Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti rahvakirjanik, esseist, tõlkija, filosoof Looming: „Tõde ja õigus“ I-IV (I ja Vosa: võitlus inimese ja maa vahel, II-IV osa: võitlus jumalaga, ühiskonnaga ja eluõnnega). „Tõde ja õigus“ on kujunemisromaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnaarengut 19.saj lõpul ja 20.saj alguses. „Tõde ja õigus“ I osa 1926, kirjutatud 6 kuuga Tegevus 19. Sajandi lõpul Vargamäel Andres, Krõõt ja naabrid Võitlus maaga ja Oru Pearuga Andresel ja Krõõdal on poeg Indrek (Indreku kooliaastad teose II osas) Oluline sulase Jussi ja tüdruku Mari suhe II osa- Indreku õpingud Mauruse koolis, revolutsioonieelne aeg III osa- revolutsiooniaeg (1905) IV osa- Eesti Vabariigi algusaastad (1918), Indreku ja Karini abielukriis V osa- Indreku naasmine koju August Gailit (1891-1960)
teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama- jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad.
järjest suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. Viienda köite eluring ühendab viieköitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta kust Andres ja Krõõt algasid. Lunastus: T arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu, kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist vaid hoopis patust. Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest.
poiss Kutt, sepp, poika, tüüp, polt, sell, mees. 2 Jorss, dude, tüüp 84, 41, 254 3 Tydo, mutski, plika, 252, 153, Eit, plika, näkk, tots, kõõm, mann, baby, emane, girl, kits, krõhva, hobune, krõõt, 2 pliks, tibi, tibu, tips, 184, 239, tüdruk kärss, liba, lehm, lind , lits, loom, luud, mära 0 tots, tsikk 243,246 4
PRIIDU : Külarahvas mögiseb juba ammu, et su Aadu minu Elsa järele keelt nilpsavat. Kiitvat minu Elsat ikka teiste ees, ja ühe niisuguse vaese roti kiitust pean mina oma tütre teostuseks. MADIS : Ma ei pane seda sugugi pahaks, et minu poeg sinu tütart kiidab, aga õige ei ole see mitte, et sa minu poega nii halvaks pead, et sa tema kiitust juba teotamiseks nimetad. Ma ütlen sulle, et sinu Elsa üks mõistlik ja hea tütarlaps on, kümme korda mõistlikum kui sina ise ! Kahju, et su Krõõt nii vara ära suri, ta oleks sind vaos hoidnud. Aga seda ära sina mitte looda, et minu poeg sinu väimeheks saab. (tõstab jala üles) Näe, Priidu, enne kui sina minu jalale mitte suud ei anna, ei luba ma ka mitte, et Aadu sinu väimeheks saab. Kas sa nüüd aru said ? PRIIDU :Näe, Madis, kui sa kümme korda minu saapa kannale suud annad, siis ma alles luban, et minu Elsa sinu Aadu peale vaatab. MADIS : Kasi minema, ma ässitan sulle koerad peale! Pontu, Lontu ! Tule siia, Pontu ! (koerad
Rongijaamas, lootusetusest ja rahvahulgast segadusse aetud ja sõge, viskub Anna rongi alla ja sureb. PILET NR.9 1.A.H.TAMMSAARE ,,TÕDE JA ÕIGUS" I ja V osa I osa-võitlus maaga, II osa- võitlus jumalaga, III osa -võitlus ühiskonnaga, IV osa- võitlus iseenda ja oma eluõnnega, V osa-alistumine ehk resignatsioon. Tegevus toimub 19.sajandi 3. veerandi lõpus ("See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul."). Romaani keskmeks on Vargamäe. Epopöa alguses lähevad Krõõt ja Andres, vastabiellunud üles Vargamäele, kuhu nad ostsid talu.Krõõt järgnes oma mehele kõikjale. Ta oli truu naine. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, sest karjamaad on vee all ja hooned korrast ära. Nad alustavad tööd, mis kestab kogu elu. Andrese tööd maa harimisel kannab pühendumus ja jõulisus, sest maaga võideldes ei ole lihtne võitjaks tulla. Vargamäe koosneb kahest osast: taga- ja eesperest. Teine talu, kus elab Pearu, on jõele
Franz Kafka ,,Protsess" Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Josef K. ; Huld advokaat; Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe Arreteeritakse täpsustamata mille eest, viib mehe hulluseni asukoha ja läheb talle järgi. Henrik Ibsen ,,Nukumaja" A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Advokaat helmer; Nora (tema naine) Doktor Rank (parim perekonna tuttav) Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb" Proua Linde (Nora kunagine klassiõde ja sõbranna) Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu möödub lõbutsedes, Juristkonsult Krogstad (ta oli kunagi Lindega abielus)
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I - Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust - tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tms-e isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
kandnud põlles kivi. Kord kui Epp reisilt tuli, hakanud kivi kasvama, muutunud aina raskemaks ja kukkunud maha. Kui Epp tahtis kivi põlle sisse tagasi panna, hakkas see veelgi kiiremini kasvama. Kivi oli nii pehme, et nõia küünejäljed jäid selle kui vaha sisse selgesti näha. Sellest sai kivi ka endale nime. Teise loo järgi olnud Palmse ja Sagadi piirid vastakuti ning sealsed elanikud ei teadnud sageli, millisest piirikülast keegi pärit oli. Kingu talus elanud Krõõt otsustanud piirile kivi viia. Tema põllepaelad ei pidanud aga vastu ja kivi kukkus põllule pool versta teest eemale, sinna, kus ta praegugi lebab. (LISA 14) Vana-Jüri rändrahn Vana-Jüri rändrahn asub Lääne-Viru maakonnas Käsmu külas Käsmu poolsaare kirdeosas Vana-Jüri neemel maismaa ja mere piiril. Läbi metsa kulgeva raja äärde jääb ka teine Käsmu tuntud rändrahn, milleks on Matsi kivi
Algne loomistung saab üha suuremaid hoope, pettumus ja resignatsioon aina süvenevad. Samas jääb alati siiski mingi teeots, kust uuesti alata. V köite eluring ühendab 5-köitelise ahelaketi selle algusega. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega. Tollal toimunu on saanud pühaks. Tekst on pikitud meenutustega. Vanal Andresel pole uues maailmas enam kohta. Mälestused on olulisemad kui olevik. Lugu sulgub samasse kohta, kust Andres ja Krõõt algasid. 3) Lunastus on Tammsaare arvates aina uutes vormides kehastuv inimlik täiuseihalus, mida kannab endas Indreku arengulugu Kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojakuju, siis Indrek oli uustestamentlik lunastaja, kes sündis mitte neitsist, vaid patust. 4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
köstrid ja kooliõpetajad räägivad vähem, eriti ilmekalt tuleb välja I osas. Murdekeelt räägib rohkem Pearu. Sotsiaalne temaatika, peremehe probleemid. IV armastusloo taustal on tugev sotsiaalkriitiline taust sees seoses uusrikkusega. Rõhutada tuleb monumntaalsust (suurt teksti), mis on sünteesitud tervikuks, mille iga osa on siis omakorda tervik. Panoraamse ajaoo kirjutuse taotlus-> läinud sajandi kolmandas veerandis tulevad Krõõt ja.. vms. Lutsu kooli tüübi kõrval Mauruse kooli tüüp. Tõe ja õigusega on seotud prototüüpide probleemid. Tõe ja õiguse kohta ei ole tekkinud filmilist tõlgendust, kuid palju on teatritükkide näol. 5. loeng August Gailit (1891 (uue kalendri järgi)-1960) Klassik, kes tegi alati midagi teisiti. Külvas palju segadust kirjandusloosse oma olemusega. Pooleldi lätlane ja kasvas üles Lõuna-Eestis, peale kooliteed läks ajakirjanikuks Riiga, siis tuleb Tallinnasse ajakirjanikuks
Hakatakse ehitama eraldi palvemaju. Kui seniajani luteri kirik oli võidelnud kõikvõimalike vanade kultuskohtade vastu suulise jutuga, siis ärganud usklikud on praktikud, ja toimuma hakkab hävitustöö (hiied, pühad kohad jne). Propageeritakse karsklust. Kõrtsid paljudes kohtades on seetõttu sunnitud oma uksed sulgema. Upa küla Jürgen Saaremaal ja tema naine Triinu. Seal elas ka tõeline prohvet. Tema üle on ka hilisematel aegadel nalja visatud Tuleselja Krõõt. Saavutas prohveti kuulsuse. Upa Jürgen, Triinu ja Tuleselja Krõõt suutsid organiseerida tõelisi ärkamisõhtuid, ,,vennastumistunde". Oli populaarne üle kogu Saaremaa. Seal on ka kirikuringkondades üsna suur toetus. Saaremaa superintendent (E. Gutzlav) on samuti aktiivne toetaja vaimsele liikumisele. Saaremaa saavutab ka teatava äärmusliku külje. Seal ollakse eriti tõsiselt usklikud. Mindi sinnamaani välja, et igasugune varasem pidutsemine, torupillimäng jne on väga taunitud
Näidend ,,Kuningal on külm". Romaan Tõlkinud Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", Wilde ,,Dorian Gray portree". Tammsaarele on omased pikad laused, sisene monoloog ja tagasitulek samale teemale. ,,Tõde ja õigus" : Romaani keskmeks on Vargamäe. Romaan algab äsja abiellunud Kõõda ja Andrese minekuga üles Varamäele, oma vastostetud talu poole. See algus on kui ühe uue maailma algus, Krõõt ja Andres jätavad mõlemad maha senise elu ja alustavad uut. Romaani esimene köide lõpeb samuti teekonnaga väljamäest üles, aga aastakümneid hiljem. Teose esimene ja viies osa annavad edasi eesti talupoja maailmakäsitlust. Ent Tammsaarele polnud olulisim sisse elada eesti talupoja mõtteviisi, vaid avada talupojaelu kaudu üldinimlikke teemasid. Teda huvitas ennekõike inimene. Talupoja kujutamise valis Tammsaare, kuna
Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike ga, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab kõike armastusega, nt Andres) ja vurledeks (pinnapelsed, ei süvene kunagi F Pearu). Andres muutub. Krõõda ajal oli lootusrikas, Mari ajal juba morn, et talu pole ikka veel muutund. II on nagu Tartu osa. Indreku (mats) arenguromaan maapoisist linnapoisiks. Kõige suurem vurle oli Maurus
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas- tik, Rando Kalaus, Laura Kalda, Kärdi Kalda, Liis Kalda, Kristjan Kaldur, Raul Kalvo, Mihkel Kama, Laur Kanger, Marge Kanne, Karin Kapp, Silva Kasela, Arvi Kass, Ind- rek Kaus, Ilmar Kerm, Renee Kermon, Andres Kert, Kerttu Kibbermann, Källi Kiik, Martin Kiilo, Hele Kiisel, Jaak Kikas, Ülle Kikas, Krõõt Kilvet, Kirke Kisand, Andres Kitter, Kaiko Kivi, Kristi Klaasmägi, Kadri Klaos, Aivar Kodumäe, Raivo Kolde, Anas- tassia Kolde, Junika Kolga, Riivo Kolka, Anti Konsap, Kaspar Korjus, Piret Korjus, Markko Krause, Karel Kravik, Toomas Krips, Ivo Krustok, Mari-Liis Kruup, Ivo Kruu- samägi, Kaie Kubjas, Andres Kukk, Külli Kukk, Meelis Kull, Ivo Kund, Külli Kund, Mirjam Kundla, Tiia Kurel, Hanno Kuus, Anni Kuusik, Elis Kõivumägi, Sulev Kõks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
