üks lühikest aega püsinud Paldiski b) Liivimaa kubermang, mis maakond. koosnes viiest maakonnast, b) Liivimaa kubermangus oli Eesti
Rahvuslik ärkamisaeg 10. klassile Rahvuslik ärkamisaeg Ajalooline taust Kultuurisündmused Kultuuritegelased Tähtsus Ajalooline taust Eesti- Venemaa kubermang Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann
II, hertsog Magnus(Taani) 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile, 1645 Brömsebro rahu, Saaremaa läks Rootsile. Rootsi aeg 1583 Jesuiitide gümnaasium 1629 Poola loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu millega Saaremaa läks Rootsile 1. Millega algab Eesti ajaloos Rootsi aeg`? Brömsebro lahinguga või siis sellega, et Pool loovutas Põhja-Liivimaa Rootsile. 2. Kuidas jagunes Rootsi haldus Liivimaal? Eestimaa kubermang ning Liivimaa kubermang 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? Koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi ning lahendasid kohalikke küsimusi. 5. Mis on rüütelkond? Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendkond. 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäev toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagang ning seal arutati kõige
Saare-Lääne piiskopkond; algus Eestis: Saaremaa Taanil; Põhja- Orduriik koos Taanile kuulunud Eesti Rootsil ja Lõuna-Eesti Poolal Põhja-Eestiga kolme kuninga a) Rootsi võim Põhja-Eestis Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmarki võim (Eestimaa vaherahu 1629, kogu Mandri-Eesti 16. saj lõpp- kubermang, jagunes neljaks Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati 17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes
eesõigused. Liivimaa aadlit nimetatati aga vallutatud provintsiks ja neile sellised õigused esialgu ei kehtinud. 17. saj keskpaigaks saavutasid ka Liivimaa aadel ja linnad samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea. Maa oli jagatud põhimõtteliselt kaheks - Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi - see oli vormiliselt hoopis Liivimaa valdustes. Põhja-Eesti jagati neljaks: Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa; Lõuna-Eesti aga kaheks: Pärnu ja Tartu maakond. Kõrgeimaks valitsusametnikuks kubermangudes oli kuninga poolt määratud kindralkuberner, kelle ülesannete hulka kuulus peale sõjaväe juhtimise ka riigiametnike kontrollimine, raha laekumise ja kulutamise jälgimine jne. Ma leian, et
kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e
1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, mille järgi kogu Liivimaa läks Rootsile (1645.a läks Saaremaa Rootsi kätte) Rootsi aeg (17 saj) ''Vana hea Rootsiaeg'' Sõja tagajärjed: kirikud ja mõisad rüüstati, talurahvas pages vaenlaste eest või tapeti, küüditati, katkuepideemiad, rahvaarv kahanes (umbes 100 000) Rootsiajal said Eesti rahvas nautida pikka rahu ja rahvaarv taastus Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk
1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all. 1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar Rootsi võimu ajal jäi Eesti jagatuks kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19
Negatiivseteks muudatusteks olid talupoegade muutmine sunnimaisteks pärisorjadeks ning rasked kohustused mõisa ülevalhoidmiseks. Aadlike jaoks oli positiivseks küljeks talupoegade mõisnikule kuuluvus ja piisavalt suured maksude laekumised ning negatiivseks oli reduktsioon ning kohustus maksta riigile makse maa rentimise eest ja igalt tööjõuliselt talupojalt. 4. Iseloomustage Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.(2p) Maa jagati kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner, kes tegutses koos teiste ametnikega ning kohalike küsimuste lahendamisega ja aadli õiguste kaitsmisega tegelesid rüütelkonnad. 5. Põhjasõda- daatumid, osalenud riigid ja nende juhid, lõpptulemus.(7p) Põhjasõda 1700-1721. Venemaa: Peeter I, Poola: August II Tugev,Taani: Frederik IV, Rootsi: Karl XII. Sõja võitis Venemaa vallutades kogu Liivimaa, tõrjudes välja Rootsit. 6. Seleta mõiste balti erikord
kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa kubermangu kuulus neli maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning pealinnaks oli Tallinn. Liivimaa kubermangu kuulus Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Riiamaa ja Võnnumaa. Kubermangude kõrgeimaks ametnikuks oli kindral kuberner, kelle ülesandeks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine ning kubermangu eelarvega tegelemine.kindrl kuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad ehk baltisaksa aadel
linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president •Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma • maanõukogu õigusteadlane •Tema asutas •Ta juhtis Eesti määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi välisministriks riigivanem •Riigi •Oli Eesti Asetava •Eesti üliõpilaste väliskomisjoni
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti...
1) Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal -Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant
Eesti 17. sajandil Rootsi aeg Rootsi aja algus Eestis Liivi sõja (1558-1583) järel jagatud Eesti ala kolme kuninga vahel: 1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma si...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi.3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse.4. Milline oli Eesti halduslik jaotu s Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa.5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas
Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. Asustus 18. sajandil: 1710-1711 Põhjasõja ja katku tulemusel kahanes rahvaarv poole võrra. 18. sajandil kasvas rahvaarv kiiresti, kui varem oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti, siis nüüd hakkas Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus kasvama Eesti ala võimukorraldus: Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Valitsusametnikuks kindralkuberner Nad nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rootsi riigivõim ja Balti aadel
S e rge i A l e ks a n d ro v i t s J e s s e n i n Poeet jumala armust Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega
ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus. · Vene ametnikud asendatakse eestlastega. · Luuakse Eesti rahvusväeosad Oktoobripööre · Võimu haaravad enamlased, kes ei poolda rahvuslust. · Eesmärgiks kommunistlik maailma revolutsioon. · Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle.
augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Rahva arv vähenes oluliselt. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 4. Rootsi aeg haldusjaotus, valitsemine, rahvastik, linnad, aadlikud, talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu;
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
