Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I Andres ja Krõõt (vastabiellunud, tulevad vanemate juurest Andrese ostetud tallu, maa Vargamäel on täiesti erinev sellest, kus Krõõt enne elas. Krõõt ei tea väga hästi Andrest, see oli isa valitud mees ning Krõõt sai kaasavaraks hobuse jne) jõuavad Vargamäele. Seal on soos lehm kinni jäänud, Andres ja ka Krõõt aitavad looma välja. II Tutvumine koduga. ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi"; ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita". III Töö tegemised talus
Tammsaare tuntud tsitaat ,, tee tööd, siis tuleb ka armastus, ,, oli Andrese salajane lootus. Oma lastele ta ehitas,võitles maaga, et nemad võiksid ükskord tunda samasugust kiindumust Vargamäesse kui tema. Kuid armastust ei tulnud, ei tulnud ka õnne. Andres armastas oma esimest naist Krõõta, ent peagi mattus viimane Vargamäel töösse. Andres unustas töö keskel oma naise, kes majapidamise kõrvalt lapsi sünnitas ja kasvatas. Mitu aastat pidi Krõõt vett tuppa tassides astuma üle kõrge tõkke ukse ees, et loomad tuppa tulla ei saaks. Andres oli töö kõrval väikesi asju unustamas, mis Krõõda elu raskendasid. Tol ajal ei olnud naisel piisavat sõnaõigust, et mehele vastu hakata. Andresest sai perekonna suhtes pime mees. Ta nägi vaid rasket tööd ja võitlust naabrimees Peruga. Ta õppis tõde väänama ja krutskeid tegma just nagu Pearu, kelle jaoks elu ja inimesed näisid pelgalt ühe suure mänguna.
Süütundest ,,Tõde ja õigus" Vargamäele kolides unistasid Krõõt ja Andres suurest perest ja tugevatest järeltulijatest. Eriti Andres, kes töötas palehigis, et anda tulevastele põlvedele edasi Vargamäe tema täies hiilguses. Vargamäe edasipärandamiseks oli aga vaja meessoost järeltulijat. Kui Krõõt esimese lapse ilmale täi, kelleks oli tütar, oli Andres algul küll pettunud, kuid lootis siiski tulevikule. Krõõt aga tundis end süüdi, et ei suutnud Andresele poisslast sünnitada.
" (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused.
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aastat
oli raske, päevad täis meestega samaväärset tööd, pidevat eneseületust ning kurbust. Naistel oli väga palju erinevaid ülesandeid alustades kodu korras hoiuga, lõpetades hilisõhtuni põllu peal töö rügamisest. Kõige tähtsam meeste jaoks oli,et naised hoolitseksid järelkasvu eest, et nad sünnitaksid kohapärija. Vargamäe naistel oli ka roll oma meeste lepitamises ning riidude ära hoidmises. Mäe Andrese esimene naine, Krõõt, oli heasüdamlik ning tragi naine, ta ei kurtnud kunagi kui tal raske oli. Läbi raskuste ja pisarate suutis ta oma kohustustega hakkama saada, sest töö, mis oli konti mööda Andresele pidi olema ka jõukohane Krõõdale. Ta rassiski hommikust õhtuni iialgi kurtmata. Isegi siis ta lapseootel oli, ei puhanud ta, vaid jätkas oma igapäevaste töödega. Krõõda ja Andrese esimesed lapsed olid kohe nagu kiuste 3 tütart, kes rõõmu asemel rohkem kurbust tõid, Andres ootas ju poega
Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil Andresega sündisid ainult tüdrukud, kuigi Andres oli soovinud poiss järeltulijat. Neljanda
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini. Krõõt oli Andrese naine. Ta tegi palju tööd ja hiljem sai sellest aru ka Andres
Andres oli tavaline talu peremees. Tema elust ei puudunud lapsed, armastav abikaasa ning salalik ning visa hingega naabimees. Vargamäele tulid kõik suurte lootuste ja unistustega, mis tasapisi purunesid või vajusid unustuste hõlma. Andres oli põhimõtetega mees, väga töökas, sihikindel ning tugev. Ka tema uskus, et Vargamäel saab hakkama tõe ja õigusega mida ta raamatu vältel taga ajas. Andres elas Vargamäel koos oma laste ema ja abikaasa Krõõdaga. Krõõt oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, temast kiirgas alati sõbralikkust ja headust. Vargamäel seostatakse Krõõdaga alati ainut head ja positiivset. Krõõt sureb sünnitades tema ja Andrese viimast last. Andresele oli see suur kaotus, kuna Krõõt oli hea ja armastav naine ning ka ema. Peale Krõõda surma algab Andrese sisemine karastumisprotsess, ta peab hakkama hoolt kandma nii talu kui ka laste eest. Andrese, kui peremehe õlule vajub veelgi suurem koorem, mida ta kandma peab.
viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all? Laulu-lullu poolt kirjutatud laule, mis rääkis Andresest ja Marist ebaviisakal moel ja ta ei tahtnud, et Andres sellest teada saaks, et ta vahetevahel seda laulu loeb, et endale teadvustada, et tema on Jussi surmas süüdi. 5
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski.
Tõde ja õigus Mis oli praeguse Oru talu asemel vanasti? Miks sai hiljem koha nimeks Vargamäe? Oru asemel oli kunagi Kuusiku talu, mille taga mets kuulus mõisale ja mida peremees varastama hakkas. Sellest tuli koha nimi Vargamäe. Mille jõudis Pearu enne Andrest endale asutada? Viljapuuaia Kes oli Krõõdal teise lapse sünni ajal abiks? Kes sai esimesena Mari-Jussi pulmaplaanidest teada? Perenaine Krõõt Mida tundis ja mõtles Andres pärast oma neljanda lapse sündi? Andres oli kurb, et poja sünni pärast Krõõt suri. Ta oleks laskunud vanajumalal poja tütreks teha, kui vaid Krõõt oleks elama jäänud. Kes ja miks Krõõda matuseks tee korda tegi? Pearu. Ta pidas Krõõdast väga lugu ja tahtis, et ta viimne tee kirikuni oleks sile. Kuhu maeti Juss? Miks sinna? Surnuaia taha. Kõik inimesed, kes endalt ise elu võtsid, maeti surnuaia taha, mitte sisse.
Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Kahe naabri tõde ja õigus Andres Paas, on 30-s aastates mees, kes oma noore naise Krõõdaga asub Vargamäele elama. Anders on täis ootusärevust, sest kuigi talu asub suhteliselt ebasoodsa koha peal, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt, on veidi umbusklik, sest tema isakodu asub hoopis teistsuguses kohas, metsade taga. Krõõt on isegi teistsugus välimusega, kui kohalikud neiud, peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ta ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine Mäe talu peremees ei ole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lääbakil. Naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab ta kõrtsis, sakstetoas ja on päris
näidanud endas salatsev, kartis tööd muresid välja, ei Andrest vaielnud Andresega kunagi ,,Tõde ja Õigus I ,,( Vargamäe perenaiste võrdlus + ja ning meeste võrdlus) Andres ja Pearu olid teose lõpuks võrdsed, kuid teose algul oli Andres parem, kuna ta püüdis kõike teha mõistusega ja rahulikult. Samuti ta ei peksnud oma naist. Asi muutus sellega , kui Krõõt suri ja Andres muutus kurjemaks. Teose lõpul Andres küll kuulas Maret rohkem kui Pearu oma naist , aga üldiselt olid nad teose lõpuks sama head peremehed. Mõned tsitaadid ,,Tõde ja õigus I ) · ,,Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kordavad sügist ja tõttavad kevadele vastu" · ,,Algas töö, algas eluaegne töö , millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele" · ,,Narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda"
üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks. Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja Krõõta ja Marit väga inimlike karakteritena. Kuigi Krõõt suri juba romaani esimeses pooles, võrreldakse teda kogu aeg Mariga. Krõõt on nagu headuse ja kannatlikkuse sümbol. Tema südamliku iseloomu ja "heleda jaale" ees rahuneb isegi Pearu. Mari on seevastu aga alistuv ja kohusetruu naine, kes üritab oma kunagist eksimust Jussi vastu teha heaks kannatuste vaikiva talumisega.
Ent aegajalt löövad Pearu karakteris esile helgemad küljed ning siis võib ta olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Temale on elu kõigepealt mäng, kemplemine ja jõukatsumine, kusjuures tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus on ainult mänguvahendid ärplemises, mitte aga väärtused omaette. Sügavalt inimlikud karakterid on Tammsaare kujundanud Krõõdast ja Marist, kes annavad eesti talunaise saatusest tõetruu üldistuse. Krõõt on headuse ja kannatlikkuse sümbol, ta malbuse ja siiruse ees taltub isegi Pearu riukalik meel. Kuid Vargamäe on Krõõdale liiga karm, Vargamäe nõuab ohvreid. Krõõdast jääb kõigile helge mälestus, tema elupäevi meenutatakse kui Vargamäe kuldset aega. Mari on alistuv ja kohusetruu naine, kes oma kunagist eksimust tahab heaks teha kannatuste vaikiva talumisega. Romaanis jälgitakse Mari elukäiku teenijapõlvest, millal ta oli
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju
Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud viina joomast sama teeb ka Krõõt. Pearu on maruvihane ja läheb koju, peksab oma naist. Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata. Krõõt saab kolm tütart ja poja, kellele samuti Andres nimeks pannakse. Viimase lapse sünnitamisel ta sureb. Andres Vanem oli nukker, kui tulid tütred polnud kellelegi talu pärandada, ent poisi sünd teeb ta rõõmsaks seegi hetkeline, kuna Krõõt sureb ja esimest
tööd. Ta uskus ka, et lapsed aitavad tal ellu viia unistused seoses tuleviku Vargamäega. Samas suhtus ta oma lastesse tõsiselt. ,,Andres ei mõista lastega nalja, tema roogib nad läbi, kui asi tõsiseks läheb." Andres abikaasana:Tta ei olnud väga hea abikaasa Krõõdale ning ta ei osanud tema eest õigesti hoolitseda. Ta ei arvestanud seda, et naise jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust poole ööni rasket tööd tehes üles võiks öelda. ,,Minul suri Krõõt võib-olla osalt mu enda süü pärast...Lõin iseend takka, niipalju kui vähegi jäksi oli, ja lasin ka Krõõta seda teha, niipalju kui ta vähegi suutis...Aga krõõdal oli ehk veel raskem kui sinul, sest siis olime algajad, kõigest oli nappus." Kuid samas ta armastas Krõõta, sest oma naise tervise ja elu nimel oleks mees loobunud oma pojast ja olnud nõus sellega et tal ainult tütred sünnivad.
Tõde ja õigus: tegelaste võrdlus Mari Krõõt Välimuselt perenaiselikum Teistsuguse välimusega, kui tavaline perenaine Matsakad, tugevad jalad Sihvakas, sale Töökas, vastutustundlik Töökas, tööd ei kartnud Heasüdamlik, vastutulelik, hooliv Armastav, hooliv, soovis Andresele ja lastele parimat Abivalmis (aitas Andresel lapsi kasvatada) Praktilise mõtlemisega
tegelaste mõttekäike, emotsioone ja tundeid. Näiteks (katkend raamatust): Tõnu ei ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga Tõnul hea, siis on Mairlgi hea ning hea ka nendel, kes neist kord maha jäävad. II A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest. Noor abielupaar Andres ja Krõõt asuvad elama Vargamäele. Nad näevad ränka vaeva, et Vargamäest saaks korralik talukoht. Andres peab ka tihti kohtus käima, kuna tema naaber Pearu keerab talle kogu aeg käkki. Krõõt sünnitab Andresele kaks tütart ja ühe poja, kuid peale poja surma sureb Krõõt. Andres võtab omale uueks naiseks Sauna- Mari, kelle abikaasa Juss tegi enesetappu. Mari sünnitab veel Andresele paar last ning jätkub ka suur töö tegemine Vargamäel
Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat. · Pearu - võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Pearu oli hella hingega, kuid üritas seda teiste eest varjata. Oma vigu ei armastanud ta tunnistada. · Krõõt - hoolitsev ja sõbralik. Ta üritas hoida häid suhteid kõigiga ega olnud eriti pealetükkiv. Krõõt oli hella ja kannatliku hingega - talt nõuti palju aga tähelepanu väga ei pööratud ning naine ei pidanud lihtsalt vastu. Väga siiras naine. · Mari - kaastundlik naine.n Nooremana oli ta lõbusam, kuid mida elu edasi, seda süngemaks ta kõik tema jaoks muutus. Samuti hoolitsev ja kohusetruu nimene. Jussi ja andresega oli ta pelgalt kaastundest.
Mehed on kodused despoodid! Anton Hansen Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" I osas võime kaasa elada (kui seda saab nii nimetada) talurahva tegemistele, vaidlustele, intriigidele, pereelule, surmale jms. Neid võibki nimetama jääda. See kõik on kui tolle aja seebiooper paberkandjal. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu. Me teame, et Andres ja Krõõt on vastabiellunud. Autor kirjeldab nende uut elukohta (Mäe talu valduseid) kui kõige mannetumat seal kandis. Ehk üritab ta siin kohal välja tuua kontrasti peategelaste ja nende talude vahel. Andrese talu on väga halvas seisundis ja vajab pikaajalist tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles
uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda peent häält, millega Krõõt oli põrsaid koju kutsunud. Vargamäe Ees- ja Tagapere on sunnitud koos eksisteerima ning üksteise proovilepanek ei lõppe kunagi. Elu Vargamäel muutus, kui sinna saabus Mari. Temaga tuli kaasa ka tükike rõõmu. Mari oli noor, elurõõmus ning talle meeldis palju nalja teha, eriti Jussi üle. Mariga ei hakkanud kunagi igav. Krõõt aga seevastu oli alati murelik ning kurnatud. Ta kunagi ei virisenud tööde üle, nende raskuse üle
Õnne jaoks polnud lihtsalt aega. Koguaeg oli vaja teha rasket ja kontimurdvat tööd, kuid ta oli hea perenaine, kuid nukker ja veel nukramaks jäi, kui juba kolmandat korda rasedaks jäädes sünnitas ta Andrese kaua oodatud poisslapse asemel tüdruku. Ta tundis ennast süüdi Andrese ees ja teadis, et Andres, kuigi ta tegi näo, nagu sellest ei oleks midagi, oli ikkagi sisimas pettunud. Selle peale mõtlemine tõi Krõõdale tihti pisarad silma. Krõõt jäi uuesti rasedaks ja sünnitas oma neljanda lapsena poisi, kellele pandi isa järgi nimeks Andres. Selle sündmusega oligi Krõõt oma õnne leidnud, kuid see poiss võttis talt hinge. Peale Krõõda surma aitas Andrest majapidamistöödes ja laste kantseldamises sauna Mari. Enne seda oli ta Vargamäel õnnelik, sest ta oli õnnelikult abielus Jussiga ning neil oli kaks last. Kuid pärast Krõõda surma tekkis Maril mõte, et tema võibki saada Vargamäe
poole ja seega kujunes armastusest maa vastu võitlus maaga. Andes uskus, et tuleb teha tööd ja näha vaeva, siis tuleb armastus, aga kuna maa pole asi, mida oleks nii lihtne oma käe järgi vormida, ei kaasnenud tema tööga õnne. Töö võttis naeratuse Andrese naise ja laste nägudelt. Varem naeratusega ringi jooksnud lapsed hakkasid peitma oma heameelt isa eest, kuna teadsid, et ta ei kiidaks seda heaks. Krõõt muutus vaikseks ja vaguraks naiseks, kes kuulas kõiges mehe sõna ega julgenud kunagi vastu hakata, isegi kui töö käis üle jõu. Rasketel aegadel nuttis ta oma pisaraid ema kirstu juures, Andresele ei kurtnud ta kunagi midagi, sest teadis kui palju Vargamäe mehele tähendab. Ka Andrese teine naine, Mari kaotas oskuse elust rõõmu tunda kui oli saanud perenaiseks. Suureks kasvades tahtsid ka kõik Andrese lapsed Vargamäelt lahkuda, arvates, et mujal on kergem
Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada.
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi
kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist. Pearule ei mahu pähe mõte, et suvisel niisama-jõukatsumisel Andres temast laialt ja tema tugevast sulasestki jõu poolest üle oli, järelikult vaja muudmoodi käkki keerata. Kord kuulis Krõõt üksi kodus olles, et naabrimees lõhub aeda, suure kisaga pealegi. Jõudes sinna, laps süles, näeb ta et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja Eespere sead naabri rukkisse lastud. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad
Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis Jussile ja kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine.
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I" Andres Paas, umbes 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil.
Naise roll Vargamäel ja tänapäeval Aastatest aastatesse on naise roll olnud perekonnas ja ühiskonnas oluline. Eesti kirjandusklassikas ,,Tões ja õiguses" elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Vargamäel oli talu, kus elasid Krõõt ja Andres. Talu sai ostetud võlaga, kuid nad olid kindlad, et kui kõvasti tööd tehes jõuavad nad võla ära maksta ning nende lapsed saavad elada juba oma talus. Kahjuks nii see ei läinud hoolimata mehe ja naise kõvast töö tegemisest. Krõõt rabas mitmel rindel: aitas põllutöid ja heina teha, samal ajal õmbles riideid ja linu, kudus, tegi pererahvale süüa, hoolitses pere ja laste ning nende omavaheliste suhete eest, muretseda selle eest, et perel ka talvel süüa oleks
Miks olid Vargamäe naistel aina silmad vees? Põhjuseid nukrutsemiseks oli Vargamäe naistel väga palju. Sellel ajal kus raamatus tegevus toimus, suhtuti naistesse hoopis teistmoodi, kui naistesse suhtutakse tänapäeval. Tihti oli olukordi, kus Vargamäe naistel polnud midagi muud enda lohutuseks teha kui nutta. Äärmiselt traagilised olid ka laste surmad, mis põhjustasid palju südamevalu. Krõõt oli vaiksem naine, kes oli pigem endassetõmbunud. Kuid eks ka temal olid silmad vees, olgu siis Eespere ujutanud põllumaa tõttu või meeletu koormuse peale, mis ta kannatama pidi. Krõõt oli tugev isiksus, kes käis põllu peal abis enda perel ja saunarahval, kuigi ise kandis samal ajal last enda kõhus. Surres palus ta sauna Maril enda laste eest hoolitseda, sest ta teadis, et Mari on üks tugevamaid noorikuid kodukandis.
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus I" Lugu algab kuskil 1870-nendate keskel. Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres
1. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa ilmus 1926. aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed)
Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauplema
rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle
Eedi ässitas Pearule koera kallale. Peasru lasi koera maha. Mart jooksis koju rääkima ja koos Andresega mindi vaatama, mis oli juhtunud. Selgus, et Pearu oli koera korjuse oma maa peale viinud. Andres läks kohtusse ja tahtis koera ees tkahjutasu. Paraku juhtus nii et Pearu sõna oli Mardi sõna vastu ja kohtus võitis Pearu. Sellest saadik hakkas Andres õigust taga ajama. Andresel oli Pearust rammu rohkem. Pearu kiitis Krõõta, et tubli naine.*Kui Krõõt rasedaks jäi, sündis tal tütar. Andres oli possi tahtnud, kuid selgus, et Krõõdal sündis veel kaks tütart ja Krõõt oli selle pärast väga kurb. Andres oli tahtnud poissi, sest muidu poleksgi mõtet Vargamäel midagi teha. Ainult siis on kui see jääb omade kätte. Alles neljas laps oli poiss ja Krõõt suri varsti pärast sünnitust. Andres oli väga kurb ja süüdistas ennast, et Krõõdal oli raske elu olnud ja Andres isegi nuttis. Krõõt suri kevadel
Krõõt, kes oli pikk, peenike ja õrnuke naine, rabas koguaeg tööd, sest ta teadis, mida tähendab Vargamäe tema mehele. Ta muudkui töötas ja töötas mõtlemata oma tervisele, isegi kui ta kandis last rinna all. Eks kunagi oli ikka nii, et kui naised last ootasid, siis ei teatud midagi lapseootus puhkusest ning sellepärast noored perenaised tegid tööd nii palju kui võimalik enne ja peale rasedust, mis nõrgematele lõpuks saatuslikuks sai. Kui Krõõt kandis oma neljandat last rinna all, sai ta aru, et tema elupäevad on loetud. Sünnitama hakates lasi ta Andrese töölt koju kutsuda, et öelda talle, et ta ei ela seda sünnitust üle. Sünnituse juures oli tüdruk Mari, kes oli just mõned päevad enne sünnitanud teise lapse. Krõõt teadis kui tragi ja töökas Mari on, ning soovis, et Marist saaks tema asemel Vargamäe perenaine ja ema ta neljale lapsele. Krõõt suri peale oma esimese poja ilmale tulekut
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja
oma põhimõtetele. Väga suur tähtsus oli Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Väga iseloomulik on eestlase töökus. Juba väikeste lastena pidid nad karjas käima, hiljem heinamaal ja põllutöödel. Peres oli palju lapsi, kellest loodeti abilisi. Ka vanemad rügasid varavalgest hilisõhtuni tööd teha ning igaüks soovis oma lastele kergemat elu kui neil endil. Ka Vargamäe Krõõt ja Andres elasid samasugust elu. Andrese eesmärk oli töötada, raiuda võsa, harida põldu ja kuivendada maad. Krõõt, kes sellele elule vastu ei pidanud, suri pärast neljanda lapse sündi. Aga elu läks edasi, Krõõda asemele astus Mari, kes jätkas Vargamäe perenaisena. Nagu Vargamäe Andres, nii ka tänapäeva eestlane on töökas ja võitleb oma õiguste eest. Aga tänapäeval on kohus õiglasem kui Andrese ajal, kus usuti peremeeste tunnistusi rohkem kui sulaste omi.
teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ainuke suurem mure Andrese ja Krõõda vahel nende poegade puudumine. See mõjus Krõõdasse veel morjendavamalt kui kogu raske töö Vargamäel. Noore Andrese sünnitamisel surnud Krõõt tundis end tõeliselt süüdi selles, et ei olnud kolmel esimesel katsel talule pärija ilmale toomisega hakkama saanud
Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata. Pearu suhted Andrese naise Krõõdaga olid väga südamlikud. Krõõt mõjus talle kuidagi teisti , sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks . Ta varjas oma tundeid ja peitus piibli taha . Romaani lõpus hakkas üha enam Andres sarnastuma Pearuga . Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada ,et nad on väga kangekaelsed ja kadedad üksteise suhtes. Lõpuks hakkas Andres
Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata. Pearu suhted Andrese naise Krõõdaga olid väga südamlikud. Krõõt mõjus talle kuidagi teisti , sest Pearu meelest oli Krõõt täiuslik naine oma ilusa häälega. Selle taga tipuks , miks Pearu niisugune oli , on puhtinimlik kadedus. Peale Krõõda surma muutus Andres väga vaikseks . Ta varjas oma tundeid ja peitus piibli taha . Romaani lõpus hakkas üha enam Andres sarnastuma Pearuga . Mõlema ühiseks omaduseks võib pidada ,et nad on väga kangekaelsed ja kadedad üksteise suhtes. Lõpuks hakkas Andres
ning küntud vagude ka õnnelik pererahvas. Aga siiski elu ei naerata kõigile ning juhtus see mis juhtub kõige sagedamini-neutraalsus. Paremini võib ka seda nimetada ebaõnneks, kuid mõte jääb siiski samaks. Tol päeval, kui Andres koos oma naisukese Krõõdaga Vargamäele jõudis, nägi ta sisimas vajadust teha suuri muutusi ning panna jõed teistpidi voolama. Andres oli kindel, et luues suur perekond, on võimalik muuta olukorda mis tol hetkel seal valitses. Lootes, et Krõõt sünnitab talle palju rammusaid mehemürakaid, saab ta nende abiga luua endajaoks uue ja parema kodu. Kuid mida aeg edasi tõdes ta, et ei tulnud neid suuri mehemürakaid ja piimajõgesid, tuli vaid kannatuse proovilepanek ning suur eneseleidmise aeg. Lootuseküünal süttis, kui Krõõt sünnitas talle ta esimese poja ning tol hetkel nägi Andres, et ehk on veel võimalust, kuid sellegi sära kustutas heledahäälse Krõõda surm. Krõõt suri, sest tema teadis kohe, kui
Tõde ja õigus, esimene osa. Raamat räägib noorest Andresest, kes oma kaasa Krõõdaga. Elama asuti Vargamäele, kus olid soised ja vesised maad. Mehel olid oma taluga suured plaanid, selgus ka, et naabrimees Oru Peauru on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
